Kalakotkas on Eesti kotkastest väikseim, samas aga eripäraseima väljanägemisega. Hele alapool, tumedad tiivanukid, kirju pea ja mõnevõrra kajakat meenutav lennupilt muudavad ta hästi äratuntavaks ka ilma optika abita. Peatutt ei ole reeglina vaatlejale nähtav. Tiibade siruulatus 145-170 cm. Kaal emalinnul kuni 2 kg, isalinnul ca 1,5 kg. Saagi jälgimiseks kasutab sarnaselt hiireviu ja tuuletallajaga paigallendu.Eriti häälekas on kalakotkas pesaelu häirijate peale pahandades. Nagu nimigi ütleb, toitub meie väikseim kotkas kalast. Ilmselt on evolutsiooni käigus kujunenud saledam keha eeliseks kala püüdmisel ja annab enam võimalusi osavust nõudvaks tegevuseks. Osavam ja kiirem lend ongi kalakotka eelisteks suuremate sugulaste (erinevate merikotka liikide) ees. Samas ei või saagi tabamise korral kalakotkas kunagi kindel olla, et see jääbki temale. Nii mõnelgi heal saagialal on merikotkad spetsialiseerunud
latva rajab laia pesa. Täiskurnas on 2...3 muna, järeltuleva põlvkonna eest hoolitsevad mõlemad vanemad, üks mune haududes, teine toitu tuues. Pojad kooruvad juuni teisel poolel ja lennuvõimestuvad alles augusti lõpuks ja vahetult pärast lennuvõimestumist sooritavad praalivaid kärarikkaid kõrgeid õhulende. Kalakotkas kuulub looduskaitse alla. 3 Kalakotka levik ja arvukus Eestis Levik. Kalakotkas on levinud põhiliselt Euroopas ja Aasias (peale tundrate), kuid pesitseb ka Põhja-Aafrikas, Austraalias, Põhja-Ameerikas ning mitmel Vaikse ookeani saarel. Talvitub Indias, Indo-Hiinas ja Põhja-Ameerika lõunaosas (Poole 1989). . Euroopa populatsioon talvitub Lääne-Aafrikas ja mõned ka Vahemere lääneosas. Meil pesitseb kalakotkas eelkõige Ida- ja Lõuna-Eestis, kuid järjest sagedamini tuleb tema
20. sajandi alguses võis meil pesitseda tõenäoliselt 2030 kaljukotkapaari. Aastail 19641973 kohati neid kõigest kuni 12 pesapaigas ning pesitsemine õnnestus igal aastal vaid 46 pesas. Viimase paarikümne aasta jooksul on olukord paranenud ja viimaste aastate arvukus on olnud üsna stabiilselt 4050 paari. Üksikuid pesi on leitud ka ebatraditsioonilistes kohtades, näiteks turbamaardla servas või järve kaldal. MADUKOTKAS Välitunnused Madukotkas on pisut suurem kui kalakotkas, tiibade siruulatus 170185 cm, kaal 1,82,3 kg. Linnu alapool on hele, enamasti tumeda tähnitusega (muster võib olla väga varieeruv), pea ja rind tumedamad, ülapool hallikaspruun. Üsna hääleka madukotka pea on suur nagu kakkudel, silmad suured ja kollakas-oranzid. Lennupildis on ta kergesti äratuntav heleda alapoole järgi, kus puuduvad tumedad kontrastsed laigud (samamoodi heleda alapoolega kalakotkal ja hiireviu heledal vormil on tiivanukkidel hästi märgatavad tumedad laigud)
ürgilmeliste (120140aastaste) metsatukkade säilimine raskesti ligipääsetavates paikades Haruldasemad taimed on kaunis kuidking ja paljalehelised liivateed kaunis kuidking Loomad Suhteliselt väikese asustuse ja metsade roh kuse tõttu on Karula paljude harva esinevate loomaliikide kodu Siin võib kohata kotkaid (kalakotkas, väikekonnakotkas, kaljukotkas), ilveseid, hunte, karusid. Kalakotkas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Väikekonnakotkas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaljukotkas
näib välioludes üsna tumedana. Noorlind on tumesokolaadpruun, kuldse pealaega, tiivalaigud ja sabatüvik laialt valged. KALAKOTKAS Välitunnused Kalakotkas on Eesti kotkastest väikseim, samas aga eripäraseima väljanägemisega. Hele alapool, tumedad tiivanukid, kirju pea ja mõnevõrra kajakat meenutav lennupilt aitavad teda teistest kotkastest hästi eristada ka ilma optika abita. Siiski tuleb määramisel olla tähelepanelik kalakotkas on esmapilgul väga sarnane suurte kajakatega. Tiibade siruulatus on 145160 cm, kaal emaslinnul kuni 2 k g, isaslinnul u 1,5 k g. Saagi jälgimiseks kasutab kalakotkas sarnaselt hiireviu, madukotka ja tuuletallajaga paigallendu (rappelendu). Häälitsuseks on kõrgetooniline kiuksumine eriti häälekas on kalakotkas pesaelu häirijate peale pahandades MADUKOTKAS Välitunnused Madukotkas on pisut suurem kui kalakotkas, tiibade siruulatus 170185 cm, kaal 1,82,3 k g. Linnu alapool
........... Toitumine.......................... Pesitsemine............................... Levik..................................... Kokkuvõte............................................... Kasutatud kirjandus................................ Sissejuhatus Eestis leidub kuni 222 linnuliiki, millest 24 kuulub röövlindude hulka. Suurimaid ja võimsamaid röövlinde, kes tegutsevad päeval, kutsutakse kotkasteks. Eestis leidub kotkaid 6 liigist: merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas, suur-konnakotkas, väike-konnakotkas ja madukotkas. Must-toonekurg sarnaneb oma elupaiga valiku ning ohustatuse poolest kotkastega, mis tõttu aegajalt leiame materjali, kus käsitletakse teda koos kotkastega. ,,Kotka" nime kandavad linnud ei ole kõik lähisugulased. Ühist perekonnanime (Aquila) kannavad vaid kaljukotkas ja konnakotkad[1] Kotkas on olnud juba ammusest ajast loodurahva sümboliks. Kotkas sümboliseerib võimsust, jõudu, tarkust.
Tiibade siruulatus kuni 227 cm, kehakaal isaslinnul 3-3,5 kg, emaslinnul 4,5-5,5 kg; Toitumine: põhitoiduks valgejänes, teder ja metsis. Vahel ka halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer, lindudest ronk, laanepüü, sinikael-part, sookurg. Talvel toitub sageli raipeist; Pesitsemine: asustab sobivaid pesapaiku aastakümneid. Pesapuuks enamasti männid, üksikutel juhtudel kuusel või haaval; Munetakse tavaliselt 1-2 muna märtsi esimesel poolel. Pojad kooruvad aprilli teisel poolel. KALAKOTKAS Eesti kotkastet väikseim; Tiibade siruulatus 145-160 cm, kaal emaslinnul 2 kg, isaslinnul u 1,5 kg; Toitumine: kala püütakse kuni meetri sügavuselt, võivad saaki pessa tassida rohkem kui 25 km kauguselt. Päevas vajab üks kalakotkas u 300 g toitu. Kui kotkad jõuavad rändelt koju enne jääminekut või pesitsusperioodil on erakordselt viletsad ilmad, tuleb neil kas paasutda või toituda muust nt. hiirtest või konnadest;
Linnud - birds Alk aue Raisakotkas vulture Faasan pheasant Rasvatihane great titmouse Hahk eider Ronk raven Haigur heron Rukkirääk corn-crake Haigur heron Rähn woodpecker Hakk daw Siisisaba - silktale Hani goose Sinikaelpart smallard Harakas magpie Sookurg crane Harksabakull kite Suitsupääsuke barn swallow Jaanalind ostrich Teder black grouse Jahikull falcon Tedrekana grey-hen Jäälind ice-bird Tedrekukk black-cock Kajakas sea-gull Tihane titmouse Kakaduu cockatoo Tikutaja snipe Kalakotkas osprey Tuttpütt grebe Kaljukotkas goldeneagle Tutttihane crested titmouse Kalkun turkey Tuuletallaja wind-hover Kana hen Tuvi dove Kanaarilind canary Vabakana ptarmigan...
jõhkardist. Kassikakk on aktiivne hämarikus ja öötundidel. Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad. Kassikakk toitub suurematest ja väiksematest närilistest, jänestest, kärplastest ja isegi väiksem rebane peab tema eest varju pugema, samuti murrab maha kõik lunnud. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas, ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma. Kassikakk on looduskaitse all. 9Kodukakk Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne. Tema värvuses esinevad valged, pruunid ja kollased toonid. Kuna need on enamasti kogu keha ulatuses ühtlaselt esindatud, loob see kakust natuke rääbaka pruunikaskollase linnu mulje. Kodukaku silmad on tumedad ja vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Kaku saba on alt heledam, pealt tumedam ja oma ulatuselt on umbes kolmandiku kere pikkune
metsa vanus on kõige sagedamini 81−126 aastat. Kaitsealal asub kolm metsisemänguala. Kalakotkas (PANDION HALIAETUS) I kaitsekategooria linnuliik ja on Meenikunno looduskaitseala ja linnuala kaitseväärtuseks. Vastavalt kalakotka tegevuskavale kasutab kalakotkas pesa, millelt on hea ülevaade ümbritsevast maastikust, st ta näeb kaugelt ära, kas pesa piirkonda sisenev loom on ohtlik või mitte. Inimene kuulub kalakotka jaoks ohtlike hulka ja tema sisenemisel üle tolerantsuspiiri lendab kalakotkas pesalt minema ning hakkab valjult häälitsedes pesaümbruse kohal lendama – seejuures võivad munad või väikesed pojad pesas maha jahtuda (Kotkaklubi, 2011). Musträhn (DRYOCOPUS MARTIUS) on Eestis üldlevinud ja suhteliselt sage haudelind, kes pesitseb eelkõige suurtes okasmetsades ja männisegametsades, eriti kõrgetüvelistes hõredates männikutes ja raiesmike läheduses. Pesakoopa raiub enamasti haava- või männitüvesse, vähem teistesse puudesse (Renno, 1993).
nastik vaskuss Linnud · Eestis on kohatud 368 linnuliiki (2008) u 200 liiki on Eestis regulaarsed haudelinnud u 35 liiki on regulaarsed läbirändajad · Eesti rannikumeri on tähtis veelindude pesitsusala (Matsalu, Puhtu, Vilsandi) Linnud siniraag jäälind vaenukägu peoleo Linnud soopart sarvikpütt järvekaur tutkas Linnud merikotkas kalakotkas kassikakk karvasjalg-kakk Lingid (linnud) · http://www.loomaaed.ee/index.php? ide=33,65,101&ndbase=2 · http://www.kotkas.ee/ · http://www.eoy.ee/kodukakk/ Imetajad · Eestis leidub 65 liiki imetajaid neist närilisi on 21 liiki Imetajad Euroopa naarits viigerhüljes lendorav laane-karihiir Imetajad punahirv pähklinäpp
I-kategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid II-kategooriasse kuuluvad liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ning levila aheneb III-kategooriasse kuuluvad liigid, mis on suhteliselt tavalised, kuid on võimalik nende liikide arvukuse kriitiline langus. Linnud I-kategooriasse kuulub 14 liiki (nt. habekakk, kalakotkas, tutkas) II-kategooriasse kuulub 35 liiki (nt. Alk, Hüüp, Jäälind, Luha-sinirind) III-kategooriasse kuulub 66 liiki (nt. Jõgitiir, Laanepüü, Rukkirääk) Imetajad I-kategooriasse kuulub 2 liiki (Lendorav ja Euroopa naarits) II-kategooriasse kuulub 13 liiki (nt. Suurkõrv, Hallhüljes, Viigerhüljes) III-kategooriasse kuulub 6 liiki (nt. Ahm, Saarmas, Pähklinäpp) Kalad I-kategooriasse ei kuulu ühtegi liiki
I kaitsekategooria Mida tähendab I kaitsekategooria? Nimeta I katsekategooriasse kuuluvad loomaliigid Eestis. I katsekategooria alla kuuluvad kõige rangemalt kaitstud looma- ja taimeliigid, kelle arvukus on väga jõudsalt langenud ning elamispiirkonnad on kriitilised. I katsekategooria loomaliigid Eestis on: 1.Ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) 2.Kõre (Bufo calamita) 3.Rohe-kärnkonn (Bufo viridis) 4.Must-toonekurg (Cicona nigra) 5.Väike-laukhani (Anser erythropus) 6.Merikotkas (Haliaeetus albacilla) 7.Madukotkas (Circaetus gallicus) 8.Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) 9.Suur-konnakotkas (Aquila clanga) 10.Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) 11.Kalakotkas (Pandion haliaetus) 12.Väikepistrik (Falco columbarius) 13.Rabapistrik (Falco peregrinus) 14.Rabapüü (Lagopus lagopus) 15.Tutkas (Philomachus pugnax) 16.Habekakk (Strix nebulosa) 17.Siniraag (Coracias garrulus) 18.Lendorav (Pteromys volans) 19.Euroopa naarits...
1981 haarati kogu soostik Muraka sookaitsealasse. Oma praegustes piirides on kaitseala 1997. aastast, kui rajati neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala pindalaga 13 059 ha. Harulduste elupaik. Muraka looduskaitsealal elab mitu kaitsealust loomaliiki ning kasvab haruldasi taimi. Oma rikka linnustikuga kuulub Muraka looduskaitseala Eesti kolme väärtuslikuma linnuala hulka (koos Kuresoo ja Puhatu soostikuga). Kaitsealal pesitsevad kalju- ning kalakotkas, kassikakk, metsis, sookurg, rabapüü, väike-koovitaja, kolmvarvas-rähn ja paljud teised. Raba kohal on nähtud lendamas ka rabapistrikku. Kaitsealustest taimeliikidest leidub lehitut pisikäppa, soohiilakat, kõdu-koralljuurt, kuradi-sõrmkäppa, künnapuud, harilikku näsiniint, harilikku ungrukolda. 1999. aastal muudeti kaitse-eeskirja, mille järgi looduskaitsealal eristatakse kuusteist sihtkaitse- ja viis piiranguvööndit. Inimesed ei või minna Arvila, Pasti ja
Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Valdavad rabad, vähem on siirdesoid ja madalsoid. Laukaid on Alam-Pedja rabades loendatud üle 2000. Laugastikud on tihti labürinditaolised, nii et mõnigi inimene võib siit väljapääsu otsides hätta jääda. Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt. Soosaartel pesitsevad hundid ja karud. Alam-Pedjal on nii soometsi kui lodumetsi mitmel tuhandel hektaril. Kõige haruldasemad on Alam-Pedjal uhtlammimetsad - jõe kaldavallidel paiknevad metsad. Niisuguseid metsi leidub Pedja ja Pede jõe kallastel. Tänu metsameeste arukusele on Alam-Pedjal säilinud ka mõnekümne hektari jagu algupärast salumetsa Altnurga saarik.
rabatüüpide siirdevööndis.( http://www.soomaa.com/asukoht ) Rahvuspargi pindala on 37 057 ha. Loodi aastal 1993. Soomaa rahvuspark on loodud Eesti suuremate lammniitude, soode ja metsade kaitseks.( http://www.envir.ee/loodus/8page.html ) 7. I kaitsekategooria on kategooria, mis koosneb kümnest loomalliigist, mis vajavad kõige rangemat kaitset. Eestis kuuluvad I kaitsekategooriasse sellised loomaliigid nagu: 1. Ebapärlikarp 2. Must-toonekurg 3. Merikotkas 4. Madukotkas 5. Kaljukotkas 6. Kalakotkas 7. Rabapistrik 8. Rabapüü 9. Lendorav 10. Euroopa naarits (http://www.envir.ee/loodus/5page.html ) 9.Keskkonnakaitse ja looduskaitse erinevus seisneb selles, et looduskaitse tegeleb elupaikade ja kasvukohtade kaitsega (http://www.envir.ee/loodus/9page.html ), kuid keskkonnakaitse tegeleb meie keskkonda ohustavatele probleemidele (vee-ja õhusaaste, jäätmed, reovesi, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega. (http://et.wikipedia.org/wiki/Keskkonnakaitse )
On hakatud hooldama metsi, selleks on mitu erinevat moodust. Näiteks hooldusraie nagu valgustusraie, harvendusraie ja sanitarraie. Valgustusraidega kujundatakse liigilist koosseisu ja parandatakse valgus- ja toitetingimusi. Samuti on riigi poolt kehtestatud saastemaksud, mis on saastetasu saatseainete heitmisel õhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse. Kehtestatud on ka looduskaitse loodusvaradele hoidumaks neid negatiivsest inimmõjust. Looduskaitse all on kotkad(Kaljukotkas, Kalakotkas, Madukotkas, Merikotkas, Suur- konnakotkas, Väike-konnakotkas), saarmas, hallhüljes · Inimene on ka selle poolest ainulaadne, et ta on õppinud teiste elusolendite geneetilisi omadusi kunstlikult muutma. · Inimtegevuse mõjul surevad liigid välja tuhat korda kiiremini kui looduslikes tingimustes. · Inimene on ainus liik, kes on võimeline muutma planeedi ökosüsteeme. · Suurema osa metsatulekahjusid on inimene tahtlikult tekitanud.
Pöialpoiss pöialpoiss pöialpoislased värvulised Valge-toonekurg toonekurg toonekurglased toonekurelised Tuuletallaja pistrik pistriklased pistrikulised Kassikakk kassikakk kaklased kakulised Hallvares(alamliik) liik: Vares vares vareslased värvulised Kalakotkas kalakotkas kalakotkaslased haukalised Rabapistrik pistrik pistriklased pistrikulised Teder teder faasanlased kanalised Sinikael-part part partlased hanelised Tuttpütt pütt pütlased pütilised Kormoran kormoran kormoranlased pelikanilised Rukkirääk rääk ruiklased kurelised
Leedus on 42 metskonda ja üks rahvuspark. Suurim loom Leedu metsades on piison, nende populatsiooni taastamine algas 1969. aastal. Tänaseks on kokku umbes 45 piisonit. Jahiulukidest on Leedu metsades ja avamaastikel levinud peamiselt metskitsed, kuid Leedus on levinud ka teisi loomaliike: punahirv, hunt, metssiga, mäger, põder. Leedu on pesitsuskohaks ka mitmetele haruldasetele linnuliikidele: must toonekurg, väike-konnakotkas, merikotkas, kalakotkas ja tuuletallaja. Leedu lipuks on horisontaalsete väljadega trikoloor, mille värvideks on kollane, punane ja roheline. Kollane kujutab küpseid viljapõlde ja heaolu, roheline tähistab Leedu taimestikku ja lootust ning punane sümboliseerib õitsevaid aasu, vaprust ja iseseisvuse eest valatud verd. See pärineb Leedu vürstiriigi lipult ja vapilt. Leedus on kahetasandiline haldusjaotus, 1. järgu haldusüksused on 60 linna- ja rajooniomavalitsust, mis omakorda jagunevad 2
rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt. Soosaartel pesitsevad hundid ja karud. Alam-Pedjal on nii soometsi kui lodumetsi mitmel tuhandel hektaril. Kõige haruldasemad on Alam-Pedjal uhtlammimetsad - jõe kaldavallidel paiknevad metsad. Metsade mitmekesisuse ja põlisuse tõttu on siin väga liigirikas seenestik. 2.Endla Kaitseala, mille pindala on 10108 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike
VÖÖLANE Vöölased on eraklikud loomad, aktiivsed harilikult öösiti. Keha pikkus on kuni 60cm ning kaalub 3,6-7,6 kg. Toiduks on pähklid, puuviljad ja seemned, putukad, ämblikud, linnumunad. Võib elada kuni 15 aastaseks. Nende keha on kaetud kõvarüüga. Pead, jalgu ning saba kaitsevad tugevad kilbised. Elab Floridas enamasti vihmametsas. Täiskasvanud vöölane ei rahuldu 1 uruga, mõningad kaevavad enesele kuni 12 varjupaika. · Linnud: kotkas, tigu haugas, kalakotkas, pelikan, merekajakas, roosa luitsik ROOSA LUITSIK Kõige rohkem elab neid Põhja-Ameerikas Kariibi mere ääres. 80cm kõrge ning tiibade siruulatus on 120cm. Võib elada kuni 16 aastaseks. Majandus Turism on kõige suurem sektor osariigi majanduses. Soojad ilmad ja tuhanded kilomeetrid rannad kutsuvad igal aastal Floridasse umbes 60 miljonit külastajat. Meelelahutus pargid Orlando piirkonnas on tähtsad osad turismis.
I kategooria kaitseloomad Ebapärlikarp Kõre Rohe-kärnkonn Väike-laukhani Merikotkas Madukotkas Väike-konnakotkas Suur-konnakotkas Kaljukotkas Kalakotkas Väikepistrik Rabapistrik Rabapüü Niidurüdi Tutkas Kassikakk Habekakk Siniraag Euroopa naarits II kategooria loomaliigid Apteegikaan Paksukojaline jõekarp Eremiitpõrnikas Väike-punalamesklane Männisinelane Mustlaik-apollo Säga Tõugjas Harivesilik Mudakonn Kivisisalik Järvekaur Sarvikpütt Hüüp Väikeluik Laululuik Soopart Merivart Kirjuhahk Väikekoskel Kanakull Väikehuik Naaskelnokk Mudanepp Rohunepp Mustsaba-vigle Kivirullija Väikekajakas Tõmmukajakas Räusktiir Tutt-tiir Alk Krüüsel Sooräts Karvasjalg-kakk Jäälind Roherähn Valgeselg-kirjurähn Laanerähn Nõmmekiur Randkiur Luha-sinirind Põld-tsiitsitaja ...
Meenikunno looduskaitseala Asub Põlvamaal Veriora, Lasva ja Orava vallas Pindala 3028 ha Loodi 1981. aastal Meenikunno soo, Nohipalu Must- ja Valgjärve, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks Nohipalu Mustjärve näol on tegemist ühe pruuniveelisema ja Nohipalu Valgjärve näol ühe selgeveelisema Eesti järvega Kaitse all on 8 veekogu. Kaitstav loomastik: hallõgija, sarvikpütt, teder, metsis, väikepistrik, sookurg, laululuik, kalakotkas, väikekoovitaja, suurkoovitaja, põder, pruunkaru, ilves, hunt jt Meenikunno raba Paikneb Võhandu jõe valglas Raba pindala on 1448 hektarit Meenikunno raba on tekkinud liivakõrgendike haardes olnud järve kinnikasvamisel ja kaldaalade rabastumisel Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 7 m, keskmine paksus on 2,6 m Raba ja laugaste vesi on tugevalt happeline (pH 3-4) Ilumetsa meteoriidikraatrid
Meenikunno looduskaitseala Asub Põlvamaal Veriora, Lasva ja Orava vallas Pindala 3028 ha Loodi 1981. aastal Meenikunno soo, Nohipalu Must- ja Valgjärve, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks Nohipalu Mustjärve näol on tegemist ühe pruuniveelisema ja Nohipalu Valgjärve näol ühe selgeveelisema Eesti järvega Kaitse all on 8 veekogu. Kaitstav loomastik: hallõgija, sarvikpütt, teder, metsis, väikepistrik, sookurg, laululuik, kalakotkas, väikekoovitaja, suurkoovitaja, põder, pruunkaru, ilves, hunt jt Meenikunno raba Paikneb Võhandu jõe valglas Raba pindala on 1448 hektarit Meenikunno raba on tekkinud liivakõrgendike haardes olnud järve kinnikasvamisel ja kaldaalade rabastumisel Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 7 m, keskmine paksus on 2,6 m Raba ja laugaste vesi on tugevalt happeline (pH 3-4) Ilumetsa meteoriidikraatrid
KALJUKOTKAS – EESTI RABADE MAJESTEET Kotkastest üldiselt Kotkad on röövlinnud, kellest Eestis elab 6 liiki: merikotkas (Haliaeetus albicilla) kaljukotkas (Aquila chrysaëtos) kalakotkas (Pandion haliaetus) suur-konnakotkas (Aquila clanga) väike-konnakotkas (Aquila pomarina) madukotkas (Circaetus gallicus). Eestis nimetatakse kotkaks paljusid liike, kes tegelikult ei ole lähisugulased. Sama perekonna alla kuuluvad siin vaid kaljukotkas ja konnakotkad. Kotka nimetus tuleb ilmselt vanemast soome keelest, kus „kotkas” tähendab kõverdunud naela otsa ja viitab nokakujule. Kaljukotkas Kodupaik
Nastik Nastik Nastiklased Soomuselised Roomajad Keelikloomad Loomad Kivisisalik Lacerta Sisaliklased Soomuselised Roomajad Keelikloomad Loomad Rästik Rästik Rästiklased Soomuselised Roomajad Keelikloomad Loomad Arusisalik Zootoca Sisaliklased Soomuselised Roomajad Keelikloomad Loomad Linnud Kalakotkas Kalakotkas Kalakotkaslased Haukalised Linnud Keelikloomad Loomad Pandion haliaetus Pandion Pandionidae Accipitriformes Aves Chordata Animalia Raisakotkas Raisakotkas Haugaslased Haukalised Linnud Keelikloomad Loomad Soo-loorkull Loorkull Haugaslased Haukalised Linnud Keelikloomad Loomad
Wyoming Referaat Wyoming Sissejuhatus: Wyoming [waiouming] on Ameerika Ühendriikide osariik 1890. aastast. Wyoming piirneb põhjast Montana, idas Lõuna-Dakota ja Nebraskaga, lõunas Colorado, edelas Utah' ja läänes Idahoga. Wyoming on ristküliku kujuline, ulatus läänest itta on 603 km ja põhjast lõunasse 444 km. Ajalugu: Wyomingi ala asustasid indiaanlased juba 11 500 aastat tagasi. Eurooplastest uurisid seda maad esimesena Kanadast tulnud prantslased. Esimene püsiasula tekkis 1834. aastal. Valgete inimeste saabudes asustasid Wyomingi ala crow'd ehk vareseindiaanlased, sosonid, ogalad, jutad ehk rohutirtsuindiaanlased ja dakotad. Wyomingi ala läks Louisiana maaostuga USA koosseisu 1803. aastal. 1868. aastal moodustati Wyomingi territoorium, järgmisel aastal v...
Kevadsoojad toovad kohale ka sellised linnud nagu räät, väikekoovitaja ja mudatilder. Soomaal on linde nähtud üle 160 liigi, neist haruldasemad on kaljukotkas, rabapüü, mudanepp, väikepistrik, rabapistrik ja alles mõne aasta eest siia kolinud rohunepp. Toitumas on nähtud ka rabapistrikku. Soomaa kotkad Eestis pesitseb kuus liiki kotkaid, need on: merikotkas, madukotkas, väike-konnakotkas, suur- konnakotkas, kaljukotkas ning kalakotkas. Soomaa rahvuspargis on tõestatud kahe kotkaliigi pesitsemine kaljukotkas ja väikekonnakotkas. Arvukaim Soomaal pesitsevast kahest kotkaliigist on väike-konnakotkas. Seda suurekonnakotkaga sagedasti vahestusse aetavat lindu pesitseb rahvuspargis 5-6 paari. Liigile sobivad pesitsemiseks ka rahvuspargi väljajäävad alad. Nii on teada Soomaa rahvuspargi vahetus läheduses pesitsemast 4 väike- konnakotka paari. Pesitsemiseks sobivad liigile luhtadeäärsed kuuse-segametsad ja lodud. Kui
Kassikakk on aktiivne hämarikus ja öötundidel. Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad. Toitumine Kassikakk toitub suurematest ja väiksematest närilistest, jänestest, kärplastest ja isegi väiksem rebane peab tema eest varju pugema. Lindude puhul pole aga mingit küsimust - kes ette jääb, see maha murtakse. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas, ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma; kassikaku menüü "ülejääke" uurinud ornitoloogid on teinud kindlaks vähemalt ühe kalakotka murdmise. Et kassikakk toidu valikuga pead murdma ei pea, võib ta endale lubada ka sellist luksust, et valib, keda murda, keda ellu jätta. Näiteks eelistavad mõned linnud kanalisi, teised on aga rahul ainult varesega, kolmandad ründavad vaid närilisi - aga kui nälg kallal ja parasjagu seda "lemmikut" ei leia, ründab ta taas esimest ettejuhtuvat
surnud euroopa naaritsaile, metsades on leitud lendoravaid. Liigirikka metsalinnustiku kõrval on rahvuspargi rannik peatuspaigaks sadadele tuhandetele läbirändavatele veelindudele, eriti aulidele, vaerastele ja kauridele. Lahemaa mitmekesine linnustik on tingitud vaheldusrikkast maastikust. Siin pesitsevad nii sisevete-, mere-, ranna-, niidu- kui metsalinnud. Viimased on metsa rohkusest ülekaalus. Haruldastest lindudest on Lahemaal esindatud must toonekurg, merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja väike-konnakotkas. Sisevetes on kaladest enimlevinud haug, ahven ja särg. Enamikus Lahemaa jõgedes koeb meriforell ja silm, Loobu jões ka lõhe. Kõige mitmekesisema kalastikuga on Pudisoo, Loobu ja Valgejõgi. Elu järvedes oleneb toidust. Lohja on hinnatud ainulaadse karpkalajärvena. Kahala järves kasvavad eriti hästi linask ja koger. Lahemaa rannikumeres on tähtsamad kalad ahven, särg, vimb ja siig.
edu.ee/loomad/Imetajad/PTEVOLs.jpg ) Joonis 8 Karu ( http://www.etv24.ee/failid/91532_01.jpg ) Linnustik Muraka linnustik on Eesti üks väga väärtuslik linnuala. Soostik on olnud juba ammust aega erinevate kotkaste kodukohast. Seda tõestavad mitmed erinevad kirjandusallikad (Lepiksaar, Mikelsaar, 1936) ning ka kohanimesid on pandud kotkaste järgi: Kotkasaar ja Kotkanina. Kotkaliikidest on näiteks esindatud merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas, suur-konnakotkas, väike-konnakotkas. Murakal on esindatud ka Eesti üks esinduslikemaid ja haruldane lind must-toonekurg. Hulgaliselt on registreeritud metsise elu- ja mängupaikasid. Lagerabas võib kohata rabapüüd, põldrüütu, väikekoovitajat, mudatildrit ja hall-õgijat, naaberkooslustes on umbes 6-7 paari sookurgesid, kes eelistavad Muraka Ratva ja Leterma soo servamäresid. Lisaks on esindatud veel teder, metskiur, metsvint, mudanepp ja kiivitaja. Arvukalt leidub ka
pruunikas pesajuur (Neottia nidus-arvis) ning III kaitsekategooriasse kuuluv roomav öövilge (Goodyera repens). Austria roidputk kasvab suhteliselt hästi Pikassaarel ja Pähklisaarel. [2,3] Kerttu Luik YASB-51 072877 9 SISUKORD KOKKUVÕTE Põlvamaal asuv Meenikunno maastikukaitseala on üks ilusaimaid paiku Eestis, kus elavad mitmed kaitsealla kuuluvad liigid. Näiteks kalakotkas (Pandion haliaetus), metsis (Tetrao urogallus), vesilobeelia (Labelia dortmanna), rohekas käokeel (Plathanthera chlorantha). Samuti asuvad seal kaks teineteisele vastandlikku järve: Mustjärv ja Valgejärv. Meenikunno maastikukaitseala on ka puhkajatele meeldiv külastuskoht.Valisin selle koha kuna olen ka ise seal mitu korda käinud. Kerttu Luik YASB-51 072877 10 SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS 1. Helleström, K., Saks, M
Paljud lendavad ka Lõuna-Euroopasse ja Vahemere ümbrusesse. Seal talvitub näiteks meie sookurgi, röövlinde, tikutajaid, värvulisi jt. Mõned võivad lennata ka Musta mere poole. Kõiki neid linnuliike nimetatakse lähiränduriteks. Ülejäänud on kaugrändurid, kellest enamik läheb Aafrikasse teisele poole Sahara kõrbe. Neist tuntuimad on suitsupääsuke, valge-toonekurg, kägu ja ööbik, kuid sinna lendavad ka kahlajad, kalakotkas, rukkirääk, väänkael, piiritaja, öösorr, põõsalinnud, kärbsenäpid, peoleo jpt. Indias või Kagu-Aasias talvitub ainult viis linnuliiki: väike-käosulane, aed-roolind, nõlva-lehelind, väikekärbsenäpp ja karmiinleevike. Randtiir veedab enamiku talvest aga hoopis Antarktika vetes või isegi Austraalias. Kõrvukräts. Peoleo. Luitsnokk-part. 6 Paljudel liikidel lendavad mõned isendid Aafrikasse, teised jäävad Vahemere ümbrusesse või hoopis Lääne-Euroopasse
rahvuspargis esindatud saarmas ja tiigilendlane. Imetajate tõhus kaitse eeldab pidevat andmete kogumist ja arvukuse jälgimist ning ulukite arvukuse reguleerimise nõuetest kinnipidamist. Saarma asurkonnale võib hukutavalt mõjuda liialt intensiivne võrgupüük. Linnud Karula rahvuspargis on registreeritud 157 linnuliiki. Aastatel 19912000 on siin haruldastest kaitsealustest liikidest registreeritud kindla pesitsejana kalakotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg. Võimalik pesitseja on kaljukotkas. Kalakotka asurkond on Karulas üks elujõulisemaid Eestis: 57 paari, neist 5 paari (10% Eesti kalakotkastest) pesitseb rahvuspargi territooriumil. Kalakotka ja must-toonekure asurkonda ohustab pesitsusaegne häirimine, toidubaasi vähenemine ja metsa raiumine pesitsuspiirkonnas. Väike-konnakotkaste arvukus rahvuspargis on vahemikus 2-4 paari. Konnakotkaste arvukuse
ning kõdupuidu vähesus metsas. Loomastik Karula rahvuspargis on registreeritud 42 liiki imetajaid. Kaitsealustest liikidest on esindatud põhja- nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir, neist Eesti Punase Raamatu liigid on tiigilendlane ja suurvidevlane. Poolveelistest imetajatest on Eesti Punase Raamatu liik saarmas. Aastate vältel on Karulas vaadeldud 140 liiki linde. Ohustatud liikidest on must toonekurg, siniraag, sookurg, kalakotkas ja väike- konnakotkas leidnud siin rahuliku elupaiga. Samuti on piirkonnas elupaiga leidnud rukkiräägud. Loomadest on siin esindatud Eestis üsnagi haruldane mudakonn (Kagu-Eestis küll sagedasem), mis kuulub II kategooria kaitsealuste liikide alla. Kaladest on esindatud hink, vingerjas ja võldas, kelle kaitsmine on oluline kogu Euroopas. Putukatest on eesti punase raamatu putukaliikidest on esindatud palukuklane, arukuklane, karukuklane ja liivakuklane.
Saarepeedi Kool Kertu Kipper Tartumaa Uurimustöö Juhendaja: Elina Kiilaspä Saarepeedi 2009 1 Sisukord 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Üldandmed .......................................................................................................................................4 3.Geoloogiline ehitus ...........................................................................................................................5 4.Aluspõhi............................................................................................................................................6 5.Pinnakate ja pinnamood....................................................................................................................6 6.Pinnavormid......................................................
liigist ja roomajaid viiesti liigist. Roomajatest on arvukaim esindaja arusisalik. Samuti leidub Karulas suurel hulgal mudakonni ning kivisisalikke, kes kuuluvad kaitstavate loomade II kaitsekategooriasse (4). 2.6.5 Linnud Karula rahvuspargis on leitud 157 linnuriiki, neist olulise osa moodustavad mesaelupaikade linnud nagu must toonekurg, kes kuulub eriti ohustatud liikde hulka. Haruldastest kaitsealsustest liikidest on veel esindatud kalakotkas, kanakull, karvasjalg-kakk, valgeselg-kirjurähn ja laanerähn. Esindatud on ka liigid, kes sõltuvad avamaastikest, nagu väike-konnakotkas ja 8 rukkirääk (4). 2.6.6 Imetajad Imetajaid on Karula rahvuspargis leitud 42 liiki, kellest tüüpilisemad suurimetajad rahvuspargis on põder, metskits, metssiga ja ilves. Karu on rahvuspargis eksikülaline. Väikeimetajatest leidub
mudakonn, laiujur, hunt, pruunkaru, saarmas, harilik ilves, kobras. Sealgulgas ka rändlinnud: rästas-roolind, sinikael-part, rägapart, suur-laukhani, rabahani, kaljukotkas, suur- konnakotkas,punapea-vart, tuttvart, hüüp, sõtkas, öösorr, mustviires, must-toonekurg, roo- loorkull, väikeluik, väikepistrik, väike-kärbsenäpp, rohunepp, merikotkas, punaselg-õgija, hallõgija, väikekajakas, naerukajakas, mudanepp, väikekoskel, suurkoovitaja, kalakotkas, täpikhuik, vööt-põõsalind ja teder. Kaitseala kuulub Ramsari märgalade, IBA, Natura 2000 linnu- ja looduskaitsealade nimestikku. Emajõe Suursoo looduskaitseala on olulise tähtsusega riigi piiriäärsetel aladel looduslike liikide geneetilise mitmekesisuse säilitamisel. Kaitseala ligikaudne pindala on 22 110 ha, millest eramaad umbes 1000ha, metskondade alla kuulub 15 700 ha. Ülejäänud on riigimaa. Paik kuulub alates 2004. aastast Natura 2000 alusel linnu- ja loodusalaks ning 1997
lõolased, vareslased, tihaslased, rästaslased, kuldnoklased, vintlased, varblased, lehtlalindlased, põõsalindlased, västriklased, kangurlindlased jt) Eesti linnud Eesti linnustik on pidevas muutumises. Mitmete liikide arvukus langeb, osa liike kaob. See on seotud eelkõige sobivate pesitsus- ja toitumispaikade vähenemisega tänu inimtegevusele. Nendeks liikideks on eelkõige suured röövlinnud ja teised inimpelglikud liigid (merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas, rabapistrik, must-toonekurg, põldvutt, rukkirääk, siniraag, hallõgija). Samas laiendavad paljud linnud oma leviala Eestisse ning pesitsevad siin üha arvukamalt. Sellisteks liikideks on näiteks hõbekajakas, kühmnokk-luik, hahk, kormoran, kaelus- turteltuvi, roohabekas, aed-roolind, rohe-lehelind, karmiinleevike, kukkurtihane. Inimasulate tekkimine ja kasvamine on mõjutanud paljusid linde kolima üha enam inimeste lähedusse
aastal senisest Matsalu looduskaitsealast. Ramsari ala alates 1976. aastast. Lahemaa rahvuspark Kaitsealused I kategooria liigid: rohekas õõskeel, merikotkas, tutkas, kõre; läbirändel ka väike- Pindala 72 510 ha (sellest 35% on meri). laukhani, kalakotkas, väikepistrik, rabapistrik. Loodud 1971. aastal esimese rahvuspargina kogu toonases Nõukogude Liidus. Kaitsealused I kategooria liigid: ebapärlikarp, must-toonekurg, merikotkas, limatünnik. M atsalu rahvuspark on Lääne- L
võimalikult mitmekesise liigilise koosseisu säilitamine. Kaitstavad liigid jagunevad kolme kategooriasse. Esimene ja teise kategooria liigid võtab EV kaitse alla oma määrustega. Kolmanda kategooria võtab keskonnaminister kaitse alla oma määrustega. * Esimene kategooria loomaliigid: ebapärlikarp (Lahemaal), kõre, rohekärnkonn, must toonekurg, väike laukhani, merikotkas (saartel ja rannikul), madukotkas, väike konnakotkas, suur konnakotkas, kaljukotkas (soo ja raba maastikel), kalakotkas (kagu ja kirde Eestis), väike pistrik, rabapistrik, rabapüü, tutkas, habekakk, siniraag, lendorav, euroopa naarits. Esimesse kategooriasse kuuluvad kõige ohustatumad liigid. Seadus keelab selle kategooria liikide elu ja olu segada. Teatud tegevused on riigi loaga lubatud. * Teisse kategooriasse kuuluvad vähem ohustatud liigid. Kolmandasse kategooriasse kuuluvad liigid, kes on mujal Euroopas hävimisohus, kuid Eestis tunnevad nad end hästi.
Kassikakk on aktiivne hämarikus ja öötundidel. Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad. Kassikakk toitub suurematest ja väiksematest närilistest, jänestest, kärplastest ja isegi väiksem rebane peab tema eest varju pugema. Lindude puhul pole aga mingit küsimust - kes ette jääb, see maha murtakse. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas, ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma; kassikaku menüü "ülejääke" uurinud ornitoloogid on teinud kindlaks vähemalt ühe kalakotka murdmise. Et kassikakk toidu valikuga pead murdma ei pea, võib ta endale lubada ka sellist luksust, et valib, keda murda, keda ellu jätta. Näiteks eelistavad mõned linnud kanalisi, teised on aga rahul ainult varesega, kolmandad ründavad vaid närilisi - aga kui nälg kallal ja parasjagu seda "lemmikut" ei leia, ründab ta taas esimest ettejuhtuvat
kaitsealune liik ja tema kaitsemine on oluline ka Euroopa tasandil. [10] Roomajaid on teada kolme liiki: rästik, vaskuss ja arusisalik, arvukaim neist on viimane. Lisaks nendele on kohatud ka nastikut. [10] 10 Joonis 7. Mudakonn Karula rahvuspargis on registreeritud 157 linnuliiki. Aastatel 1991-2000 on siin haruldastest kaitsealustest liikidest registreeritud kindla pesitsejana kalakotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg. Võimalik pesitseja on kaljukotkas. Kalakotka asurkond on Karulas üks elujõulisemaid Eestis: 5-7 paari, neist 5 paari (10% Eesti kalakotkastest) pesitseb rahvuspargi territooriumil. Must-toonekure arvukus piirkonnas on stabiilselt 4-5 paari, neist 2-4 pesitseb Karula territooriumil. [10] Rukkiräägu asurkond on Karulas Eesti keskmisega võrreldes arvukas. Rukkirääk on niitude parim indikaator-linnuliik
[10] Kahepaikseid on leitud 7 liiki, siin eriti laialt levinud mudakonn on Eesti Punase Raamatu kaitsealune liik ja tema kaitsemine on oluline ka Euroopa tasandil. [10] Roomajaid on teada kolme liiki: rästik, vaskuss ja arusisalik, arvukaim neist on viimane. Lisaks nendele on kohatud ka nastikut. [10] Joonis 7. Mudakonn Karula rahvuspargis on registreeritud 157 linnuliiki. Aastatel 1991-2000 on siin haruldastest kaitsealustest liikidest registreeritud kindla pesitsejana kalakotkas, väike-konnakotkas ja must- toonekurg. Võimalik pesitseja on kaljukotkas. Kalakotka asurkond on Karulas üks elujõulisemaid Eestis: 5-7 paari, neist 5 paari (10% Eesti kalakotkastest) pesitseb rahvuspargi territooriumil. Must-toonekure arvukus piirkonnas on stabiilselt 4-5 paari, neist 2-4 pesitseb Karula territooriumil. [10] Rukkiräägu asurkond on Karulas Eesti keskmisega võrreldes arvukas. Rukkirääk on niitude parim indikaator-linnuliik
moodustati 1993. aastal Karula rahvuspark. Asub Valga-ja Võrumaal Karula ja Mõniste vallas. Rahvuspargi pindala on 11 043 ha. Kaitse-eesmärgiks: · Kagu-Eesti tüüpiliste metsa-ja järverohkete kuppelmaastike ning koosluste kaitse · Lõuna-Eesti maastikukultuuri taaselustamine Iseloomustus: · Ligikaudu 70% rahvuspargi territooriumist katab mets (Kagu-Eesti suurim metsamassiiv) · Haruldasematest liikidest elavad seal must-toonekurg, sookurg, kalakotkas, väike- konnakotkas, mudakonn. · loodus on mitmepalgeline. · Põhja-Karulas domineerivad kultuurmaastikud: niidu ja põllutükid vahelduvad metsatukkade ja järvedega.(Põhiline osa asustusest koondub just sinna) · Lõuna-Karulas laiuvad metsamassiivid, kus orgude soised metsad vahelduvad küngastel olevate kuivemate metsadega ning nende vahele mahuvad veel rabad ja sood.
Tallinna 21. Kool LINNUD JA LOOMAD Tunnitöö Autor: Mia Sool 8C Juhendaja: Natalia Samoilenko Tallinn 2015 Sisukord Linnud..................................................................................................................................................3 Kodukakk........................................................................................................................................3 Piilpart.............................................................................................................................................4 Kassikakk........................................................................................................................................5 Hakk......................................................................................................................................
Et iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist. Seega näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist. 1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg Sarnaselt saab kulliliste biomassis talletuda 10% 100 kg-st. 100 kg x 10% = 100 kg x 0,1 = 10 kg Vastus: Kulliliste biomass saab olla maksimaalselt 10 kg. Ökoloogiline püramiid: Kalakotkas 1,5 kg Tipptarbijad Haugid 15 kg 3. astme tarbijad 2. astme tarbijad Viidikad 150 kg 1. astme tarbijad Zooplankton 1500 kg Tootjad (taimed) Fütoplankton 15000 kg
maha. Nii levis Ameerikas suur teeleht ("valge mehe jälg"), nii levis Eestis lõhnav kummel. Kuid tulnukateks võivad olla ka loomad. Troopilise puiduga on Eestisse toodud mitmeid mardikaid ja liblikaid, putukaid võib saabuda samuti puuviljadega. Ei ole aga teada, et mõni neist oleks Eestisse püsima jäänud, siin paljunema hakanud. X. Liigikaitse Osata nimetada looduskaitsealuseid liike igast kategooriast. Loomad: I kat. selgrootu- ebapärlikarp I kat. selgroogne- kõre, kaljukotkas, kalakotkas, lendorav II kat. selgrootu- apteegikaan, paksukojaline jõekarp, eremiitpõrnikas II kat. selgroogne- säga, mudakonn, metsis III kat. selgrootu- laiujur, tõmmuujur III kat. selgroogne- tiigi-, vee-, järvekonn, teder, kodukakk Taimed: I kat. kollane käoking, suur paelsammal, haruline võtmehein II kat. harilik jugapuu, aasnelk, sinisammal III kat. emaputk, karukold, harilik valvik Õhtumaa kaduvad liigid. 1.On poolparasiit – võtab juurtel olevate iminappadega vett ja mineraalsooli.
12 Bioindikaatoreid: aerjalalised, väikesed vähid, kopsusamblikud, narmas- ja habesamblikud. Pärandkultuurmaastikud: loopealsed, rannaniidud, puisniidud. I KATEGOORIA LOOMAD: Ebapärlikarp, rohe-kärnkonn, kõre, must-toonekurg, väike-laukhani, merikotkas, madukotkas, väike-konnakotkas, suur-konnakotkas, kaljukotkas, kalakotkas, väikepistrik, rabapistrik, rabapüü, tutkas, habekakk, siniraag, lendorav, euroopa naarits. X ELU PÄRITOLU EVOLUTSIOONI VORMID: füüsikaline evolutsioon ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulide teke. keemiline evolutsioon lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolenditest kuni inimeseni. Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng.
o väike-laukhani o niidurüdi o merikotkas o tutkas o madukotkas o kassikakk o väike-konnakotkas o habekakk o suur-konnakotkas o siniraag o kaljukotkas o lendorav o kalakotkas o euroopa naarits. 9. Looduse mitteutilitaarsed väärtused. Üldökoloogiline väärtus loodusliku keskkonna tähtsus territooriumi ökoloogilise tasakaalu tagamisel kasvab koos selle utilitaarsele kasutusele võetud osa suurenemisega. Väljundid: · vee ja õhu ringluse tagamine · vee ja õhu puhastamine · pinnase erosiooni vältimine · puhta vee varude säilitamine · veereziimi reguleerimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
