Horvaatia rahvastik ja Majandus Kalle Tark 9a Horvaatia Vabariik -Hrvatska Republika Pealinn Zagreb Rahva arv 4,5 mil. Pindala 56 542 km² Rahvastiku tihedus 83 in/km² Lipp Vapp Asend Horvaatia asubBalkani ps Aadria mere rannikul. Ta naabrid on Bosnia-Hertzogoviina, Sloveenia, Serbia ja Ungari. Satelliidipilt Horvaatiast Horvaatia suurimad linnad Zagreb 691 700 Split 175 100 Rijeka 143 800 Osijak 90 400 Zadar 69 600 Slavonski Brod 58 600 Pula 58 600 Majandus Enne Jugoslaavia lagunemist oli Horvaatia majanduses teine Jugoslaavia piirkond,Sloveenia järel. Pärast iseseisvumist pidas Horvaatia
....................................................................................................... 8 Üldandmed Horvaatia pindala : 56 542 km2, Pealinn : Zagreb Rahvaarv : 4 495 800 (2005) inimest Rahvastiku tihedus : 83 in/km2 kohta Riigikord: Presidentaalne vabariik Rahaühik : Kuna Riigikeeleks on seal horvaadi keel Põhirahvused on horvaadid. Muud tähtsamad etnilised grupid on serblased, bosnialased, ungarlased, sloveenid, tsehhid ja mustlased. 1. aprillil 2009 sai Horvaatia NATO täisliikmeks. Pilt 1 Horvaatia lipp Pilt 2 Horvaatia vapp 3 Riigi geograafiline asukoht Horvaatia on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Tema naaberriigid on: Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia, Jugoslaavia ja Ungari. Põhjast piirneb Horvaatia Sloveenia ja Ungariga . Idapiiri Serbiaga moodustab osaliselt Doonau jõgi .
Horvaatia Gerda Mändmaa Kaardil Põhiline • Zagreb • 56 542 km² • horvaadi keel • 4 290 612 (2011) • 75,9 in/km² • Ivo Josipović • 25. juuni 1991 • Kuna (HRK) • Kesk-Euroopa aeg Majandus • Keskmine palk • Töötus • Tähtsamad tööstusharud • Maavarad Veel • Riigikord • Religioon • Turism Kliima
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine KK11-PE ÜLEVAADE RIIGIST HORVAATIA Referaat Juhendaja: Helna Karu-Baher Tallinn 2014 SISUKORD ÜLEVAADE RIIGIST.........................................................................................................1 HORVAATIA.......................................................................................................................1 Juhendaja: Helna Karu-Baher..................................................................................................1 PEAMISED ANDMED..............................................................................................................3 AJALOOLISED MÕJUTUSED TEISTE RAHVUSGRUPPIDE POOLT JA MÕJUTUSTE PEAMISED AJAJÄRGUD.......................................
<
Vanim tõend glagolitiku tähestikust Keskaja arhitektuur nafta boksiid madala kvaliteediga rauamaak kaltsium looduslik asfalt vilgukivi savi sool hüdroenergia Asub Vahemere ääres Normaalne kliima Põllukultuuride mitmekesisus Transiitteed Loodusvarade olemusolu Tekstiili Masina Ravimi Puidu Elektri Laevanduse Dubrovniku vanalinn
Horvaatias tehakse rohkem kuivendamist, kui niisutamist, kuna rohkete sademete tõttu on neil pigem vaja liigniiskus mullast välja saada kuivendamise kaudu. Kuivendamine aitab tõsta muldade viljakust ja taimekultuuri tootlikkust. f) Kas kõikjal selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda. Jah on küll võimalik, Horvaatias on olemas viljakad mullad, mis kannavad hästi saaki ning mägistel aladel on hea tegeleda loomakasvatusega. Kõige suuremat kasu toovad Horvaatia põllumajanduses loomakasvatussaadused, kõige tähtsamaks toodanguks värske lehmapiim. Teisel kohal on greibid ning kolmandal kohal põlisrahvaste sealiha. Neile järgnevad nisu, mais ja suhkruroog. 2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? a) Kapitali olemasolu Kapitali alla käib tööjõud, tehnoloogia, maa, seemned, väetised ja kapital ise. Horvaatias töötab põldudel vähe inimesi, kuid siiski on olemas kombainide juhid.
Horvaatia põllumajanduse iseloomustus 1. Horvaatia asub Kesk-Euroopas, Balkoni poolsaarel. Aadria mererannikul asub Horvaatia, mis on Euroopa ilusamaid ja looduskaunimaid riike. Ta asub Kesk-Euroopa ajast ühe tunni ees ning Eesti ajast ühe tunni taga. Naaberriigid põhja poolt on Sloveenia, Ungari, ida ja lõuna poolt on Bosnia & Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, lääne poolt on Aadria meri. Horvaatia põhijõed on Drava ja Sava, mis voolavad kokku Danube jões. Horvaatia pealinn Zagreb asub enda põhiosaga 45 ja 49 põhjalaiuskraadi vahel ja 15 kuni 59 idalaiuskraadil. Kõige haritavamad põllukultuuri liigid on nisu, mais ja riis.Püsikultuuridest on kõige haritavamad sitrus, lateks ja kohvi. Horvaatias on põllumajanduslikult haritavat maad 25,82% ning püsikultuure 2.19%. Niisutatavat maad on 2008 aasta seisuga 310 km2. http://wiki.gomaailm.ee/wiki/horvaatia/ https://www.cia.gov/library/publications/the-world-
TagaEuroopa TagaEuroopa ...riigid on Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Makedoonia, Rumeenia ja Serbia ja Montenegro. ...on valdavalt mägise pinnamoe ja kireva rahvastikuga piirkond, mis hõlmab Balkani poolsaart ja selle kirdepoolseid servaalasid. Tänapäeval on ta majanduslikus arengus läänepoolsest Euroopast selgelt maha jäänud, erandiks on Horvaatia. Oluline osa põllumajandusel Enamikes riikides hõivatud põllumajandusega rohkem kui 10% tööjõust. Rumeenias ligi 40% Albaanias isegi üle 70% HORVAATIA Pealinn Zagreb(~620 000 elanikku), teised suuremad linnad: Split, Rijeka, Osijak, Zadar, Slavonski Brod, Pula ja Karlovac. Rahvaarv ~4,5 mln. Pindala 56 542 km² . Asub Aadria mere kaldal. Seal võib eristada kolme suurt looduslikult eriilmelist piirkonda: KeskDoonau, Dinaari mäestik ja Dalmaatsia rannik.
Horvaatia ehk Kroaatia Koostaja: ...................... Geograafiline asend Horvaatia pindala on 56 542 km² ja elanikke umbes 4 535 000, keskmiselt 80 inimest ruutkilomeetril. Horvaatia piirneb Sloveenia ja Ungariga põhjas, Serbiaga kirdes, Bosnia ning Hertsegoviinaga idas ja Montenegroga kagus. Horvaatia jagab Aadria mere rannikut Itaaliaga Trieste lahes. Horvaatia pealinn on Zagreb. Geograafiline ehitus Kiltmaa laiub Istria poolsaarelt Gorski Kotari suunas ning lõppeb künklikus Zagorje viinamarjakasvatuspiirkonnas. Karstimaastikke, mis on poorsest lubjakivist geoloogilised formatsioonid, näeb Gorski Kotaris ning need jätkuvad lähedases Istrias ja Velbeti mägedes, kus tuul ja vihm on üheskoos kaljudest vorminud veidrad kujud, kukovi. Loodusvarad
HORVAATIA SÜMBOOLIKA Punane – tugevus, julgus ja kõvadus LIPP Valge – rahu ja ausus Sinine – tõde ja ustavus ÜLDIST Pealinn: Zagreb Pindala: 56 542 km2 Rahvaarv: 4 495 800 Keel: horvaadi keel Raha: kuna KUNAD Paberraha Mündid ÜLDIST Balkani poolsaare loodeosas Jaotatud 20 maakonnaks Rahvastikust 89.6% horvaadid Usk : Rooma-katoliku SUUREMAD LINNAD Zagreb – 779 000 inimest Split – 189 000 inimest Rijeka – 144 000 inimest Osijek – 115 000 inimest PIIRKONNAD Kesk-Doonau madalik Dinaari mäestik Dalmaatsia rannik KESK-DOONAU Sava Drava Doonau Parasvöötme mandriline kliima Majanduslikult tihedamini asustatud DINAARI MÄESTIK Pikkus 650 km Laius 60-230 km Kõrgeim tipp 2692 m PLITVICE RAHVUSPARK Palju jugasid 16 järjestikku järve Travertiin Üle 4000 liigi loomi 297 km2 DALMAATSIA RANNIK Ligi 1...
HORVAATIA Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) ehk Kroaatia on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Horvaadid ise peavad oma maad mitte Balkanile, vaid Kesk-Euroopasse kuuluvaks. Horvaatia pealinn on Zagreb. 3. sajandil eKr alustasid roomlased Horvaatia ala vallutustega. Lõid Solini provintsi Spliti lähedal. Keiser Augustus laiendas impeeriumit ja lõi Illüüria provintsi praegustel Dalmaatsia ja Bosnia aladel ja Pannoonia provintsi Horvaatia aladel. 285. aastal otsustas Diocletianus loobuda oma kindlusest Splitis, see on praeguseni suurim rooma varemete paik Ida-Euroopas. Kui 395. aastal impeerium jagunes, jäid praegused Sloveenia, Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina alad Lääne-Rooma Impeeriumile ning Serbia, Kosovo ja Makedoonia jäid Ida-Rooma Keisririigile (hilisemalt tuntud kui Bütsantsi riik). Umbes 625. aastal saabusid Horvaatia aladele slaavi hõimud praegustelt Poola aladelt.
Praktiline töö: Google Earthi kasutamine. Riigi maastike uurimine Riigi maastike uurimine Uuritav riik:.... o Loe kogu tööjuhend läbi. o Käivita Google Earth või ava Moodles kmz fail. o Vali uurimiseks üks riik ja täida ülesanded selle riigi kohta. o Kui kõik ülesanded on valmis, kustuta õpetaja näited ja juhendid. 1. Lühike ülevaade riigi asendist, rahvaarvust ja tähtsamatest majandustegevustest riigis see on iseseisev kodune töö. 2. Riigi ulatuse määramine. o Mõõda riigi ulatus põhjast lõunasse ja idast läände. ? Riigi ulatus põhjast lõunasse on... ? Riigi ulatus läänest itta on ... ? Riigi suurim ulatus on ... o Kasuta joonlauda / ruler. Ühikuks vali kilomeetrid. Kliki riigipiiril ja siis teisel piiril. Riigipiiride nägemiseks lülita sisse kiht Piirid. (Layers_ Borders and Labels) 2. Riigi profiiljoone koostamine o Leia ülevalt nuppude reast Add Path (lisa teekond) ja ava ...
docstxt/135688384711.txt
Paradise at the Adriatic Sea I have visited some interesting places around the world. The best place I have ever been to is Dubrovnik, located in the south of the Croatia. This town is very old and has a really interesting history. Nowadays this is one of the most famous resorts in Europe. Climate, of course is hot as the town is located at the Adriatic Sea. It consist of two parts : the old town and the new one. The old town is the primary objective for tourists who visit Dubrovnik. Narrow strelets full of different souvenir shops and restaurants are worth of visiting. The old town isn't the onlt place to visit there. Outside of the town walls you can find even more resturants, where you can sit next to the sea and enjoy fish and seafood dishes from the local Croatian kitchen. When you are full of local guisine, you can take diving lessons org o to the boat trip from the beach, which is located 100 metres away fr...
vahel kuni aastani 1995. Järgnevatel 10 aastal, hoolimata relvastatud vastasseisust, kuulutasid Vabariigid end ükshaaval iseseisvateks. Kaua kestnud sõdade tulemusel pidi sekkuma ÜRO ja NATO maa- ja õhuväed alustasid sõda Serbia vägede vastu Bosnia ja Hertsegoviinas ning ka Serbias (k.a Serbiale kuulunud Kosovo lõuna provintsis). Jugoslaavia lagunemisest saavutasid kuus vabariiki endale rahvusvahelise tunnustuse kui suveräänsed vabariigid: Sloveenia, Horvaatia, Bosnia, Makedoonia, Montenegro ja Serbia. Kosovo albaania institutsioonid kuulutasid iseseisvuse välja aastal 2008 (Serbia ametliku poliitika järgi on Kosovo ikka veel sisemine autonoomne regioon). Juuli 2008 võttis Rahvusvaheline Kohus seisukoha, et kuna puudub kehtiv rahvusvaheline seadus, mis piiraks iseseisvuse väljakuulutamist, siis Kosovo ühepoolne iseseisvuse välja kuulutamine ei riku Serbia seadusi (jättes vastamata küsimustele, mis puududasid selle akti tagajärgi ja kas
Reis Horvaatiasse Maarja Hea teada Horvaatia pindala: 56 542 km² Pealinn on Zagreb Elanike arv on u 4,5 miljonit Pildil on Zagrebi katoliku kirik Eesmärk Kultuuri- ja puhkereis, mis kestab 2 nädalat Reisi alguse veedame Zagrebis, kus tutvume vaatamisväärsustega, ülejäänud reisi veedame Rijekas, kus puhkame ja naudime soojasid ilmasid Ööbimine Zagrebis ööbime me 5 ööd hotellis Antunovic, mis asub Zagrebi kesklinnas, mille hind on 595 EURI Järgmised 9 ööd ööbime Rijeka hotellis Amabilis, mille hind on 2350 EURI Parim aeg reisimiseks Parim aeg Horvaatiasse minemiseks on mai lõpp, kuna siis on seal päikseline ja mitte liiga palav. Sellel ajal ei ole seal palju turiste ja meri on piisavalt soe u. 20 kraadi Keel Horvaadi keel kuulub lõuna-slaavi keelterühma, samasse keelegruppi kuuluvad ka serbia, bosn...
TRÜHVLID EESTIS referaat Nimi VIII D Tiina Sõber õpetaja nimi Tartu 2012 Trühvel Sõna trühvel tuleneb ladinakeelsest terminist tuber, mis tähendab "köbrukest" või "kühmu". Tuber'ist sai sõna tufer, millest Euroopas tuletati mitmeid erinevaid termineid: prantsuse keeles truffe, hispaania keeles trufa, taani keeles Trøffel, saksa keeles Trüffel, rootsi keeles tryffel, hollandi keeles truffel, poola keeles trufel, horvaatia keeles tartuf, portugali keeles sõnad trufa ja túbera on sünonüümid. (http://et.wikipedia.org/wiki/Tr%C3%BChvel#Et.C3.BCmoloogia ) Üldlevinult kutsutakse trühvliteks kõiki neid seeni, mille ümarad viljakehad moodustuvad kas osaliselt või täielikult maa sees. (http://et.wikipedia.org/wiki/Tr
Sticky costs: evidence from Croatian food and beverage industry M. Pervan and I. Pervan Cost stickiness võib eesti keelde tõlkida kui kulude kleepuvus. Artikkel on Horvaatia toiduaine- ja joogitööstuse näitel. Üks viisidest, kuidas ettevõtted suudavad säilitada ja parandada oma konkurentsieelist on juhtida tulutoovalt ning maksimeerida ettevõtte kasum. Ettevõtte juhtidele peab olema selge mitte ainult see, millised kulud tootmises esinevad, vaid kuidas muutuvad kulud tootmismahu muutumisel ning milline on seos kulude ja kasumi vahel. Traditsioonilise juhtimisarvestuses kohaselt valitseb tootmismahu ja muutuvkulude vahel sümmeetriline seos nii mahu
Jugoslaavia sõjad 1991- 2001 Üldandmed Leidis aset 1991-2001 Rahvuslikud konfliktid endise Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi aladel Koosnes eraldiseisvatest militaarsetest konfliktidest, mis toimusid ja mõjutasid enamikke endiseid Jugoslaavia vabariike Sõjad Kümnepäevane sõda ehk Sloveenia iseseisvussõda (1991) Horvaatia iseseisvussõda (1991-1995) Bosnia sõda (1992-1995) Kosovo sõda (1998-1999) Presevo oru ülestõus (1999-2001) Makedoonia ülestõus (2001) Põhjused Etniline mitmekesisus Jugoslaavia koosnes kuuest vabariigist, kus oli viis rahvust, neli keelt ja kolm usku Kogukonnad lõhenesid etnilise ja religioosse kuuluvuse tõttu ning järgnes sügavalt isiklik võitlus, millega kaasnes julmus, vägistamine ja piinamine
Hiljem tühistas ta Kosovo autonoomia, sulges selle albaaniakeelse ülikooli ja enamiku selle koolidest ja asendas albaaniakeelsed politseinikud serblastega. Selline teguviis hirmutas bosnialasi, horvaate ja sloveene, kes kartsid, et Milosevic võib oma kasvavat võimu kasutada sarnaste repressioonide kehtestamiseks nende suhtes. Nimetatud vabariikide rahvuslased nägid oma võimalust lahkulöömiseks. Nende rahvuslaste hulgas oli edukamate ja sõjakamate seas Horvaatia Franjo Tudjman, endine Jugoslaavia armee kindral. 1990. aastal valiti ta Horvaatia liidriks. Oma kampaania ajal tõotas ta viia vabariik Jugoslaaviast välja täielikule iseseisvusele. Tema võit tõi paanika neisse Horvaatia piirkondadesse, kus elasid serblased. Neil olid elavad mälestused 1940. aastatest ja nad kartsid, et nendest saavad tapatalgute teise ringi ohvrid. Kaugel sellest, et hajutada Horvaatias elavate serblaste kahtlusi, tundus Tudjman kinnitavat nende halvimaid kartusi
Nimi: Patrik Sebastian Unt EUROOPA RIIKIDE TUNDMAÕPPIMINE 2 RIIGI VÕRDLUSENA. VÕRDLUSE RIIK - Horvaatia RIIK - Portugal ALUS Pealinn Zagreb Lissabon Pindala 56 610 km2 (UMA) 92 345 km2 (UMA) 1p. Asukoht: Põhi - 46°33 N, 16°22 E Põhi - 42°9' N, 8°11' W geograafilised Lõuna - 42°23 N,16°21 E Lõuna - 36°57' N, 7°53' W koordinaadid Ida - 45°12 N, 19°27 E Ida - 41°34' N, 6°11' W 2p
kodumajutusest, samas kui talveperioodil valitseb vaikelu. Dalmaatsia rannik on muidu nagu Itaalia, kuid meri on liigendatud, rannaäär saari täis ning mäed kõrval on võimsad. Dalmaatsia rannik on lihtsalt võrratult kaunis paik suvepuhkuse veetmiseks. Kui Dalmaatsia rannikul Aadria maanteed pidi sadu meetreid merepinnast kõrgemal sõita, on autot juhtida üsna keeruline. Pidevalt näeb hingematvaid vaateid Aadria merele, pilgu võib heita Horvaatia saartele ja näha neid nagu maakaardilt. Seal on lubjakivist kaljud, saared ja poolsaared . Pindala 11 578 km, elanikke 962 600. Ühtekokku hõlmab piirkond 375 km rannikust. Idast piirab Dalmaatsia Dinaaride mäeahelik , keskmised kõrgused üle 1500 m . Samas on Dinaarid ka piiriks Bosnia- Hertsegoviinaga. Dalmaatsias on ka kaks suuremat tasandikku , mis moodustuvad jõgede Krka ja Neretva piirkonnas. Aastasadu on Dalmaatsia olnud tihedas läbikäimises ülemerenaabrite itaallastega
Balkani tragöödia ehk Jugoslaavia kriis http://www.ciee.org/highschool/host-schools/lessonplans/images/mapyugoslavia479x484.gif Jugoslaavia Jugoslaavia nime kandis perioodil 1918-2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik. Liitriigi ametlikke nimesid on olnud mitmeid. Näiteks: Jugoslaavia Kuningriik (1929-1941) ja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943) Sinna alla kuulusid: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel. Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvast eemale hoida, kuid tunnustasid
Dalmaatsia rannik Anna Ulst, Maria Juhani 10.c Asend Horvaatia ja Montenegro territooriumil Rannik jääb Aadria mere idarannikule Selle ääres asuvad turismipiirkonnad Split ja Dubrovnik Dalmaatsia rannikut esineb veel ka Aasia kaguosas Sumatra saare edelarannikul Dalmaatsia rannik Kirjeldus Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud, seepärast on lahed väga sügavad Mäestike tippudest tekkinud saared jooksevad paralleelselt rannajoonega Rannajoon on üsna käänuline Huvitavaid fakte
EUROOPA LIIT Euroopa Liit on maailma ajaloos ainulaadne riikide majandusliku ja poliitilise koostöö vorm. Liidus 28 riiki. Viimane liituja on Horvaatia, liitus aastal 2013. EL’i lause: „Ühinenud mitmekesisuses!“ Hümn „Ood rõõmule“ 9. mai on Euroopa päev EL’s 24 ametlikku keelt, sealhulgas eesti keel. 2004. aastal liitus Eesti. 2011 tuli Eestisse euro. EL sai alguse 1952 ja kandis nime Euroopa Söe-ja Teraseühendus. 1957 Euroopa Majandusühendus. 1967-1993 Euroopa Ühendus. 1958 Rooma lepingud 1987 Ühtne Euroopa akt: ühtne turg 1993 Maastrichti leping (muudeti seinine majandusühendus ja poliitiliseks). Kolm
JUGOSLAAVIA LAGUNEMINE · Josip Broz Tito Jugoslaavia juht · Rahvaste ja uskude tohutu segu · Usk määras rahvuse · Slobodan Milosevic Serbia juht · Franjo Tudjman Horvaati juht · Alija Izetbegovic Bosnia juht · Sloveenia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 10-päevane sõda Suutis iseseisvust kaitsta o Hukkunuid alla 100 · Horvaatia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel Horvaadid said võidu Suur osa serblasi lahkus Horvaatiast Tekkis etniliselt puhas Horvaatia riik · Bosnia ja Hertsegoviina: o Kuulutas end iseseisvaks 03.03.1992 o Algas 1992-1995 kestnud sõda bosnia moslemite, horvaatide ja serblaste vahel
Balkani tragöödia ehk Jugoslaavia kriis Jugoslaavia: · Jugoslaavia nime kandis perioodil 1918-2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik. · Liitriigi ametlikke nimesid on olnud mitmeid. Näiteks: Jugoslaavia Kuningriik (1929-1941) ja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943) · Sinna alla kuulusid: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus: · 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. · Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel. · Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvast eemale hoida, kuid tunnustasid siiski selle osade
Rahvusvahelised ettevõtted 1. Defineeri mõiste: Mikroökonoomika- majandusharu, mis uurib üksikute ja etevõtete majanduslikku käitumist Makroökonoomika- majandusharu, mis analüüsib majandussuhteid riigi tasandil Kapital- väärtus, mis loob uusi väärtusi Kvootidega kehtestatakse teatud kaupade sisse- ja väljaveole kindel koguseline piirang Embargod- teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld Globaliseerumine- maailmastumine 2. Mis on globaliseerumise eeldusteks? Koloniaalsüsteemi lagunemine Majanduskoostöö Uued side- ja infotehnoloogiad Transpordi areng Spetsialiseerumine Riigi kohanemisvõime Veo- ja sidekulude odavnemine 3. Mis on globaliseerumise iseloomulikud jooned? Kiire liikumine (tooraine, inimesed, info) Tööstusriigid ...
PIIRNEVUS Musta mere Merepiirita, Kesk- läänerannikul, Euroopas Doonau lõunapiiriks Doonau jõgi, keskjooksul. piirneb idaosa ümbritsevad kirdest Ukraina, põhjast Karpaadid. Piirneb Slovakkia, loodest põhjast Ukrainaga, Austria, läänest kirdest Moldovaga, Sloveenia, edelast lõunast Bulgaariaga, Horvaatia, läänest edelast Serbia ja Rumeeni ning lõunast Montenegroga, loodest Serbiaga. Ungariga. NAABRID Moldova, Ukraina, Austria, Slovakkia, Ungari, Serbia, Bulgaaria Ukraina, Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia LOODUSLIKUD TINGIMUSED RUMEENIA UNGARI
saamist. Naivistlikus kunstis on selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur, sealjuures esineb märk ainuvõimaliku reaalsusena. Sellest tuleneb ka näiteks lokaaltoonide kasutamine. 1933. aastal toimus Pariisis esimene suur naivistliku kunsti näitus. Naivistlikku kunsti hakati väärtustama ja seda avalikkusele esitama ka teistes maades. Rahvusvaheliselt said kõige kuulsamateks naivistideks horvaat Ivan Generalic ja grusiinlane Niko Pirosmanasvili. Ivan Generalic Ivan Generalic oli horvaatia naivist, kes sündis 1914. aasta 21. detsembril. Ta sündis talupoja perekonnas. Algkoolis tundis laps suurt rõõmu kunstitundidest. Enamasti joonistas ta hariliku pliiatsiga paberkottidele ning Krsto Hegedusi juhtus mõnda ta kritseldust nägema. Sel ajal (aastal 1930) oli mees kõigest kunstikooli õpilane, kuid sai hiljem professoriks. Teda köitsid Generalici tööd ning ta korraldas 1931. aastal Zagrebi kunstipaviljonis poisi esimese avaliku näituse
SLOVEENIA Sloveenia on unitaarne vabariik. Põhiseadus võeti vastu 23.12. 1991. Riigipea on viieks aastaks valitav president. Seadusandliku võimu esindab kahekojaline parlament, täidesaatev võim kuulub valitsusele, mida juhib valitsuse esimees, kelle valib riigikogu. LOODUS Sloveenia asub Itaalia, Austria, Ungari ja Horvaatia vahel. Rannajoont on 42 km (Aadria merel). Pinnamood on mägine või künklik. Põhjas asuvad Ida- Alpide lubjakivist ahelikud, mida liigestavad Sava ja Drava jõgede orud. Savast (mis jagab Sloveenia piltlikult kaheks) lõunas on Julia Alpid (kõrgeim tipp Triglav 2863 m.), põhjas Karvangid (2237 m.) ning Steineri Alpid (Grintovec 2558 m.). Riigi lõunaosa ulatub üle Dinaari mägede Karsti platoole. 35 % riigi pindalast on kõrgemal kui 600
Pariisi rahukonverents: 18. jaanuar 1918 Versailles'kirjutati alla 28. juunil 1919 a. Versailles'i lossi Peeglisaalis. Möödus viis aastat ertshertsog Franz Ferdinandi atendaadist. Peeglisaal oli Saksa keisririigi väljakuulutamise koht. 18. jaanuar oli Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev. Rahulepingu esimese osa (26 artiklit, mis lisati ka Saksamaa liitlastega sõlmitud rahulepingutele) moodustas Rahvasteliidu põhikiri, teise osa Saksamaaga sõlmitavad rahutingimised. Nende kohaselt: · Saksamaa pidi andma Prantsusmaale tagasi Elsassi ja Lotringi (Alsace ja Lorraine), loovutama alasid Taanile, Belgiale, Leedule, Poolale ja Tshehhoslovakkiale. (Kaheksandiku pindalast, kaheteistkümnendiku elanikkonnast. "Poola koridor" eraldas Ida-Preisimaa. 53,4% eraldatud aladel olid sakslased.) · Danzig kuulutati vabalinnaks Rahvasteliidu egiidi all. Jäi Poola tollitsooni. · Saksamaa kolooniad Rahvasteliidu ...
kompositsiooni lihtsus ning peen teostus on hämmastavad. UUS SLAID Horvaatia naivist Ivan Generalic sai vastupidiselt teistele kuulsaks juba oma eluajal.Tal oli kümneid näitusi, tema eeskujul hakkasid paljud talupojad omaaegses Jugoslaavias maalima. Generalic kujutas oma teostel talupegade elu, pilte pühadest ja tseremooniatest. Tema tuntuimad teosed on ''Hirvede pulm'' ja ''Lehmad Eiffeli torni all''. UUS SLAID Hirvede pulm oli Horvaatia naivistide arust kõige hinnalisem töö. UUS SLAID ,,Lehmad Eiffeli torni all" UUS SLAID Väga hinnatud on gruusia naivist Niko Pirosmanasvili, keda tuntakse ka Niko Pirosmani nime all, sest ta kujutas Pirosmani rahvariides gruusia talupoegi ja pidutsejaid söögilaua taga. Ta oli prit vaesest perekonnast, seeetõttu ei saanud ta osta maalimiseks lõuendit, vaid maalis vahariidele. Tema tuntuimad teosed on ''Tüdruk õhupalliga'' ja ''Viis vürsti pummeldamas''. UUS SLAID
kriminaalasi uuesti läbi vaatamist. c) 18) Kuidas on õige Gröönimaa - gröönlane https://www.eki.ee nimetada järgmiste /knab/mmaad.htm riikide elanikke: Poola - poolakas Gröönimaa, Poola, Seisellid, Nepal Seisellid - seiselllane Nepal - nepallane 19) Kas kirjakeeles Õige on Horvaatia. http://keeleabi.eki on õige üks kahest .ee/index.php? või mõlemad? Miks? Nice ja Nizza puhul eelistatakse Nice. leht=4&act=1&ot Kroaatia si=horvaatia Horvaatia, Nice Roheneemesaared on esitanud 1986. a soovi, et muu maailm kasutaks nende nime tõlkimata http://keeleabi
● Kaupade, teenuste, kapitali ning inimeste vaba liikumine LIIKMED ● Asutajaliikmed: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa ● 1973: Iirimaa, Taani, Ühendkuningriik ● 1981: Kreeka ● 1986: Hispaania, Portugal ● 1995: Austria, Rootsi, Soome ● 2004: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari ● 2007: Bulgaaria, Rumeenia ● 2013: Horvaatia AMETLIKUD KEELED ● 24 ametlikku keelt ● Kõigil ELi kodanikel on õigus lugeda ELi dokumente oma emakeeles ● Liikmesriikide vahel peetavatel kõrgetasemelistel kohtumistel saavad osalejad kõnet pidades kasutada oma emakeelt SÜMBOLID ● Euroopa lipp: 12 tähte sümboliseerivad Euroopa rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat ● Euroopa hümn: meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni 1823
Eesti jaoks. 2) Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28. * 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani 1952: Kreeka ja Türgi 1955: Saksamaa LV 1982: Hispaania 1990: laienemine endise Saksa DV alale 1999: Poola, Tsehhi ja Ungari 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia 2009: Albaania ja Horvaatia. NATO kindral 3 ) NATO juhtorganid ja institutsioonid NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu (North Atlantic Council, NAC), mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd. 4) NATO edasine laienemine Ameerika Ühendriikide Kongressi Esindajatekoda on kiitnud heaks NATO edasise laienemise, nõustudes Albaania, Gruusia, Horvaatia,
BALKAN • OLI JUGOSLAAVIA FSV: 6 LIIDUVABARIIKI • PEALINN: BELGRAD. SUURIM RAHVUS-SERBLASED. RIIGIJUHT JOSIP BROZ TITO • 90NDATEL 2 KODUSÕDA • ESIMESENA LÕI LAHKU SLOVEENIA(LÄÄNESTUNUD, AUSTRIA MÕJU. KATOLIIKLASED) • HORVAATIA- SUUR, TUGEV, USTAŠŠID • SUUR SÕDA • BOSNIA-HERTSOGOVIINA-MOSLEMID • GENOTSIID. HOLLANDI RAHUVALVAJAD. SREBRENICA. MASSIHAUAD. • SLOBODAN MILOŠEVIC- ANTI KOHTU ALLA HAAGIS • NATO SEKKUS • TÄNASEKS ON 6 RIIKI: SERBIA, SLOVEENIA, HORVAATIA, BOSNIA-HERTSOGOVIINA, MAKEDOONIA, TŠERNOGOORIA(MONTENEGRO) • KOSOVO- ELAVAD ALBAANLASED, KUULUTAS END ISESEISVAKS • VOJVODINA- UNGARLASED • FYROM- VARASEM JUGOSLAAVIA VABARIIK MAKEDOONIA POSTSOTIALISTLIKUD MAAD • ENDINE NSVL, IDA-EUROOPA MAAD • PALJU PROBLEEME: 1) MAJANDUSLIKUD, MAHAJÄÄMUS LÄÄNEST 2) REFORME 3) VALITSUSPROBLEEMID 4) KURITEGEVUS 5) RAHAREFORM, LÕPUKS EURO (LEEDU) • OSA RIIKE ASTUS NATOSSE •
DO ON A U JÕ G I ANDREAS ORG 8A KLASS ASUKOHT EUROOPA LÕUNA OSAS SAKSAMAAL SCHWARZWALDIS MIS RIKIE LÄBIB •AUSTRIA, SLOVAKKIA, UNGARI, HORVAATIA, SERBIA, RUMEENIA, BULGAARIA, MOLDOVA JA UNGARI JÕE ÜLDANDMED PIKKUS 2850 KM, SUUE MUSTA JÄRVE KILIA, SULINA JA SFINTU GHEORGHE VOOLUHULK JA ÜLEUJUTUSED 6430 M³/S KILIA, SULINA JA SFINTU GHEORGHE TÄNAN KUULAMAST
NATO-sse kuuluvad riigid EL-i kuuluvad riigid Albaania Austria Ameerika Ühendriigid Belgia Belgia Bulgaaria Bulgaaria Eesti Eesti Hispaania Hispaania Holland Holland Iirimaa Horvaatia Itaalia Island Kreeka Itaalia Küpros Kanada Leedu Kreeka Luksemburg Leedu Läti Luksemburg Malta Läti Poola Norra Portugal Poola Prantsusmaa Portugal Rootsi Prantsusmaa Rumeenia Rumeenia Saksamaa Saksamaa Slovakkia Slovakkia Sloveenia Sloveenia Soome Suurbritannia Suurbritannia Taani Taani Tsehhi ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MÜÜJA Claudia Oks M-13 EUROOPA LIIT Pärnu 2014 Liitumine: Belgia (Brüssel) Itaalia (Rooma) Luksemburg (Luxembourg) Holland (Amsterdam) Prantsusmaa (Pariis) Saksa Föderatiivne Vabariik (Berliin) Taani (Kopenhaagen) Iirimaa (Dublin) Ühendkuningriigid (London) Kreeka (Ateena) Hispaania (Madriid) Portugal (Lissabon) Austria (Viin) Soome (Helsingi) Rootsi (Stockholm) Eesti (Tallinn) Läti (Riia) Leedu (Vilnius) Poola (Varssavi) Tšehhi (Praha) Slovakkia (Bratislava) Ungari (Budapest) Sloveenia (Ljubljana) Malta (Valletta) Küpros (Nikosia) Rumeenia (Bukarest) Bulgaaria (Sofia) Horvaatia (Zagreb)
1951. a 6 asutajaliiget loovad euroopa söe ja teaaseühenduse. 1951. aliitus ( belgja - brüssel, Itaalja - rooma, Luksempurg - Luxembourg, Holland - Amsterdam, Prantsusmaa - Pariis, Saksa föderatiivne vabariik - Berliin,. 1973. a liitus Jirimaa - Dublin, ühendkuningriik - London. 1981 . a liitus Kreeka - ateena. 1986. a liitus Hispaania - Madrid, Portugal - Lissabon. 1995. a liitusid Austria - Viin, Soome - Helsingi, Rootsi - Stockholm 2004. a liitusid Eesti- Tallinn, Läti - Riia, Leedu - Vilnius, Poola - Varssavi ,Tsehhi - Praha, Slovakkia - Bratislava, Ungari - Budapest, Sloveenia - Ljubljana, Malta - Valletta, Küpros - Nikosia. 2007. a liitusid Rumeenia - Bukarest, Bulgaarja - Sofia. 2013. a liitus Horvaatia - Zagreb.
Portugal – Lissabon Saksamaa – Berliin Hispaania – Madrid Luksemburg – Luxenbourg Andorra – Andorra la Vella Belgia – Brüssel Pantsusmaa – Pariis Holland – Amsterdam Monaco – Monaco Inglismaa – London Itaalia – Rooma Iirimaa – Dublin San Marino – San Marino Island – Ryekjavik Vatikan – Vatikan Norra – Oslo Malta – Valleta Rootsi – Stockholm Kreeka – Ateena Soome – Helsingi Albaania – Tirana Venemaa – Moskva Makedoonia – Skopje Läti – Riia Bulgaaria – Sofia Leedu – Vilnus Montenegro – Podgorcia Poola – Varssavi Kosovo – Preština Lalgevene – Minsk Serbia – Belgrad Tšehhi – Praha Bosnia ja Hertsogoviina – Sarajevo Slovakkia – Bratislava Horvaatia – Zagreb ...
RIIK PEALINN ISLAND REYKJAVIK NORRA OSLO ROOTSI STOCHOLM SOOME HELSINGI EESTI TALLINN LÄTI RIIA LEEDU VILNIUS POOLA VARSSAVI SAKSAMAA BERLIIN TAANI KOPENHAAGEN HOLLAND AMSTERDAM BELGIA BRÜSSEL LUKSENBURG LUKSENBOURG LIECTENSTEIN MÜNCHEN PRANTSUSMAA PARIIS ANDORRA ANDORRA LA VELLA HISPAANIA MADRID PARTUGAL LISSABON ITAALIA ROOMA VATIKAN VATIKAN SAN MARINO SAN MARINO MONACO MARSSEILE SVEITS BERN AUSTRIA VIIN TSEHHI PRAHA SLOVAKKIA BRAFISLAVA UNGARI BUDAPEST SLOVEENIA LJUBLJANA HORVAA...
Dalmaatsia rannik Kadriann Soe 10b Dalmaatsia rannik Asub Horvaatias Rannikutüüp, mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud Dalmaatsia rannik on iseloomulik Aadria mere idarannikule Rannikutüübi nimi pärineb Horvaatia lõunaosas asuvast endise Rooma provintsi Dalmaatsia nimest Samasuguse rannikutüübiga on ka Sumatra saare edelarannikul asuvad Mentawai saared Rannajoonele on iseloomulikud arvukad pikliku kujuga rannikulähedased saared Iseloomulik kuju on tekkinud tänu meretaseme tõusule peale jääaega, mille tulemusena on osa vanadest mäestikest uppunud ning saared on moodustunud mäeahelike veepealsetest tippudest
Euroopa riigid ja pealinnad. SVEITS- BERN MAKEDOONIA-SKOPJE MONTE NEGRO AUSTRIA-VIINI VATIKAN BELGIA-BRÜSSEL MOLDOVA-CHISINAU BULGAARIA-SOFIA LIECHTENSTEIN-VADUZ EESTI-TALLINN HISPAANIA-MADRID HOLLAND-AMSTERDAM IIRIMA-DUBLIN ITAALIA-ROOMA KREEKA-ATEENA KÜPROS-NIKOSIA LEEDU-VILNIUS LUKSEMBURG-LUXEMBOURG LÄTI-RIIA MALTA-VALLETTA POOLA-VARSSAVI PORTUGAL-LISSABON PRANTSUSMAA-PARIIS ROOTSI-STOCKHOLM RUMEENIA-BUKAREST SAKSAMAA-BERLIIN SLOVAKKIA-BRATISLAVA SLOVEENIA-LJUBLJANA SOOME-HELSING SUURBRITANNIA-LONDON TAANI-KOPENHAAGEN TSEHHI-PRAHA UNGARI-BUDAPEST MONACO-MONACO ISLAND-REYKJAVIK NORRA-OSLO KOSOVO-PRIsTINA VENEMAA-MOSKVA HORVAATIA-ZAGREB SERBIA-BELGRAD TÜRGI-ANKARA SAN MARINO- SAN MARINO ALBAANIA-TIRANA VALGEVENE-MINSK UKRAINA-KIIEV ANDORRA-ANDORRA la VELLA
Portugal Lissabon Hispaania Madrid Andorra Andorra la Vella Prantsusmaa Pariis Monaco Monaco Itaalia Rooma San Marino San Marino Vatikan Vatikan Malta Valletta Kreeka Ateena Albaania Tirana Makedoonia Skopje Bulgaaria Sofia Montenegro Podgorica Kosovo Priština Serbia Belgrad Bosnia ja Sarajevo Hersogoviina Horvaatia Zagreb Sloveenia Ljubljana Austria Viin Lichenstein Vaduz Šveits Bern Saksamaa Berliin Luksemburg Luxembourg Belgia Brüssel Holland Amsterdam Suurbritannia London Iirimaa Dublin Island Ryekjavik Norra Oslo Rootsi Stockholm Soome Helsingi Venemaa Moskva Eesti Tallinn Läti Riia
Geograafia: Euroopa Riigid ja Nende Pealinnad Eesti: Tallinn Läti: Riia Leedu: Vilnius Hispaania: Madrid Itaalia: Rooma Rumeenia: Bukarest Soome: Helsingi Rootsi: Stockholm Ukraina: Kiiev Malta: Valetta Holland: Amsterdam Portugal: Lissabon Saksamaa: Berliin Belgia: Brüssel Suur Britannia: London Tsehhi: Praha Poola: Varssavi Iirimaa: Dublin Luksemburg: Luxemburgh Slovakkia: Bratislava Sloveenia: Ljubljana Küpros: Nikosia Kreeka: Ateena Austria: Viin Prantsusmaa: Pariis Taani: Kopenhaagen Ungari: Budapest Bulgaaria: Sofia Norra: Oslo Sveits: Bern Island: Reykjavik Valgevene: Minsk Moldova: Chisinau Albaania: Tirana Makedoonia: Skopje Türgi: Ankara Serbia: Belgrad Horvaatia: Zagreb Bosnia ja Hertsegovina: Sarajevo Montenegro: Podgorica Kosovo: Pristina Andorra: La Vella Lichtenstein: Vaduz San Marino: San Marino Monaco: Monaco Vatikan: Vatikan
EL NATO Schengen Euro 12 Albaania - + - - 3 Andorra - - - - 20 Austria + - + + 25 Belgia + + + + 17 Bosnia ja - - - - Hertsegoviina 13 Bulgaaria + + - - 34 Eesti + + + - 2 Hispaania + + + + 26 Holland + + + + 18 Horvaatia - + - - 28 Iirimaa + - - + 29 Island - + + - 6 Itaalia + + + + 15 Kosova - - - - 10 Kreeka + + + + 46 Küpros + - - + 36 Leedu + + + - 21 Lichtenstein - - - - 24 Luksemburg + + + + 35 Läti + + + - 14 Makedoonia - - - - 9 Malta + - + +
Euroopa linnad. Island- Reykjavik Monaco- Monaco Norra- Oslo Rumeenia- Bukarest Rootsi- Stockholm San Marino- San Marino Taani- Kopenhaagen Vatikan- Vatikan Soome- Helsingi Luksemburg- Luxemburg Venemaa- Moskva Gruusia- Thbilis Eesti- Tallinn Goosova- Pristina Läti- Riia Aserbaidzaan- Bakuu Leedu- Vilnius Kasahstan- Astana Valgevene- Minsk Poola- Varssavi Saksamaa- Berliin Prantsusmaa- Pariis Iirimaa- Dublin Suurbritannia- London Hispaania- Madrid Portugal- Lissabon Ukraina- Kiiev Tsehhi- Praha Slovakkia- Bratislava Austria- Viin Sveits- Bern Itaalia- Rooma Malta- Valletta Ungari- Budapest Sloveenia- Ljubljana...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
