(paindjuhtmetes ja -kaablites) on sooned peenekiulised. · Kaabli erinevus juhtmest seisneb selles, et kaabli sooned on ümbritsetud neid välismõjude eest kaitsva hermeetilise kestaga (mantliga). · Ühesooneline juhe võib olla ka ilma isoleerkatteta (paljas), Nende põhiliseks kasutusalaks on elektrivõrkude õhuliinid. 2 Juhtmed ja kaablid 2010 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED · Tekst põhineb raamatul "Elamute elektripaigaldised" 3 3.1 Juhtmed ja kaablid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED Töökindluse ja elektriohutuse huvides hakatud järjest sagedamini asendama õhukaablitega. · Juhtmete ja kaablite eri soonte isolatsioon on vastavalt soonte otstarbele eri värvi. · CENELEC kehtestas harmoneerimisdokumendi uue
4) elektrokeemilised, fotoelektrilised ja teised staatilised elektrienergia allikad, 5) kohalikud reaktiivvõimsuse allikad (kondensaatorbatareid, sünkroonmootorid ja-kompensaatorid). Esimesed kaks moodustavad tsentraalse elektrivarustussüsteemi põhialuse, kus toodetakse ligikaudu 98% elektrienergiast. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 1 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets ES ES ES E K SEJ S E S E S E
alumiinium, mida mehaaniliselt on tugevdatud terasega (joonis 5.15). Enamasti on tegemist traatidest kihiti kokkukeerutatud köisjuhtmetega. Eelistatakse juhtmemarke AS-35/6,2 (alumiiniumil ristlõige 35 mm2 ja terasel 6,2 mm2), AS-50/8,0 ja AS-70/11,0. 1 5. Keskpingevõrgud 5.2 Keskpingevõrkude ehitus TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Joonis 5.15. Õhuliini teras-alumiiniumjuhtme ristlõige 1 – alumiiniumjuht, 2 – terassüdamik-kandetross Õhuliinide töökindluse tõstmiseks kasutatakse tänapäeval ka isoleerjuhtmeid. Juhtme materjaliks on alumiiniumisulam AlMgSi ning isolatsiooni materjaliks riststruktureeritud polüeteen XLPE. Kasutatakse ristlõiked 35, 50, 70, 95, 120 ja 150 mm2
Infoedastusseadmed EVS-EN 60617-11:2000 Paigaldusplaanid ja -skeemid; topograafilised plaanid ja skeemid Eesti keelde ei ole tõlgitud mitte kogu see standardisari. Tõlkimata jäeti Üldteavet ja registrit sisaldav standard EN 60617-1, kahendloogikaelementide tingmärke käsitlev standard EN 60617-12 ja analoogelementide standard EN 60617-13. 2(10) 1.3 Elektriskeemide tingmärgid EKA 2010 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED Tabel 1.4.1. Voolu ja pinge liigid Tabel 1.4.3. Ühendused ja klemmid Tingmärk Kirjeldus Tingmärk Kirjeldus Alalisvool Ühenduspunkt
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrotehnika I Kodutöö nr 1 Alalisvoolu hargahel Õpilane: Andris Reinman 010192 Rühm: AAA-31 Juhendaja: Aleksander Kilk Tallinn 2002 Algandmed: Skeem nr 17. Andmerida nr.2 Voolude variant nr.3 1.Kirchoffi võrrandid
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE Minimeerimine Juhendaja: Madis Lehtla Üliõpilane: Jan Tumanov AAAB-50 095161 Minimeerimine: y=ab'c'+a'bc'+bd(c'd'+b)(ad'+bd)(ac'+bc')+(abcd)'(c'+a'b) Minimeerin:
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE Ülesanne nr. 2 Loendamine Juhendaja: Madis Lehtla Üliõpilane: Jan Tumanov AAAB-50 095161 1. õ/m viimane nr (1)+3=4. Peab lugema kuni 4-ni Skeem:
ELEKTRIAJAMID väikelaevas Alalisvooluajameid käitavad mitmesugused alalisvoolu mootorid Alalisvoolu mootorid · Jagunevad ergutuse järgi: 1. Sõltumatu ergutusega (independent excitation motor) 2. Paralleelergutusega (shunt motor) 3. Jadaergutusega (series motor) 4. Segaergutusega (compound motor) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kollektoriga mootorid (NB! on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori ehitus Sisepõlemismootori tüüpiline starter jadaergutusega alalisvoolumootor Stardiaku laadimisgeneraator ei ole olemuselt tavaline alalisvoolugeneraator alalispinge saadakse regulaatoriga alaldis Starter osadeks lahtivõetuna 6 käivituspool sulgeb jõuahela, ühendab hammasrattad Alalis...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 28.02.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 4 OT Türistor Töö eesmärk: Töövahendid: Türistori pinge-voolu tunnusjoone Türistor, toiteallikas, potentsiomeeter, määramine ja selle kasutamise ampermeeter, voltmeeter. oskuste arendamine. Skeem Teooria
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE Loendur Juhendaja: Üliõpilane: Tallinn AAR0110 Sissejuhatus digitaaltehnikasse 2012 1. Ülesanne Koostada ette antud jadaloenduri loogikaskeem koos 7-segmendilise indikaatoriga ning testida selle tööd Multisim tarkvaraga
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Mikroprotsessortehnika Kodutöö Turvasüsteem Üliõpilane: Matrikli number: Kood: AAVB32 Juhendaja: Tõnu Lehtla Tallinn 2009
ELEKTRIAJAMID väikelaevas Jaotuvad: 1.Alalisvoolu ajamid (meie kursuses enamasti jaht- ja purjelaevadel) 2.Vahelduvvoolu ajamid (väikelaevadel, pikkus alla 24m) Alalisvoolu mootorid · Jagunevad ergutuse järgi: 1. Sõltumatu ergutusega (independent excitation motor) 2. Paralleelergutusega (shunt motor) 3. Jadaergutusega (series motor) 4. Segaergutusega (compound motor) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kollektoriga mootorid (NB! on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori tööpõhimõte Lihtne alalisvoolu mootor lahtivõetult Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori poolused otsavaates Võimsa alalisvoolu mootori välisilme Alalisvoolu mootori mähiste skeem Traditsiooniline paralleelergutusega alalisvoolu mootori käiviti skeem ...
Tallinn Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA Laboratoorne töö nr. 1 Minimeerimine Juhendaja: Taavi Möller Üliõpilane: Ekaterina Fedorova AAVB-37 082040 Tallinn 2009 Ülesanne: abcd abcd ( abc abcd )( acd cb)c d ab d a bc (cd cbd )
Tallinn Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA Laboratoorne töö nr. 2 7 segmendilise indikatsioonielemendiga 19 nd jadaloendur Juhendaja: Taavi Möller Üliõpilane: AAVB-37 Tallinn 2009 Ülesanne Koostada 19nd jadaloendur Multisim´i abil ja testida seda
Tallinn Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA Laboratoorne töö nr. 3 Summaator Juhendaja: Taavi Möller Üliõpilane: AAVB-32 Tallinn 2009 Ülesanne. Koostada kolmejärguline jadaülekandega summaator kasutades nii täis- kui poolsummaatoreid. Summaatorite tööpõhimõte.
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Kristi Tammet Teostatud: 28.03.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 4 OT Sildalaldi Töö eesmärk: Töövahendid: Alaldi kasutamine, selle Ühefaasiline sildalaldi, ampermeeter, väljundtunnusjoonte ning vahelduvpinge voltmeeter, alalispinge alaldatud pinge voltmeeter, potentsiomeeter, ostsilloskoop.
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Üliõpilased: Õpperühm: Töö tehtud (kuup.): 17.3.2008 Juhendaja: Töö esitatud (kuup.): R.Teemets 30.04.2008 AAR3340 Elektriaparaadid Töö nr: 1 KAITSELÜLITITE KATSETAMINE
(Komponendid1) 1. Elektroonikakomponendid Komponent/element elektroonikaseadme üksikosa. Liigitus: Ehituse järgi: diskreet- ja integraalkomponendid. Ülekande omaduste järgi: lineaar- ja mittelineaarkomponendid. Võimenduse järgi: passiivsed ja aktiivsed komponendid Rakenduse järgi: nõrkvoolu ja jõuelektroonika komponendid Keskkonna järgi: vaakum (elektronlambid, kineskoobid), plasma e.gaaslahendus (indikaatorid, valgustid, kuvarid), tahkis (pooljuhtseadised) Pooljuhtmaterjali järgi: Si, GaAs, SiC jt. ühendid 1.1. Passiivkomponendid a) Takistid (resistors) Takistuse mõiste: staatiline takistus R = U/I ja diferentsiaalne takistus r = du/di. Kasutusala: voolu piiramine, voolumuutused pingemuutusteks, pingejagurid jne. Liigitused:
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Mõõtetehnika alused Referaat Digitaalne luksmeeter DVM1300 Üliõpilane: Juhendaja: Liisa Liivik Tallinn 2004 1) Mõõteriista nimi ja kasutusvaldkond Velleman DVM1300 on digitaalne luksmeeter, mis sobib valgustasemete mõõtmiseks vahemikus 0,01 luksi kuni 50000 luksi
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 21.02.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 1 OT Pooljuhtdiood Töö eesmärk: Töövahendid: Pooljuhtdioodi pinge-voolu Diood, toiteallikas, potentsiomeeter, tunnusjoone määramine ja selle ampermeeter, voltmeeter. kasutamise oskuste arendamine. Skeem Teooria
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE Jadaloendur Juhendaja: Madis Lehtla Üliõpilane: Rainer Sild 118421 AAAB Tallinn 2012 Loendamine. Koostada jadaloenduri loogikaskeem koos 7-segmendilise indikaatoriga ning kontrollida selle tööd MultiSimi tarkvaraga.
CBEMA on pidev, ITI tükati pidev. ITI hindab ka väga lühikesi ülepinge kestvuseid. 20. Pingehälvete ja väreluse tagajärjed 21. Pingelohkude tagajärjed 22. Toitekatkestuste tagajärjed 23. Liigpingete tagajärjed 24. Pinge asümmeetria tagajärjed 25. Harmoonikute tagajärjed Mõjutavad eriti kondensaatorpatareisid, mootoreid, trafosid, aga ka VL-sid (soovimatu väljalülimine), kaableid (täiendavad kaod), arvutite talitlust ning jõuelektroonika lainekujust tingitud probleeme. 26. Elektri kvaliteedi mõõturid Teisaldatavad, analüsaatorid, integreeritud mõõturid. Mõõdetud tulemused töödeldakse programmiga mis esitab kvaliteediraporti. Need on osa seiresüsteemist. 27. Elektri kvaliteedi seiresüsteem -::- 28. Pingelohkude mõju vähendamise võimalused Ferroresonantstrafod (ülekandesuhe 1:1, talitleb südamiku püsiva küllastumise juures ja primaarpinge
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Harjutusülesannete aruanne õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr.: Õpperühm: AAAB-41
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 14.03.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 3 OT Bipolaartransistor ühisemitteriga lülituses Töö eesmärk: Töövahendid: Ühisemitteriga lülituses transistori Transistor, toiteallikas, potentsiomeetrid, tunnusjoonte määramine ja ampermeetrid, voltmeetrid. nende kasutamise oskuste arendamine.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA - PRAKTIKUM Laboratoorne töö Mikrokontrollerite programmeerimine Assembleris Juhendaja: Üliõpilased: Ülesanne: 1) Süüdata esimene valgusdiood nupplüliti 1. vajutusega ning kustutada nupplüliti 2. vajutusega. 2) Juhul kui hoida nupplülitit 1. all, siis peavad hakkama LED lambid reas üksteise järgi
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Mikrokontrollerite harjutusülesanne nr.1: Sisendite ja väljundite kasutamine õppeaines Sissejuhatus digitaaltehnikasse Üliõpilane: Matrikli nr.: Õpperühm: AAAB10 Juhendaja: Madis Lehtla Tallinn 2013 Sisukord 1.Mikrokontrolleritest ja assemblerist..............
saab oma kütuse 9-liitrisest paagist ja aitab i3-l ühe laadimise ja tankimisega sõita kuni 370 kilomeetrit. Bensiinil töötav mootor on mõeldud hädaabiks, et jõuda laadimispunkti. Mootor töötab siis, kui aku jõudlus langeb. 22 kWh aku laadimiseks kulub kodupistikust umbes kaheksa tundi. Edaspidi müüakse i3 ainult täiselektrilisena [3]. BMW i3 REX ajami liigi järgi on tegemist järjestik hübriidajamiga mille komponendid on veojõuaku, jõuelektroonika, generaator, sisepõlemismootor, elektri mootor, kütuse paak. 1. SISEPÕLEMISMOOTOR 2. KÜTUSEPAAK 3. VEOJÕUAKU 4. JÕUELEKTROONKA 5. EL. MOOTOR 6. GENERAATOR Sele 1. Hübriidajami põhimõtteline skeem I3-le ei ole BMW-l vastavat analoogi. Kasutan Mercedes- Benz 2018 aasta A klassi mudelit A 200 4 AMG LINE Widescreen.
Integraallülitus on mikrolülitus, mille elemendid on lahutamatus konstruktsioonilises seoses ja omavahel elektriliselt ühendatud. Pooljuhtintegraallülitus on integraallülitus, mille elemendid on teostatud pooljuhtmaterjalis või selle pinnal. Integraallülituste valmistamisel rakendatakse planaarmenetlust, mispuhul lülituse struktuur moodustatakse räniplaadi õhukeses, mõne m paksuses pindkihis ja pinnal. Planaarmenetlusel valmistatud integraallülitust nimetatakse monoliitintegraallülitusteks. Selliste integraallülituste juures pole võimalik optimeerida ühe skeemielemendi parameetreid, muutmata sama ajal teiste elementide karakteristikuid. Valmistatakse ka hübriidintegraallülitusi. Hübriidintegraallülituses kasutatakse kiledest passiivelemente ja eraldi pooljuhtkristallis valmistatud aktiivelemente. Selline tehnoloogia ...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika Instituut Automaatjuhtimine Tunni tööde aruanded Õpilane Juhendajad: Tõnu Lehtla Rainer Kährik Tallinn 2008 Lineaarsete süsteemide tüüplülid Töö eesmärk: Tutvuda integreerimis-, võnke- ning aperioodilise lüliga alljärgneva kava alusel. Integreerimislüli: 1)Teoreetiline ülevaade:
tasu eest või lepingu alusel ROSENTOR Jüri tee 55, 75303 Lagedi, Harjumaa e-post: [email protected] telefon: (+372) 6766160 faks: (+372) 6766490 Firma juht: Olev Suurkask Põhitegevus: Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode paigaldus, hooldus ja remont ning ümbermähkimine, elektrimootorite mähkimine ELEKTRIMOOTORITE MÜÜK ELEKTRIMOOTORITE REMONT Tallinna Tehnikaülikool Energeetika teaduskond Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Kursusetöö aines ELEKTRIAJAMID 1. Eesti turul elektrimootoreid müüvad firmad 2. Eesti turul elektrimootoreid remontivad firmad Üliõpilane: Juhendaja: Juhan Laugis 2006 Tallinn Eltehnika Grupp OÜ Tapamaja 1, 20609 Narva e-post: [email protected] kodulehekülg: www.hot.ee/egpood telefon: (+372) 3572629 ja (+372) 3560144
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Harjutusülesannete aruanne õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr.: Õpperühm: AAAB-41 Juhendaja: Taavi Möller Tallinn 2013 1. Lineaarsete süsteemide tüüplülid
D rus E Mitmesooneline kaabel vabas õhus Ühesoonelised kaablid kokkupuutuvalt vabas F õhus Ühesoonelised kaablid õhuvahedega vabas G õhus KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Eesti standardisari EVS-EN 60617-2...11:2000 2. EETEL ,,Elamute elektripaigaldised", Tallinn, EETEL-EKSPERT, 2005 3. Raivo PÜTSEP ,,Elektrotehnika teatmik" Tallinn, ILO, 2004 4. ,,Elektriku kalender" 1998, 1999. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1998, 1999. 21
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Kodutöö aines Sissejuhatus Robotitehnikasse Tööstusroboti Mitsubishi RV-3SQ kinemaatika ja juhtimine Õpilane: Strippar Marko 999999 Juhendaja: Tõnu Lehtla Tallinn 2011 Sisukord 1.Roboti valik ....
4. Tuumaenergia. Kuidas tuumaenergia tekib? http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=60 (13.02.2010) 5. [5] Tuumaenergia. Tuumkütus. http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=99 (18.02.2010) 6. [6] Tuumaenergia. Jäätmed. http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=99 (18.02.2010) 7. [7] Vikipeedia. Tuumareaktor. http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumareaktor (24.02.2010) 8. [8] Risthein, Endel 2007. Sissejuhatus energiatehnikasse. Tallinn:Tallinna Tehnikaülikooli ja elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 9. [9] Tuumaenergia. II põlvkonna reaktorid. http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=77 (12.03.2010) 10. [10] Tuumaenergia. III põlvkonna reaktorid. http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=109 (12.03.2010) 11. [11] Vikipeedia. Tuumajaamade loend. http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumaelektrijaamade loend (22.03.2010) 12. [12] Tuumaenergia. Tuumaenergia ohud. http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=107 (22.03.2010)
(pindmontaazitransistor) http://www.tradekey.com/ks-smd-transistor/ Joonis 3.18. Valik erinevaid transistore [http://www.mikroe.com/old/books/keu/04.htm] 3.4.4 Isoleeritud paisuga bipolaartransistor Isoleeritud paisuga bipolaartransistor (inglise k. IGBT, Insulated-gate bipolar transistor) on jõuelektroonika pooljuhtseadis, mida kasutatakse kiiretoimelistes, suurevoolulistes ja suhtelistelt kõrge pingega ahelates lülititena. IGBT ühendab endas kõrge voolutaluvuse ja madala pingelangu, mis on mõlemad iseloomulikud bipolaartransistorile, ning pingega tüürimise, mis on iseloomulik väljatransistorile. Kasutatakse näiteks elektriautodes ja hübriidautodes vahelduvvoolumootori jaoks loodud juhtimisskeemides, samuti trollibussides veomuunduritena
kommutatsiooni või elektrostaatilise lahenduse tulemusena ja nad võivad kahjustada nii inimest kui ka elektriseadmeid ja tarviteid. Transientliigpinge tekkepõhjused pikse- ehk välguliigpinge, mis tekib pikselöögist hoonesse, kus paigaldis asub; lähedal toimuva välgulahenduse elektrostaatilise ja elektromagnetilise induktsiooni mõjul; lülitusliigpinge, mis tekib induktiivahela väljalülitamisel; lahenduslampide süüturi rakendumisel; jõuelektroonika kommutatsiooniprotsessis, kui elektromagnetilisi häireid vältiv filter ei toimi; elektrostaatiline liigpinge, mis tekib elektrostaatilise laengu lahendumisel. Elektriseadmete liigpingetaluvusklassid Elektriseadmed jaotatakse liigpingeklassidesse (kategooriatesse) sõltuvalt nendelt nõutavast impulssliigpinge taluvusest. I kategooria liigpingetundlikud seadmed, näiteks mikroelektroonika 1,5kV. II kategooria kohtkindlasse võrku ühendatud tarvitid, näiteks
Jõuelektroonikas leiavad kasutust mitmed (peaaegu kõik) elektroonika komponendid ning lülitus on jälle algasendis. Formeeritav impulsi kestus on määratud kondensaatori tühjenemise kusjuures erinevuseks side tehnikas kasutatavaga on märgatavalt suuremad lubatavad voolud ja pinged, ajakonstandiga see tähendab sültumist kondensaatori C1 mahtuvusest ja ka takistuseRb2 väärtusest. et tinglikult loetakse jõuelektroonika komponendideks neid pooljuht seadiseid mille lubatav vool on Väljund mahtuvus on toitepingest mõnevõrra väiksem, kuna tuleb arvestada ka pingelanguga takistusel vähemalt 5 amprit. 5.6.1 ühe kahe, nelja-ekvatrandiline pinge muundur Üheekvadrandiline Re seetõttu on tranistori pinge avatud olekus: Ootemultivibraatoreid võib koostada ka tähendab seda, et antud pinge muunduriga toimub küll pinge ja voolu väärtus reguleerimine kuid ei
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............
arvutamine Joonis 6.9 Kokkuvõtteks võib öelda, et asünkroonajamite vektorjuhtimine on nii matemaatiliselt kui tehniliselt teostuselt keerukas ülesanne ja eeldab kiiretoimelise ja võimsa arvutustehnika kasutamist. Kirjandus 1. Elektriajamite juhtimine: laboratoorsete tööde juhendid. Koostanud R. Kask. TPT energeetika õppesuund. Tln, 2003. 63 lk. 2. Elektriku kalender 1995. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tln., 1994. 3. Elektriku kalender 1999. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut ja Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts. Tln., 1998. 4. Jürjenson, K., Lepa, J. Elektriskeemide tingmärke. Valgus, Tln., 1994. 78 lk. 5. Kask, R. Eriotstarbelised elektrimasinad: õppevahend TPT energeetika õppe- suuna õpilastele. TPT energeetika õppesuund. Tln., 2006. 45 lk. 6. Laugis, J., Lehtla, T. Asünkroonajamite sagedusjuhtimine. TTÜ elektriajamite
- Elektronkiiretoru - Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 42 (43) Kasutatud kirjandus ja muud allikad 1. Bauelemente (Elektronik 2). Kaus Beuth. 19., überarbeitete und erweiterte Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2010. 2. Elektroonika ja jõupooljuhttehnika. Koost. R. Jansikene ja J. Joller. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, Tallinn 2003 [http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/?ainekood=AAR3320&materjalid=29]. 3. Elektroonika komponendid. Loengukonspekt. Argo Kasemaa. TTÜ Kuressaare Kolledz, Kuressaare 2003. 4. Elektroonika komponendid. Uudo Usai. TPT 1998 [http://pa04.turbodiisel.com/Rakenduselektroonika.doc]. 5. Elektrotehnika ja elektroonika. Raivo Pütsep. "Ilo", Tallinn 2008. 6. Elementare Elektronik mit Grundlagen der Elektrotechnik. Klaus Beuth, Olaf Beuth. 7
Jaan Reigo, Kristjan Ööpik EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helip...
regulerimine mõjutab korraga kiirust ja moment pöördvõrdeliselt. Alalisvoolumootorite käivitamine toimub käivitusvoolu piiramiseks läbi anrkuga jadamisi ühendatud takisti. Mootori kiiruse kasvades tuleb käivitustakisti väärtust vähendada. Nad olid varem laialdaselt kasutusel reguleeritava kiirusega ajamitena. Vaatamata heale kasutegurile, mis on tavaliselt üle 90 %, kasutatakse neid tänapäeval järjest harvemini, kuna mikroprotsessortehnika ja jõuelektroonika areng võimaldab palju efektiivsemalt juhtida vahelduvvoolumootoreid, mis lisaks heale juhitavusele vajavad vähem hooldust ning on odavamad. Lisaks sellele pole alalisvoolumootorid kasutatavad keemiliselt agressiivses ja plahvatusohtlikus keskkonnas, mõnedes kohtades lausa keelatud. Kui on kasutatud harjadega mehaanilist kommutaatorit, on sädelemine nende vahel täiskoormusel vältimatu [6]. 4.3. Vahelduvvoolumootorid
- Negatiivne tagasiside võimendites - Positiivse tagasiside mõju võimendi parameetritele - Bipolaartransistori töö lülitireziimis - Lihtne "voolupeegel" Kasutatud kirjandus ja muud allikad 1. Bauelemente (Elektronik 2). Kaus Beuth. 19., überarbeitete und erweiterte Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2010. 2. Elektroonika ja jõupooljuhttehnika. Koost. R. Jansikene ja J. Joller. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, Tallinn 2003 [http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/?ainekood=AAR3320&materjalid= 29]. 3. Raadiolülitused. Lembit Abo. "Valgus", Tallinn 1990. 4. Rakenduselektroonika. Uudo Usai (TPT). [http://pa04.turbodiisel.com/Rakenduselektroonika.doc]. 5. Taschenbuch der Elektrotechnik und Elektronik.Helmut Lindner, Harry Brauer, Constans Lehmann. Fachbuchverlag Leipzig im Carl Hanser Verlag, München 2008. 6. Wikipedia.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0
probleenr ide tį]1 'ĮlS1 al]liseks. @ T. Leļrtla , 1999 ' [email protected] o TTÜ eļektl'ia_ianrite ja jõrrelektroonika iristitutrt, 1999' Kopli 82, ialļirrrr, 70412 Tei. 620 37C0, 620 3102, 620 3104 @ Flesti Molitz Hert.nann Jacobi Selts. 1999. ISBN 9985-69-016-8 Ttij tttikikoda. Koskl a 2l9,'faĮļirrrr Teļ. 552 10_5 O TaļĮinna Tehnikaįįlikooli elektriajarnite ja jõuelektroonika irrstitttLrt 1. SISSEJUHATUS 1.1. Pooljuhtmuundurite ajaloost Į952 Esitrrese gernraanuim-jõudioodi valnristanrine firmas Genetaļ Electr.ic ļ953 EsinreserärritransistorivalmistatninefirnrasTexaslrlstrunrent 1956 Tįįristor'i ļeirrtarnine USA teadļase Joļrrr Moļli juhtirrrisel 1951 Firttla Sienrens valnristas Saksa Raudteele (Detrtschen Burrdesbaļm) maailnra esitrrese ränidioodalaldiga veduri E 800l
muutmisega. Vahelduvvoolu muundamine on lihtsamal juhul ainult pinge muundamine kuid võib olla ka näiteks ühefaasilise voolu muundamine 3 faasiliseks ning see muundamise protsess võib toimuda ka sageduse muutmisega. Jõuelektroonikas leiavad kasutust mitmed (peaaegu kõik) elektroonika komponendid kusjuures erinevuseks side tehnikas kasutatavaga on märgatavalt suuremad lubatavad voolud ja pinged, et tinglikult loetakse jõuelektroonika komponendideks neid pooljuht seadiseid mille lubatav vool on vähemalt 5 amprit. 5.6 Alalispinge muundurid 5.6.1 ühe kahe, nelja-ekvatrandiline pinge muundur Üheekvadrandiline tähendab seda, et antud pinge muunduriga toimub küll pinge ja voolu väärtus reguleerimine kuid ei toimu voolusuuna ega pingepolaarsuse muutust. Kaheekvadrandilise muunduri korral toimub küll voolusuuna muutus kuid ei toimu pinge polaarsuse muutust. Taoliseks kaheekvadrandiliseks on muunduriks on trammi
Joon.8 Asünkroonmootori kiiruse reguleerimine vähendatud väljatugevusega Joon.9 (joon. 8) ja konstantse momendiga talitus kuni põhisageduseni 87 Hz (joon 9). Joon.10 17 Joonised 7-10 on skaneeritud raamatust "Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid", Koostanud prof. T. Lehtla, TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1999. 3.1.1. Hõõrdejõud ja -momendid Translatsioonipaaris liugehõõrdumise korral hõõrdejõud Fh =-Fm , kus Fm - motoorne jõud. Libisemisel määrdeta ja piirmäärimise reiimis Fh = µ Fn , kus µ - liugehõõrdetegur (hõõrdetegur),
Kaasaegse ergonoomika alused Ülo Kristjuhan TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Tööteaduse õppetool TTÜ Kirjastus Tallinn 2000 Sisestamise eest eriline tänu Helenile Ergonomics is a rapidly developing science and therefore it is important to give knowledge that are up-to-date. "Fundamentals of Contemporary Ergonomics" is a manual covering a wide variety of topics related to the development of ergonomics in 1990s. The book is mainly for undergraduates use, although many topics are covered in grater depth and are for postgraduate study. The book contains u...
8.1. Üldist Türistorideks ehk neljakihilisteks dioodideks (Thuristors, Four-Layer Devices) nimetatakse üsna suurt gruppi pooljuhtseadiseid, milledel on vähemalt kolm siiret ja mida kasutatakse vooluahelate lülitamiseks. Neid nimetatakse ka mõnikord lülitusdioodideks. Nende tööpinged võivad ulatuda tuhandete voltideni ja voolud kuni tuhande amprini ja rohkemgi. Lülituskaod on neil väga väikesed ja seepärast on nad kujunenud üheks põhilisemaks jõuelektroonika elemendiks. Türistore kasutatakse ka väiksematel pingetel ja vooludel. Türistoride põhiliseks kasutusalaks on reguleeritavad alaldid, stabilisaatorid ja invertorid. 8.2. Dioodtüristor ehk dinistor Dioodtüristor koosneb neljakihilisest ränikristallist, millel on kaks elektroodi joonisel 8.1 toodud struktuuri kohaselt. Äärmise p-osaga ühendatud elektroodi nimetatakse anoodiks ja äärmise n-osaga ühendatud elektroodi katoodiks. Sellise
ELEMENDID (Thyristors, Four- Layer Devices) 6.1. Üldist neljakihiliste seadiste kohta Türistorideks ehk neljakihilisteks dioodideks nimetatakse gruppi pooljuhtseadiseid, milledel on vähemalt kolm siiret ja mida kasutatakse vooluahelate lülitamiseks. Neid nimetatakse ka lülitusdioodideks. Nende tööpinged võivad ulatuda tuhandete voltideni ja voolud kuni tuhande amprini ja rohkemgi. Lülituskaod on neil väga väikesed ja seepärast on nad kujunenud üheks põhilisemaks jõuelektroonika elemendiks. Türistore kasutatakse ka väiksematel pingetel ja vooludel. Türistoride põhiliseks kasutusalaks on reguleeritavad alaldid, pingeregulaatorid ja invertorid. Kui transistoril on kolm võimalikku reziimi: sulge-, küllastus- ja aktiivreziim, siis türistor-elementidel on ainult kaks võimalikku reziimi: sulge- ja küllastusreziim. Millised vastavad lüliti analoogile avatud ja suletud lüliti olukorrad. 6.2. Dioodtüristor ehk dinistor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
