Kaido Kukk Joan Miró Lapselik, lihtne, eksperimentaalne, visuaalne, võluv, eriline ja ilmselt veel terve hulk kõikvõimalikke omadussõnu tuli mulle pähe, kui ma esimest korda Joan Miro i Ferra loominguga tutvusin. Loomingu kirjeldamiseks lähtuksin eelkõige sõnast võluv, kuna kuidagimoodi võluvalt ja võluväel suutis katalaaniast pärit, Barcelonas 20. aprillil 1893. aastal sündinud hispaania suurmeister mulle südamesse pugeda. Enda isa soovil omandas Miro kaupmehe hariduse, võttes selle kõrvalt juurde ka kunstitunde. 1910. aastal, olles 17 aastane, hakkas Miro tööle raamatupidajana, kuni ta 1912. aastal Barcelona Kunstiakadeemiasse õpingutele suundus. 1920
Joan Miró BIOGRAAFIA JA LOOMING: Joan Miró i Ferrà (20.04.1893-25.12.1983) oli Barcelonas sündinud katalaani kunstnik, skulptor ja keraamik. Miro isa oli kellassepp, ema kullassepp, seega tegi Joan kunstiga tutvust juba väga noores eas. Miro käis 1910. aastani Barcelona töö- ja kaunite kunstide koolis, kus tema õpetajate seas olid ka Modest Urgell ja Josep Pascó. Pärast tõsise kõhutüüfusehoo üleelamist 1911. aastal otsustas Miro oma elu maalimisele pühendada. Ta maalis tihti maastikke ning sai inspiratsiooni katalaani maaelust. Ta õppis Barcelonas La Lonja kaunite kunstide koolis ning tema esimene isikunäitus toimus 1918. aastal samas linnas Dalmau galeriis
Maria Lindmäe XII C Joan Miro 20. aprill 1893- 25. detsember 1983 Joan Miró sündis 20. aprillil 1893 Barcelonas kella- ja kullassepa pojana. Vanemate soovil õppis ta kaubanduskoolis ja töötas kuni vaimse krahhini kontoriametnikuna. Pärast seda ostsid vanemad talle tervenemiseks maavalduse Montroigis ja lubasid kaks aastat hiljem asuda õppima Barcelona kaunite kunstide kooli. Joani õpetaja Francisco Galí võttis noormehe oma hoole alla ja juhendas ta
SÜRREALISM • Tekkis 1919 Prantsusmaal • Veristlik sürrealism – kõigi looduslike materjalide ja esemete üksikosi kujutasid nad realistlikult. Esemed ja eriti nendevahelised suhted olid aga enamasti äärmiselt moonutatud ja mõistusevastaseks muudetud • Arendati unenägude või hallutsinatsioonide seletamiseks kasutatud sümbolitest või laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid abstraktseteks märkideks • Mõnikord kombineeriti materjal teadlikult võimalikult mõistusevastaseks • Sürrealism väljendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi • Eesmärk on elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine Joan Miro 1893-1983 • Hispaania • Alustas maalimist 1924. aastal • Vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi • Kõrvutatud on abstraktsete vormidega ja täiesti ära tuntavad esemed Mai. 1924 Arlekiini ...
Ibseni ,,Nukumajas". keda ta on üritanud koguaeg heas vormis kui Esimese filmikogemuse võimalikult palju ise isegi sind ei võeta hea sai ta 1951. aastal kasvatada, et mitte sisuga filmidesse. Tekib ,,Leedi Godiva ratsutab kahetseda nendega suur stress, kui sulle jälle". Kokku on Joan öeldakse, et sa oled 23- ma oma eluga täiesti "Kes on teie elu suurim aastasena soovitud rolli rahul küll, kuid varem armastus?" jaoks liiga vana. Kuna arvasid enamus inimesi, Pr. Collins: "Hetkel on tol ajal Hollywoodis et minu elu on üdini kindlasti Percy Gibson, kasutati filmistaaridena õnnelik, kuid minuga kuigi ma olin armunud peamiselt noori ilusaid olid seotud nii paljud mingil eluhetkel, kuid
välismaal viibides, sest just sinna oli mees suundunud vastumeelest Natsi-Saksamaa riigikorra suhtes. Et kodumaakaaslaste poolt oli teda ülekuulamistel ka armutult piinatud, tundis ta nende suhtes vaid vihkamist. Paguluses oli mees õppinud valdama ka kohalikku, prantsuse keelt, tänu millele oma päritolu enamasti edukalt varjata suutis. 2) Tema suhted paguluses Kuigi Ravic oli unustanud, mida tähendab tõeline armastus, leidis ta selle Pariisis siiski. Joan, spontaansuse kehastus, tõi ta tagasi elule. Eelkõige lummas Joan meest oma sundimatuse ja vahetute, puhaste emotsioonidega. Ravic võrdles naist peegliga, mis peegeldab kõike ideaalselt, ent hetkegi kauemaks seda kinni ei püüa. Tema ja Joan olid täielikud vastandid, end sellegipoolest leidis Ravic end ühtäkki lootusetult kiindununa. Lõplikult lahutas neid naise surm, sisimas mees teda kunagi armastamast ei lakanudki. Vaatamata oma üldisele pettumusele
Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Analüüs Tegevus toimub umbes 20. Sajandi keskpaigas Prantsuse linnas Pariisis. Trimfikaar räägib inimsuhete olemusest ja peategelased tõestavad lugejaile, et armastada on võimalik ka keerulistel aegadel ning armastust ei pea otsima. “Triumfikaare” peategelasteks on saksa emigrant Ravic ja lauljanna ning näitlejanna Joan, kes kohtuvad ühel õhtul Pariisi tänaval ja sealt saab nende omapärane suhe alguse. Kõrvalteemana on veel Ravici kättemaks Haake'ile, kes oli teda vangilaagris julmalt piinanud. Esimene probleem on kas kättemaksust võib teha elu eesmärgi. Ravic haudus kättemaksu haakele kes olin eelnevalt teda piinanud. lõppuks Ravic tappis haake metsas ära. Teiseks põhiprobleemiks võib pidada seda, miks peatakse uhkust armastusest tähtsamaks. Ravicil ja Joanil on suur uhkus kaelas
sajandi keskel enne II maailmasõda Prantsusmaal Pariisi linnas. ,,Triumfikaar" on kontrastne raamat. Kokku on pandud sünge sõjaeelne aeg, kättemaks ja armastus. Teose esimseks probleemiks võib nimetada armastust. Teose peategelane Ravic on emigrant, kes elab Prantsuse pealinnas ebasoovitava välismaalasena. Ravic on sügavas rutiinihalluses, küll parema eluga kui enamik tema suguseid pagulasi, kuid mingit märkimisväärset rõõmu ta elus ei olnud. Joan oli täiesti abitu, tal polnud kedagi, kellele toetuda, sellisena Ravic ta leidiski. Joani ja Ravici armastus äratab nad mõlemad ellu. Nende armastus oli tingimusteta nad elasid päev korraga, nad ei esitanud teineteisele mingeid nõudmisi. Armastus Joani vastu toob Ravici taas tagasi elavate hulka. Armastus paneb Ravici juubeldama:..."ma elan taas, ma kannatan, minugi pärast, aga elutormidele taas avatud, sest olen taassündinud ja lihtsa võimu all
Ravici ja Joani juhuslikust tutvusest saab alguse suur armastus. Ravicil on ka sõber Morozov, kes elab temaga samas hotellis ja töötab lokaalis uksehoidjana. Morozov aitab Joanil saada tööd samasse lokaali. Raamatu alguses on meeleolu lõbus ja kogu aeg pidutsetakse, vaatamata sellele, et neid varitseb maalt väljasaatmise oht. Teose lõpus muutub meeleolu süngemaks, sest sõja toimumine muutub aina reaalsemaks. Kord sõidavad Ravic ja Joan ilusasse kohta nimega Antibes puhkama. Seal aitab Ravic päästa üht võõrast naist, kes on vigastada saanud. Kohale kutsutakse ka politsei, kes soovib Ravicilt saada tunnistusi toimunu kohta ja soovib näha tema dokumente. Ravic üritab midagi kokku valetada, aga see ei õnnestu ja ta saadetakse maalt välja. Mees naaseb kolme kuu pärast ja selle aja jooksul on paljugi muutunud. Joan on leidnud omale uue näitlejast mehe, kes teda jumaldab
1924 - ajakiri, 1925 I suurem näitus Pariisis. trotskistid. 1924 - ajakiri, 1925 I suurem näitus Pariisis. trotskistid. 1924 - ajakiri, 1925 I suurem näitus Pariisis. Sürride loomingule toetudes 1940-ndate lõpus uut tüüpi Sürride loomingule toetudes 1940-ndate lõpus uut tüüpi Sürride loomingule toetudes 1940-ndate lõpus uut tüüpi Sürride loomingule toetudes 1940-ndate lõpus uut tüüpi abstraktsionism. Joan Miro (Hisp) huumor, fantaasia, abstraktsionism. Joan Miro (Hisp) huumor, fantaasia, abstraktsionism. Joan Miro (Hisp) huumor, fantaasia, abstraktsionism. Joan Miro (Hisp) huumor, fantaasia, lürism, amööbitaolised kujundid. ,,Arlekiini karneval". lürism, amööbitaolised kujundid. ,,Arlekiini karneval". lürism, amööbitaolised kujundid. ,,Arlekiini karneval". lürism, amööbitaolised kujundid
Trumfikaar 1. Tegevus toimus Pariisis, umbes 20. sajandi keskpaigas, ennem teist maailmasõda. 2. Minu arvates nimetamist väärivad tegelased on 1. Ravic raamatu peategelane, kes põgenes natsi Saksamaalt Prantsusmaale. Prantsusmaal töötas ta kirurgina. Ta oli abivalmis ja heatahtlik, aga ennem Joaniga kohtumist oli ta üsnagi tuim ja lootuse kaotanud mees. 2. Joan Naine, keda Ravic kohtas ühel sillal ja kellega tal arenes välja armulugu. 3. Morozov Ravici hea sõber, kes töötab ühes lokaalis. Morozov aitas aitas Joanile tööd leida. 4. Haake Mees, kes oli Ravicit vangilagris piinanud ja peksnud. Hiljema maksis Ravic talle kätte ning tappis ta ära. 5. Veber ja Durant Ravici töökaaslased. Kuna Ravic oli immigrant ning tal oli keeruline tööd leida, siis sai Durant Ravicit ära kasutada ja talle vähe palka maksta. 3
teosed nende sjavastasuse tttu avalikult pletada ning temalt veti ra Saksa kodakondsus. Aastal 1945 ilmus esialgu ingliskeelses tlkes romaan "Arc de Triomphe". Ka selle romaani phjal vntas Lewis Milestone 1946. aastal filmi. Filmis tegid kaasa Ingrid Bergman ja Charles Boyer. Tema viimane romaan "Varjud paradiisis" ilmus aasta hiljem postuumselt. 2.)Teose pealkiri "Triumfikaar". Zanr:Armastus romaan. 3.)Tegelased: Ravic- saksa pagulane Joan Madou- nitlejanna ja Ravici armastatu Morozov- Ravici sber Sndmuskoht: Pariis. 4.)Selles raamatus ksitletakse armastust, inimsuhete olemust ja armastuse vmaikkust sellisel ajal.. Joani ja Ravicu armastus on ainus valguskiir selles, nagu oleks ainult see vimaldanud nha pikest ja kogu ilu enda mber. esile tstetud idee, et armastus tuleb ise, seistes saatusest vljaspool ja hoolimata kigest - oludest, inimeste ebatiuslikkusest ja sellest, kuidas
Tema elu on päris heal järel, võrreldes teiste pagulastega. Paljudel on probleeme, et üldse tööd leida ning elatist teenida. Siiski tundub ta elu olevat end ammendanud ja ta isegi ei oota elult midagi enamat. Suhtest Joaniga leiab ta nagu uut elujõudu, kuid ta siiski kahtleb oma tunnetes naise vastu. Alles siis, kui Ravic uuesti riigist välja saadetakse ja ta peab Joanist lahus olema, mõistab ta oma tundeid naise vastu. Teiseks peategelaseks on Joan Madou. Joan ja Ravic ei mõita teineteist täielikult, ta on isegi liiga klammerduv, kuna tahab Ravicult täielikku tähelepanu. Siin kohal saab teda võrrelda ka Kariniga, kes ,,Tõe ja õiguse" IV osas Indreku tähelepanu saamiseks isegi petab teda, arvates, et mehe vihane reaktsioon näitab talle, et Inderk tõesti armastab teda. Võrreldes Ravicuga polnud Joan nii iseseisev, ta vajas alati kellegi tuge. Ta on väga romantilise iseloomuga ja õrn, kahjuks ei oska ta eriti mehi valida
järgi pärineb ajast, mil ta kaks aastat tagasi Pariisi kolis ning oma eismese operatsiooni edukalt läbi viis, opereerides oma sõpra Kate Hegeströmi. Ravici süüdistatakse riigi reetmises kuna ta varjas oma kaht sõpra, keda Gestaapo otsis, üks sõpradest oli päästnud ta elu kuulirahe alt eikelligimaal ning teine oli sõbraks juba lapsepõlvest. Teose alguses kohtab Ravic novembrikuu hilisõhtul heledate juuste ja kaame, surnud silmadega itaalia päritolu ja vaba eluviisiga naist Joan Madou`d, kes sihitult ringi käib ja on liialt väsinud, et magama heita. Ravicil hakkab temast kahju, ta pakub naisele sigaretti, teeb talle välja paar jooki ning annab ka öömaja Internatsionalis- pagulaste hotellis, kus ta ka ise peatub. Veedetakse ühine öö kitsukeses hotellistoas. Järgmisel hommikul helistatakse Ravicile ning kutsutakse ta opereerima naist, kes on lasknud endale nurgatorhtri juures aborti teha. Ravic töötab illegaalselt Veber`i
" 3) ,,Kes palju tagasi vaatab, võib kergesti pea ära lüüa või ninuli lennata." 4) ,,Seni kuni elad ei ole miski päris lõplikult kadunud." 5) ,,Kui tahad midagi teha, siis ära päri, millised on tagajärjed. Muidu ei tee sa seda kunagi." 2. Tegevus toimub Prantsusmaal, kus peategelaseks on Saksa emigrant Ravic. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku ühe naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm. Ravic võtab ta enda juurde üheks ööks. Naise nimi on Joan Madou, pärit Itaaliast. Ta elas koos mehega, kes suri just enne Ravic`iga kohtumist. Naine oli üksi jäänud. Ravic aitab teda, otsides talle hotelli ja leiab talle töökoha oma tuttava venelase Morozovi ööklubis. Sünnib suhe, mis elustab mõlemad. Nad armuvad teineteisesse ja Ravic`i igavene igavus näib kaduvat. Kuid siis ilmub minevikust julm Gestaapo ohvitser Haake, keda Ravic sügavalt vihkab. Ravic seab eesmärgiks sellest mineviku haavast lahti saada ja tapab
" 3) ,,Kes palju tagasi vaatab, võib kergesti pea ära lüüa või ninuli lennata." 4) ,,Seni kuni elad ei ole miski päris lõplikult kadunud." 5) ,,Kui tahad midagi teha, siis ära päri, millised on tagajärjed. Muidu ei tee sa seda kunagi." 2. Tegevus toimub Prantsusmaal, kus peategelaseks on Saksa emigrant Ravic. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku ühe naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm. Ravic võtab ta enda juurde üheks ööks. Naise nimi on Joan Madou, pärit Itaaliast. Ta elas koos mehega, kes suri just enne Ravic`iga kohtumist. Naine oli üksi jäänud. Ravic aitab teda, otsides talle hotelli ja leiab talle töökoha oma tuttava venelase Morozovi ööklubis. Sünnib suhe, mis elustab mõlemad. Nad armuvad teineteisesse ja Ravic`i igavene igavus näib kaduvat. Kuid siis ilmub minevikust julm Gestaapo ohvitser Haake, keda Ravic sügavalt vihkab. Ravic seab eesmärgiks sellest mineviku haavast lahti saada ja tapab
harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893- 1983) töödes. Joan Miro. 1893-1983. Hispaania. Joan Miro. Emadus. 1924. Joan Miro. Arlekiini karneval. 19241925. Joan Miro. Hollandi interjöör. 1928. Joan Miro. Seadmisobjekt. 1935 1936. Joan Miro. Mai 1968. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis.
Latein im Film Ist Ihnen schon einmal aufgefallen, wie viel Latein heutzutage im Fernsehen verwendet wird? Ich möchte es Ihnen anhand dreier Beispiele demonstrieren. Als erstes Beispiel habe ich den Horrorfilm "The Black Cat" von 1934 gewählt, in den Hauptrollen Boris Karloff und Bela Lugosi. Zuerst möchte ich die Handlung des Films erzählen: Die jung verheirateten Joan und Peter Alison fahren in die Flitterwochen. In ihrem Abteil im Zug treffen sie Dr. Vitus Werdegast, dessen Akzent darauf hindeutet, daß er Ungar ist. Werdegast sagt, er sei auf dem Weg zu einem alten Freund. Bei der nächsten Haltestelle steigen sie in einen Autobus um und ein seltsamer Fremder, Thamal, der nie ein Wort sagt, gesellt sich zu ihnen. Der Busfahrer erzählt die Geschichte von Fort Marmaros: Die Hügel neben der Straße waren das größte Schlachtfeld der 1
alltekstidest. Optilisi petted, mida saab tajuda mitut moodi. Reaalse ja ebareaalse piirid Mõistusevastased seosed TEMA TÖÖD SALVADOR DALI. MÄLESTUSE PÜSIVUS. 1931. Salvador Dali. Kodusõja eelaimus. 1936. SALVADOR DALI. GALTEA OF THE SPHERES.1952. SALVADOR DALI. NÄO JA PUUVILJAVAAGNA ILMUTUS RANNAL. 1938. JOAN MIRÓ Ta oli katalaani maalikunstnik, skulptor ja keraamik. JOAN MIRO (1893 – 1983) Hollandi interjöör. 1928 HARLEQUINS CARNIVAL - JOAN MIRO RENE MAGRITTE (1898 – 1967) Ta oli Belgia sürrealistlik maalikunstnik ja graafik. Varases loomingus ilmneb kubismi mõju, sürrealistidega liitus 1927, millest alates esindas verismi. Magritte'i maalidele on omased unenäolised ja isegi absurdsed seosed asjade vahel, suurt tähelepanu on pööratud ebahariliku illusiooni ja ruumilisuse efekti loomisele töödes. TEMA TÖÖD RENE MAGRITTE. THE LOVERS. 1928. RENE MAGRITTE.BLACK MAGIC
Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893-1983) töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks. Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (1888-1978) kes juba Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on
tõlkijad Tarvi Talv ja Tiiu Kokla) "Lissaboni öö" (1962, "Die Nacht von Lissabon"; eesti keeles 1964, kordustrükk 1993; tõlkija Viktor Tomberg; 2000) ISBN 9985-62-415-7 "Das gelobte Land" (1970) "Varjud paradiisis" (ilmus postuumselt 1971, "Schatten im Paradies"; eesti keeles 1993; tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Uno Liivaku) Raamatust Tegelased: Ravic(Ludwig Fresenburg), Joan Madou, dr.Veber, dr. Durant, Boris Morozov, Haake. Ravic oli Saksamaalt välja saadetud arst, kes elas juba mitmendat aastat Prantsusmaal, Pariisis rahulikult oma pagulaselu. Pariisis elatub ta dr. Veberi ja dr. Duranti abistamisest. Ta aitas neil opereerida. Ühel õhtul kohtub ta sillal Joaniga. Ravicul tekib hiljem Joaniga suhe. Kord kui Ravic oli teel kliinikusse nägi ta pealt õnnetust. Ta läks appi. Muidugi tulid õnnetuskohale politseinikud. Nad
märkimisväärset rõõmu ta elus ei olnud. Ei saa täiesti öelda, et ta oleks varjusurmas olnud või midagi taolist, kuid Ravic oli nagu võtnud elust puhkuse - ta pigem lasi end rutiinist kanda, kui rabeles ise edasi. Mõningane kalvadosi pakutav rõõm ei elustanud teda piisaval määral. Joan tundis pea sarnast tüdimust kõigest. Tegelikult oli tema olukord hullemgi kui Ravicul: mees pidas ennast ise üleval, Joan lasi end meestel kanda. Ta oli toeta täiesti abitu, nagu kassitapp. Maadligi ilma kelletagi, kellele toetuda. Sellisena Ravic ta leidiski. Oma edasisele elule otsa vaadates ei teadnud mees, mida see naisenatuke talle tähendama saab. Ja kui Joan pole olnud üksi nii nõrk, poleks nad teineteist tundma saanudki. Jälgides Joani kui üksikisikut, ilma Ravicuta, näib ta olevat mehe vastand suhtes romantikaga - ta tundub pigem liiga romantiline et päriselt õnnelik olla
seitsme noore balletitantsija elus, mil nad valmistuvad maailma kõige prestiizsemaks balleti- võistluseks: The Youth America Grand Prix. Võistlused esinevad tuhanded tantsijad, et võita stipendiume ja lepinguid. Film jälgib kuute tantsijat ja nende edusamme ja ebaõnnestumisi võistluseks valmistumisel. Need noored tantsjad on Jules Jarvis Fogarty (10-aastane), Aran Bell (11-aastane), Gaya Bommer Yemini (11-aastane), Miko Fogarty (12-aastane), Michaela DePrince (14-aastane), Joan Sebastian Zamora (16-aastane) ja Rebecca Houseknecht (17- aastane). Gaya ja Aran osalevad koos kõige nooremas vanuseklassis ning on omavahel ka head sõbrad. Aran on tantsinud juba väikesest poisist saati ehk 4-aastasest saati. Tänu oma isa tööle on ta läbi oma elu sunnitud olnud pidevalt kolima ning seega ka oma treening kohtasid vahetama. Aran tundub olevat kõigist osalejatest kõige sihikindlam. Michaela sündis Sierra Leon'is ning jäi peagi orvuks. Vanem abielupaar Ameerikas
•20. sajandi vool •Sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis •Eesotsas oli kirjanik ja kriitik André Breton •Ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid •Ühiskond ja kultuur kammitseb inimest ning üritasid tungida inimese sisemusse •Mittmeid erinevaid stiile, kuid võib eristada kahte peamist 1. Laste ja vaimuhaigete joonistustetst tuletatud kujundid või mingi mustri vaatamisest hallutsinatsioonided paberile panek. Esindaja: Joan Miro 2. Tõelised, kuid samas ebareaalne. Tulenes unenägudest ja hallutsinatsioonidest. Esindaja: Rene Magritte •.Sürrealismi kõige kuulsam/tähtsam esindaja oli Salvador Dali- „Sulanud kellad“ „Uni“ „Leda atomica“ Joan Miro „Naine,linnud,täht“ „Poetess“ Rene Magritte „Igavene otsus“ „Mälestuste rada“
Giorgio de Chirico `'Piazza d'Italia'' Giorgio de Chirico `' The Disquieting Muses. SÜRREALISM · Eesmärgiks on elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine · Spontaansuse ja juhuse abi kasutamine · Ka automaatselt joonistamine · Jägiti unenägusid, hallutsinatsioone, laste ja vaimuhaigete eneseväljendus · Looduslike materjalide ja esemete realistlik kujutamine · Esemete vahelised suhted moonutatud ja mõistusevastasteks muudetud · Max Ernst, Joan Mirò, Andrè Masson, Yves Tanguy, Salvador Dalì, Renè Magritte, Alberto Giacometti Salvador Dali "Sulanud aeg" Salvador Dali `'Sun Table'' (Päikese laud) Max Ernst "'Napoleon in the desert'' (Napooleon kõrbes) Max Ernst `'The hat makes the man'' (Kaabu teeb meheks) Rene Magritte `'La Trahison des Images'' Rene Magritte `'The Man in the Bowler Hat'' (mees kõvakübaras) Rene Magritte `'Philosophy in the Boudoir''
Alati tuleb kõik ise kaasa tuua." - Ravic (72) · Üksindus elu igavene refrään. (74) · Inimene on alati ja mitte iial üksi. (74) · ,,Kahetsus on kõige kasutum asi maailmas. Midagi ei saa tagasi tuua. ... Elul polnud kavatsust meid täiuslikeks teha. Täiuslik kuulub muuseumi." - Ravic (80) · ,,Võim on kõige nakkavam haigus maailmas." - Ravic (92) · ,,Inimene on suur oma kavatsustes, kuid nõrk nende teostamises." - Morozov (97) · Joan andus täielikult sellele, mida ta parajasti tegi. Ravicile meenus ebamääraselt, et selles peitus mitte üksnes võlu vaid ka hädaoht. Joan polnud midagi muud kui joomine, kui ta jõi; midagi muud kui armastus, kui ta armastas; midagi muud kui meeleheide, kui ta oli meeleheitel; ja midagi muud kui unustus, kui ta unustas. (132) · ,,Kui tahad midagi teha, siis ära päri, missugused on tagajärjed. Muidu ei tee sa seda kunagi." - Ravic (153)
"Tüdruk õhupalliga" "Külaelanikud" Ivan Generalic o horvaatia kunstnik o mitmeid näituseid o 1.näitus Zagrebis 1931 o eeskujuks talupoegadele "Autoportree" Ivan Generalic "Lehmad Eiffeli torni all" Niko Pirosmani "Üleujutus" Ivan Generalic "Üleujutus" Naivistlike jooni võib leida: o Katalaani sürrealisti Joan Miró teostes Joan Miró "Suusatamisetund" Naivistlike jooni võib leida: o Skulptorite Jean Tingueli ja Niki de Saint Phalle mobiilsetes skulptuurides Stravinsky purskkaev George Pompidou keskuses Eesti naivistid Paul Kondas (1900-1985) "Maasikasööjad" Eesti naivistid Lembit Sarapuu (1930 - ...) Navitrolla
nii, et tulemust nägid tegijad alles lõpus. Esimene suund • Kuigi sürrealistlikul maalikunstil oli mitmeid erinevaid stiile, võib siiski eristada kahte peamist. • Esimene kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundeid või näiteks üksisilmi mingi mustri vaatamisest tekkivate hallutsinatsioonide paberile panemist. Nende maalide pinda katavad kujundid ja sümbolid. • Selle suuna peaesindaja oli katalaan Joan Miró. Joan Miro looming Teine peamine suund • Enam levinud oli suund, mis samuti kasutas unenägudest, hallutsinatsioonidest pärinevaid nägemusi ja freudilikke sümboleid, kuid tegi seda eriti realistlikul moel. Need on nn. nihestatud maailmad kus kõik on nii tõeline aga ometi nii ebareaalne. Seda suunda nim. ka veristlikuks(ladina k. veritas-tõde). • Selle liikumise juhtfiguuriks sai René Magritte, sarnases stiilis maalis ka Max Ernst ja
populaarseks ei saanud. ,,Imiteerimismäng" on ajalooline thriller film, mis räägib inglise matemaatikust Alan Turingust, kes oli oluline lüli sõja ajal Inglismaale, murdes lahti sakslaste Enigma 2 masina koodi ning aidates võita Teist maailmasõda. Filmis selgub, et Alan Turing, keda kehastab Benedict Cumberbatch, on gei. Siiski filmi jooksul abiellub ta Joan Clarke´iga, keda kehastab Kiera Knightley, kuid avastab peagi, et ei suuda enam teeselda. Peale maailmasõja lõppu 1950ndatel süüdistatakse Turingut seaduse rikkumises, kuna homoseksuaalsus on seaduse vastane sellel ajastul. Turing läbib kohtu poolt seatud hormooni ravi, et ta saaks aega veeta ehitades edasi masinat nimega Christopher, mis aitas Enigma koodi murda. Siiski 8 kuud hiljem teeb Alan Turing enesetapu. Christopher on meie aja arvutite eelkäija.
Suprematism. Supremus Nr. 58. 1916. Geomeetriline abstraktsionism, rohkem segi paisatud , kasutab geomeetrilisi kujundeid. Suprematism ülim , kõrgeim kunst Sürrealism Tähendab üleloomulikku realismi. Unenäolised seosed ja väljamõeldud olukorrad. Tunneme ära kujutatava reaalsuse aga kujutatava objektide seos on ebaloomulik. Salvador Dali Salvador Dali. Mälestuse püsivus (Pehmed kellad). 1931. Joan Miro Joan Miro. Arlekiini karneval. 19241925. Yves Tanguy Yves Tanguy. Kubism - vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. (kuubilised veidrused). Sai alguse Pariisis 1907aastal. Algset kubismi perioodi, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism
Kelly- punane Henri Matisse, Maurice de Vlaminc, Andre Derain, Raoul Dufy, Henri Matisse- Blue Georges Braque Table-Cloth Emil Nolde, Ernst Ludwig Kirchner, Karl Schmidt- Rottluff, Egon Emil Nolde- Flower Schiele garden: Pansies Page 3 Sheet1 Jean (Hans) Arp, Marcel Duchhamp, Francis Picabia, Kurt Francis Picabia- Schwitters Papillons Joan Miro, Andre Masson, Yves Tanguy, Salvador Dali, Rene Magritte, Joan Miro - The Max Ernst Village of Prades Page 4
Teater on ehitatud 580-le betoonplokile, mis asuvad merepinnast 25 meetrit allpool. Ehitis hõlmab 1.8 hektarit, on 183 meetrit pikk ning kõige laiemast kohast mõõdetuna 120 meetrit lai. Elektrikaableid on hoones kokku 645km, mille arvet võiks võrrelda linnaga, kus elab 25 000 inimest. Teatris on 7 saali, millest suuremad on Kontserdisaal (The concert hall) 2679 istekohaga ja Joan Sutherland’i teater (The Joan Sutherland Theatre) 1507 istekohaga, lisaks on hoones ka restoran ning korraldatakse „avalike ekskursioone“. See on üks hõivatumaid teatreid maailmas. Keskmiselt 1500 etendust (mitte ainult ooper, vaid ka teatrietendused ja ballett jne) ja üle 1.2 miljoni külastaja aastas. 2007. aastal arvati Sydney ooperimaja ka UNESCO maailmapärandite hulka. Minu meelest on Sydney ooperimaja üks maailma geniaalsemaid ehitisi. Valisin selle hoone,
" ,,Ja kas aitas?" ,,Ei aidanud. Ega saagi aidata, niikaua kui ma siin öösel märja käs seisan." ,,Te olete kõige mõistlikum patsient, keda ma oma elus olen kohanud." (Ravic & lillemüüja) Lk 131,,Kate usaldas teda. Usaldus! Ahtake purukslõigatud kõht, milles elajas õgis. Kinni õmmeldud, ilma et midagi oleks saanud teha. Usaldus..." Lk 132,,Joan andus täielikult sellele, mida ta parajasti tegi. Ravicile meenus ebamääraselt, et selles peitus mitte üksnes võlu, vaid ka hädaoht. Joan polnud midagi muud kui joomine, kui ta jõi; midagi muud kui armastus, kui ta armastas; midagi muud kui unustus, kui ta unustas." Lk 133,,,,See on teine öö," ütles ta. ,,See on hädaohtlik. Tundmatuse võlu on kadunud ja usalduse võlu pole veel saabunud. Aga me saame sellest jagu."" (Ravic Joanile) Lk 140,,Ta polnud rauast, nagu Lucienne talle oli rääkinud, ta oli hullem kummist. Rauda võib murda, kummi mitte." (madame Boucher'i kohta, ämmaemand) Lk 144,,Ravic vaatas ringi
3.2.1 Teose tegevustik Tegevus toimub 1930ndatel Pariisis, pärast I maailmasõda. Peategelaseks on kirurg Ravic, kes on vahetult enne II ilmasõda illegaalselt Pariisi emigreerunud, kus ta töötab ebaseaduslikult arstina. Ravic püüab oma endist elu edasi elada, üritades samal ajal unustada koonduslaagri õudusi. Ravic tunneb igavust ja rutiini ning elu tundub olevat end ammendanud. Ühel õhtul juhtub ta kokku hirmunud naisega, keda Ravic elementaarsest kaastundest aitab. Naine, nimega Joan Madou, ei leia enam oma elu eesmärki ning vajab tuge. Ravic otsib naisele elukoha ning unustab juhtunu koos naisega. Kui Joan võltskirurgiga uuesti ühendust võtab taaskord abi vajades Ravic ei pelga, vaid otsib neiule töökoha ööklubis. Juhuslikust tutvusest sünnib suhe, mis mõlemaid pooli elule tagasi toob. Ravicile jääb Joan lõpuni müstiliseks. Mees ei mõista oma tundeid-- kord leegitseb armastus ja kirg, teisalt tundub naine talle tühine.
Esmapilgul võib küll tunduda, et mees on hoolimatu või isegi külm, kuid kas selline inimene suudaks teha seda, mida teeb tema? Kindlasti ei haaraks ainult enese õnnetule olemasolule keskendunud mees käest naist, kes suundub Seine'i poole ilmse kavatsusega end uputada. Nagu selgub, ei ole Ravic sellel hetkel naisest üldse hurmatud. Ta näeb, et naine on ,,väsimusest näost ära" ja talle ei jää naise Joani nimigi meelde. Miks ja millest tekib armastus Ravici ja Joani vahel? Joan ilmselt tunneb end pärast elukaaslase äkilist surma väga üksi, vajades tuge ja hoolistust. Kas samalaadne võiks olla ka Ravici ajend? Mees on veel enam meeleheitel kui varem, kuna ta ise diagnoosis äsja oma vanal lähedasel sõbral Kate'il ravimatu surmahaiguse. Remarque näitab, et kahe inimese ,,meeleheite põrgust" on siiski veel võimalik ehitada paradiis. Ravic ja Joan kingivad üksteisele armastuse, mis nagu varjend sõjas, pakub neile
Seda kasutas ära kirurg Durant, kes maksis häbiväärselt vähe operatsioonide eest, mille au Durant omale sai. Ravic oli elu jooksul näinud palju, kogemused olid teda järk järgult muutnud üha tuimemaks lihtsate inimlike rõõmude suhtes. Ta ei uskunud enam ammu tõelisesse armastusse- naiivne kiindumus ja õrnad tunded olid tema jaoks vaid hägune mälestus minevikust. Kuigi mees oli unustanud, mida tähendab tõeline armastus, leidis ta selle siiski Pariisist. Joan, spontaansuse kehastus, tõi ta tagasi elule. Eelkõige lummas Joan meest oma sundimatuse ja vahetult puhaste emotsioonidega. Joan oli Itaaliast pärit lesk, kes tundis, et tema elul pole enam mõtet. Gestaapo ohvitser Haake oli tõeliselt karmikäeline mees. Kuna too Ravici kunagi vahistanud oli, soovib Ravic minevikuhaavadest lahti saada ning Haake leiab oma lõpu Ravici käe läbi. Teose põhiideeks on inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal.
Erich Maria Remarque ,,Triumfikaar" Epitaafid. Ravic (Ludwig Fresenburg) Elasin oma tavapärast elu, tegin keerukaid operatsioone ning teenisin raha, et ära elada. ühel ööl kohtasin tänaval muserdatud naist, Joan Madoud, mul hakkas temast kahju ning ma otsustasin teda aidata, kuna arvasin ,et ei näe teda enam kunagi. Kuid läks teisiti, endalegi aruandmata, armusin temasse, ning me hakkasime väljas käima ning lõbutsema, see tõi minu ellu natuke vaheldust ja õnne. Kuna elasin paguluses, oli alati oht, et mind võitakse maalt välja saata ning kahjuks see juhtuski. Olin paarkuud eemal ning kui naasesin leidsin eest küll Joani, kuid ta polnud enam üksi, vaid ta oli leidnud endale
Rahvuslus Filosoofia Kadunud põlvkond Massikultuur KUNST Fovism Suprematism & Ekspressionism konstruktivism Dadaism Abstraktne kunst Sürrealism Kubism Popkunst Futurism Kunstnikud Henri Matisse Kazimir Malevich Edvard Munch Tristan Tzara Franz Marc Max Ernst Georges Braque Salvador Dali Pablo Picasso Joan Miro Umberto Boccioni Dali http://www.slideshare.net/heyjephunee/20th-century-architecture-17101715?from_search=5
Haake- mees, kes piinas Ravici Saksamaal ning keda ta kohtas lõpuks Pariisis ning kelle ta kättemaksuks külmavereliselt tappis. Veber Eugenie- õde haiglas Proffessor Perrier- ajuoperatsioonide spetsialist Rolande- ettekandja, Charles Bonnet, Navarro Clarisse- teenindaja baaris Charles- nooruk, portjee abiline Joan Madou- mees Raczinsky, kes suri. Oli Pariisis ilma tuttavateta ja kohtus juhuslikult Raviciga. Kandis rätsepaülikonda. Ravici ja Joani vahel tekkkis armastus. Joan ei teadnud kunagi, mida tegelikult tahad ja sega pettis ka Ravici. Linnavurle. Otsis õnne, ei olnud kunagi millelgagi täielikult rahul ja tahtis koguaeg paremat. Kate Hegström- poisilik, ahtake, enesekindel, ilus ning mitte enam väga noor. Ravic oli 2 aasta eest opereerinud pimesoole. See oli ta esimene operatsioon Pariisis Doktor Andre Durant- peaarst. 70 aastane, arvestatav diagnoosija, tegelikult kehv kirurg Binot- kirurg Marteil- üks parimaid kirurge maailmas selle ajal
side konkreetse ajaga. SALVADOR DALI (1904-1989) looming on barokilikult üles puhutudja eksalteeritud ning küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Maalid mõjuvad suurejoonelise ja efektse lavastusena. Väga teatraalne ja kohatika skandaalne oli Dali igapäevane elu ja käitumine. Ka MAX ERST i(1891-1976) loomingu suurem osa on veristlik, täidetud fantaasiaküllastest, veidratest ja enamasti süngetest olenditest. JOAN MIRO( 1893-1983) arendas omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Absurdne huumor oli ka Joan Miro töödes tavaline. Prantslane ANDRE MASSON (1896-1987) alustas joonistamist ilma mingi plaanita lihtsalt kritseldades, püüdes töö teadlikku juhtimist igati edasi lükata. Sürrealistid ei tunnistanud piire, sealhulgas mitte ka kunstiliikide vahel. Enamik
Täielik vabanemine mõistuse ja hea maitse kontrollist. · 1930. aastad sihilik juhus ja must huumor. · 19401960. aastad uut laadi müütiline loomine. Sõnamäng. · Sürrealism ei leidnud 19201930ndail erilist tunnustust, mõju on aga tunduvalt kasvanud pärast Teist maailmasõda. Tähtsamad kunstnikud: · Hans Arp · Salvador Dali (18861966) (19041989) · Max Ernst · André Masson (18911976) (18961987) · Frida Kahlo · Joan Miro (19071954) (18931983) · Paul Klee · Yves Tanguy (18791940) (19001983) · Rene Magritte · Alberto Giacometti (18981967) (19011966) Joan Miro. Arlekiini karneval. Rene Magritte. Sööst läbi aja. Max Ernst. Celebesi elevant. Yves Tanguy. Piiramatu jagatavus. Alberto Giacometti. Puur. · Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (18881978) kes juba Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte.
''Südamel on oma loogika, millest mõistus midagi ei taipa.'' 4 Nii ratsionaalne mõtlemine, kui ka emotsioonid aitavad meil elus leida õigeid vastuseid. Üks teeb seda rahulikult ja aeglaselt, teine leiab vastuse kiiresti ning viisil, mida keegi seletada ei suuda. Emotsioonid on inimestele ülimalt olulised- seepärast tuleks neid ka tõsiselt võtta. Kasutatud kirjandus: · Dylan Evans ''Emotsioon'' · Patricia Lewis ''Kuidas juhtida emotsioone'' · Joan Duncan Oliver ''Õnn- kuidas seda leida ja hoida'' 3 Joan Duncan Oliver ''Õnn'' lk. 10 4 Blaise Pascal
Rootsi kuningas Carl VI Gustav Koostas Aire Murd Taani kuninganna Margrethe II Koostas Aire Murd Kuninganna Elizabeth II Koostas Aire Murd Monaco vürst Albert II Koostas Aire Murd Belgia kuningas Albert II Koostas Aire Murd Hollandi kuninganna Beatrix Koostas Aire Murd Hispaania kuningas Juan Carlos I Koostas Aire Murd Andorra (kaas)vürst Joan Enric Vives i Sicília Koostas Aire Murd Liechtensteini vürst Hans Adam II Koostas Aire Murd
REPORTED SPEECH 1) Sally asked Joan if she could do the washing up. 2) Susan told Harry not to be late. 3) His mother told him to turn off the television. 4) Mary told John not to go in her room. 5) His father told him to listen to his mother. 6) Mum told Jane to go to her room. 7) Peter asked Sue if she could have the project ready by Monday. 8) Jane told me not to worry.
Ravic Sündisin Saksamaal, kust humaanse mõtteviisi pooldajana õnneks suutsin põgeneda. Olin suurepärane arst ja illegaalsuse tõttu ka hea sissetulekuallikas mõnele kehkatsile. Siiski oli üks suur pahe, mis koonduslaagripiinad lõpetas, nimelt nikotiinisõltuvus. Ja nii juhtuski, nagu ei suutnud ma kord päästa noort ameeriklannat, ei saanud mind aidata ka keegi teine. Vahe oli vaid selles, et ma teadsin, mis oli tulemas, olin neid eluröövijaid varemgi kohanud, ja olin isegi õnnelik, et saabus minu tund. Joan Madou Kohtusin oma kangelasega väga traagilisel päeval. Tema suutis mind panna unustama. Olin õnnelik, kuni ta minema saadeti. Ei jäänud mul muud üle, kui ekselda üksi, ahvatledes tundmatuid mehi, kuid jäädes ise õnnetuks. Ja siis ta naasis, mu süda peksis rõõmust. Kuid millegipärast oli mehel raske mind enam uskuda. Rumal näitlejahakatis, ei suutnud siis täpselt tabada! Samas pean olema tänulik, sest tänu temale leidsime taas tein...
· Carlo Carra 20.saj I pool FUNKTSIONALISM&KONSTRUKTIVISM · Walter Gropius · Frank Lloyd Webber Maailmasõdade aeg ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM&DADAISM&METAFÜÜSILINE KUNST · Jackson Polloc · Jean Hans Arp · Marcel Duchamp · Giogio de Chirico · Carlo Carra Maailmasõjad SÜRREALISM · Salvador Dali · Sigmund Freud · Karl Gustav Jung · Andrei Tarkovski · Bergmann · Frederico Fellini · Bunuel · Joan Miro 1955-1970 NEODADA · Jasper Johns · Robert rauschenberg · Jean Tinguley 20.saj II pool POPKUNST · Richard Hamilton · David Hockney · Andy Warhol 20.saj lõpp&tänapäev · Jaak Arro · Navitrolla · Jeff Koons
üles gospelmuusikat kuulates ja kirikukooris lauldes. Aastal 2003 lõpetas ta Dos Pueblose keskooli Goletas Galifornias. 18-aastaselt kolis ta Los Angelesi. 2001. aastal lasi ta välja oma esimese CD ''Katy Hudson'', mis oli kristliku gospeli album. Ta vahetas oma nime Perryks, sest ''Katy Hudson'' oli liiga sarnane näitlejale Kate Hudsonile. Perry on tema ema neiupõlvenimi. Tema suurimad eeskujud on kaheksakümnendate pop rokkarid Cher, Cyndi Lauper, Pat Bentar, Joan Jett ja Shirle Manson. 2004. aastal töötas ta plaadifirma tiimiga The Matrix, kes on töötanud koos Avril Lavigne'iga, Liz Phairiga, Hilary Duffiga, Korniga, Britney Spearsiga jt. Sel aastal ilmus Katy'l uus album ''Teenage dream''
Feminismi eesmärk on juba 19.sajandi klassikalisest realismist saati olnud luua võrdsus kõikide inimeste õigustele ning vabadusele. Mina aga panen selle fakti kahtluse alla ning küsin, kas feminismi eesmärk on tõesti koguaeg olnud luua võrdseid õiguseid meeste ja naiste vahel või on see läbi aja transformeerunud? Miks feminism üldse tekkis? Kas see võis tekkida naiste ning meeste suure erinevuse tõttu või on siin ka muud põhjused? Seda on küsinud ka ajaloolane Joan Scott. ,,Kas naised on samasugused kui mehed? Ja kas see samasus on ainus alus, mille pinnalt võib võrdsust nõuda? Või on nad erinevad, ja just seetõttu, või selle erinevuse kiuste, teeninud ära võrdse kohtlemise?" (Joan Scott 1996). Mina usun võrdsusesse, ja seda igas valdkonnas. Samas usun ka, et juba füsioloogiliselt on naiste ja meeste võimekus erinev. Vanadest aegadest peale on meeste roll olnud küttimine ja võitlemine ning naiste roll kodus pere ning majapidamise eest
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Eesnimi Perekonnanimi MONOPOLISTLIK KONKURENTS Essee Tallinn 2017 Monopolistlik konkurents on turuvorm, kus on suur hulk tootjaid ning kõik toodavad sarnast, ent mingil määral erinevat toodet. Selle teooria loojateks peetakse USA majandusteadlast Edward Chamberlini ja tema inglise kolleegi Joan Robinsoni, kes mõlemad formuleerisid oma töö 1930. aastatel. Teooria kohaselt töötavad müüjad üksteisest sõltumatult ja neil on võimalik oma toodangu hinda vähesel määral mõjutada. Edukas olemiseks peab ettevõte suutma teiste seast silma paista. Monopolistliku konkurentsi korral kontrollib ettevõte hinda allpool nõudluskõverat, turujõudu on müüjal vähem kui monopolil. Konkurentsis püsimiseks on tähtsad tootearendus ja reklaam,
· Sõna "Sur-realisme" tähendab prantsuse keeles ülirealismi. · Tähtsamad esindajad: L. Aragon, S. Dali, A. Ehin ja I. Laaban(2 viimast eestlased). Tunnused: · Ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid. · Üleloomulikkus · Kõik on juhuslik, midagi mõistuspärast ei ole. Eesmärgiks oli purustada reaalsus. Maalikunstis on kaks erinevat lähenemisviisi: · Automatismi puhul pandi paberile kõik, mis peast läbi käis. Kulsaim esindaja Joan Miro. · Veristliku sürrealismi eesmärgiks oli kujutada unenägusid ja fantastikat. Pintslitöö on ülimalt täpne ja hoolikas. Tuntuim esindaja on Salvador Dali. Salvador Dali · Täisnimi: Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech · 11. mai 1904 23.jaanuar 1989 · Esimese näituse korraldas 14-aastaselt. · Kuni 1926. aastani õppis erinevates kunstikoolides. Portree "Uni", 1937 "Püha Antoniuse kiusatus", 1946
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
