taasväljaveo kohustusega ajutine sissevedu töötlemise eesmärgil ning taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit. Eesti kaubavahetus, 20082011 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Juulis 2012 on eksport ja import suurenenud Võrreldes eelmise aasta juuliga, suurenes eksport Eestist 12% Import Eestisse suurenes 14% Eksporditi 1,05 miljardi euro eest Imporditi 1,15 miljardi euro eest Tähtsaimad kaubanduspartnerid ekspordis: Rootsi (15,91%) Soome (14,58%) Venemaa (11,99%) Läti (8,32%) Leedu (5,26%) USA (4,92%) Saksamaa (4,42%) Protsent näitab osatähtsust koguekspordis (09.11.2012; Allikas: Statistikaamet)
KOHVI IMPORT KOLMANDATEST RIIKIDEST Kohvi impordist üldiselt Kohvitaimi kasvatatakse 50-60 riigis üle maailma Indias toodetakse 70% kogu maailma kohvist Kaubandusliku tähtsusega kohvisordid- Arabica ja Robusta. Kohv kuulub ühtse tollitariifistiku rubriiki 0901 Suurimad kohvi eksportijad Kohvi transpordinõuded Eesti seaduse järgi kuulub kohv mitteloomse toidu alla Mitteloomse toidu importimisel teostatakse järelvalvet sihtkohas Järelvalvet teostatakse koostöös tolliga Saadetise eest vastutavad toidukäitlejad Pakkimine ja transport Pakend peab võimaldama vedu koos muude saadetistega Pakend: materjaliks džuut või sisal, mass 60 kg Transpordiks kasutatakse standard- ja ventileeritud konteinerit. Kohustuslikud dokumendid Suurem osa rahvusvahelisest kohvikaubandusest baseerub standardlepingutele Euroopa Kohviföderatsioonis (ECF) või Rohelise Kohvi Assotsiatsioonis (GCA) USAs Pä...
NAFTA Margit Maide EKSPORT JA IMPORT SUURIMAD TOOTJAD Saudi- Venem USA Iraan Hiina Araabia aa Saudi- Venemaa: Araabia: $73.7 $136.2 billion billion (10.9%) (20.1%) 2016 EKSPORT Kanada: Iraak: $39.5 $46.3 billion Araabia billion (5.8%) Ühendemiraa (6.8%) did: $38.9 billion (5.7%)
Mustmetalltoodete eksport ja import Eestis Liisu Tool Mustmetalltooted Töödeldud toormaterjal Metallkonstruktsiooni Masinaehitusdetailid Konteinerid katusematerjalid Ekspordi artiklid Raud ja terastorud, õõnesprofiilid Rauast või terasest toruliitmikud Raud või teraskonstruktsioonid ja nende osad Rauast või terasest tsisternid, vaadid, paagid Rauast auto ja veomasinate detailid Ekspordi maad Saksamaa Soome Rootsi Taani Need neli moodustavad ~60% Muu ~40% Impordi artiklid Toormalm ja peegelmalm Ferrosulamid Vanaraud ja metallijäätmed Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted Impordi maad Venemaa ~50% Läti Leedu Kasahstan Soome Import ja eksport Eestis Suuremad selle ala firmad Metec grupp OÜ Tartu NORCARBSB EESTI AS Raplamaa Stremrator OÜ Harjumaa MAS Metall OÜ Tallinn RAUDPOLT OÜ Tallinn ...
Eesti linnade sisekorrad Rae ülesanne oli hoolitseda linna sissetulekute eest ehk koguti makse kohtu mõistmine hoolitseda kodanike julgeoleku eest kaitsta linna huve. Soodustada käsitööd ja kaubandust Hoolitseda kirikute,koolide,haigete ning vaesete eest. Kaubandus Keskaja kaubalinnade ühenduseks oli Hansaliit. Eestis kuulusid sinna 4 linna. Tallinn Pärnu Tartu Viljandi Hansa kontorid ülatusid üle terve Euroopa, alustades Londonist, lõpetades Novogrodis. Euroopast toodi kaupa Eestisse, sealt edasi Venemaale. Eksport Eestist viidi välja peamiselt Rukkist Ehitus ja hauakive Kala Lina Hülge rasva (vähesel määral) Import Kõige hinnalisemad tooted, mida toodi sisse olid Sool Raud Heeringas Vürtsid Kaupmehed Kaupmeestel olid omad ühingud, ehk gildid. Rikkad kaupmehed kuulusid suurgildi Näiteks Pika tänava a...
11.klass MIS ON SUHKRUROOG? Kõrreliste sugukonda suhkruroo perekonda kuuluv rohttaim. KASVATUS Brasiilia, India, Hiina, Tailand, Pakistan. Kasvab ekvatoriaalsel ja lähisekvatoriaalsel kliimal ISELOOMUSTUS Vars sisaldab vett, sahharoosi ja sideainet. SAADUSED Taimemahlast tehakse suhkrut, tootmisjääkidest rummi. KUI POPULAARNE ON EESTIS? Ostetakse palju sisse. DanSukkeri põhiline suhkru tootja. Eesti ei ekspordi suhkrurooga. Import India, Brasiilia, Kuuba ja Hiina. ALLIKAD http://faostat.fao.org/site/339/default.aspx http://et.wikipedia.org/wiki/Suhkruroog#Kasuta mine http://entsyklopeedia.ee/artikkel/suhkruroog2
ekspordipartner. Eesti peamised impordiartiklid 2004. a. olid: Mööbel ja mööblilisandid - 44% , kivist, kipsist tooted - 28% , masinad ja seadmed - 23%Maroko oli Eesti suuruselt 88. impordipartner. 2009.a. kaubavahetuse maht 31 miljonit krooni (74.koht). Eesti eksport Marokosse 29 miljonit krooni, millest paber ja papp 12 miljonit krooni, mineraalsed kütused ca 10 miljonit krooni ning maismaatranspordivahendid ja nende osad ca 4 miljonit krooni. Eesti import Marokost oli 2009a. ca 2 miljonit krooni, peamiselt kalad ja mereannid. Eesti Maroko kaubavahetus (kaubavahetus põhikaubanduse järgi, milj. krooni) 1995-2009: Aasta Eksport Import Käive Bilanss 1995 0 2,6 2,6 -2,6 1996 0,7 7,1 7,8 -6,4 1997 6,1 16,6 22,6 -10,5 1998 9,8 22,2 32,0 -12,4
Maailma ühiskonnageograafia ARVUTITUND Valitud riigi eksport ja import: AUSTRALIA 1. ekspordi ja impordi olulisemad väärtused Koguväärtus mlrj* Inimese kohta USD (jaga rahvaarvuga) Eksport $210,9 miljardit 9689,1$ Import $195,2 miljardit 8967,8$ Kaubandusbilanss $15,7 miljardit 721,3$ (ekspordi-impordi vahe)
Iseseisev töö ,,Põllumajandus" Suurbritannia 1. 1) 2) Suurbritannia saare põhja-ja lääneosa on mägine. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas madalik. 3) Parasvööde Agrokliima iseloomustus: Keskmised temperatuurid: a) jaanuaris: põhjas 3ºC, lõunas 7ºC b) juulis: põhjas 13ºC, lõunas 17ºC Sooja kliima põhjuseks on saartest mööduv soe Golfi hoovus. Aktiivsete temperatuuride summa: 2500ºC Sademed: a) mägede tuulepealseil nõlvul: 1000-2500 mm b) Sotimaal: 4700 mm c) kuivemas idaosas: 500 mm Vegetatsiooniperioodi pikkus: 5 kuud Saakide arv aastas: 2 4) Idaosas on okasmetsa leetmullad,aga lääneosas on kõvalehise metsa ja võsa rusk- pruunmullad ja hallid pruunmullad. 5) Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivend...
Riis Referaadid geograafias Julia Malõseva 11.kl NARVA 2010 Ülevaade Liik: Riis Riik: Taimed Hõimkond: Katteseemnetaimed Klass: Üheidulehelised Selts: Kõrreliselaadsed Sugukond: Kõrrelised Riisitera struktuur Keskel olev valge osa sisaldab tärklist Riisitera ümbritseb pruunikas kest, milles toimub vitamiinide varumine (pruun) Ning viimasena ümbritseb riisitera paks kaitsekest (kollane) Riisi jaotamine Kõige levinum riisi jaotamise viis on tema tera pikkuse järgi. Pikateraline riis (pikk 6-8 mm ja peenikene tera) Riis keskmise tera pikkusega (pikkus 5-6 mm, paksus ½ pikkusest.) Lühiteraline riis (pikkus 4-5 mm, paksus ¾ pikkusest) Info Riis on väga vana põllumajanduslik kultuur, selle kodustamine leidis aset umbes 9 tuhat aastat tagasi. Seda kasvatatakse tänapäeval lähistro...
Narva Eesti Gümnaasium NORRA Referaadid geograafias Silver Peusa 11.kl Narva 2009 Norra Norra Kuningriik on üks põhjapoolsetest Euroopa riikidest, nn Põhjamaade riik pealinnaga Oslo. Norra põhiosa pindala on 323 782 ruutkilomeetrit (v.a saared). Norra on Euroopa maade seas pindalalt 8. kohal ning maailmas 60. kohal. Norra on demokraatlik parlamentaarse valimisüsteemiga konstitutsioonilise monarhiaga riik. Kuna riik on demokraatlik, siis rahva võim väljendub eelkõige parlamendi, volikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuigi riigis on kuningas (Herald V), siiski ei otsusta ta suurt midagi ning on eelkõige riigi esindaja tähtsatel üritustel. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis on 169 liiget ning see koosneb kahest kojast. Valitsuse moodustamisel on nõue, et üle poole ministritest on Norra kiriku liikmed, domineerivaks usuks on lut...
Energiamajandus Saksamaal Kuigi Saksamaal on energiavarad pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud, leidub rikkalikult kivisütt, seda Ruhri tööstuspiirkonnas ja pruunsütt Saksimaal ja Harzi mäestikus. Maagaasi, mida on suhteliselt vähe, leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhja-Saksamaal ja Põhjameres on riigil ka väikesed naftavarud. Saksamaa impordib naftat enam kui tosinast riigist. Seejärel töötleb riik nafta ümber erinevateks kütusteks ja ekspordib teistesse riikidesse. Hetkel toodetakse Saksamaal enamus elektrist tuumaelektrijaamades, kuid aastaks 2021 on otsustatud kõik Saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud eesmärk tõsta taastuvenergia osakaal energiamajanduses 50% peale. 2004. aasta seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit kilovatt-tundi elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Järelikult jäi ...
Alustamine import/eksport ettevõttega Sa oled huvitatud import/eksport ettevõttest. Võimalik, et sa oled samal positsiooonil nagu mina 5 kuud tagasi, kui mul polnud eelnevaid kogemusi sellel alal. Kust alustada? Augusti kuus ma alustasin iseseisvalt õpinguid Ühendriikide viski ekspordiga Vietnami koos Georgetown-i professori Michael Czinkotaga, ühega raamatu autoritest. Me otsustasime teha protsessi käigus märkmeid ja jagada mõningaid ettepanekuid siin, et tulevastel õpilastel oleks kasu meie tööst. Ma viin teid läbi protsessi, kuidas ma viie kuu eest ei teadnud midagi impordist/ekspordist, nüüd on mul aga eksklusiivsed õigused eksportida Wasmundi, viski brändi, Vietnami. Eeltöö: Vaata, kuhu viib sind Google Esimesena tuleb alustada teemast ning tuleb täita informatsiooni tühimik. Tuleb ära kasutada kõik informatsiooni allikad, mis on sinu käsutuses, nagu näiteks veebilehed, raamatud ja personaalsed kontaktid, et kogu...
Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Import Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veondus Riigis on hästi välja ehitatud üleriigiline õhu- ja maanteede, sadamate ning telekommunikatsioonide infrastruktuur. Austraalia hõredasti asustatud kesk- ja lääneosas on õhutransport eluliselt tähtis. Austraalial on kokku
Geograafia ülevaade Jaapanist: Import ja eksport Jaapani pinnas on suuresti paksu metsa all ning seal on palju jõgesi ning ka sõltuvalt alast ja aastaajast võib sadada rohket vihma, tehes maa üsnagi niiskeks. Sellistes tingimustes on hea kasvatada riisi, mis kasvab rohke vee all, seal vahel saab ka kala kasvatada. Sammuti kasvatakse seal ka kartuleid, suhkrupeete, soja ubasid, mandariine, kapsast, nisu, otra, tubakat ja teed, jm. siiski peab ka neid tooteid suures osas importima. Pinnamood ei soodusta põllumajandust, kuna metsade mahavõtt ja põllumaaks ümber tegemine pole juba moraalselt seda väärt, muld võib küll viljakas olla kuid enamjaolt on pinnas liiga niiske ning piirkonda raputavad pidevad katastroofid, mis võivad saagi ära hävitada. Jaapan asub suures osas inimasustuse poolest lähistroopilises kliimavöötmes. Põhjapoolne Jaapani osa on kaetud paksude metsadega ning inimesi seal enamjaolt ei ole, seal valitseb parasvööde. Kõ...
Maadeavastuste tagajärjed Kristjan Kipper Mõju Euroopale · Eelkõige avardasid inimeste silmaringi · Varauusaja lõpuks oli eurooplastele tuntud 1/5 maakera pindalast · Õppisid tundma seninägematuid taimi ja loomi · Ameerikast toodi Euroopasse kartul,tomat,mais ja tubakas,koduloomadest kalkun · Kartulisse suhtuti Euroopas pikka aega umbusuga,seda peeti malaaria põhjustajaks · Eestisse jõudis kartul maaõuna nime all · Tubakat peeti pikka aega arstirohuks · Negatiivseks küljeks levis maadeavastusetega ka haigused,näiteks süüfilis Maadeavastuste mõju Ameerikale
Põllumajandus Holland I osa • Korrapärane, ristkülikukujulised, enam-vähem sama suured, värvilised põllud. • Asutus on hõre, ühe talu kohta umbes kolm maalappi. • Põldude ümber on suurteed aga põldude lähedale saab minna mööda kõrvalteid. • Lauge maastik ja viljakad mullad. • Holland on peamine riik, mis kavatab tulpe. • Merelise kliima tõttu on palju tuuleparke. • Lisse linn- maailma suurima sibullillede kollektsiooniga ainulaadne Keukenhofi lilleaed. Peale tulpide kasvatatakse ka nartsisse ja hüatsinte. • Amstedramis on palju kanaleid, teda kutsutakse „Põhjamaade Veneetsiaks“. II osa ● Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mere pealetungiga, ehitades tõkketamme ja kuivenduskanaleid. ● Hollandis hõivatakse aga ka järjest uusi merealasid; piiratakse tammidega, pumbatakse veest tühjaks ja muudetakse kuivendatav...
Kuuba saar ******* Tutvustus · Kuuba on saar Põhja-Ameerika lõunaosas, Kariibi meres · Pindala 110 886 km² · 17. saar maailmas · Havanna · Pinnamood on mitmekesine · Rannajoon- 5746 km Geograafiline asend Kliima · Lähistroopiline kliima, passaatidega · Aasta keskmine temperatuur 25°C · Jaanuar on kõige jahedam ja kuivem kuu · Maist septembrini on vihmaperiood · Vesi- 24°C Kliima diagramm Taimed · Liigirohke ja mitmekesine · Ferralliitmullad · Erinevaid taimeliike on loetletud üle 8 tuhande · Palmiliike on säilinud üle 30 · Kuuba rahvuspuu- kuningpalmid · Veel: mahagonipuu, eebenipuu, pappel Loomad · Loomastik pole liigirikas, pole kiskjaid: kuid on krokodillid ja moskiitod · ~300 troopikalinnuliiki: koolibrid, tocororo · ~900 kalaliiki: pagrus, saagrai · Kõrges hinnas on ka krevetid, krabid Tocororo Kuuba krokodill Kuuba rahva...
tuntud laiade märgalade tõttu. Matsalu Rahvuspargis on esindatud palju erinevaid linde. · Eksport Eesti suurimad ekspordiartiklid on: · masinad ja seadmed (29%) · puit ja paber (13%) · metallid (10%) · toidukaubad (8%) · tekstiilid (5%) · keemiatooted Eesti tähtsaimad ekspordipartnerid: Soome 18,57%, Rootsi 12,52%, Läti 9,51%, Venemaa 9,33%, Saksamaa 6,09%, Leedu 4,76%, Ameerika Ühendriigid 4,26% (2009). · Import Eesti suurimad impordiartiklid : · masinad ja seadmed (35%) · tekstiilid (19%) · mineraalsed kütused (19%) · keemiatooted (9%) · toidukaubad (6%) Eesti tähtsaimad impordipartnerid on Soome 14,52%, Leedu 10,84%, Läti 10,47%, Saksamaa 10,33%, Venemaa 8,59%, Rootsi 8,34%, Poola 5,63% (2009). · Maavarad I. Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad · Põlevkivi (kukersiit) - kütus ja õlitoore · Graptoliitargilliit - ei kasutata
Ketri Nõlvak 11R, 2015 Kanada põllumajandus Looduslikud eeldused Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas, mille koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm territooriumi. Selle rannikut ümbritsevad: läänest Vaikne ookean, põhjast Põhja-Jäämeri ja idast Atlandi ookean. Maismaapindala järgi (9 093 000 km²) on Kanada maailmas neljas (7% kogu maailma maapinnast). Samuti on ta ka maailma kõige pikema rannajoonega riik (202 080 km). Kanada keskmine populatsioon on 3 inimest ruutkilomeetri peale. Arvestades riigi suurust on keskmine väike, sest riigi lähis- ja arktilistel aladel on äärmiselt raske elada nii loomadel kui ka taimedel. Suurem osa Kanada populatsioonist on kogunenud lõunapoolse USA piiri äärde, sest seal on võrreldes teiste kohtadega riigis parem kliim...
Hiina I 1) Riigi põhjaosa asub paras-, suur keskosa lähistroopilises ja äärmine lõunaosa troopilises vöötmes. Idaosas valitseb mussoon-, sise- ja lääneosas mandriline kliima. Kõige külmem on Kirde-Hiinas Suur-Hingani mäestiku põhjaosas (talvel keskmine temperatuur -28 kraadi, madalaim mõõdetud -50 kraadi). Troopilises Edela-Hiinas on keskmine temperatuur jaanuaris 8-14, juulis 20-26 kraadi. Sisemaal sajab 400-600, ranniku põhjaosas 700-1000, lõunaosas ja mägedes 2000-2500 mm/a. Tiibeti kiltmaa kliima on kuiv (sademeid 100-200 mm/a) ja karm (keskmine temperatuur jaanuaris -14 kuni -20, juulis 9-15 kraadi). Gobi ja loodeosa nõgude kliima on äärmiselt kuiv ja mandriline. Sademed vähenevad idast (u 250 mm/a) läände (u 50 mm/a). Gobis võib temperatuur suvel tõusta kuni 45 kraadini, talvel aga langeda kuni -40 kraadi. Vegetatsiooniperiood on 9 kuud...
5% SKT st (2011) Vaesus Populatsioon alla vaesusepiiri: 16% (2010) Töötusemäär 4.4% (2012) 4.6% (2011) Eksport $792.9 billion (2012) $787 billion (2011) Tarbekaubad: Mootorsõidukid 13,6%, raua ja terasetooted 5,5%, autoosad 4,6%, energiat genereerivad masinad 3,5%, plastmaterjalid 3,5% Partnerid: Hiina 19.7%, USA 15.5%, LõunaKorea 8%, Hong Kong 5.2%, Tai 4.6% Import $856.9 billion (2012) $807.6 billion (2011) Tarbekaubad: nafta 15,5%, vedel maagaas 5,7%, riie 3,9%, kivisüsi 3,5%, audio ja visuaalsed seadmed 2,7% Partnerid: Hiina 21.5%, USA 8.9%, Austraalia 6.6%, Saudi Araabia 5.9%, Araabia Ühendemiraadid 5%, LõunaKorea 4.7%
Läti Metsandus · Metsad katavad 2,7 miljonit hektarit ehk 42% riigi pindalast(64 tuhat km2). · Läti asub segametsavööndis . · Muld: segametsa kamar leetmuld . · Kliima :üleminekualal mereliselt mandrilisele Hinnang : Minu arust on seda palju , kuid samas tänu selle jätkub seda ka kogu riigis kasutamiseks , nii paberi tootmiseks , kütte puudeks , mööbli valmistamiseks . · Suurim metaga kaetud ala riigis on Venspilsi piirkond ning väikseim Bauska piirkond . Läti metsad jaotatakse kolme liiki : I. Hoiumetsad 12,6% (Rahvuspargid , looduskaitsealad ) II. Kaitsemetsad 38,5% (Tegevus piiratud ) III. Tulundusmetsad 48,9% (Kõik lubatud ) Riigi omandis olevad metsad 1,7 miljonit hektarit (63%) Ettevõtetele kuuluvad metsad 0,9 miljonit hektarit(33%) Eraisikutele kuuluvad metsad 0,1 miljonit hektarut (4%) · Peamised puuliigid on mänd (697 ha ), kuusk ( 170 ha ) ,lehis (57 ha ) ,kask (10 ha ) , haa...
MEHHIKO PÕLLUMAJANDUS 1. 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus Mehhikos Muud maad; 10% Põllumaa; 37% Metsamaa; 27% Rohumaa; 27% 2) Mehhikos on üsna mängine pinnamood. Rohkem, kui 2/3 Mehhikko territooriumist hõlmavad mägismaad. Kirde ja isaranniku osad on tasasemad. 3) Mehhiko asub troopilises- ja lähistroopilises kliimavöötmes. Mehhikos on aastaajati niisked metsad ja rohtlad. Aastas võib saada 2, vahel isegi 3 saaki. 4) Mehhikos olevad mullad on üsna viljakad. Seal on hallid pruunmullad, vihmametsa puna-kollased ferralliitmullad ja soomullad. Põllumajanduse arengut pidurdab tugev soostumine. 5) Lõuna-Mehhikos on liigniisked mullad, mida on vaja kuivendada. Põhja- Mehhik...
SLOVAKI VABARIIK 1. Slovakkia pealinn on Bratislava. 2. Slovakkia rahvaarv on 5 429 763 3. Kirjelda Slovakkia loodust. · Maastikku iseloomustab mäeahelike ja madalike vaheldumine. · Leidub kustunud vulkaane, kanjoneid ja koopaid. · Metsade all on 36% kogu riigi üldpindalast. 4. Slovakkia on merepiirita riik, mis tähendab et tal pole saari, kuid mööda Doonaud on ühendus Musta merega. 5. Slovakkia suurimad jõed on Doonau, Hron ja Vah 6. Kirjuta 3 tähtsamat loodusvara. · Rauamaak · Kivisüsi · Kivisool 7. Iseloomusta Slovakkia rahvastikku. · Slovakkias ametlik kee...
73% SKTst. Suur osa belgia ettevõtteid ekspordib rohkem kui 80% oma toodangust · Tootmissektorite lõikes on tegemist selgelt teenustele orienteeritud majandusega; töötleva tööstuse osakaal jääb alla 20% ja põllumajanduse osa veidi üle 1%. Belgia ekspordib · Valtsmetalli ja terast · Masinaid · Tekstiilitooteid · Veondusseadmeid · Teemante · Toiduaineid Majanduslikud suhted Eestiga · Kaubavahetus Eestiga on jõudsalt arenenud: import Eestist 30 mln EEK'lt aastal 1992 kuni 1.4 mld EEK'ni (89.7 miljonit eurot) aastal 2001 (kasv ligi 47 korda) · eksport Eestisse 296 mln EEK'lt 1992.a. kuni ca 1.30 mld EEK'ni (ligi 83 miljonit eurot) 2001.a. (4.4 korda). · Eesti Statistikaameti andmete alusel moodustas import Belgiast 2001.a. 1.9% Eesti koguimpordist. Import · Belgia impordib · Masinaid · Veondusseadmeid · Käsitöötooteid · Keemiatooteid Tänan tähelepanu eest!
Kõige rohkem said kannatada Liibanoni tsiviilstruktuurid, kui Iisraeli õhuvägi ründas izb Allhi infrastruktuuri Liibanonis. Lisaks viis Iisrael Liibanoni oma vägesid ning teostas blokaadi. 3 RAHVASTIK Joonis Tel Aviv Joonis 4 Haifa 2011. aasta seisuga elab Iisraelis 7 746 000 inimest. Iisraeli rahvusgrupid on järgmised:75,3% juudid, 20,5% araablased, 4,2% muud. Joonis rahvusgrupid 4 MAJANDUS 4.1 Import Iisraeli tähtsaimad impordiartiklid on:toorained, sõjaväevarustus,tootmisvahendid, töötlemata teemandid, kütused, teraviljad, tarbekaubad. Iisraeli tähtsaimad impordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 12,35%,Hiina 7,43%, Saksamaa 7,1%, Sveits 6,94%, Belgia 5,42%, Itaalia4,49%, Suurbritannia 4,0 3%, Holland 3,98% (2009). 4.2 Eksport Iisraeli tähtsaimad ekspordiartiklid on:masinad ja varustus, tarkvara, teemandid,
849 0.611 2008 0.885 0.850 0.615 2009 0.884 0.850 0.619 2010 0.885 0.853 0.624 9. Mitu % rahvastikust töötab esmasektoris, sekundaarsektoris, teeninduses. Esmasektoris töötab 1,6%, sekundaarsektoris 26,7% ja teeninduses 71,6%. 10. Ekspordi ja impordi vahekord. Eksport: 130,8 miljardit dollarit. Import: 120,5 miljardit dollarit. 11. Tähtsaimad ekspordi ja impordi partnerid. Tähtsaimad ekspordi partnerid on Norra (10.61%), Saksamaa (10.2%), Suurbritannia (7.45%), Taani (7.35%), Soome (6.44%), USA (6.36%), Prantsusmaa (5.05%), Madalmaad (4.67%). Tähtsaimad impordi partnerid on Saksamaa (17.9%), Taani (8.9%), Norra (8.7%), Madalmaad (6.17%), Suurbritannia (5.56%), Soome (5.14%), Prantsusmaa (5.06%), Hiina (4.79%). 12
Parassoojavööndis võib Kaelkirjakud kohata savannimaastikke Jõehobud ja rohumaid. Leopardid Madalamates piirkondades on taimestikku väga vähe Ninasarvikud ning idas valitseb suur Žebrad kuivus. Veised Jahedas vööndis(2400- Lambad 3900m) on mägimuldadel mäginiidud. Eksport ja Import Import Eksport Nafta ja Kohv(kohvipuu naftasaadused kodumaa)bakas Kangad Õliseemned Autod Mais Metallid Toor- ja parknahad Toiduained Puuvill keemiatooted Tubakas Tsiibet (maailma suurim eksportija) Põllumajanduse spetsialiseerumine Põllumajandus on spetsialiseerunud
Eesti,Soome,Läti majandus ja riikide võrdlemine. SOOME: Pindala 338 145 km² Rahvaarv 5 302 800 Tihedus 17,4 in/km² 169,7 miljardit SKT SKT Elaniku kohta 499 340 EEK Metsad on praegugi Soome tähtsaim loodusvara, kuigi metallitööstus ja masinaehitus ning tehnoloogiasektor eesotsas Nokiaga, on praegusel ajal maa tähtsaimateks tööstusharudeks. Soome ekspordi struktuur on viimaste aastakümnete jooksul muutunud tohutult. Veel vähem kui kolmkümmend aastat tagasi moodustasid üle poole maa ekspordist puu- ja paberitööstuse tooted. Praegugi on paberitööstus üheks kolmest suurest, kaks ülejäänut on aga elektroonika ja masinad. Elektroonikatööstuse kasv on olnud Soome ekspordi suurimaid edusamme, mis on põhinenud peamiselt mobiiltelefonide ja teiste arvutitehnika toodete ekspordi kasvule. Soomes on praegu umbes 73 mobiiltelefoni 100 elaniku kohta. Soome suu...
949 15 Austria 0.848 0.862 0.876 0.899 0.918 0.938 0.948 Kirjaoskuse põhjal on 2010 aasta andmetel USA maailmas neljandal kohal (UNESCO) 2003. aasta andmetel on USA rahva kirjaoskus 99% (alates 15. eluaastast) Keskmine eluiga 78,24 aastat 2010 aasta andmetel on USA SKT 46,653 Esmasektoris töötab 1,20% rahvastikust Sekundaarsektoris töötab 21,90% rahvastikust Teenindussektoris töötab 76,90% rahvastikust USA import on $1,445,000,000,000 ja eksport $994,700,000,000 Suurimad ekspordi partnerid on Kanada, Mehhiko, Hiina, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa Suurimad ekspordi artiklid on põllumajanduslikud tooted, tööstuslikud toorained, kapitalikaubad Suurimad impordi partnerid on Hiina, Kanada, Mehhiko, Jaapan, Saksama Suurimad impordiartiklid on põllumajanduslikud tooted, tööstuslikud toorained, kapitalikaubad, tarbekaubad USA-s on telefone 1000 inimese kohta 870,3
Austraalia Kelly Sule ja Kätlin Siirak 7b Location · Australian continent · 7 neighbouring countries · 0°-40°S and 100°-160°E Climate · Affect the currents · Annual temperature is 20-30 degrees · The average annual rainfall is about 100-2000 millimeters · Southern australia is very dry People · Most of people are from Europe 6% are from Asia 2,2% are natives · Most discussed english · More languages are Italian Greek Cantonese Believe · Most of people faith is christianity · Others 1% muslim 1% buddhists 0,5% jewish Education · Australia has compulsory education 11 years In addition, children can learn two years · 38 universities Health · The average life expectancy is 83,5 womens 78,7 mens · Many people have skin cancer · Medicare came into exist...
200000 Energia, TJ 150000 Eksport Import 100000 50000 0 1992 1993 1994 1995 1996 1997
energiasektor 28,5% Põllumajandus, metsandus, kalandus 11,7% SKP aastal 2009 - 167,652 (mln ) riigi kohta - 15,176 inim. kohta Peamised majandusharud Terasetööstus Veinitööstus Tekstiilitööstus Keraamikatööstus Keemiatööstus Autotööstus Kalatööstus Laevaehitus Eksport, import 2009. aasta peamised 2009. aasta peamised ekspordiartiklid olid: impordiartiklid olid: · Masinad ja seadmed 16,5% Masinad ja seadmed 19,4% · Sõidukid ja teised Naftatooted 12,3% transpordivahendid 12,1% Sõidukid ja teised · Mitteväärismetallid 7,9% transpordivahendid 11,8% · Plastik ja kumm 6,0% Keemiatooted 10,6% · Rõivad 3,9% Põllumajandustooted 10,2% Portugali kolooniaimpeerium
Austraalia energeetika analüüs Austraalia on maailma üks suurimaid energiatootjaid, mis moodustab ligikaudu 2,4% maailma energiatootmisest. Seal on energeetika väga tähtis majandusharu, sest seal leidub palju erinevaid maavarasid. Peamised toodetavad kütused on kivisüsi, uraan, maagaas ja ka petrooleum. Elektrienergia tootmiseks, kütmiseks ja transpordiks kasutatakse suhteliselt vähesel määral ka taastuvaid energiaallikaid(hüdroenergia, biomassi energia, tuule- ja päikeseenergia) Austraalial on soodne geograafiline asetus ja tegeleb suurel määral energiavarude eksportimisega. Energiatoodangust läheb 34% riigisiseseks kasutamiseks ja 66% ekspordiks. Austraalia on maailma suurim kivisöe eksportija. Lisaks eksporditakse veel maagaasi ja petrooleumi, imporditakse toornaftat. Elektritööstus on üks Austraalia suurimaid tööstusharusid. Kõige rohkem on riigis soojuselektrijaamu ning on ka mõned hüdro- ja päike...
1.RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD 1.SKT 2.Inimaerengu indeks 3.Majanduse struktuur 4.Elektri tootmine/tarbimine 1 inimese kohta 5.Elatustase 2.SKT-Sisemajanduse kogutoodang-riigi aasta kogutoodang ja teenused rahalises väljenduses. 1 inimese kohta USD-s INIMARENGU INDEKS-näitab haridustaset, keskmist eluiga ning SKT 1 in kohta MAJANDUSE STRUKTUUR-Majandus jaotatakse 3 sektoriks · Primaarne-hankivad majandusharud(põllumajandus,metsandus) · Sekundaarne-tööstus · Tertsiaarne-teenindus.Arenenud riikides enamus inimesi 60-70% Vähearenenud riikides töötab enamus primaarses valdkonnas. 3/4.PÕHJA-RIIGID, IDA-EUROOPA, LÕUNA-RIIGID(5allgruppi)(asukoht, SKT, majandusarengu tase, elatustase, 3-5 riigi nimed) Ida-Euroopa:Majanduslikud raskused seoses üleminekuga sotsialistlikult plaanimajanduselt turumajandusele.Eesti, Poola, Leedu Põhja-riigid:kõrgelt arenenud riigid. Põhja-Ameerika, Euroopa, Jaapan, Austraalia- PÕHJAPOOLSED ALAD 1.kõrge majanduse ar...
1.Rahvaarv maakeral 800ekr oli 4 mln. Rahvaarv jäi sama tasemeni kuni keskajani, sest aastatuhandeid kasvas inimeste arv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Maailma rahvaarv jõudis miljardini 1825. a paiku.20. sajandil oli rahvaarvu kasv tingitud rahvastiku iibe tõusust, algas industrialiseerimine ja linnastumine, töötingimused ja arstiabi kättesaadavus paranesid. Meditsiin arenes jõudsalt ja suremus langes. Rahvaarv aastal 2002- 6,23 mld inimest. 2050-ks aastaks prognoositakse, et rahvaarv on 11 mld inimest. 2. Looduslik mõju- soe või mõõdukas kliima, tasandikud, viljakas muld, piisavalt niiskust (et ei esineks veepuudust), veekogude lähedus, lopsakas taimkate (mets), maavarade rohkus, pikk taimekasvuperiood. Majanduslikud- Tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat. Sotsiaalsed- korralikud elumajas, head tervishoiu- ja haridusteenused. Poliitilised- valitsus investeerib infrastru...
Hispaania põllumajandus Evelin, Kati, Pilleriin & Kerstin Põllumajandus 2005 5,7% tööealisest elanikkonnast 3,4% SKP-st Euroopa Liidu kogutoodangust 12% Endale vajalik kasvatatakse üldiselt ise Eksporditakse palju puuvilju Looduslikud eeldused Põllumajandusmaad Maakasutus 71%, millest põldusid ja istandusi 40%, 19,00% rohumaid 31% ja metsi 40,00% Põllumaad Rohumaad 10%. 10,00% Metsad Muud alad 31,00% Pinnamood Hispaania keskoas hõlmab 600-800 m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa. Kantaabria, Pürenee ja Andaluusia mäestikuude vahel on tasandikud (Andaluusia madalik, Ebro madalik...
$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 272 320 208 320 0 0 false 5.0 0.0 L 272 384 208 384 0 1 false 5.0 0.0 L 272 448 208 448 0 0 false 5.0 0.0 L 272 512 208 512 0 0 false 5.0 0.0 x 221 301 249 307 0 24 X1 x 221 367 249 373 0 24 X2 x 224 430 252 436 0 24 X3 x 223 496 251 502 0 24 X4 153 624 304 800 304 0 2 0.0 153 624 400 800 400 0 3 5.0 153 624 496 800 496 0 3 0.0 w 1152 400 1104 400 0 153 336 512 464 512 0 2 5.0 w 336 496 336 512 0 w 336 528 336 512 0 w 336 512 272 512 0 w 624 288 480 288 0 w 624 320 480 320 0 w 480 320 480 512 0 w 480 512 464 512 0 w 480 288 272 288 0 w 272 288 272 320 0 153 320 384 448 384 0 2 0.0 w 320 368 320 384 0 w 320 400 320 384 0 w 320 384 272 384 0 w 624 384 512 384 0 w 512 352 512 384 0 w 512 352 432 352 0 w 432 352 432 320 0 w 432 320 272 320 0 w 448 384 448 416 0 w 448 416 624 416 0 w 512 448 272 448 0 w 512 400 512 448 0 w 512 400 624 400 0 w 480 512 624 512 0 w 512 448 512 496 0 w 512 496 6...
Iseseisevtöö ,,Põllumajandus" Itaalia Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1) Itaalias on kõige suurem osakaal põllumaal(37%), sellele järgnevad metsa(34%)- Maakasutus Põllumaa Karjamaa Mets Muud ja rohumaad(15%) 2) Põllumajandusega tegeletakse Itaalias peamiselt põhjaosas ja idarannikul, kuna seal on tasane maapind ja soodsam kliima. 3) Itaalia asub lähistroopilises v...
USA ·Pealinn-Washington ·Pindala-9 826 630 km2 ·Ametlik keel-Inglise keel ·Rahvaarv-312 066 000 ·Rahvastiku tihedus- 32 in/km2 ·Riigikord- Presidentaalne liitriik ·President-Barack Obama ·Asepresident-Joe Biden Rahaühik-Dollar(USD) MAJANDUSEST ÜLDISELT ·maailma suurima majandusega riik ·sisemajanduse kogutoodang (SKT) ületab lähima konkurendi Jaapani umbes kolmekordselt ·SKT inimese kohta on ligikaudu 45 000 USD ·maailma suurim importöör ja Saksamaa järel suuruselt teine eksportöör MAJANDUSE ISELOOMUSTUS ·USA majandust iseloomustab keskmisest kiirem kasv, investeeringud uurimis- ja arendustegevusse ja tootmisvahenditesse ning aktiivne huvi uute turgude vastu. ·Sisuliselt on tegemist 1990. aastate esimesel poolel alanud ja 2000. aastal haripunkti saavutanud USA ajaloos ühe pikima majanduse tõusuperioodi jätkumisega. ·2007. aastal tabas USA kinnisvaraturgu ülekuumenemine ning 2008. aastal k...
Ostetakse kaupu, mis võimaldavad oma riigis tööd kokku hoida ja rahva heaolu suurendada. Riikide vahel tekib riikidevaheline tööjaotus ning see võimaldab ka arenguriikidel lülituda rahvusvahelisse majandusse. Arengumaades on odav tööjõud ja seda kasutatakse mitmesuguste detailide valmistamisel (autoosad, riidekaubad) ära. Arengumaade inimestele tööandmine võimaldab arengumaades elatustaset tõsta. Riikide kaubanduses on import ja eksport. Kasulik on niisugune majandus, kus import ja eksport on enamvähem tasakaalus. Riikidevahelises kaubanduses võib kehtida enamsoodusreziim riigid, kus see kehtib, suhtlevad omavahel kui soositud partneritesse ja kaupu vahetatakse tollivabalt või alandatud tollidega. Tollimaksu sisseseadmine riikides on eelkõige selleks, et kaitsta omamaist põllumajandust ja tööstust. Kaubanduses on kasutusel mitmesuguseid mõisteid, mis reguleerivad kaubandust. N: kvoot
peamiselt imporditud. Rasketööstus riigis kuulub valitsusele. [Majandus Burundis] Mineraalainete sektor on Burundis väike, suhteliselt osakaalutu. Maavaradest kaevandatakse väikestes kogustes kassiteriiti, tantaalinioobiumi- ja volframimaaki ning kulda. Uuringud on tuvastanud nafta olemasolu Tanganjika järve all ning samuti nikli leiukohti. Vaske, koobaltit ja plaatinat loodetakse leida koos niklimaagiga. [Burundi loodusvarad] 2.3. Import ja eksport Burundis Burundi peamisteks eksportkaupadeks on kohv ja tee, mis moodustavad 90% välismaal saadud tulust, kuigi eksport omab suhteliselt väikest osa SKPst. 2009. aastal eksporditi kaupu 68 miljoni dollari väärtuses. Peale taimesaaduste eksporditakse ka nahku ja kassiteriiti. Burundi ekspordist saadud tulu ja selle võimekus tasuda importteenuste eest sõltub peamiselt ilmastikutingimustest ning rahvusvahelistest kohvi ja tee hindadest. Enamik eksportkaupadest saadetakse
HISKONNAOPETUSE KT MAJANDUSSSTEEMID 1) KSUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad riigile, toodete valiku otsustab- riigiasutused koostavad plaani, riik paneb paika hindade piirmrad, niteks Phja-Koera ja kunagi oli NSVL. 2) TURUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad eraettevotjatele, toodetevaliku otsusab tarbija nudmiste alusel tootja, hind kujuneb konkurentsi ja nudluse tingimustes. Veel on kolmas majandusssteem Segamajandus nt Hiina ja Kuuba: * Turumajandus mjutab halvasti vaesemat elanikkonda *Riigi sekkumine teatud valdkondades *Riik reguleerib ja suunab turumajandust. KEYNESI TEOORIA- riigi suurem sekkumine, seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel vib riigieelarve tasakaalust vlja lasta ning sallida mdukat inflatsiooni. FRIEDMANI TEOORIA-riigi minimaalne sekkumine(rohkem turumaj.), pooldab vabaturu majandust, et riik ei peaks ldse sekkuma majandusse. KONKURENTS-toimub kikjal, ettevtluses pakkumise ja nudluse...
docstxt/133595425536378.txt
Tanel Õunapuu 11a Põllumajandus Hollandis 1. Looduslikud eeldused a) b) Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Rannikut muudetakse tammide ehitamisega ja poldrite rajamisega ka mujal, eriti maa edelaosas. Veeküllasematest paikadest pumbatakse vett kanalitesse. c) Holland asub parasvöötmes ja on merelise parasvöötmelise kliimaga. Kuu J V M A M J J A S O N D Aasta Keskmine maksimaalne 5.2 6.1 9.6 12.9 17.6 19.8 22.1 22.3 18.7 14.2 9.1 6.4 13.7 temperatuur (°C) Keskmine minimaal...
Naftat Eestis ei leidu, seega tuleb vedelkütuseid importida välisriikidest. Ei suuda kõiki vajalikke kaupu toota: ei jätku piisavalt kapitali ega tööjõudu Enam eksporditakse meil kõrgtehnoloogiat ning puitu ja mööblit. 2010. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 8,75 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 9,27 miljardi euro eest. Mullune kaupade eksport ületas siiani kõrgeima 2008. aasta taseme, mil kaupade eksportkäive oli 8,47 miljardit eurot. Eesti import Venemaalt Eesti eksport Venemaale Piima eksport ja import TÄNAME KUULAMAST!
Soome Põllumajandus (küsimused leiad lõpust) 1. 1.1 1.2 Soome on tasane ja madal ala, mis on üks eelis põllumajanduse arengule, kuid Soomes on palju järvi ja soid, mille tõttu on pinnas liigniiske ja põlluharimine on raskendatud, kuna pinnast tuleb enne kuivendada. 1.3 Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18ºC, talvel temperatuur võib langeda kuni -20ºC. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobrid. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool kliima karm. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30ºC-ni, suvel on seal 73 kesköise päikesega päeva ja temperatuur võib tõusta kuni 27ºC-ni. Lõunaosas on...
maalt linna, palju minnakse intensiivsel maapiirkondadest kesklinnast äärelinnadesse linnadesse). Tekivad pilpakülad/slummid Hiidlinnastud, megalopolised Megalopolised Kiiremini kasvavad eelkõige pealinnad PUIDU IMPORT JA EKSPORT o Euroopa: Väärispuit Aafrikast, okaspuit Kanadast ja Venemaalt. Põhja-Euroopast tuuakse Lääne-Euroopasse okaspuitu. o USAsse: väärispuit Lõuna-Ameerikast, okaspuit Kanadast o Jaapanisse: väärispuit Indoneesiast, pm Kagu-Aasiast, okaspuit Kanadast ja Venemaalt. KESKKONNAPROBLEEMID SEOSES METSANDUSEGA o Üleraie ehk röövraie vihmametsad, eelkõige arengumaades alepõllunduse tõttu. o Metsapõlengud o Metsakahjurid
Väliskaubanduse edendamine toimub eelkõige läbi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), lisaks sellele kehtivad Eestis kõik EL-i poolt sõlmitud kaubandust soodustavad kahepoolsed või regionaalsed lepingud. Kaitsmaks EL-i liikmesriikide turge ebaausa konkurentsi eest kasutab EL WTO lepingutega kooskõlas olevaid turukaitsemeetmeid. Arendamaks kaubandussuhteid arenguriikidega pakub EL neile soodsamaid võimalusi EL turule ligipääsemiseks. Eesti väliskaubanduse maht (eksport ja import kokku) on aasta aastalt kasvanud. Näiteks 1999. aastal oli see 103,7 miljardit krooni, millest eksport moodustas 43,2 miljardit krooni ja import moodustas 60,5 miljardit krooni. Seega oli väliskaubanduse bilanss negatiivne. Eksportida saab ainult häid ja odavaid kaupu, nende valmistamiseks peab sisse tooma suurel hulgal kaasaegseid masinaid ja tehnoloogiat, mis omakorda suurendab importi. Masinate eest maksmiseks on Eestil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
