14 saj-18 saj eristatakse III etappi: I Rensesansiperiood (14-16 saj)- lähtudest humanistlikest ideaalidest, seades esiplaanile inimese ja tema mais eelu, taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist, austas individuaalsust. II Klassitsisimiperiood (17-18)- Taotles kuntstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Esines antiigi vägivaldset tõlgendamist. III Suur Prantsuse revolutsioon (18 saj 2.p)- huvitus eeskätt antiigi poliitilisest sisust, tõstes päevakorrale vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. ANTIIKKIRJANDUS (8 SAJ EKR- 5 SAJ PKR) Vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused ning on suurel määral mõjutanud ka hilisema Euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Väljendab taevast olukorda. VANAKREEKA KIRJANDUS - ARHAILINE AJAJÄRK (-5 SAJ EKR) Eepos- lugulaul, enamasti värsivormiline teos maailam loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võistlustest,...
Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Inversioon Alliteratsioon Võrdlus Ellips Assonants Troobid: Lausekatkestus Riim metafoor Kiillause metonüümia Rinnastuslik lühiühendus hüperbool Asündeton litootes Polüsüneton isikustamine Kordused sümbol Retooriline hüüatus allegooria Retooriline pöördumine paradoks Retooriline küsimus oksüümoron Kliimaks sünesteesia Antikliimaks eufemism Antitees perifraas Parallelism Regivärsiline rahvalaul. Poiss lippas kui jänes....
ESITÄHTEDE KOKKUKÕLA ALGRIIM NT: MÖLDERID MÖLISAMAIE VASTAND TÄHENDUSLIKUD SÕNAD ANTONÜÜM NT: ILUS-KOLE VOKAALIDE KORDUS SÕNADE ALGUL ASSONANTS NT: UDU RIKUB UUE KUUE PIKK JUTUSTAV LUULETUS, TRAAGILISE SÜNGE SISUGA BALLAAD JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL JUTUSTAVAS VORMI...
N: härrad jäid härisemaie, möldreid mörisemaie. Allliteratsioon algriim, sarnaste konsotantide koruds sõnade algul värsis. N: venda kuulis, vasta kostis Antonüümid- vastandsõnad, mida seob vastandussuhe. N: madal-sügav Assonants algriim, sarnaste vokaalide koruds sõnade värsi algul. N: udu rikub uue kuue. Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Dialoog- kahekõne Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Kolm zanrit tragöödia,komöödia ja draama. Draamakirjandus kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste kahekõnel. Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks, stseendieks. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sõndmusi, tegelasi ja olukordi. Eepos- eepika suur...
täieliku häälikute kokkukõla puhul räägitakse täisriimidest (puul: tuul), osalised kokkukõla korral irdriimidest (lint : kink). Riimi, mille vähemalt üks osis on mitmesõnaline, nimetatakse liitriimiks ( joosta: soost ta). Kõnekujund- sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kasutatavamad kõnekujundid on epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine , sümbol, retooriline küsimus. Epiteet- kaunistav, täiendav lisandsõna põhisõna ees. Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Isikustamine- metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Kasutatakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja nähtuste hingestamiseks ja lugejale lähendamiseks....
Teabetekst faktid ( teaduslikud ) range Ajakirjandustekst faktid ( päevakajalised ) poolvaba Tarbetekst faktid ( ametlikud ) range Ilukirjandus väljamõeldis vaba Epiteet omadussõna mis täiendab põhisõna. Võrdlus ühe nähtuse võrdlemine teisega Isikustamine elutule nähtusele elusolendi omaduste ja vimete omistamine Kordus sama lause , sõna , rida kordumist . Meedia ajalehed , ajakirjad,raadio,televiisor,internett. Nad vahendavad teavet ehk informatsiooni ehk infot . Eesmärk on harida inimesi ja pakkuda meelelahutust . Dokumentaalfilmid vivad rääkida loodusest , ajaloost , teistest maadest , tuntud inimestest jm . Arvamuslood essed , kolumnid , juhtkirjad , arvustused väljendavad arvamust ....
Sageli leitakse konfliktist väljapääs Draamakirjandus-iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoogivorm. Tähtsamad zanrid tragöödia, komöödia, draama. Eepika-kujutatakse tõepäraseid või sellena kujutatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Jutustatakse juba toimunust. Suurvormid: eepos ja romaan. Väikevormid: jutustus, novell, valm, anekdoot. Eepos-ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Kunsteeposel autor teada. Epiteet-tõstab põhisõna esile omadussõnaga(sinkjas taevas, rõhuv vaikus) Homonüümid-samakõlalised, aga erineva tähendusega Ilukirjandus-ei kujuta tegelikku maailma, vaid esitakse selle tõlgendusi. Pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi Isikustami...
29. Pseudonüüm varjunimi. 30. Karakter kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. 31. Argoo släng. Teatud rühma erikeel. 32. Allegooria mõistukõne, mille ülesanne n midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. 33. Püänt novelli, anekdoodi ja soneti üllatav, kuid loogiline lõpplahendus. 34. Kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt. 35. Isikustamine metafoori alaliik, kus elutule asjale antakse elusa omadused ja võimed. 36. Võrdlus ühte olendit, eset või nähtust võrreldakse teisega mingi ühistunnuse alusel. 37. Epiteet omadussõna, mis täpsustab, iseloomustab või kirjeldab põhisõnaga väljendatud. 38. Metafoor sõna või sõnaühendit kasutatakse ülekantud tähenduses. Tähendus kandub ülde sarnasuse alusel. 39. Sünonüüm - Sünonüüm on häälikuliselt erinev, kuid tähenduselt sarnane või väga...
[venda kuulis, vasta kostis] Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe [madal - sügav, vähe - palju, alustama - lõpetama] Assonants - algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis [Udu rikub uue kuue.] Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - ü...
Epiteet on omadussõna, kirjeldav poeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Haiku on jaapani klassikaline väike luulevorm. See koosneb kolmest reast, 17 silbist. Teemaks loodus ja inimtunded. Isikustamine ehk personifikatsioon on elututele objektidele või loodusesemetele inimlike omaduste ülekandmine. Luule ehk poeesia on värss-ehk seotud kõne. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdus. Ood on pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul. Pastoraal on karjaseluuletus. Selle kirjutatakse maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Poeem on pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtetuse teemaga. Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse 4+4+3+3 järgi. Stiilikujundid on mitut liiki kõnekujundid(epitee...
Proosa(eepika) - novell, romaan, jutustused, muinasjutud, muistendid, eeposed, anekdoodid. luule(lüürika) - sonett, haiku, luuletus, ood, pastoraal. draama - komöödia, tragöödia, draama. 11) Kõne-ja lausekujundid a) epiteet - nimisõna laiend N: Maa on maksakarvaline b ) võrdlus - N : Nii kui vahuse jõe. c) metafoor - ülekantud tähendus välise tähenduse alusel. N : puust palitu, taevasilm d) isikustamine - mitte inimlikule elu omastamine N : Mõte südant sööb e) ümberütlemine - tabu, eufenism N : põrguvürst, arumrõõm f) sümbol - võrdkuju(asendab nähtust või abstraktset mõtet) g) mõistukõne ehk allegooria N : veski seisab vete pääl h) vastandväljendus ehk oksüümoron N : kuum lumi i) metonüümia - ülekantud tähendus mingi muu suhte alusel, mitte välime sarnasus. N : Lugesin Vildet j) lausekujund - figuur, mõttekordus N : teele, teele kurekesed...
Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Metafoor on tähenduse ülekanne sarnasuste alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Looja minemas, looja minemas kullase valgusega oled sa, sinitaeva silm! Personifikatsioon ehk isikustamine on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Isikustamist kasutakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lähendamiseks. Mis sa nutad lillekene, nupud sul täis pisaraid? Kas su rasket hingevalu, hellake, ka tunda said? Sümbol on võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. Nii on näiteks koit nooruse ja vabaduse, loorber kuulsuse sümbol. Ei siin haljast loorberipärga...
meid elama just nüüd ja praegu ning rõõmu tundma sellest, mis meil on! · Meeleolu - mõtlema panev 12 · Stroofid - 3 stroofi · Värsid - kahes esimeses stroofis on 4 värssi ning viimases 3 värssi · Meesriim - olla-olla · Naisriim - aegu-praegu · Riimiskeem - kaks esimest stroofi on paarisriimis ja viimane on ristriim · Kõnekujundid: epiteet - pole võrdlus - pole metafoor - pole isikustamine - pole · Ebatavaline sõnajärg Ei taha mina tagasi vaid kaugeid kuldseid aegu · Zanr poeem · Hinnang Kuna Hando Runnelil on väga mõtlema panevad ja sügava sisuga luuletused, siis oli mul seda väga raske leida. Just see oli üks vähestest luuletustest, mis mulle silma jäi ja mis põhiline, see oli üks vähestest luuletustest, mille sisust ma aru sain. Sellel luuletusel on minu arvates väga hea mõte, millest igaüks võib muidugi erinevalt aru saada...
Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Epiteet, isikustamine , metafoor Analüüs Põhiidee: Inimesed peaksid elus iga hetke väärtustama. Autor õppis oma elu jooksul hindama iga hetke. Kujundid iseloomustavad kõikvõimalikke hetki, mida inimene peaks väärtustama. Tähtsus kultuuriloos Luuletaja tõi eesti luulesse uusi, värskeid suundi. Luuletused kajastavad tolle ajastu vaimu, tundeid, traagikat, inimeste silmakirjalikkust ja vaimset surutist. Luule erineb teiste kirjanike luulest: individuaalsuse ja vabaduse...
Võrdlus- kõrvutatakse erinevate olendite omadusi Metafoor- Peidetud võrdlus, ühele nähtusele omaste tunnuste ülekandmine teisele Metonüümia- Tähenduse ülekanne, sõna asendus mingi suhte alusel. Ühe nähtuse või isiku asemel nim teist kes meie teadvuses on lahutamatud Allegooria- Mõistukõne, miles on 2 tähendustasandit (valmid, loomamuinasjutud) Sümbol- võrdkuju, milega tähistatakse abstraktset ideed või mõtet Personifikatsioon- isikustamine . Elutule esemele elusolendi omaduste andmine Hüperbool- Liialdav suurendamine suurema mõju saavutamiseks...
Must huumor sisaldab absurdielemente, esineb sageli sõdurinaljades, linnalegendis, anekdootides. LK humoristlikke teoseid palju. Huumori kaudu võtavad lapsed sõnumit ning nende õpetust paremini vastu. H.Hoffmann ,, Kolumats", K. A. Hindrey piltlugudes on huumor kasvatusvahendina. E. Raud, L, Tungal, A, Kass, H, Käo, K. Salu Personifitseerimine ehk isikustamine - kõnekujund, metafoori alaliik, elusolendi tunnuste ja omaduste ülekohandamine loodusnähtustele, esemetele, või mõistetele. P. peegeledab algupärasele mütoloogilisele mõtlemisele omast ümbritseva hingestamist ning omane ka lapse animistlikule (hinge omastamisele) maailmapildile. Ülesandeks on emotsinaalselt kaugete nähtuste lähendamine. LK kasutatakse p-st kunstikavatsusliku võttena kunstmuinasjutus jml. Eesti LK Sipsik ja pokud nt....
Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem...
Võru I Põhikool Leelo Tungal Referaat Koostas: Kerli Ojakivi Juhendaja: Mirli Isak Võru 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................lk3 2. Elulugu............................................................................................................lk4 3. Looming..........................................................................................................lk5 4. Preemiad.........................................................................................................lk5 5. Luuletuse analüüs...........................................................................................lk6 6. Kokkuvõtte...
Lõpuks Herakles vabastab ta. Seda kujutatakse ülestõusuna türanliku vabaduse vastu. Lõpplahendus on mõistuse võidukäik iganenud võimu vastu. Autor õhutab inimesi ebaõiglusele vastu hakkama ja vabaduse eest võitlema. Kirjutas ka luulet: armastusluuletusi, loodusluulet, ühiskonna kriitilisi luuletusi. Tähtsaim teema: vabadus. Tema luulele on iseloomulik musikaalsus ja luuletuse isikustamine . 5. V. Hugo, päritolu, loomingu ülevaade, zanrid, 3 romaanist lähemalt Tähtsaim prantsuse romantismi esindaja. Kirjutas romaane, näidendeid ja luuletusi. Oma poliitiliste vaadete tõttu elas 20 a. Belgias. Juba teismeeas kirjutas ta värsstragöödiaid ja luulet. Kirjutas näidendeid ja ajaloolisi romaane. ,,Jumalaema kirik Pariisis" Kujutab 15. sajandi Pariisis. Põimuvad ülev ja madal, koomiline ja traagiline. Vastuolude romaan. Sisemine ilu ja välimine ilus, välimine ilu ja...
Lepik ainus Välis-Eesti autor, A. Ehin. Nikolai Triik tegi temast parima pildi. Friedebert Tuglas päästis Liivi luuletused, korjas kokku ja avaldas. 1927 kirjutab ta Liivist monograafia. Luulet on viisistatud. Looming 1905 jõuab Liivi looming rahvani tänu rühmituse Noor-Eesti tööle. Põhjalikumalt 1915 aastal ilmunud V albumis. Noor-Eesti eesmärk oli rahvani tuua mitte ainult Liivi luuletusi, vaid ka tema lugu. Loodusluule: pisidetailid, isikustamine , sõnakordused, tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Luuletused ei ole puhtalt vaid loodusest, vaid väga tugevalt seotud tunnetega. On kirjutanud kõigist aastaaegadest, eriti sügisest ja hilissügisest. Venestus oli rusuv ja see oli temale meelisaeg. Kirjutamisstiil oli napisõnaline. ,,Metsa hääled" 9 tunnete kirjeldamisel kasutab elemente loodusest. ,,Lumehelbeke" lihtne, kuid ilus ütlemisviis...