Peajalgsed limused Peajalgsetel limustel on pikad kombitsad (8 või 10) ja kombitsatel asuvad iminapad. Nad võivad liikuda ujudes raketi põhimõttel paisates lehtri kaudu välja veejoa. Peale selle võivad nad liikuda kombitsate abil. Elupaik: Nad elavad meredes; osa ujuvad (kolmaarid) ja teised kivide kaljude vahel urgastes (kaheksajalad). Suurus: Erineva suurusega mõnest sentimeetrist kuni 15 meetrini (hiidkalmaar). Toitumine: Nad on lihatoidulised loomad ja toituvad põhiliselt kaladest mida haaravad kombitsatega. Hingavad: Hingamiseks on lõpused.
7. Konna sigimiselundid : isastel - seemnesarjad , emastel - munasarjad. Kuidas toimub viljastamine? Vees, kehaväline viljastamine. 8. Täiskasvanud konna ja kullese erinevused. Kulles : välisehitus - saba hingamiselundid - lõpused toit - vetikad Konn : välisehitus - jalad hingamiselundid - kopsud, nahk toit - putukad 9. Kärnkonnade iseloomulikud tunnused : *Roomamine *Kärnad, mügarikud 10. Lehekonnade iseloomulikud tunnused : *Hüppamine * Iminapad näppude peal 11. Sabakonnade iseloomulikud tunnused : * Saba * Roomamine 12. Kahepaiksete kasulikkus : hävitavad kahjureid. 13. Kuidas kaitsevad kahepaiksed ise ennast? Ohuvõrv, peitevärv, tõmbavad ennast õhku täis. 14. Mis ohustab kahepaikseid? Autod, põllumajanduses kasutatavad keemiad, maa kuivendamine .
LESTAD JA PUUGID KIRKE KÜLVIK 8.A 2015 LESTAD Ämblikulaadsetest lülijalgsed 0,05-13 mm. Akaroloogia Pahklestlased, süüdiklestlased, võrgendilestlased, tolmulestad ja puuklased LESTAD Kahjurputukad Paljud lestad on tähtsad lagundajad Parasiidid Elab kõikjal Neli paari jäsemeid, mille otstes iminapad https://www.youtube.com/watch?v= 47CIdUld8eQ SÜÜDIKLESTAD Imetajate ja lindude nahaparasiidid Tekitavad sügelisi Emane uuristab peremehe nahasse käike Toituvad epitermisest ja lümfist Areneb lõimetis VÕRGENDILESTLASED Toitub taimemahlast Piklik keha (o,2-1 mm) Eritavad võrgendit Nende hulgas on ohtlikke kasvuhoonekahjureid TOLMULESTAD Palja silmaga nähtamatud (0,2-0,4mm) Kõige enam leidub voodis Eluks vajalik temp. on 20-
Limused Andrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2004 Limuste klassifikatsioon. L im u s e d Teod K a r b id P e a j a lg s e d Troopilistes meredes elavad teod. Maismaateod. Meres elavad karbid. Kare viinamäetigu. Toitub taimelehtedest Lahksugulised, paarituvad ja emane muneb munad auku, kus need kooruvad. Peetakse paljudes maades delikatesstigude hulka ja kasvatatakse ka kasvandustes. Teetigu.(Arion Ater). Elutseb kogu Euroopa territooriumil. Ööloom, ilmub välja peale vihma. Külma ja kuivaga kaevub maase. Toitub taimedest, ...
Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid. Rõngusside keha on omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas Paelussid Paelussid on parasiidid, kes elavad selgroogsete loomade ja inimese sooles. Nende keha on lintjas ja lülistunud. Lülisid võib ühel paelussil olla isegi kuni 1000 ning keha pikkus võib ulatuda kuni 20 meetrini. Paelussidel on võimalik eristada peapiirkonda ja kehapiirkonda. Peapiirkonnas on neil iminapad või muud spetsiaalsed kinnitumisorganid, mille abil nad soole seina külge kinnituvad. Kaela piirkonnas hakkavad moodustuma lülid. Paelussi keha koosneb arvukatest lülidest. Igas lülis on hermafrodiitsed suguelundid. Tagumistes lülides on munad. Ühes paelussi kehalülis on ligikaudu 80000 muna. Päevas eraldub paelussi keha viimastest lülidest umbes 8 lüli. Nendes kaheksas lülis on valminud munad. Munad pääsevad peremehe organismist välja väljaheidetega
Loodete arenemine emaihus kestab kaua - mõni kuu kuni aasta, vahel rohkemgi. Looteid võib olla viis kuni mõnikümmend, harva sada. Noored skorpionid sünnivad mähkununa lootekestadesse. Peale lootekestast vabanemist kogunevad nad emaslooma kehale ja jäävad sinna vähemalt nädalaks. Esimesel kasvuperioodil skorpionid aktiivselt ei toitu. Välimuselt on nad valkjaid, siledate katete ja harvade karvadega, käpad on küünisteta ja nende tipul on iminapad. Peale kestumist katted tugevnevad ja värvuvad ning käppadele ilmuvad küünised. Suguküpsuse saavutavad skorpionid aasta-pooleteiseselt. Selleks ajaks on nad läbi teinud seitse kestumist. Skorpionid elavad vähemalt kaks aastat. 6 Kasutatud kirjandus Loomariigis http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/skorpio/skorpios.htm http://www.calacademy.org/exhibits/venoms/images/00_final/death_stalk er_scorpion2.jpg
Pikisooned on igas lülis ühendatud ringsoonega. Südamena talitlevad eesmised ringsooned. Veres on hemoglobiin(värvus).Vihmaussid vahetavad paaritumisel seemnerakke .Need kattuvad limakihiga.Vööpiirkond eritab ohtralt lima, millest tekib kookon.Muneb, viljastab ja roomab kookonist välja.Sealt koorub uus vihmauss. Mudatuplased elavad eesosaga mudasse veekogude põhjas.Nende toiduks on laguneneud taime- ja loomajäänused. Hobukaan- keha(pikk,eest lame) mõlemas otsas on iminapad. Eesiminapa keskel on suu, selgmisel küljel täppsilmad. Elavad mageveekogudes, toituvad selgrootutest(konnakulles, vihmauss).Harjasteta. Areng otsene. Hulkharjasussis- elavad meres.Kehal on harjad ja jätke ehk lõpus. Toiduks on vetikad või muda. Vaheperemees on organism, kelles toimub parasiidi mittesugulise arengu tsükkel. Pärisperemees on organism, kus parasiit sigib sugulisel teel. Eestis elavad ahaskaanid, lamekaanid, hobukaanid, kalakaanid, apteegikaanid.
poognad ei oleks enam kokku kleepunud. Ebaõige poogna eraldamine paberivirnast Viga on tavaliselt seotud poogna etteandmisega pealepanemislauale ning joondumisega ees- ja külgmarkesse. Poogna etteandmise ebastabiilsust võivad põhjustada: 1) Pealepanemisaparaadi suruõhu ja vaakumi jaotuskanalid on ummistunud. Ummistusi võivad põhjustada paberitolmu, määrimisvastase pulbri või õli sattumine õhujaotussüsteemi. Ummistuse tagajärjel võivad iminapad poognat haarata erineval ajal ning seetõttu liigub poogen ees- ja külgmarkesse viltu. Kontrollida tuleks pealepanemisaparaadi tööd ja poognate eraldust. Vajadusel puhastada õhujaotus kanalid, iminapad ja suruõhu düüsid. 2) Liiga tugev või nõrk õhupadi paberivirna ja eraldatud poogna vahel. Liiga tugev õhusurve paneb poogna lainetama ja liikumine on häiritud. Liiga nõrga õhupadja puhul võid eraldatav poogen paberipaki külge kleepuda.
Selleks kasutatakse forgreifereid ja lükkavaid rulle. Nende abil võib siis sujuvalt muuta poogna kiirust ja anda ta edasi, kas ülekandesilindrile või trükisilindrile, kus poogen fikseeritakse silindri haarajate poolt. Kuidas toimub poognate üleandmine pealepanemisaparaadist trükisektsiooni? 1. Paberipakk. 2,3,4. Haarajate liikumistee. 5. Kallaklaua surveratas. 6. Transportööri lint. 7. Kallaklaud.8. Esitõkised ja haarajad 1. Paberipakk. 2. Puhur ja käpp. 3. Tagumised iminapad 5. Eesmised poognat liigutavad iminapad. 6. Poogna veorull. 7. Raskusrattad kallaklaual. 8. Veorihm. 9. Haarajad ja esitõkis Milliseid forgreifereid tunnete? 1. Liikumise viisi järgi: Kiikuva liikumisega Rotatsioonliikumisega 2. Poogna haaramise viisi järgi eristatakse: Mehaaniliste haarajatega Pneumaatiliste haarajatega 3. Olenevalt asukohast transporditava poogna suhtes: Ülemised Alumised 4. Konstruktiivselt eristatakse haarajaid olenevalt nende ehitusest: Liikuva peaga Liikumatu peaga
Igal majakesel on seinad, katus ja tihti isegi korralikult suletav kivist uks. Mõnel pool avastavad akvalangistid mere põhjast terveid kivist linnu. Iga ukse vahelt paistavad suured öökulli silmad ja mõni lokaatorina ringlev kombits. Kaheksajalg on loomult õige ettevaatlik ja uudishimulik. Uudishimulikkus on hädavajalik mistahes röövloomale. Ja röövloom just kaheksajalg ongi. Ablas ja ründehimuline. Ta on hästi relvastatud. Kombitsaid katavad lugematud iminapad. Lähedasel sugulasel kalmaaril - lisanduvad veel kassilaadsed küünised. Papagoi nokka meenutavad vägevad lõuad purustavad nagu muuseas paksu molluskikoja. Lisaks on iga kaheksajalg varustatud veel mürginäärmete ja tindipommidega. Kaheksajalg ei pelga ka endast sootuks suuremaid olendeid. Tema ohvriteks langevad kalad, karbid ja krabid. Risti ei löö ette ka kaheksajalg väiksemate liigikaslaste õgimise ees. Vangistuses asuvad nad mõnikord isegi iseennast õgima, hammustades endalt
- Kaal: kuni 25 kilogrammi - Suguküpsus: emased 18-24 kuuselt, isased varem - Munade arv: kuni 150 000 - Koorumisaeg: 4-6 nädalat - Harjumuspärane eluviis: eraklikud merepõhjaasukad - Toitumine: peamiselt krabid ja vähilised - Eluea pikkus: emased hukkuvad umbes 2-aastaselt, isased elavad rohkem Välisehitus · Väline koda puudub. · Kotikujulise kehaga. · Jalad ja uimed puuduvad. · Suu ümber 8 kombitsat. · Kombitsatel iminapad ja meelerakud. · Pea külgedel suured silmad. · Papagoi noka taolised lõuad. · Keha katab mantel. Siseehitus · Selgrootud. · Seljaosas plaatjas sisemine toes. · Soole tagaosa lähedal tindinääre. · Hästiarenenud närvisüsteem ja aju. · Avatud vereringe. Kaheksajalg on merepõhja asukas, kes on kohastunud eluks madalates vetes, süvendites või kaljulõhedes. Kaheksajalg armastab üle kõige mugavat ja turvalist elu. Selleks ehitab ta
asetsevad kogu keha pinnal ja nende abil vihmauss tajub valgust ja meelerakud võtab vastu välisärritusi. asetseb lülilise keha esimeses osas ja on munarakkude viljastamise vöö koht. jaotatud vaheseintega osadeks, on täidetud kehavedelikega ja seal kehaõõs asuvad siseelundid nahklihasmõi usside toes, mis koosneb epiteelist, ringlihastest ja pikilihastest k iminapad esinevad kaanidel, mis asuvad mõlemas keha otsas täppsilmad esinevad kaanidel selgmisel poolel Siseehitus: Närvisüsteem- Koosneb närvitängust ja kõhtmisest närviketist. Ülesanneteks on juhtida organite tööd ja reageerida välisärritustele. Seedeelunkond- Seedesüsteemi osad on suuava, söögitoru, pugu(toidumahuti), magu, sool ja pärak. Vihmaussid toituvad taimejäänustest need sisenevad ussi seedeelundkonda koos mullaga. Vihmauss rikastab mulda kasulike bakteritega
Sügisel aga suguliselt, siis arenevad tema kehas sugurakud. Peale seda loomad hukuvad. 12.Toituvad väiksematest veeorganismidest ja kaladest kombitsatega. 13.Maailmameres on palju mesuude, kelle kõrverakkudes on nii tugevatoimeline mürk, et ainus tema puudutusvõib inimese surmata. 14.Välimus lame, taime lehte meenutav lülistumata kohe. Enamasti väikesed, mõne millimeeri kuni 3 cm pikkused loomad. Keha katab paks rakutu kest e. kutiikula. Kinnitmiseks iminapad. Ehitus Suu paikneb eesmise iminapa põhjas. Suule järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool. Sool on mahukas ja arvukate külgmiste jätketega. Pärakut pole. Neerud on ühest otsas suletud torukesed, mille teine ots avaneb kehapinnal. 15.Valminud munad muneb uss peremehe maksa. Jõudes munad rohule, peab muna sattuma vette, seal koorub munast vastne, kinnitub mõne taime külge, rohusööja loom nakatub ussiga seda taime süües. Looma
Seepiat võib kasutada samades retseptides mida kasutatakse ka teiste peajalgsete puhul. Eriti väikesed tindikalad, kääbusseepiad on väga maitsvad friteeritult. 3-6 cm pikkustel seepiatel on peen, pähklit meenutav aroom. 4 Kaheksajalg Kaheksajalg kuulub peajalgsete sugukonda, mille esindajaid leidub maakera kõikides soojades meredes. Ta on hästi relvastatud. Kombitsaid katavad lugematud iminapad. Lähedasel sugulasel kalmaaril - lisanduvad veel kassilaadsed küünised. Papagoi nokka meenutavad vägevad lõuad purustavad nagu muuseas paksu molluskikoja. Lisaks on iga kaheksajalg varustatud veel mürginäärmete ja tindipommidega. Kaheksajalg ei pelga ka endast sootuks suuremaid olendeid. Tema ohvriteks langevad kalad, karbid ja krabid. Risti ei löö ette ka kaheksajalg väiksemate liigikaslaste õgimise ees. Vangistuses asuvad nad mõnikord isegi iseennast õgima,
Selgrootud käsnad, korallid, ussid, teos, putukad, õmblikud, vähid pole selgroogu suurem osa veeloomad Toes paiknb keha pinnal: 1.Kitiin(vähid, putukad), räni(tigu, koda) või lubiainest(karbid) 2. Lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik Kiireline sümmeetria- sümmeetria telg mitmest suunast läbi keskpunkti Kahekülgne sümmeetria- üks sümmeetriatelg okasnahksetel on plaadikesed Enamikel moodustavad koed elundeid ja elundkondi(va ainuõõssed ja käsnad): Närvisüsteem: kogub keskkonnast infot ja juhib looma elutegevust, lihtsaim närvisüsteem ainuõõssetel(närvivõrgustik). Arengu käigus keerukam, aju, mis juhib ns. Ussidel, mõned nrkogumikud algeline aju, putukatel suurem nr kogumik. Mida keerukam ns, seda arenenumad meeleelundid, putukatel silmad, ussiel silmatäpid jne. Vereringe: varustab kõiki rakke toitainete ja hapnikuga, vabastab rakud jääkainetest. Väiksematel, õhematel loomadel, ained rakust rakku(d...
närvijätked kehas ja kõhtmine närvikett. Vihmaussi seede- ja erituselundkonda kuuluvad: suuava, söögitoru, avaforuneerud, pugu, lihasmagu ja sooltoru. Vihmaussi vereringesse kuuluvad: ringjooned, mis talitlevad südamena, seesmine veresoon ja kõhtmine veresoon. Usside mitmekesisus mudatuplased kaanid hulkharjasussid settesööjad iminapad elavad meres väikesd hea närvisüsteem harjased elavad veekogu põhjas linnukaan igas lülis lõpused lamekaan toituvad mudast ja vetikatest kalakaan hobukaan ujuvad hästi lihaseline keha
Imiussid jaotatakse kaasaegsetes süsteemides kahte rühma: veeselgroogsete välisparasiidid (Ainupõlvsed - Monogenea), elavad peamiselt kalade lõpustel, selgroogsete endoparasiidid (Kahepõlvsed Digenea), elavad enamasti maismaa selgroogsete sapijuhades, vähemal määral muudes õõnsustes. Alamklass: Ainupõlvsed Monogenea Peamiselt kalade välis- ehk ektoparasiidid. Elavad ka teiste veeloomade kehapinnale ulatuvates õõnsustes. Kinnitumiselunditeks on konksjad ogad või iminapad. Areng toimub peremehe vahetuseta. Liikide arv: 37-40 Kirjandus : Tell Harda, 1973. Kalaparasiidid. Võrtsjärv. Tallinn. Valgus: 186-194 ja teised tema artiklid. Selts: Haakkettalised Monopisthogotylea Kinnitusorganiteks on haagikesed. Enamasti kuni 1 mm pikkused ussid. Esindaja: harilik haakketaslane Dactylogyrus vastator. Selts: Imikettalised Polyopisthocotylea Kinnitumisorganiteks on iminapad. Enamasti 6-8 mm pikkused ussid. Esindaja:
172. Kuidas meritäht karpi sööb? meritäht liibub karbile jalakeste iminappadega, kangutab karbipoolmed lahti, sopistab välja mao ümbritseb sellega karbi pehme keha ja seedib seedib kehaväliselt 173. Mille poolest erinevad madutähed meritähtedest? · keha kaetud soomusjate plaadikestega · kehas selgesti eristuv tsentraalketas, millest lähtuvad peenikesed, sageli harunenud kiired · ambulakraalsüsteem nõrgalt arenenud: jalakestel puuduvad iminapad ja ampullid, liikumiseks kasutab kiiri · liikumisel tsentraalketas substraadist tunduvalt kõrgemal · madrepoorplaat kõhtmisel küljel · söövad laguainet või surnud loomi, ainult mõned on röövloomad · ruumikas sool, kasutavad kiiri toidu suhu toppimiseks · mao jätked kiirtesse ei ulatu, pärak puudub, seedimata toidujäänused väljutatakse läbi suu 174 . Madutähed elavad kõikides ookeanides 175. Millised okasnahksed meenutavad rohkem lilli kui loomi
peajalgseteks. Peajalgsete nimetuse said need loomad seetõttu, et nende peas paiknevad kombitsad ehk haarmed. Peajalgsed on väga mitmesuguse suurusega. Mõned neist kuuluvad ujumi ehk nektoni kõige pisemate esindajate hulka, teised aga on selgrootute hulgas kõige suuremateks loomadeks üldse. Peajalgsete koda on taandarenenud. Kombitsad ehk haarmed ümbritsevad peajalgsetel pärjana suud. Kombitsatel paiknevad ühe või kahe reana, harvem kolme- või neljarealiselt iminapad. Peajalgsete suu on väike. Peajalgsetel on närvisüsteem keerulisema ehitusega kui kõigil teistel selgrootutel. Peajalgsetel on ka maks ning kõhunääre. Peajalgsetel pole mitte üks, vaid kolm südant. Peajalgsete veri on ebatavaline sinise värvusega! Kõik peajalgsed on eranditult mereloomad. Nad elavad ainult ookeanides ning normaalse soolsusega meredes. Peajalgsete põhitoiduks on kalad, krabilised ja karbid
201. Rõngussidel on a) avatud vereringe, veri ringleb lahtiselt kehaõõnes; b) suletud vereringe, veri ringleb ainult soontes .-ÕIGE 202.Väheharjasusside veri a) on värvitu ; c) muutub õhu käes siniseks ; b) on punane ; d) sisaldab hemoglobiini .-ÕIGE 203. Enamusel hulkharjasussidel on eristatavad pea ja silmad a) õige ÕIGE ; b) vale . 204. Hulkharjasussidel on a) igal kehalülil iminapad ; b) igal kehalülil külgmised jätked, millele kinnituvad harjastekimbud ÕIGE ; c) keha dorsoventraalselt lamenenud ; d) väline segmentatsioon ei vasta sisemisele . 205. Hulkharjasussid elavad a) magevees ; b) meres ÕIGE ; c) maismaal . 206. Hulkharjasussid hingavad a) kopsudega ; b) lõpustega ÕIGE 207. Nimeta inimtoiduks kõlbavaid hulkharjasusse: 1) Eunice viridis, 2)Eunice fucata paloolo ussid 208
201. Rõngussidel on a) avatud vereringe, veri ringleb lahtiselt kehaõõnes; b) suletud vereringe, veri ringleb ainult soontes .-ÕIGE 202.Väheharjasusside veri a) on värvitu ; c) muutub õhu käes siniseks ; b) on punane ; d) sisaldab hemoglobiini .-ÕIGE 203. Enamusel hulkharjasussidel on eristatavad pea ja silmad a) õige ÕIGE ; b) vale . 204. Hulkharjasussidel on a) igal kehalülil iminapad ; b) igal kehalülil külgmised jätked, millele kinnituvad harjastekimbud ÕIGE ; c) keha dorsoventraalselt lamenenud ; d) väline segmentatsioon ei vasta sisemisele . 205. Hulkharjasussid elavad a) magevees ; b) meres ÕIGE ; c) maismaal . 206. Hulkharjasussid hingavad a) kopsudega ; b) lõpustega ÕIGE 207. Nimeta inimtoiduks kõlbavaid hulkharjasusse: 1) Eunice viridis, 2)Eunice fucata paloolo ussid 208
KLASSIDE VÕRDLUS: Hulkharjasussid Väheharjasussid Kaanid Konuvaglad Kidavaglad Enamus Mullas, magevees Mullas, Ussikujulised Merelise eluviisiga mereloomad magevees Jäsend ehk Vöö Vöö Lihaseline u- Keha + kärss parapood kujuline magu Peapiirkond Iminapad ees ja Kehapind sile või nõrgalt eristunud taga näsaline Liivatõlv Harilik vihmauss Apteegikaan 26 6 TAKSONOOMIA Ecdysozoa PH siilussid kinorchyncha PH keraskärssussid priapulida PH rüüloomad loricifera PH ümarussid nematoda PH jõhvussid nematomorpha PH loimurid tardigrada
Umbrohud on kohanenud levima loomade karvades, seedetraktis jne. Vegetatiivselt levivavd umbrohud varre- või juureosade abil, kas mullas või selle pinnal. 8. Umbrohtude agrobioloogilised rühmad 1. Toitumisviis · mitteparasiitumbrohud · parasiitumbrohud - toituvad osaliselt või täielikult peremeestaimedel. Poolparasiittaimedel pole praktilist tähtsust. Väga ohtlikud on täisparasiidid - Võrmid (neil eiole lehti, ega juuri. Väändunud varrel on iminapad, mis kinnituvad peremeestaimele ja siis toituvad selle kaudu. Raskesti tõrjutav.) 2. Paljunemisviis enamus paljuneb seemnetega (e. generatiivselt), pikaealised on aga võimelised paljunema peale seemnete veel ka juure- ja varretükkidega või lehtedega (e. vegetatiivselt); 3. Eluea pikkuse järgi - lühiealised ja pikaealised umbrohud Lühiealised: Siia kuuluvad 1-2 aastased umbrohud.
Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus. Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukes...
kahe iminapaga. Sees on ehtne tsöloom, suguelundid väheharjasusside moodi, ning lõugu on kaks (ülemine ja alumine), mitte kolm nagu kaanidel. Eluviis: elavad jõevähkidel. Näited: Eestis kolm liiki: suur-vähikaan (Branchiobdella parasita) ja väike-vähikaan (B. pentodonta) vähi koorikul, ning lõpuse-vähikaan (B. astaci) lõpuskoopas. 31. Kaanid (Hirudinea): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist. Ehitus: Iminapad ees ja taga. Harjaseid pole. Tsöloom peaaegu üleni parenhüümi täis, selles tühikuid (lakuune). Kehapind peenelt rõngaline, tegelikku lülistust ei näe. Silmad. Suus kas kärss või kolm kitiinset lõuga. Suguavad paaritud. Eluviis: Parasiidid ja röövloomad vees (lõuna pool ka maismaal). Põhirühmad: Sugukond lamekaanlased (Glossiphoniidae), Sugukond kalakaanlased (Piscicolidae). Näiteid Eestist: Eestis 19 liiki 4 sugukonnast: lamekaanlased (Glossiphoniidae) ja
endogeensed liikumised. Liikumismehhanismi järgi: kasvuliikumised, turgorliikumised. Tropismid, geo,. enamasti kasvuliikumised. Oluline on ärritaja suund. liikumise määrab kindlasuunaline ärriti. Suund oluline. Foto – valgus. Võrsed kasvavad ülespoole, juur areneb allapoole (vastaspoolel). Geotroopse mehhanismi tõttu. Kemotropism – keemilise aine suhtes reaktsioon. Veslahusena v gaasina. Parasiittaimedel Tigmotropism – tingitud puudutustest. Iminapad. Termotropism - Kõverdatud soojusallika suunas (võrsed). Traumatropism – vigastuse tagajärjel, juured reag neg. Võrsed algul pos, pärast neg reageering. Elektrotropsim – elektrostaatilises väljas, võrsed anoodi suunas, juured katiooni suunas. Nastid : Esineb ka suund, sõltub reageeriva organi struktuurist. Turgorliikumistega seotud. Seismonast – tingib taime raputamine. Tigmonast – puudutused, raputused. Spets liigendrakud. Kemonast – näärmekarvad, tundlikud
Harjasliimukas, liivatõlv, merihiir, punane süstlõpuslan. Bylgides sarsi, kuni 6 cm, harva ka Eesti rannavetes KLASS VÄHEHARJASUSSID e oligoheedid : Paraopoodid puuduvad, harjased vahetult kehaseinas. Peapiirkond nõrgalt eristunud. Kombitsaid ja palpe tavaliselt ei ole. Hermafrodiidid. Tuntakse ligi 2500 liiki. Magevee ja pinnasevormid, riimvee ja merevorme leidub vaid üksikuid. Harilik vihmauss, harilik mullauss, harilik valgeliimukas. KLASS KAANID e hirudiniidid: Keha ees- ja tagaosas iminapad. Iminappadega kinnitub kaan substraadile, kuid võib ka vabalt ujuda. Lihastik on hästi arenenud, keha väga paindlik. Verdimevad ektoparasiidid ja röövtoidulised vabaltelavad liigid. Hermafrodiidid. Areng otsene nt Apteegikaan hobukaan, kalakaan KLASS KIDAVAGLAD: Kotikujuline keha, kaevuv eluviis. Parapoode pole, vaid mõni kimp harjaseid. Merevormid. Bonella viridis HÕIMKOND ÜMARUSSID e nematoodid Lülistumata kehaga, ümara ristlõikega ussid
Mereloomad. Harjasliimukas, liivatõlv, merihiir, punane süstlõpuslan. 8.2. Klass Väheharjasussid ehk Oligoheedid (Oligochaeta) Paraopoodid puuduvad, harjased vahetult kehaseinas. Peapiirkond nõrgalt eristunud. Kombitsaid ja palpe tavaliselt ei ole. Hermafrodiidid. Tuntakse ligi 2500 liiki. Magevee ja pinnasevormid, riimvee ja merevorme leidub vaid üksikuid. Harilik vihmauss, harilik mullauss, harilik valgeliimukas. 8.3. Klass Kaanid ehk hirudiniidid (Hirudinea) Keha ees- ja tagaosas iminapad. Iminappadega kinnitub kaan substraadile, kuid võib ka vabalt ujuda. Lihastik on hästi arenenud, keha väga paindlik. Verdimevad ektoparasiidid ja röövtoidulised vabaltelavad liigid. Hermafrodiidid. Areng otsene. Apteegikaan. Eesti tavalisemad kaanid on hobukaan, ahaskaan, pisikaan, lamekaan ja kalakaan. 8.4. Klass kidavaglad (Echiuroidea) Kotikujuline keha, kaevuv eluviis. Parapoode pole, vaid mõni kimp harjaseid. Merevormid. Bonella viridis 9. Hõimkond Lülijalgsed (Arthropoda)
lubiogad, mis kinnituvad naha all olevate lubiplaadikestest toesele. Meritähed on enamasti punased või sinised. Meritähel paiknevad iga kiire tipus silmad. Ta näeb halvasti, kuid tajub seda, kus on valgem ja kus pimedam. Silmade ümber paiknevad neil lühiksed kombitsad, millega nad lähimat ümbrust uurivad. Kompimismeel ongi neil kõige paremini arenenud. Meritäht liigub mööda merepõhja kiirte alapoolel olevate jalakestega. Tal on mitusada torukujulist jalakest, mille otsas on iminapad. Meritähe kehas on mereveega täidetud torusüsteem. Vesi pääseb sinna läbi seljal oleva ava. Vee pumpamisel jalaksestesse hakkavad need liikuma. Meritäht sööbr koralle, limuseid, väikeseid usse jt, kes ei suuda kiiresti liikuda. Väikse saagi neelab ta tervenisti aga suurema saagi seedib ta väljaspool keha, selle ümber mao sopistamisel. Meritäht areneb moondega. Emasloom ja isasloom eritavad munarakud ja seemnerakud vette, kus toimub viljastamine
otsad lahti. Mantliõõs pikk, lõpuseid pole, lühike kärss, mille tipus peenete kleepuvate kombitsatega suu.. elavad settessse kaevudes, söövad pisiorganisme, lahksoolised, välise viljastamisega, vastne trohhofoor, veeliger. N: harilik merikihv. Peajalgsed kõrgelt arenenud liikuvad mere röövloomad. Kõige kõrgemalt arenenud närvisüsteemiga selgrootute rühm. Koda mandunud, jala asemel kindel arv haarmeid,mis ümbritsevad pärjana suud, haarmeil iminapad.moka moodi lõuad, hõõrel.Peaaju, suured keerulised silmad, 3 südant, sinine veri, pehme kotjas tagakeha. Ujuvad reaktiivjõul, tagakeha ees. Lahksoolised, viljastamine mantliõõnes, otsene areng, ilma moondeta. N: kalmaar, kaheksajalg, seepia. 35. Lülistus ja kahekülgne sümmeetria kadunud, sisused selja pool koja sees, mis on pikitelje ümber spiraalselt keerdunud. Kojast sirutub välja lihaseline jalg ja meeleelundeid kandev pea.
Polüfunktsionaalsus- üks biostruktuur hakkab täitma mitut funktsiooni, nt: põdrajäsemed (eriviisil liikumine, kaitsefunktsioon, toiduotsimiseks). Edasise arengu võimalus (spetsialistid ja generalistid- suurem edasiarengu võimalus, samuti peavad taluma suuremat konkurentsi). Regress: Väljasuremised ja selle põhjused. Organismi ehitustüübi lihtsustumine (just seoses üleminekul siseparasitismile), passiivsete elustruktuuride eelisareng (kidad, iminapad, kehakatted), enamik siseparasiite on liitsusuglised, toimub aktiivsete elustruktuuride taandareng (meeleelundite taandareng, taandarenevad aktiivset toitumist tagavad elnudid ja paljudel juhutdel ka aktiivsed liikumiselundid. Parasiitide puhul on üldises tasutsüsteemis tegu regressiga aga nende endi jaoks on tegu progressiga. Loeng 26.10.11 Inimese evolutsioon. Inimese süstemaatiline kuuluvus: liik: Arukas/mõistusega/tark inimene. Perekond: Inimene. Sugukond: Inimlased: Selts: Primaadid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
