Otsingule "isotoop" leiti 477 faili

Tuumafüüsika mõisteid keskkoolile
2
docx
tuuma ehitust ja selles toimuvaid protsesse Tuuma mõõtmed: 10-15m, tuumalaeng on positiivne Prooton – positiivse laenguga aatomituuma osa Neutron – neutraalne aatomituuma osake Nukleon – prootoni ja neutroni ühisnimetus Tuumajõud – seob nukleone ühtseks tervikuks, tingitud tugevast vastastikmõjust, mis on suuteline ületama prootonite elektrostaatilist tõukumist Prootonite arvule tuumas vastab aatomi järjenumber perioodilisus tabelis ehk aatomnumber - Z Nukleonide koguarv – nim massi arvuks, nukleonid m=aatomi massiga Isotoop – keemilise elemendi tuum võib sisaldada erineva arvu neutroneid, kuid sama palju prootoneid Seoseenergia – energia, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks Eriseoseenergia – seoseenergia ühe nukleoni kohta Tuuma mass ei ole võrdne üksikute nukleonide masside summaga Tuuma mass on alati väiksem tuuma moodustavate prootonite ja neutronite masside summast Massidefekt – nukleonide summaarse massi ja tuuma massi vahe Stabiilne aatomituum – tuum on stabiilne kui tema energia on minimaalne Stabii...
Füüsika - Keskkool
20 allalaadimist, 0 arvamust
Aine ehitus ja radioaktiivsus
2
doc

Autori kodulehekülg www.abiks.pri.ee

Füüsika - Keskkool
94 allalaadimist, 1 arvamus
Mõisted
1
docx
Võivad erineda: aatomite arvu poolest molekulis; molekulide/aatomite paigutuse poolest kristallvõres Isotoop-erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid (erinevad neutronite arvu poolest aatomituumas) Oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone ( ise redutseerudes) Redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone ( ise oksüdeerudes) Mittemetalle on tabelis vähem, aga maakoores rohkem.Mittemetalli aatomid väiksemad. Mittemetallil on üldreeglina välimisel elektron kihil 4-7 elektroni. Tabeli paremas osas moodustavad kolmnurga. O.A. on metallidel positiivne, mittemetallidel võib olla positiivne või negatiivne. Metallid o...
Keemia - Keskkool
44 allalaadimist, 0 arvamust
Kogu 2008-aasta 12-klassi eksamimaterjal
12
doc
Prootoni mass on 1 amü ehk 1,6726 × 10−27 kg ning läbimõõt umbes 1,5×10−15 m. Lisaks prootonitele kuuluvad nukleonide hulka ka neutronid, mis võivad koos prootonitega moodustada aatomituuma. Prootonite arv tuumas määrab aatomi keemilised omadused ning seega ütleb, millise keemilise elemendiga on tegemist. Kergeima keemilise elemendi - vesiniku - tuum on üksik prooton (selles tuumas ei ole neutroneid). Massiarv – Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Isotoop – Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Sõna tuleb kreekakeelsest sõnast isotopos 'samal kohal olev': isotoobid on perioodilisustabelis ühel ja samal kohal. Järjenumber vastab prootonite arvule aatomis. Seega langeb ühe ja sama elemendi isotoopidel prootonite arv aatomis kokku. Massiarvude erinevus tuleneb erinevast neutronite arvust aatomituumast. Isotoope määratletakse elemendi nimega, millele järgneb sid...
Füüsika - Keskkool
405 allalaadimist, 10 arvamust
Prooton ja Neutron
1
doc
Nimetatakse ka tugev vastastikmõju. 3.Stabiilne tuum-püsiva tuuma suurus on piiratud, tuum peab olema energeetiliselt põhiseisundis ehk energiatasemed on täitunud järjest,neutroneid on veidi rohkem kui prootoneid. 4.Alfakiirgus-pos kiirgus heeliumi aatomituumal,magnetväli mõjutab,väike läbitungimisvõime. Beetakiirgus-neg kiirgus,elektronide voog, Al-leht takistab. Gammakiirgus-elektromagnetlaine,liigub valguse kiirgusega,teda ei mõjuta elek. ega magnetväli,väga suur läbitungimisvõime. 5.Isotoop-mingi keemilise elemendi aatomite tüübid,mis erinevad massiarvu poolest. 7.Poolestusaeg-ajavahemik,mille jooksul aine kaotab poole oma radioaktiivsusest. 8.Radioaktiivse lagunemise seadus-statistiline seadus, õige ainult suure arvu osakeste puhul. 9.Massidefekt-tuumamass ei ole võrdne tuumas olevate prootonite ja neutronite summaga. Ta on sellest alati väiksem. 10.Tuumareaktsioon-tekivad uued keem. elemendid. Keem.reaktsioonil uued ained. 11.Ahelreak-Sellist nähtust, kus reaktsioon põhjustab sellesama reaktsiooni jätkamist naabera...
Füüsika - Keskkool
35 allalaadimist, 0 arvamust
Tuumafüüsika kontrolltöö materjal
1
doc
2,2*10-15m – tuuma mõjuraadius). Küllastatavus- ühe nukleoni ümber mahub teatav arv nukleoneid, naabernukleonite vahel on tugev vastastikmõju (veetilk). 3)Tuumamass:aatommassiühikutes( 1/12 612C aatomi massist). Ühele AMÜ-le vastavalt Einsteini valemile E=mc2. Aatommassi ühik: Tuumafüüsikas kasutatav süsteemiväline mõõtühik. Üks AMÜ(u) on võrdne 1/12-ga süsiniku isotoobi 612C aatomi massist.1u= 1,6605402*10- 12 kg= 931,5 MeV Isotoop : keem.el teisend, mille aatomituumas on sama arv pr, kuid erinev arv neutr. 4) Seosenergia: nukl vastastikmõjuen. vastandväärtus.Võrdne tööga, mis kulub tuuma lahutamiseks koostisosadeks. Es= ∆mc2= ( Zmp+ Nmn- Mt)* 931,5 MeV. Eriseosenergia on tuuma seosenergia ühe nukleoni kohta. Massidefekt: tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe. ∆M= Zmp+ Nmn- Mt. 5) Radioaktiivsus: aatomi lagunemine laetud osakesteks (voog= kiirus) ja teiseks aatomiks, mille keem om. on esialgse aatomi omadustest erinevad. Alfak...
Füüsika - Keskkool
286 allalaadimist, 3 arvamust
Mõisted
6
odt
. Prooton - Prooton on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole prooton mitte fundamentaalosake, vaid liitosake. Prooton on positiivse elektrilaenguga Neutron - Neutron on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole neutron fundamentaalosake vaid ta on liitosake. Ei oma laengut. Elektron - Elektron on fundamentaalne elementaarosake (tähis e−).Negatiivse elektrilaenguga. Massiarv - Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Isotoop - Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Elektronkate - Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. Elektronkate jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronkiht - Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa. Orbitaal - Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas mo...
Keemia - Keskkool
118 allalaadimist, 2 arvamust
Tuumaenergia-tuum-tuumkütus-radioaktiivsus-tuumareakts
2
doc
Auku langeb prooton kõrgemalt tasemelt ja kiirgab γ-kvandi. β-lagunemine – tuumas on neutroneid liiga palju. Neutron muutub prootoniks ja selle protsessi käigus tekib elektron. β-kiirgus on elektronide voog. Tekkiv uus tuum on ergastatud ja β-lagunemisega kaasneb γ-kiirgus. α-lagunemine – tuumast vabaneb α-osake ehk heeliumi tuum. See juhtub, kui tuum on liialt suur. Kaasneb γ-kiirgus Seoseenergia – iseloomustab osakeste seotust tuumaga, energia, mis utleks anda osakesele, et ta vabaneks tuumast. Isotoop – keemilise aine teisendid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu poolest. Poolestusaeg – aeg, mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt. Tuumajõud – tugevaim jõud looduses, aga väikse mõjuraadiusega. Tavaliselt on aatomituumad stabiilsed. Kui vähemalt üks neist tingimustest pole täidetud, hakkab tuum lagunema 1.)uma võimalik suurus on piiratud, suured tuumad muutuvad ebapüsivaks prootonite tõukumise tagajärjel. 2.)stabiilsetel tuumadel on energiatasemed täitunud järjest. 3.)sta...
Füüsika - Keskkool
34 allalaadimist, 0 arvamust
Tuumafüüsika
2
doc
Isotoobid *Ühel elemendil võib olla erineva massiarvuga tuumi ehk isotoope . *massiarv-neutronite ja prootonite koguarv (A=Z+N)(Sama Z juures võib N, seega ka A olla erinev) 3.Stabiilse tuuma tingimused 1.Tuuma võimalik suurus on piiratud 2.Stabiilsel tuumal on energiatasemed täitunud järjest 3.Neutroneid on veidi rohkem kui prootoneid 4.Radioaktiivsus,radioaktiivne kiirgus *radioaktiivsus –on tuumade võime iseeneslikult kiirata *γ-radioaktiivsus e γ-lagunemine: Kui tuum on ergastatud olekus , st 1 madalamaist energiatasemetest pole lõpuni täidetud, prootonite süsteemis on auk, siis langeb sinna prooton kõ...
Füüsika - Keskkool
74 allalaadimist, 0 arvamust
Tuumafüüsika - kordamisküsimused
3
doc
7. Mida iseloomustab tuumade seoseenergia? Millest sõltub seoseenergia suurus? Seoseenergia näitab, kui suur energia vabaneb, kui üksikutest neutronitest ja prootonitest panna kokku elemendituum, arvutatakse igal tuumal eraldi. Aatomituuma seoseenergia on otseselt seotud tuuma moodustavate nukleonide vahel mõjuva tuumajõuga 8. Millist nähtust nimetatakse radioaktiivsuseks? Millised elemendid omavad radioaktiivseid isotoope ? Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Kõik vismutist suurema prootonite arvuga elemendid on radioaktiivsed. 9. Mida kujutab endast alfakiirgus ja millised on selle kiirguse omadused? Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest. Alfakiirgus on tulenevalt oma väikesest läbimisvõimest inimesele suhteliselt ohutu, ei suuda läbida isegi paberit. 10. Mida...
Füüsika - Keskkool
247 allalaadimist, 10 arvamust
Mittemetallid - füüsikalised ja keemilised omadused
1
docx
HALOGEENID: Näited: *VII A rühma elemendid v.a vesinik,2 ¤2Fe+3Cl2=2FeCl3 aatomilised molekulid. ¤2Na+ S =Na2S *Rühmast ülevalt alla,vees lahustuvus väheneb. *Aurud on õhust raskemad, mürgised. VESINIK: *Halvad eletrijuhid, J,sublimeerub (tahke läheb 3 Isotoopi : gaasiks) # prooton Keemilised : # prooton ja neutron (radioktiivne) **Halogeenid reageerivad metallidega. # prooton ja 2 neutronit(radioktiivne) 2Al+ 3J2=2AlJ3 Füüsikalised: Vesinik on värvitu,lõhnatu,ja õhust *Kõik halogeenid reageerivad vesinikuga. 14,5 korda kergem , toatemp. toas. Cl2 + 2NaJ = 2NaCl+J2 *Ei lahustu vees ja keemis temp -253 kraadi? F2+H2O=2HF+O (muutub vedelikuks) Keem...
Keemia - Keskkool
14 allalaadimist, 0 arvamust
Tuumafüüsika
2
doc
Milline on tuuma koostis: osakeste nimetused, laengud ja nende tähised? Prooton Z = 1 , Neutron N = neutraalne osake, laeng puudub 2. Mis on massiarv ja isotoop ? Massiarv (A) on nukleonide koguarv. (Prootonid+neutronid) Isotoop- keemilise elemendi tuumad, milles prootonite arv on jääv, kuid neutronite arv võib muutuda. 3. Mis jõud on tuumajõud ja tuumajõu eripära? Tuumajõud – tuumaosakeste vahel mõjub üks neljast vastastikmõju liigist. See on tugev vastasmõju, mis hoiab tuuma koos. Arvuliselt suur, kuid väikese mõjuraadiusega. 4. Mis on ja kelle poolt avastati looduslik radioaktiivsus? Loodusliku radioaktiivsuse avastas Becquerel, tehes katseid uraanisooladega. Looduslik radioak...
Füüsika - Keskkool
35 allalaadimist, 1 arvamus
Neutron-prooton-elektron
2
doc
9. Võrdle tuumareaktorit tuumapommiga! Tuumareaktoris ei lasta ahelreaktsioonil lõpuni minna, seda kontrollitakse tuumavarrastega. 10. Kuidas on omavahel seotud aatomimass, tuumalaeng, elektronide arv, prootonite arv, neutronite arv? Aatommassi moodustavad põhiliselt prootonid ja neutronid. Aatomituuma tuumalaeng on positiivne. Elektronide arv on võrdne prootonite arvuga. Prootonite arv määrab ära, millise keemilise elemendiga on tegu. Neutronite arv määrab ära, millise isotoobiga on tegu. 11. Mis on isotoop ? Aatomid, millel on prootonite arv sama aga neutronite arv erinev nimetatakse isotoopideks. 12. Selgita aatomite põhi- ja ergastatud olek! -Aatomi põhioleks on see kui elektron asub kõige lähemal kihil aatomituumale. -Aatomi ergastatud olek on see, kui elektron on tuumast kõige kaugemal elektronkihil. 13. Miks on radioaktiivne kiirgus eriti ohtlik elusorganismidele? Kuna radioaktiivne kiirgus on väga tugev ning seega ka tugeva töövõimega, suudab kiirgus kõvasti hävitada elusorganismi. Kõigepealt kahjustuvad koed, tekivad v...
Füüsika - Põhikool
43 allalaadimist, 1 arvamus
Tuumafüüsika
2
doc
radioaktiivsuse, tuumareaktsioonide tulemusel). A Tuuma tähis – Z X X – keemilise elemendi tahis A – massiarv (prootonite ja neutronite summa) Z – prootonite arv 16 Naiteks: 8 O 8 - hapniku aatomituumas on 8 prootonit, 8 neutronit, massiarv on 16. 1932.a. W. Heisenberg ja D. Ivanenko prooton-neutronmudel: Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest Massiarv Prootonite (Z) ja neutronite (N) koguarv tuumas. Tahistatakse tahega A. Aatommassi ummardatud arv. Isotoop Uhe ja sama keemilise elemendi teisendid, millel on aatomituumas uhesugune arv 235 238 prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Naiteks 92U ja 92U . Uhe ja sama keemilise elemendi isotoopidel on suhteliselt sarnased omadused. Keemiline element Liit- voi lihtaine koostisosa (aatom), mis pole keemiliselt lagundatav. 118 keemilist elementi. Iga elemendi aatomil on oma aatomnumber ja tuumalaeng. Tuumajõud Nukleone hoiavad tuumas koos tugeva vastastikmoju joud (tuumajõud), mis ei lase nukl...
Füüsika - Põhikool
16 allalaadimist, 0 arvamust
Relatiivsusteooria-aatomi ehitus- tuumafüüsika
4
docx
Seal on kolm põhivärvust ( sinine, punane, roheline) Kõik elementaarosakesed on valged! Vaheosake- Osake, mis vahendab vastastikmõju. Kõige tuntum vaheosake on footon – ta ei oma seisumassi, eksisteerib ainult liikudes. Footon tuleb mängu energia kandumisel. On veel vaheosakesi, nt mesonid ja gluuonid. Kriitiline mass- Olukord/ aine kogus, mille korral ahelreaktsioon hakkab iseeneslikult toimuma. Looduses sellises koguses ainet pole. ( kuigi uraani kasutatakse reaktsioonides) Isotoop- Element, mille prootonite arv on sama, aga neutronite arv erinev. Enamasti on maailmas stabiilsed isotoobid, aga ebastabiilsed on nt plutoonium ja uraan. Nendest lähtuvalt ehitatakse tuumapomme- radioaktiivsed isotoobid. 2. SELGITA KIIRUSTE LIITMIST NEWTONI TEOORIA JA RELATIIVSUSTEOORIA KOHASELT Relatiivsusteooria kohaselt liidetakse kiirused valemi albil. Kiiruste liitmise tulemus ei saa üle minna valguskiirusest. Mida suurem on kiirus, seda raskem on kiirust tõsta. Keha mass muutub suuremaks kiiruse muutudes. U’ = u...
Füüsika - Keskkool
34 allalaadimist, 0 arvamust
Aatomi ehitus
1
docx
Looduslik radioaktiivsus – aatomituumade iseeneslik muundumine. Tuumajõud – kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Tuumareaktsioon – kahe aatomituuma kokkupõrge. Seoseenergia – võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Ahelreaktsioon – reaktsioon, kus reaktsiooni saadus põhjustab uue reaktsiooni. Thomsoni aatomimudel – aatom koosneb ühtlaselt jaotunud positiivsest elektril...
Füüsika - Põhikool
52 allalaadimist, 0 arvamust
Füüsika küsimused
1
doc
Mida kujutab endast gammakiirgus? Elektromagnet laine. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikide läbimisvõime? a halb, b keskmine, y hea. Mida kujutab endast radioaktiivsus tuuma siseehituse seisukohalt? Massiarv 4, koguarv 2 võrra väiksemaks Kuidas muutub tuum alfalagunemisel? Üks neutron muutub prootoniks, elektroniks ja neutroniks. Mis toimub tuumas gammakiirgusel? Toimub kvantide kiirgamine. Kas kõik ühe elemendi isotoobid on stabiilsed? Ei Kas kõikidel elementidel on stabiilseid isotoope ? Ei Kirjelda tuumajõudude iseloomu! Ulatus väga väike, mõjutavad ühesuguselt Tuumaenergia 1.Mis on tuumareaktsioon?Võrdle seda keemilise reaktsiooniga. Tuumade muundumine. Tekivad uued keemilised elemendid. Keemilise reaktsiooni tagajärjel tekivad uued ained. 2.Mis on seoseenergia?Too näiteid! Energia, mis tuleb kulutada, et lõhkuda tuum. 3.Kuidas oleneb tuumade seoseenergia massiarvust? Mida suuremaks läheb massiarv, seda suuremaks läheb seosearv. 4.Missugustes tingimustest on võimalik kergete tuumade ühinemine? Väga kõrgete tempera...
Füüsika - Põhikool
21 allalaadimist, 0 arvamust
FÜÜSIKA RIIGIEKSAM-MÕISTED
7
docx
Tuumafüüsika aatomi tuum - Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist. Aatomituum koosneb nukleonidest – positiivse laenguga prootonitest ja neutraalse laenguga neutronitest. Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 10–15 m. neutron – laenguta tuuma osake. Mass on ligilähedale võrdne prootoni seisumassiga ehk 1 aatommassi ühik. prooton – positiivse laenguga tuuma osake. Seisumass on umbes 1 aatommassi ühik. massiarv – nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv tuumas. isotoop – isotoobid on elemendid, kus on prootoneid tuumas sama palju, kuid neutronite arv on erinev. radioaktiivsus - on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. poolestusaeg –aeg, mille jooksul laguneb pool radioaktiivsest ainest. seosenergia – energia, mis tuleks kulutada, et lagundada aatomi tuum nukleonideks. massidefekt – nukleonide seisumasside ja aatomi tuuma sei...
Füüsika - Keskkool
212 allalaadimist, 2 arvamust
Füüsika kordamisküsimused lk-38-88
3
doc
 38­88 1. Selgita mõisted:  1) Sulamissoojus­ Näitab kui suur soojushulk tuleb anda 1kg ainele tema  täielikuks sulamiseks sulamistemperatuuril. 2) Aurustumissoojus­ Näitab kui suur soojushulk kulub 1kg vedela aine täielikuks  aurustumiseks keemistemperatuuril. 3) Keemine­ Vedeliku aurustumine kogus ulatuses. 4) Isotoop­ Keemiline element, kus prootonite arv on sama, kuid neutronite arv  erinev. 5) Looduslik radioaktiivsus­ Ebapüsivate tuumade iseeneselik sisemine  ümberkorraldumine, mille käigus tuum paiskab välja alfaosakesi, beetaosakesi  või gammakiirgust. 6) Ahelreaktsioon­Protsess, kus protsessi lõpptulemus käivitab uue  samatüübilise protsessi.  2. Kirjelda ja võrdle: Thomsoni aatomimudel, planetaarne  aatomimudel, Bohri aatomimudel. Thomsoni aatomimudel: • Negatiivselt laetud osakesed, positiivsed osakesed tiirlevad nende ...
Füüsika - Põhikool
22 allalaadimist, 0 arvamust
Mõisteid keemia riigieksamiks
4
docx
Keemia mõisted Aatommass – on ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop – elemendi teisend , mille tuumas on erinev arv neutrone Allotroop – elemendi teisedid, mis erinevad neutronite arvu poolest molekulis Aatomorbitaal – ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Perioodilisusseadus – elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust Elektronegatiivsus – iseloomustab elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes Ioon – laenguga aatom või aatomirühm. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone Katioon – Positiivne ioon...
Keemia - Keskkool
43 allalaadimist, 2 arvamust
Muu