neuraaltorust ja ganglioniliistudest (vt. embrüoloogia) · Peale sündi uusi närvirakke ei teki (üksikud erandid; tüvirakud). Gliiarakud moodustuvad ka postnataalselt · Neurogliiarakkudest on mikrogliia ilmselt mesenhümaalset päritolu Närvirakud e. neuronid · Närvirakud on spetsialiseerunud närviimpulsi tekitamiseks ja kiireks ülekandmiseks · Neuron koosneb rakukehast e. perikaarüonist ja jätketest (karyon - Kr.k. tuum) · Jätked jagunevad aksoniks ja dendriitideks · Neuronil on alati ainult üks akson, mis viib erutuslaine perikaarüonist eemale · Dendriite (dendron - Kr.k. puu) võib olla mitu, nad on suhteliselt lühikesed ja harulised ning toovad erutuse perikaarüonisse Närviraku ehitus · Tuum paikneb raku keskel Dendriidid ja on tavaliselt suur, ümar Tuum ning sisaldab selgelt Rakukeha
Närvid ja Refleksid Vitali Petkun Ja Denis Skrabutenas 9B K-J Ühisgümnaasium *Närvid moodustavad Piiedenärvisüsteemi. *Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest,mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. *Närvirakul on kaht tüüpi jätkedi:üks neuriit ja mitu dendritiiti. *Närvirakkude pikade jätked moodustavad närve. *Närvidel on Dendriid ja Neuriit.Dendriid on enamasti närviraku lühikesed jätked,mis võtavad teistelt rakkudelt närviimpulsid vastu ja juhivad närvirakku kehasse. *Neuriit on närviraku üks jätke,mida mööda närviimpulsid liiguvad närvirakust välja. Närviimpulsid · Närviimpulss on mööda närvirakku liikuv elektriline signaal.Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele.Kahe närviraku jätked ei puutu omavahel kokku,nende vahekl on pisut ruumi.Et erutus teise närvirakku edasi kanduks tuleb see vahemik ületada
Ohtude eest kaitsev koda(nälkjatel kadunud), limanäärmeteja jalg, kahe paari kombitsatega pea. · Miks limused eluslooduses vajalikud? Tähtis osa toiduahelas, puhastavad veekogusid. · Lülijalgsete rühmad+N Vähid, ämblikud ja nende sugulased, putukad. N: jõevähk, hiidlinnutapik, kärbes. · Vähkide iseloomulikud tunnused. Elavad peamiselt vees, liiguvad enamasti vabalt, liitsilmad, koorik. · Lülijalgsete ühised tunnused. Lüliline keha, kitiinainest kest, lülilised jätked. · Vähi siseehitus. Kõva koorik, keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks, lülilised jätked, kaks paari tundlaid, liitsilmad. · Vähkide tähtsus looduses ja inimese elus. Osa toiduahelas, puhastavad veekogusid, akvaariumiloomad. · Ämbliku välisehitus. Pole tiibu ega tundlaid, kaheksa jalga, keha moodustab pearindmiku ja tagakeha, kompimiseks karvakesed, võrguniidi nääre, kaheksa liitsilma. · Ämblike toitumine. Röövtoidulised, imevad saagi tühjaks, vähesed taimtoidulised.
6.Millisteks alaliikideks jaotatakse lihaskude? Silelihas-, vöötlihas-, skeletilihas- ja südamelihaskude 7.Millistest osadest koosneb närvirakk? Närvirakk koosneb rakukehast, ühest neuriidist ehk viimajätkest ja mitmest dendriidist ehk toomajätkest. Närviraku kehas, nii nagu teistes rakkudes, on rakutuum ja tsütoplasma. Rakukehad asuvad pea- ja seljaajus, erilistes rakukogumikes ehk ganglionides ja ka erinevates kehas olevates retseptorites.Närviraku jätked - neuriidid ja dendriidid on tsütoplasma väljakasved, mida mööda liiguvad närviimpulsid. Dendriidid on jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad rakukehasse ja neuriidid on närviraku jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad rakukehast eemale. 8. Loetle inimese elundkonnad e. Organsüsteemid Katteelundkond, tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond, hingamiselundkond, ringeelundkond, erituselundkond, närvisüsteem, sisenõresüsteem, suguelundkond. 9
Selle koetüübi alaliigid on nt. rasvkude ja kõhrkude. Kude, mille talituseks on kontraktsioon ehk kokkutõmbumine on lihaskude. See kude aitab inimesel liigutada. Alaliikideks on silelihaskude (kokkutõmbumine ei allu tahtele) ja vöötlihaskude, mis omakorda jaguneb veel kaheks: skeletilihased ja südamelihased. Viimane koetüüp on närvikude. Tema rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Närvirakk, mida iseloomustavad pikad jätked, on neuronid. See koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Dendriidid on lühemad jätked, mis võtavad vastu signaale. Pikemad jätked on neuriidid ehk aksonid ja nad juhivad närviimpulsse edasi teistesse rakkudesse. Kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga, nim. sünapsideks. 8) Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldivõetuna täita ei suuda. Ühistalitusega elundid koonduvad
Rakud on ühe tuumaga. Tõmbuvad kokku aeglaselt, võivad jääda kokkutõmbunuks, ei väsi kiiresti. Ei allu inimese tahtele. - Vöötlihaskude- koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest. Palju tuumi. Tõmbuvad kiiresti kokku, lõtvuvad inimese tahtele, väsib kiirest. - Südamelihaskude- ainult südames, kokkutõmme ja lõtvumine automaatne. 3) Närvikude koosneb närvirakkudest, lühikesed jätked juhivad erutust rakukehasse sisse, pikad jätked aga välja. Pikad jätked moodustavad närve. Võtavad vastu erutusi, analüüsivad neid, juhivad edasi. Elundid- moodustuvad erinevatest kudedest. Täidavad kindlaid ülesandeid. Elundkond- elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. Erinevate elundkondade talitus juhivad ja kontrollivad närvisüsteem ja hormoonid. Nahk - Kaitseb organismi. - Väliste vigastuste eest. - Ultraviolettkiirguse eest
1. Lülijalgsete rühmad, nende esindajad.Putukad(mesilane), ämblikud(hiiglinnutapik) ja vähid(jõevähk) 2. Lülijalsetele iseloomulikud tunnused (3) Kitiinainest kest, lüliline keha, lülilised jätked 3. Vähi välisehitus jõevähi näitel, kehaosade ülesanded. Tagakeha (kinnituvad ujujalad), kaks liitsilma, sõrad (enesek. toidu haaramisesks), seljakilp (kaitseb), kaks paari tundlaid (kompimi, haistmi, maitsmi- seks), käimisjalad, ujujalad ja uim 4. Võrdle vähke ja ämblikke leia sarnasused ja erinevused. Ämblikul: 8 lihtsilma, 8 jalga, võrku tootvad närmed - vähk: uim, liitsilmad, ujujalad ja käimisjalad 5. Koosta toiduahelad mille üheks lüliks oleks vesikirp, jõevähk või
......................................................... kõhunääre g)Suhkrute ainevahetuse regulatsioon: glükoos – glükogeen ................................................................. 8) Otsusta, kas tõene või väär. Väär väide paranda õigeks. a)Dendriit on närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele .................................... lühikesed jätked, võtavad vastu teistelt rakkudelt närviimpulsse .................................................................................................................. ............................................................ määrab muusikalised ja kunstilised võimed b)Parem ajupoolkera on seotud lugemisega ..........................................................................................
Vöötlihaskude lihaskiud, pikad paljutuumalised rakud. Skeletilihased kinnituvad kõõlustega toese külge ja võimaldavad liikuda. Kontraktsioon allub tahtele. Südamelihas rakud väikesed, harunenud ja ühenduvad võrgustikuks. ei allu tahtele ja töötab rütmiliselt . Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale. Närvikude suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda/salvestada. Võimaldab neuronite pikkade jätketega kuju. Lühemad jätked dendriidid võtavad signaale retseptorilt. Pikemad jätked- neuriidid- juhivad närviimpulsse rakkudesse. Sünapsid kohad, kus neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab edasi närviimpulsi. Enamasti keemilised. Närviimpulsi neuriidi lõppu jõudmisel, eristatakse virgatsainet. Kui pidurdavaid signaale rohkem, siis impulssi ei edastata, vastsel juhul genereerib rakk närviimpulsi.
sünnitustegevuse käigu. Soodustab imetamist. vere glükoosisisaldus - hüperglükeemia - vere glükoosi sisaldus üle normi hüpoglükeemia - vere glükoosi sisaldus alla normi (tunnused väsimus, nõrkus, nälg). 3. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. 4. Etioloogia mõiste. Patogeense ärritaja mõiste. Haigust soodustavad faktorid. Ns koosneb närvirakkudest e neuronitest. Neis eristatakse rakukeha ja jätkeid. Igal neuronal on 1 pikk jätke e akson ja lühikesed jätked e dendriidid. sümpaatiline närvisüsteem, selle mediaatorid ja aktivaatorid; toitumise põhinõuded ja taimetoitlus; lühi- ja kaugelenägevus ja selle korrigeerimine; maksa fn ja hepatiit, kastriit. Somaatiline ns innerveeib skeletilihasid, nahka ja kõiki meeleelundeid. Autonoomne ns siseelundeid ja veresooni. Neuron rakukeha ja jätked: aksonid ja dendriidid. Gliiarakk - närvisüsteemis omab toite- ja tugifunktsiooni.
Teiseks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Neid nimetatakse tingimatuteks refleksideks. NÄRVIRAKK neil on üks pikk ja mitu lühikest jätket. Närvirakul on kaht tüüpi jätkeid: üks neutriit ja mitu dendriiti. Närvirakkude pikad jätked moodustavad närve. Närvides nimetatakse neid jätkeid ka närvikiudeks. TINGIMATUD JA TINGITUD REFLEKSID tingimatud on need, mis on kaasa
Silmakoopales ar-mulguks Silmakoopalõ Vanematel te he võib ulatuda Väikemäletseja urge ka kukla- Koeral kiilluu- tel kiilluu-urge ja oimuluusse urge puudub puudub SARNALUU Kahe jätke Vastastikku Vastastikku Kahe jätke vahel jätked jätked vahel silmakoopasid silmakoopasid e Ulatub Ulatub e ülalõuaurge ülalõuaurge Ulatub Näohari ülalõuaurge PISARA- JA Pisaraluu-urge Pisarakotiauk
väljaspool kns. Ühikuks on neuron. Närvisüsteemi ülesanne- reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd, kohandab organismi vastavalt välisKK muutustele. Võtab väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Närviraku anatoomiline ehitus- Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja.Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult organismi kasvades. Hallaine- koosneb närvirakkude kehadest. Suuraju koos koosneb hallaines, all paikneb valgeaine. Valgeaine- moodustavad närvirakkude pikad jätked. Seljaajus välimine kiht, hallaine sees.
heterotroofse toitumisega; jaotatakse traditsiooniliselt selgroogseteks ja -rootuteks o luukude jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure o mandunud organid evolutsioonis taandarenenud, funtsionaalselt tähtsuseta jäänukmoodustis o mittesesoonne sigimine kindlalt määratletud innaaja puudumine o neuriit (akson) närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele o neuron närvirakk; iseloomustavad pikad jätked o närviimpulss elektrokeemiline ahelreaktsioon, mille käigus lühikeseks ajaks muutub rakumembraani polarisatsioon; impulss kas ei teki üldse või on alati ühes neuronis ühesugune o närvikude kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutust edasi kanda ja salvestada o organism (elusolend, elusorganism) elav terviklik rakuline süsteem o primaadid (esikloomalised) imetajate selts; poolahvilised ja ahvilised, viimaste
Vöötlihaskude- koosneb lihask iududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: Skeletilihased- lihased, mis kinnituvad toese külge ja võimaldavad liikuda. Südamelihas- on võimeline genereerima närviimpulsse ja mille kontraktsioon ei allu tahtele. 4) Närvikude- kude, mis suudab vastu võtta ärritusi , neid töödelda, erutust edasi kanda ja salvestada. Neuron- närvirakk, mida iseloomustavad pikad jätked. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nim dendriitideks. Pikemad jätked aksonid juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Sünaps- koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Inimese erinevad elundkonnad? (9) 1) Katteelundkond- võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskonna ebasoodsate mõjude eest. 2) Tugielundkond- lihased koos toesega, võimaldab liikuda.
Kambiaalse kihi osteogeensete elementide abil toimub luukoe regeneratsioon. Fibroosne kiht koosneb pikisuunalistest kollageensetest kiududest, sellest kulgevad ristisuunalised perforeerivad e. Sharpey kiud luuainesse. Osteon e. Haversi süsteem lamellaarse luukoe morfofunktsionnalne ühik. Moodustavad osteoni e. Haversi kanal, mida ümbritsevad luulamellid. Osteotsüüdid paiknevad lamellidevahelistes luulakuunides, mis on omavahel ühenduses luukanalikestega, milles paiknevad osteotsüütide jätked. Osteonid on väljastpoolt kittjoonega piiratud, luukanalid ei lähe ühest osteonist teise. Osteoni kanaleid ühendavad perforeerivad e. Volkmanni kanalid. Luukanalites paiknevad veresooned ja närvid. Lamellaarne luukude Lamellide jaotus: · Paigutuse järgi Üldlamellid (generaallamellid) - Välimised - Sisemised Luulamellid (Haversi lamellid) Vahelamellid · Kiudude hulga järgi
koordineeriva mehhanismi vigastamine põhjustab kaose tervikus või koguni organismi hukkumise. Närvisüsteem koosneb 2 osast: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Vegetatiivne ehk piirdenärvisüsteem koosneb närvidest, mis asuvad väljaspool kesknärvisüsteemi. Närvirakk ehk neuron Neuron koosneb rahukehast, milles on tuum ja tsütoplasma, ning sellest väljuvad arvukad jätked. Enamik neist on dendriidid, lühikesed jätked, üks on teistest pikem ja seda nimetatakse aksoniks. Akson lõpeb hulge väikeste harudega – närvilõpmetega. Aksonit katab müeliintupp, millel peal asub tihe membraan- neurilemm. Impulsid kanduvad närvirakku dendriitide kaudu ja närvirakust kuni närvilõpmeteni mööda aksonit. Kui akson hargneb jõuavad impulsid üheaegselt kahe või enamasse närvilõpmete kompleksi. Erutus levib nii, et ühe aksoni närvilõpmed lähenevad
· Seob organismi väliskeskkonnaga · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saadud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info. PEAAJU · Kaetud ajukestaga, ajuvedelikuga. · Kaal 1.3 kg. · Koosneb neuronitest ja kahest ollusest: Hallollus(välimine kiht): närvirakukeha + dendriidid; Valgeollus(seesmine kiht): neuriidid e. pikad jätked. · Peaajust lähtub 12 paari närve · Peaaju kaitsevad luuline ümbris, ajukestad ja ajuvedelik. · Ülesandeks on info kogumine, analüüs, otsuste tegemine; saatmine organitesse. Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes nende arv väheneb. Samas luuakse pidevalt uusi sidemeid närvirakkude vahel, niisiis inimeste võimed ei kannata. 1) SUURAJU e. OTSAJU · Moodustab 70% peaaju mahust
genereerima ja juhtima närvisignaale, tagades kõikide rakkude üheaegse konstraktsiooni Närvikude · Rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada (selle teeb võimalikuks neuronite pikkade jätketega kuju) · Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätkedest · Dendriidid lühemad, mitmeharulised jätked, mis võtavad signaali vastu retseptorilt · Neuriidid e. aksonid pikemad jätked, mis juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse
Nii kesknärvisüsteem kui piirdenärvisüsteem koosnevad ehituslikult närvirakkudest ehk neuronitest. Närvirakkude ülesandeks on närviimpulsside edasikandmine üle kogu keha. Iga närvirakk koosneb rakukehast, ühest neuriidist ehk viimajätkest ja mitmest dendriidist ehk toomajätkest. Närviraku kehas, nii nagu teistes rakkudes, on rakutuum ja tsütoplasma. Rakukehad asuvad pea- ja seljaajus, erilistes rakukogumikes ehk ganglionides ja ka erinevates kehas levates retseptorites. Närviraku jätked - neuriidid ja dendriidid on tsütoplasma väljakasved, mida mööda liiguvad närviimpulsid. Dendriidid on jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad rakukehasse ja neuriidid on närviraku jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad rakukehast eemale. Närvisüsteemis eristatakse hallainet ja valgeainet. Närvirakkude kehad moodustavad hallaine ja närvirakkude neuriidid moodustavad valgeaine. Närvid on närvikiududest, veresoontest ja sidekoest koosnevad väädid (närvikiud
informatsioon keha närvide ja peaaju vahel, seljaaju juhib ka tahtele allumatuid liigutusi. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis kannavad infot kehast kesknärvisüsteemi ja sealt tagasi kehasse. 5. Mis on hallaine, mis valgeaine? Kus asuvad? Mis on akson? Dendriidid? Vastus: Hallaineks ehk hallolluseks nimetatakse kesknärvisüsteemi närvikude. Rakkude kehad. Valgeaineks nimetatakse kesknärvisüsteemi närvikude. Pikad jätked. Peaajus on hallaine väljas ja valgeaine sees. Seljaajus on hallaine sees ja valgeaine väljas. Akson- närviraku pikk jätke, mida mööda närviimpulsid närvirakust välja liiguvad. Dendriidid- närviraku lühikesed jätked, mis võtavad närviimpulsid vastu ja juhivad närviraku kehasse 6. Peaaju osad, nende ülesanded. Vastus: Suuraju- talletab infot Väikeaju- kooskõlastab liigutusi ja aitab hoida tasakaalu
cerebellaris superior trigeminale (oimuluu impressio trigeminalis'es moodustavad radix motoria medius'e piiril N maxillaris: foramen kõvakelme lestmete vahel). Ganglioni nucl mesencephalicus n sensoorse ja rotundum pseudounipolaarsete rakkude tsentraalsed jätked trigemini (üsa), sügavtundlikkus motoorse juurena N mandibularis: lõpevad V närvi tundetuumade juures, perifeersed liikumisaparaadist (radix sensoria et foramen ovale jätked lahknevad kolme haruna- n opthalmicus, n nucl pontinus n trigemini
Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib kaasasündinud liigutusi, mis aitavad reageerida hädaolukorras. (REFLEKSID) PIIRDENÄRVISÜSTEEM: närvidest koosnev närvisüsteemi osa, mis vahendab infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel. Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga Närvirakud: jätketeks on neuriit(närviimpulss liigub rakust välja) ja dendriit(võtab impulsi vastu), närvirakkude jätked on närvikiud (ühed juhivad impulsid organitest pea- ja seljaajusse, teised kesknärvisüsteemist elunditesse). Närviimpulss ehk mööda närvirakku liikuv elektriline signaal. Somaatiline närvisüsteem on liikumis- ja meeleelundite närvide moodustatud kehaline närvisüsteem, mis reguleerib tahtlikke liigutusi. Autonoomne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja näärmete talitlust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või
2. Iseloomusta side kudesid, nende ülesanded, näited Rakuainet on rohkesti esineb inimeses mitme vormina. Rakud on palju kuid ainet vähe. Ta paikneb elundite vahel. Ülesanded: Tügiülesanne, kaitseb rasvkude külma eest ja aitab neere paigal hoida, toite ja kaitse ülesanne Näited: Luu- ja kõhrkude, rasvkude ja veri . 3. Millised on närvikoe iseärasused, seosta ülesannetega Väljuvad pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve, võtavad vastu erutusi, analüüsivad neid ja juhivad edasi. 4. Nimeta elundkonna elundid ja ülesanne: a) Närvisüsteem - Peaaju, seljaaju,, närvid, retsptorid ülesanded: elundkondade tööd tuleb juhtida ja kooskõlastada b) Seedeelundkond - suu- neel- söögitoru- magu- peensool- jämesool- pärak ülesanded: jääkainete eemaldamine, varustab energiat
Lülijalgsed *lülijalgsed on loomad kelle jäsemed kaasnevad lülidest *jagunevad: Koorikloomad, Ämbliklaadsed, Putukad Välimus * rohekas, pruun kest ehk koorik *koorik koosneb kitiin-ja lubiainest *sale keha Kehalülid *kaks kehaosa: Pearindmik ja tagakeha *paarindmikku katab seljapoolt seljakilp *peaosas asuvad lülikestel liikuvatel varrikestel liitsilmad, mis koosnevad paljudest väikestest osasilmakestest Kehalülide jätked *kõiki selgrootuid, kellel on lüliline keha ja lülilised jäsemed, nimetatakse lülijalgseteks. *pea piirkonda kinnituvad tundlad *ümber suuava asetseb kolm paari lõugu *lõugadele abiks on kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu *lõugjalgedest tagapool on 5paari käimise jalgu *esimesed lõugjaad on suured ja laienenud ja moodustab koos tipulülidega uime Närvisüsteem *väike peaaju *kombib tundlate ja jäsemetega *tunneb lõhna ja maitset tundlatega Nägemine
Rõngussid Cristhel Kraav 8.b . Rõngussid ehk anneliidid moodustavad suure loomade hõimkonna, kuhu kuulub üle 15 000 liigi. Enamjaolt elavad rõngussid veekogudes ja maismaal mullas. Parasiitidena leiab neid taimedes ja loomades. Välimus Kere paljulüliline. Pikkus 1 mm kuni 2,5 m. Saleda usja kehaga selgrootud. Külgedel liikumiselundina talitlevad jätked. Vihmauss Keha katab õhuke rakukiht epiteel Rakukihi all paikneb ringlihaskiht ja pikilihaskiht. Kehaseina sissepoole jääb vedelikuga täidetud kehaõõs, milles paiknevad siseelundid. Vihmausside sigimine Olemas nii emas- kui ka isassuguorganid. Kaks vihmaussi paarituvad ja vahetavad seemnerakke. Pärast vahetust hakkab vöökoht ohtralt lima eritama, millest moodustub kookon. Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja.
Kesknärvisüsteem-närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteem- selle moodustavad närvid , mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Hallaine-närvirakkude kehad moodustavad aju hallaine Valgeaine-moodustavad närvirakkude jätked. Peaaju osad: ● 1)Suuraju-saadud info töötlemine.Info salvestamine. ● 2)Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.On kurruline. ● 3)Piklikaju-reguleerib hingamist ja südame tegevust. ● 4)Keskaju-Edasatab närviimpulsse.Tagab lihaste pingeseisundi. ● 5)Vaheaju-Reguleerib ainevahetust,paljunemist, keha temp .Mälu-võime säilitada ja taasesitada informatsiooni. Närviimpulss-närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus
Kiivrit tuleb kasutada, et kukkumisel ei kahjustuks ajukoor, kus asuvad keskused, mis juhivad meie keha. Kes on psühholoog ja kes psühhiaater? Psühholoog on rohkem nõustaja, kes soovitab viise, kuidas kindlate probleemidega toime tulla, kuid psühhiaater tegeleb süvenenud psüühikahäiretega. Miks on vaja närvisüsteemi? Seda on vaja, et juhtida ja kooskõlastada kõigi elundite talitlust. Mille poolest erinevad aksonid ja dendriidid? Dendriidid on lühemad jätked ning nende kaudu liiguvad impulsid närviraku kehasse. Akson on aga pikem jätke, mille kaudu liiguvad impulsid närvirakust välja. Mis ülesandeid täidab peaaju? Juhib organismi talitlust ja talletab informatsiooni. Miks peetakse paremini arenenud suurajuga organisme kõrgemalt arenenud organismideks? Suuraju on osa, mis on seotud tahtliku tegevusega, lihaste talitluse, otsuste tegemise, kõnelemise, kujutlusvõime, mälu ja õppimisvõimega. Seega
tegevust piirdenärvisüsteem - närvisüsteemi osa, koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad keha kõiki organeid kesknärvisüsteemiga. Jaotub somaatiliseks närvisüsteemiks ja autonoomseks närvisüsteemiks hallaine paikneb seljaaju keskosas, koosneb närvirakkudest ja nende jätketest, seljaajus on selle ümber valgeaine, kuid peaajus on valgeaine selle keskel valgeaine - valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked, seljaajus asub ümber hallaine ja peaajus on ta hallaine keskel ajukoor - juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused. Mälu kogetud info salvestamine, meenutamine, kasutamine Närviimpulss - närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust teise. Kahe närviraku vahel on pisut
Rakud ja koed Sama talitusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid. Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni. Organid, mis töötavad koos ja täidavad ühtset ülesannet, moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. Organsüsteemid kokku moodustavad terviku-organismi. Eristatakse järgmisi kudesid: epiteelkude, lihaskude, närvikude ja sidekude. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. Näiteks koe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku. Kollageen moodustab sidekoe põhimassi ja on kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Kohev sidekude täidab eelkõige s...
· Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talitluse kooskõlastamisest · Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis toimuvate protsessidega · Närvisüsteem võimaldab koguda, töödelda, edastada ja salvestada infot · Anda edasi informatsiooni lihastele, näärmetele Neuron ehk närvirakk. Neuroni jätke pikkus võib olla üle 1 meetri. Neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Dendridid lühemad, mitmeharulised jätked, võtavad signaali vastu retseptorilt või teistelt närvirakkudelt Sünapsid Info töötlemine toimub sünapside kaudu. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Sünapsis toimub keemiline ülekanne mediaatorite vahendusel · Signaal liigub neuronist neuronisse ühes kindlas suunas · Võimaldavad neuronil ärrituda või pidurduda · Reguleerivad impulsi tugevust
Mullaümarussid toituvad peamiselt baktereist, seeneniitidest ja kõdust, röövümarussid ja parasiidid tükeldav saaki või imevad kehamahlu. Ümarusside seedeelundkond algab keha eesotsas paikneva suuga ning lõpeb keha tagaotsas avaneva pärakuga. Kogu keha on jaotatav kolme ossa, eesosas paikneb eessool, keskosas kesksool ja sabaosas pärasool. Eessool jaguneb suuõõneks ja söögitoruks, mõlemat kokku võib nimetada ka neeluks. Suuõõnes paiknevad paljudel liikumatud jätked ning liikuvad hambad. Kesksoole sein koosneb ainsast rakukihist, selle tagaosa läheb üle pärasooleks. Söögitorus paiknevad näärmed, mis toodavad seedimiseks vajalikke esnüüme. Ensüümid on erilised valgud, mida leidub kõikides loomades ning mille mõjul toimuvad kõik keemilised reakstsioonid organismis. Seede-ensüümid satuvad kesksoolde, kus nende abil toit seeditakse. Seedumata toidujäägid eemaldatakse kehast päraku kaudu. Ümarussid võivad
Vähilaadsed Heliis Põder ja Grete-Janette Teesalu 8.A klass Võru Kesklinna Kool Vähid · Lüliline keha · Kitiinainest kest · Lülilised jätked · Puhta veega veekogud · Väikekalad, surnud organismid, vetikad · Lahksugulised · Lüli toiduahelas Erakvähk · Võivad elada kasulikku kooselu meriroosiga · Kannavad meriroosi teokarbi pinnal kaasas · Peidavad oma pehme kaitseta tagakeha tühja teokarbi sisse https://www.youtube.com/watch? v=0jZe_VGLRYI Krabid · Tagakeha on redutseerunud · Neid katab enamasti tugev välisskelett · Esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks
Sulcus medianus dorsalis - Sulcus dorsolateralis - Radix ventralis KÕHTMISED JUURED Ganglion spinale SPINAALGANGLON Substantia grisea HALLOLLUS närvirakkude tuumad liblika kujuline Cornu dorsalis - SELGMINE SARV Cornu lateralis -KÜLGMINE SARV Columna lateralis -KÜLGMINE SAMMAS Cornu ventralis KÕHTMINE SARV Columna anterior EESMINE SAMMAS Columna posterior - TAGUMINE SAMMAS Substantia alba VALGEOLLUS seal kulgevad närvirakkude jätked Funiculus dorsalis TAGUMINE/SELGMINE VÄÄT Fasciculus gracilis (Fasciculus Golli) -SIREKIMP EHK GOLLIKIMP Fasciculus cuneatus (Fasciculus Burdachi) BURDAKHI KIMP Funiculus lateralis KÜLGMINE VÄÄT Tractus spinocerebellaris ventralis et dorsalis KÕHTMINE JA SELGMINE SPINOSEREBELAADIS (kontrolli õigekirja) KULGLA Tractus spinothalamicus SPINOTOLAAMA KULGLA Tractus spinoreticularis - KULGLA Tractus corticospinalis lateralis - KÜLGMINE KULGLA
Plastiidid kloroplast – sisaldab klorofülli, põhiülesanne on fotosüntees, leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome kromoplast – sisaldab karotinoide (esineb viljades, lehtedes enne langemist) ; ainevahetuslik funktsioon, ligimeelitamise funktsioon leukoplast – varuaine talletamiseks ; värvitu Bakterid - üherakulised eeltuumsed organismid Jätked – vajalikud kinnitumiseks (ekstra pikad jätked on paljunemiseks) Kapsel – kaitseb bakterit antibiootikumide, immuunsüsteemi,loomse organismi kaitsemehhanismi eest. Spoorid – tugeva kestaga ümbritsetud struktuurid, mis võimaldavad baterirakul üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite paljunemises ; väga vastupidavad, taluvad 30-40 minutit keetmist.
) ka suhteliselt nõrgad aistingud. Haistmiselund (organum olfactus): Ninaõõne lae, ülemise ninakarbiku ja ninavaheseina ülaosa limaskestas on haistmispiirkond, kus tavaliste ripsepiteeli rakkude vahel paiknevad haistmisrakud. Haisterakud on bipolaarsed (mõlemast otsast väljub jätke). Haisteraku lühem jätke ulatub limaskesta pinnale ja hargneb seal haistmiskarvakesteks, mis reageerivad ümbritsevas keskkonnas (limas!) lahustunud ainetele (kemoretseptorid!). Haisterakkude pikemad jätked moodustavad kimpe – haistmisnärve (I peaajunärv!), mis kulgevad läbi ninaõõne lae ja viivad erutuse haistmissibulasse, kust see juhitakse edasi ajju. Maitsmiselund (organum gustus): Eeskätt keelepapillide, aga vähesel määral kogu suuõõne, neelu ja (lastel) huulte limaskestas leidub maitsmissibulaid (ka “maitsepungad”), mis koosnevad retseptorrakkudest ja nende vahel olevatest tugirakkudest.
kesknärvisüsteemist(peaaju, võtmine ja töötlemine seljaaju) ja piirdenärvisüsteemist(kehas olevad närvijätked) Peaaju-suur ajukoor, süsteem koosneb närvirakkudest e. neuronitest, millel on pikad jätked, mis võimaldavad impulsside liikumist; liiguvad vaid ühes suunas. Töö aluseks on refleksikaar Sisenõresüsteem (õpik lk 71) Kõhunääre e. pankreas- Tagavad hormoonide insuliin,glükagool humoraalse regulatsiooni Sugunäärmed- östrogeen,testosteroon ELUNDKONNAD
HULKHARJASUSSID ERICH VOOMETS 8.KLASS · ENAMIK HULKHARJASUSSE ELAVAD MERES · UMBES 5000 LIIKI · KEHAPIKKUS VARIEERUV. ALATES 1 MILLIMEETRIST KUNI 3 MEETRINI · HULKHARJASUSSID ON MÄRKAMATUD · ELAVAD ENAMASTI MEREPÕHJAS JA JÄÄVAD TEISTELE LOOMADELE MÄRKAMATUKS · OSA USSE KAEVUB KA MERE PÕHJAS SETETESSE NING SEETÕTTU ON NAD TÄIESTI MÄRKAMATUD. KEHA · HULKHARJASUSSIDE KEHA JAGUNEB KOLMEKS: · PEA, KERE JA SABA. · SARNASELT TEISTE RÕNGUSSIDEGA KOOSNEB KA HULKHARJASUSSIDE KEHA HULGALISTEST LÜLIDEST. HARJASLIMUKAS · 1 TUNTUMAID HULKHARJASUSSIDE LIIKE. · PEAOSAS ASUB NEIL MITU KOMBITSAT, KAKS PAARI SILMI NING TUGEVATE LÕUGADEGA SUU. · HARJASLIMUKAD EI KAEVA ENNAST PÕHJASETETESSE, VAID LIIGUVAD TOITU OTSIDES MÖÖDA PÕHJA RINGI. HARJASLIMUKAS · LIIKUMISEKS ON NEIL IGA KEHALÜLI KÜLGEDEL JÄTKED, MIS ON VARUSTATUD PIKKADE HARJASTEKIMPUDE...
A 1. Mis katab putuka keha ja millised jätked ning meeleelundid kinnituvad pea külge ? 2. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Trahheed, hingeavad, trahheehingamine, raamatkopsud._____________________________ __________________________________________________________________________ Haukamissuised, heiteava, erituselundid, kesksool._________________________________ __________________________________________________________________________ röövik, leedik, tõuk, vastne.____________________________________________________ __________________________________________________________________________ 3. Kuidas areneb rohutirts? Mille poolest erineb see liblika arengust? __________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ Niisugust arengut nim. ________________________ arenemiseks. 4. Mille poolest erinevad siidli...
Muna Viljastatud munarakk , mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestagalülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed). Valmik Moonde läbi teinud täiskasvanud putukas või ämblikulaadne Vastne Moondelise arenguga loomade esimene arengujärk Nukk Liblika arengujärk, kus ta on liikumatu Kookon Selgrootute loomade mune või nukke ümbritsev kest Suised Putukate toitumiseks vajalikud jätked suu ümber Hüüf Seeneniit Mütseel Seeneniidistik Viljakeha Kübarseene maapealne osa, kus moodustuvad eosed Mükoriisa Seenjuur Sümbioos Seene ja taime vastastikune kooselu Looduslik tasakaal - Ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus Konkurents Isendite vaheline võitlus Vaheperemees Organism kellest arenevad parasiidi vastsed Parasitism Kahe eri liiki toitumissuhe, kus üks pool saab kahju ja teine pool saab kasu
Sihktiivalised 8 klass Sihktiivalised Sihktiivaliste keha on piklik, veidi külgedelt kokkusurutud. Sihktiivalistest elavad Eestis tirtsud, ritsikad, sirtsud. Rohutirts. Ehitus (1) Keha on jaotunud kolmeks osaks: peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Pähe kinnitub üks paar tundlaid. Suu ümber asuvad vajalikud jätked suised. Üks paar liitsilmi ja sageli ka kuni kolm lihtsilma. Eesselg on sadulataoliselt külgedele paindunud. Väga iseloomulikud on sihktiivalistele suured ja pikad tagajalad need on hüppejalad. Ehitus (2) Sihktiivaliste eestiivad on tagatiibadest veidi paksemad kattetiivad.. Tagatiivad on lehvikutaolised ja on puhkeolekus eestiibade alla kokku volditud. Mõnedel sihktiivaliste liikide valmikutel pole üldse
Närvirakkude vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. *müofibrillid võimaldab toimuda lihasrakkude kokkutõmbeid, koosnevad müofilamentidest- aktiinist ja müosiinist. Lihaste kokkutõmbel nihkuvad müoflamendid üksteise vahele *Neuron närvirakk; iseloomusavad pikad jätked- koosneb rakukehast ja kahesugustest jätkedest. * Dendriit närviraku lõhemad jätked, mis võtavad teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse *neuriit e. akson- närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele * sünaps koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku Katteelundkond Kaitseb keskkonna mõjude eest. Koosneb: Nahk(moodustab 15-25% kehakaalust),limaskestad, juuksed, küüned. Ülessanne: välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsemine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest.
kujuneb keha toes. Rasvkude samuti sidekude, kaitseb külma eest, hoiab neere paigal. Veri toite- ja kaitseülesanne. Lihaskude kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud(kolme tüüpi). 1) silelihaskude veresoonte ja õõneselundite seintes, ei väsi kiiresti, tõmbuvad kokku kiiresti, ei allu tahtele. Vöötlihaskude koosneb vöödilistest lihaskiududest, väsivad kiiresti, tõmbuvad kokku. Närvikude igal rakul on mitu jätket. Lühikesed jätked juhivad erutust rakukehasse, pikk aga välja. Närvid võtavad vastu erutusi, analüüsivad neid ja juhivad edasi. Elundid moodustuvad kudedest. Tugi-liikumiselundkond toestab ja kaitseb, võimaldab liikuda. Hingamiselundkond varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. Seedelundkond toidu lõhustamine, nende imendumine, jääkainete eemaldamine. Erituselundkond eemaldavad gaasilised, vedelad ja tahked jääkained.
*silelihaskude asub veresoonte ja õõneselundite seintes, rakud on aeglased, ei väsi, ei allu tahtele. *vöötlihaskude koosneb pikkades lihaskiududest, mille rakkudes on palju ruumi, kiired ja väsivad. *südamelihaskoe rakud sarnanevad vöötlihaskoega esineb vaid südames, automaatsed kokkutõmbed. Närvikude koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. Igal rakul on keha, millel on üks pikk ja mitu lühikest jätket. Lüh. juhivad erutust rakukehasse sisse, pikad välja. Pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve. Närvirakud võtavad vastu erutusi, analüüsivad, juhivad edasi. Elundid on org. osad, mis täidavad kindlaid ül-e. Elundid, mis täidavad ühiseid ül-e, moodustavad elundkonna. Luud koos lihastega mood. tugi-liikumiselundk. (toestab, kaitseb keha, aitab liikuda) Hingamiselundk. kindlustab org. gaasivahetuse. Seedeelundk. Lõhustab toitu, imendab, eemaldab jääkained. Imendunud osad moodustavad uued rakud ja koed. Hingamis ja seedee
nucleus ventralis posterolateralis´es. c) ??tserebellaarsed teed, nimetus - Tractus cuneocerebellaris d) ??sama - neuronikehad (1, 2, 3) - I - ganglion spinale, II - nucleus cuneatus ! Epikriitiline tundlikkus alalõualiigeselt a) trakti numetus - tractus trigeminothalamicus b) 1, 2, 3 neuroni asukoht - esimene (ganglion trigeminale), teine (nucl. mesencephalicus et nucl. pontinus n. trigemini), kolmas (n. ventralis posteromedilais) c) mille koosseisus kulgevad 2. neuroni jätked thalamuseni - lemniscus trigeminalis d) koorepiirkond, kuhu lokaliseerub - gyrus postcentralis e) perifeerne närv - n. trigeminus ! Süvatundlikkuse juhtetee (epikriitiline) peopesalt ! a) perifeersed närvid, põimik n.spinalis b) neuronikehad (1, 2) (ganglion, tuum) - Esimene neuroni keha - ganglion spinale, Teise neuroni keha - nucleus gracilis, nucleus cuneatus c) trakti nimetus, mis moodustub 2. neuroni aksonitest (kimp), capsula int. läbimiskoht -
N n är är v vi i d d, Neuron Närvirakukeha ja tuum Närvirakud on loomade ühed pikimad dendriit rakud. Närvirakud ei jagune. Närvirakukehad Neuriit asuvad pea- või seljaajus ja müeliinkest moodustavad aju hallaine. Jätked valgeaine ja presünaps närvid Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Sünaps Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et
reguleeriv keskus; suuraju 2 poolkera: vasaku ja parema poole määratavad võimed; seljaaju vigastus: halvatus; peaaju haigused: ajukasvaja, insult, entsefaliit, meningiit; seljaaju ül. (2); närviimpulsi levik närvirakult närvirakule; piirdenärvisüsteemi koostis, talituslik jaotus somaatiliseks ja vegetatiivseks (viimasel 2 vastandlikku toimet kiirendav/aeglustav); pea- ja seljaaju ehituslik erinevus (hallolluse - närviraku kehad, valgeolluse- närviraku jätked paiknemine); refleksikaar (5); sensoorsete ja motoorsete närvirakkude erinevus; tingimatute ja tingitud reflekside erinevus ja näited NÄRVISÜSTEEM-ül vastu võtta informatsiooni väliseskkonnast kui ka organismist enesest ja juhtida kõigi elundite talitust.Jaotub KESKNÄRVISÜSTEEMIKS ja PIIRDENÄRVISÜSTEEMIKS. KNS koosnemine-eelkõige peaaju(juhib organismi talitust) ja seljaaju(ühendab peaaju enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega)
13. Mida nimetatakse pimetähniks? Nägemisnärvi väljumise kohta, kus ei asu valgustundlikke rakke. 14. Mida nimetatakse kollatähniks? Õhukeseim ala reetinal, pupilli vastas, võrkkestal, kus asuvad ainult kolvikesed ja asub teravaima nägemise punkt (foovea). 15. Mida tead reetinast? - Reetina on kõige viimane silma kest, mis koosneb 10 kihist. Temas asuvad valgustundlikud rakud kepikesed ja kolvikesed, millelt kanduvad impulsid närvirakkudele, mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Võrkkestal asub kolvikestest koosnev kollatähn ja pimetähn. 16. Kus tekib pisaravedelik? Pisaranäärmes. Asub silmakoopa ülemises lateraalses nurgas.
· Millised on inimese peamised koetüübid? · lihaskude, sidekude, epiteelkude, närvikude · Kuidas toimub inimese talitluse regulatsioon? · Närv koed on üle keha laiali ja omavahel ühendatud · Mis on neuraalne regulatsioon? · Närvisüsteemi alusel toimiv organismi reguleerimine · Millest koosneb närvisüsteem? · · Milline on närviraku ehk neuroni ehitus? · · Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? · Närviraku lühikesed jätked võtavad signaale vastu rakkudest ja annavad pikkade jätketega seda teisele neuronile edasi mida mööda liigub impulss lõpuks seljaajju ja peaajju · Mis on sünaps? · Närvirakkude vahel asuv ühendus mille kaudu impulss liigub ühelt närvirakult teisele · Mis on refleksid? · organismile tekitatud ärrituse vastus · Kuidas refleksid toimivad? · keha ärritab midagi;närvirakk võtab ärrituse vastu;sünapsi
Soonte vahel olevaid alasid nimetatakse tiivasulgudeks. Osadel putukatel katavad puhkeolekus eestiivad tagatiibu. Tugevamaid ja paksemaid eestiibu nimetatakse kattetiibadeks. Putukatel võivad tiivad ka osaliselt või täielikult puududa või on nad taandarenenud lapatsitaolisteks jätketeks. Osadel putukatel on vaid üks paar tiibu. Putukate tagakeha on liikuvam kui muu keha. Tagakeha on üldiselt jäsemeteta, kuid tagakeha tipul võivad olla mitmesugused jätked. Putukate arengut nimetatakse moondeks. Tihti on munast koorunud vastne hoopis teistsugune kui täiskasvanud putukas ehk valmik. Sellisel juhul peab ussitaoline vastne enne valmikuks muutumist läbima nukustaadiumi, milles muutused aset leiavad. Sellist arengut nimetatakse täismoondeks. Täismoonde puhul elavad vastsed sageli valmikutest erinevates elupaikades ja söövad erinevat toitu. Vaegmoonde puhul nukustaadiumit ei ole ja vastne on valmikuga üsna sarnane
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
