HELILAINED Füüsika osa, mis seletab helinähtusi, nimetatakse akustikaks. Helid on need, mida meie kõrv kuuleb. Helilained on mehaanilised pikilained (levisiht ühtib võnkumiste sihiga keskkonna hõrendused ja tihendused). Heliallikad on võnkuvad kehad. Kehade võnkumine põhjustab keskkonnas hõrendusi ja tihendusi, mis liiguvad kindla kiirusega sõltuvalt keskkonna omadustest. Mida tihedam keskkond, seda suurem on heli kiirus (parem/kergem vastastikmõju osakestega). Heli kiirus sõltub ka keskkonna temperatuurist. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades Keskkond Levimiskiirus m/s Keskkond Levimiskiirus m/s Õhk (-20 ºC) 319 Merevesi (+4 ºC) 1 500 Õhk (0 ºC) 332 Jää 3 230 Õhk (+20 ºC) 343 Teras, raud ...
6. Häält võib kuulda kaugele, kuid sõnu pole võimalik eristada. Miks? Üks põhjus võib olla see et inimene ei väljendanud end piisavalt selgelt, ehk on tal probleeme kokutamisega. Teine põhjus võib olla see, et esimene silp mattub algsesse helisse ära ja kuulda on ainult viimast silpi või sõna. Inimene tajub helisid lahus kui nende ajaline intervall on vähemalt 0,1s. 7. Kumb füüsikaline suurus on heli kirjeldamisel olulisem- kas heli lainepikkus v helisagedus? Tähtsam on helisagedus. 8. Mis põhjustab putukate lendamisel kuuldava heli? Võrdle sääske ja kärbest! Putukate tiivad tekitavad lennul vibreerides mitmesugust põrinat. sääskedel võnguvad tiivad 300-600 korda sekundis, kärbsel 190x, mida kiiremini võngub seda kõrgem heli. Sp need sääsed nii piniseva pininaga ongi ja kärbsed rohkem plärisevad v midagi. 9. Mida väljendab taktimõõt? Mis on kaheksandiknoodi ja poolnoodi erinevus? Taktimõõt on meetrilise rütmi tähistusviis
Bach on kõigi aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta eelistas muusikakirjutamisel barokkajastule iseloomulikku fuuga vormi ja viis selle kõrgemale tasemele. Prelüüd ja fuuga c-moll 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0 Diagramm 1. Diagramm 1 näitab Johann Sebastian Bachi prelüüdi ja fuuga c-moll noote arvu. Allpool olevas blogis on näidatud nende nootide helisagedus Hz. Do’’ – 65 Hz; Re’’ – 73 Hz; Mi’’ – 82 Hz; Fa’’ – 87 Hz; Sol’’ – 98 Hz; La’’ – 110 Hz; Si’’ – 123 Hz Do’ – 131 Hz; Re’ – 147 Hz; Mi’ – 165 Hz; Fa’ – 175 Hz; Sol’ – 196 Hz; La’ – 220 Hz; Si’ – 247 Hz Do – 262 Hz; Re – 294 Hz; Mi – 330 Hz; Fa – 349 Hz; Sol – 392 Hz; La – 440 Hz; Si –
võnkuma. Sealt liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus; keskkõrv), mis võimendavad võnkeid ja edastavad teole (sisekõrvas). Heli Tajume õhuvõnkeid 16-20 000 hertsi Infraheli sagedus alla 16Hz, ei kuule, kuid põhjustab valu kõrvas, väsimust ja hirmu (loodusnähtused, äike, tuul, maavärin) Ultraheli üle 20 000 Hz, seda kuulevad delfiinid, nahkhiired 300-3500 Hz inimese kõne helisagedus Väga tugevad helid valu, kuulmiskahjustus Alaline müras viibimine koormab psüühikat.
· Põhivõnkumise ulatus ehk helivaljus ehk amplituud kui kaugus keskasendist äärmisesse asendisse on võnkumise suurus ehk intensiivsus, mis oleneb sisendatud energia kogusest. (võrdub muusikalise heli helitugevusega) · Põhivõnkumise kestus ehk helikestus kui võnkumise jätkuvus, mis oleneb sisestatud energia-impulsside arvust ja nende pikkusest, st energia liigendatusest (võrdub muusikalise heli helivältusega) · Põhivõnkumise sagedus ehk helisagedus kui võnkumise kiirus, mis oleneb keha kogusest (võrdub muusikalise heli helikõrgusega) Heli kui füüsikalist nähtust iseloomustavad heli füüsikalised omadused. Kui heli läbib inimese kuulmiselundid, teiseneb füüsikaline heli füsioloogiliseks heliks ehk tekib kuulmine. Füsioloogiline heli muutub psüühiliseks ehk muusikaliseks heliks. Tekib helitaju. Heli muusikaliste omaduste peamine erinevus heli füüsikalistest omadustest
rütm). Üle 20000 Hz sagedusega helikõrgusi nimetatakse ULTRARAHELIDEKS. Ultraraheli kasutatakse väga laialdaselt teaduses: meditsiinis, kajaloodides. Inimene ultraheli EI KUULE, küll aga on need võnked kuuldavad paljudele loomadele, lindudele: kass kuuleb kuni 60000 Hz helisid, rott kuni 90000 Hz nahkhiir kuni100000Hz, delfiin aga 150000Hz helikõrgusi. Seda kasutatakse loomade dresseerimisel (näit.tsirkuses) jne. Kõrgeim helisagedus,mida inimene tajub, on individuaalne ja sõltub märgatavalt inimese vanusest. Kaasaegsed uurimismeetodid näitavad, et väikelapsed kuulevad helikõrgusi kuni 40000 hertsini. Inimese vananedes muutub kõrv "töntsimaks " just kõrgete helisageduste osas. Tuntud psühhoakustik G.Bekesy leidis, et alates 40.eluaastast langeb kuuldavate helide ülempiir lausa kella täpsusega- 80 hertsi poole aastaga. Helikõrguse mõõtühikuks on valitud 1. oktavi LA noot- 44o Hz.
rütm). Üle 20000 Hz sagedusega helikõrgusi nimetatakse ULTRARAHELIDEKS. Ultraraheli kasutatakse väga laialdaselt teaduses: meditsiinis, kajaloodides. Inimene ultraheli EI KUULE, küll aga on need võnked kuuldavad paljudele loomadele, lindudele: kass kuuleb kuni 60000 Hz helisid, rott kuni 90000 Hz nahkhiir kuni100000Hz, delfiin aga 150000Hz helikõrgusi. Seda kasutatakse loomade dresseerimisel (näit.tsirkuses) jne. Kõrgeim helisagedus,mida inimene tajub, on individuaalne ja sõltub märgatavalt inimese vanusest. Kaasaegsed uurimismeetodid näitavad, et väikelapsed kuulevad helikõrgusi kuni 40000 hertsini. Inimese vananedes muutub kõrv “töntsimaks “ just kõrgete helisageduste osas. Tuntud psühhoakustik G.Bekesy leidis, et alates 40.eluaastast langeb kuuldavate helide ülempiir lausa kella täpsusega- 80 hertsi poole aastaga. Helikõrguse mõõtühikuks on valitud 1. oktavi LA noot- 44o Hz.
Valgus Spektri värvid: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. POKRHSV Kang Kangiga töötades võidetakse jõus, kuid kaotatakse teepikkuses. Heli Heli kuuldakse seetõttu, et heliallikas hakkab võnkuma, seetõttu hakkab ümbritsev õhk samuti võnkuma ning see võnkumine paneb kõrvas asuva trummikile võnkuma. Seetõttu õhuta ruumis heli ei levi. Mida suurem on heliallika võnkesagedus, seda kõrgemat heli see tekitab. Kõige madalam helisagedus, mida inimene kuuleb, on 16 Hz. Sellisel juhul sooritab heliallikas ühes sekundis 16 täisvõnget. Kõrgeimaks heliks, mida inimene kuuleb, loetakse 20 000 Hz. Heli, mille sagedus on alla 16 Hz, nimetatakse infraheliks (inimesele ohtlik). Heli, mille sagedus on suurem kui 20 000 Hz, nimetatakse ultraheliks (imikud kuulevad). Heli levib õhus laineliselt. Õhus levib heli 330 m/s, vees 1450 m/s. Heli valjust mõõdetakse bellides. Sagedamini kasutatakse ühikut 1dB (1 detsibell). 1 dB = 0,1 B
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED 1.3 Elektriskeemide tingmärgid Elektriskeemide rahvusvahelised tingmärgid on kättesaadavalt esitatud Eesti standardisarjas EVS-EN 60617, mis ilmus aastal 2000 ja koosneb järgmistest standarditest: EVS-EN 60617-2:2000 Märgielemendid, omadusmärgid ja muud üldkasutatavad märgid EVS-EN 60617-3:2000 Juhid ja ühenduselemendid EVS-EN 60617-4:2000 Passiivkomponendid EVS-EN 60617-5:2000 Pooljuhtkomponendid ja elektronlambid EVS-EN 60617-6:2000 Elektrienergia tootmine ja muundamine EVS-EN 60617-7:2000 Lülitus-, juhtimis- ja kaitseseadmed EVS-EN 60617-8:2000 Mõõteriistad, lambid ja signalisatsioonivahendid Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 1(10) 1.3 Elektriskeemide tingmärgid EKA loengud Raivo Teemets ...
o helirõhutase (müratase) Lp helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm 20 lg p / p0 , mõõdetakse detsibellides [1 dB]; o helitugevus (heliintensiivsus) tähis I on energiahulk, mis ajaühiku jooksul kandub läbi helilaine levimissihiga risti asetseva ühikpinna. Mõõtühikuks on vatt ruutmeetri kohta [1 W/m2]; o helienergia tihedus; o helisagedus tähis f, mõõteühikuks hertsid [1 Hz]. Helilainetel on kindlad võnkesagedused. Kuuldava heli võnkesageduse piirideks on 16...20 000 Hz. Kahe heli võnkesageduse suhet nimetatakse sageduse intervalliks ka mõõdetakse oktaavides2. Füsioloogiliselt on müra mehaaniliste võnkumiste poolt kõrvas esilekutsutud aisting (hääl), mida iseloomustavad
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Raadiovastuvõtjad ja saatjad Laboratoorsed tööd Nimi Perekonnanimi SA-12 Juhendaja: J.Kuus Tallinn 2015 Laboratoorne töö aines: Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad Nr. 1 Õpilase ees- ja perekonnanimi: Nimi Õpperühm: SA-12 Töörüh TPT Töö 26.03.201 m: tehtud: 5 Aruanne 16.04.2015 Hinne: Õpetaja: Jaan Kuus esitatud: Töö nimetus: Tundlikuse mõõtmine Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: Raadiovastuvõtja казахтан Helisagedusgeneraator Г3-102 1969 Kõrgsagedusgeneraator Г4-102A Ostsilloskoop PM-323...
ELEKTRITINGMÄRGID Koostaja: Raivo PÜTSEP TALLINN 2006 SISUJUHT 1. ELEKTRISKEEMIDEST ........................................................................................................................................ 3 2. ELEKTRISKEEMIDE LIIGITUS...........................................................................................................................3 2. ELEKTRISKEEMIDE TINGMÄRKIDE MÄÄRATLUSED.................................................................................4 3. ÜLDTINGMÄRGID................................................................................................................................................6 4. JUHTMED, KAABLID JA LIINID .........................................................................................................................6 5. ÜHENDUSED JA KLEMMID. MAANDUS JA POTENSIAALI- ÜHTLUSTUS.......................
d. Mis on efektiprotsessorite ülesanne helitöötlusel? Kunstlikult tekitada helieffekte, mis loomulikult ei esine, töödelda helisignaali vajalikul viisil, tekitada näiteks kaja, muundada helisagedusi teatud suunas. e. Mis on analoog-digitaal konversioon helitöötluses ja kuidas see toimib? Analoog signaali muundatakse digitaalseks, selleks on diskreetimissagedus(sampling rate), teatud arv kordi sekundis on vaja uurida, mis on konkreetse helisagedus hetkel. f. Mis on võimendite ülesanne helitehnikas? Võimendada helisignaali, et mikrofoni jms heliseadmed toimivad madala pingelise signaaliga, mistõttu neid on vaja võimendada. g. Mis on akustiliste muundurite ülesanne ja kuidas need seadmed toimivad? Kõlar/mikrofon ülesanne on muundada elektrisignaali uuesti õhurõhu muutumiseks ehk siis helirõhuks. 13. Helikaabeldus ja -ühendused: a
pole neil vaja patareisid kontrollida ega vahetada. Sellist andurit aga ise paigaldada ei tohi, vaid selleks tuleb kohale kutsuda kvalifitseeritud elektrik. Elektrivõrku ühendatavad suitsuandurid tuleks paigaldada ning töökorda seada koos majas tehtavate muude elektritöödega. Selliste andurite hinnad algavad 700 kroonist, millele lisandub tasu paigalduse eest. Suitsuanduri heli Turustatavate suitsuandurite helisagedus on vahemikus 0,3...3,2 kHz. Kõik inimesed siiski ei kuule sellise sagedusega helisid. Müügil on ka madalasageduslikke suitsuandurid, kus on näiteks kaks helikõrgust. Alarmi heli tugevuseks kolme meetri kauguselt on 85-90 detsibelli. Pigem vahetada patareisid, kui kaotada elu. Kui hooldad suitsuandurit regulaarselt, teeb väike elupäästja õnnetuse korral oma töö ja päästab Sinu elu. Suitsuandur, Kodu tuleohutus, www.kodutuleohutuks.ee/index.php?page=suitsuandur
Kordamisküsimused 1. Riski-ja ohutusõpetuse tähtsus- eesmärk kindlustada spetsialistide toime-tulekut ohtude ja riskidega, mis ümbritsevad neid igapäevaselt, eriti just töökohal 2. Riski-ja ohutusõpetuse seos teiste teaduslike distsipliinidega- .... kasutab teisi distsipliine oma uuringute ja analüüside tegemiseks 3. Riski termin- Võimalus, et õnnetus juhtub mingi aja jooksul koos tagajärgedega, mis tabavad elu ja tervust, elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara 4. Riskide muutumine ajaloo vältel- 5. Riskihindamine töökohal- Tööandja peab korraldama riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat. 6. Riskimaatriks- Riskimaatriks on risttabel, kus veergudeks mõju...
võimendus tegur on väga suur vähemalt 20 000- 1 000 000 korda. Ja seetõttu kasutatakse õhu temperatuuri andur kõige vähem. Op võimendi baasil on võimalik luua mitme tema kasutamisel negatiivset tagasisidet, mis võimaldab kujundada täpsemalt võimendi erineva otstarbega võimendeid, kui tagasiside ahelaga kujundada nõutav sagedus omadusi. Kui anda mitte inventeerivasse sisendisse üsnagi väike sisend pinge (näiteks karakterisitka kuju: Nii näiteks on helisagedus võimendi vajaliks sagedus karakteristika 10mV), siis läheb väljund positiivsesse küllastusse, kus väljund pinge on ligilähedane Op võimendi sageduskarakteristikast väiksema võimendusega ja kitsama sagedus ribaga, positiivse toitepingega, kui aga anda sama pinge inveneerivasse sisendisse, siis tekkib kusjuures sagedusriba laius on piiratud nii alt kui ülevalt. Alumine sagedus piir väljundis negatiivne küllastus, kus väljundpinge on ligilähedane negatiivse toitepingega
madalaid sagedusi, olles muudel sagedustel valdavalt helipeegeldav. Et suurendada plaatide helineelduvust keskmistel ja kõrgetel sagedustel, kasutatakse perforeeritud plaate, mille taha paigutatakse poorne materjal või õhuke kile. 10. Kuidas arvutatakse piirde mürakindlust? Piirde mürakindlus R ühekihiliste konstruktsioonide puhul on arvutatav R = 20log(m f ) - 45dB m piirde 1m2 mass (kg) f helisagedus (Hz) Piirde keskmine mürakindlus, kui m on alla 200 kg/m2 R = 13,5 log m + 13dB Kui m on üle 200 kg/m2 R = 23 log m 9 dB Keskmise mürakindluse valemid on kehtivad akustiliselt ühtlaste piirdekonstruktsioonide (need võivad koosneda ühest või mitmest materjalikihist, olles omavahel jäigalt seotud üle kogu pinna, näiteks krohvitud tellissein) jaoks. Kergete vaheseinte (30...100 kg/m2) korral pole eeltoodud valemid kehtivad
· Siirdekosonant tekib nasaali ja sellele järgneva konsonandi vahele (nummer: numri numbri). 33. Mis on põhitoon? Põhitoon on rõhu füüsikaline omadus, suurema sagedusega põhivõnkumine, st rõhulised silbid ja sõnad on tooni poolest kõrgemad. 34. Mis on resonandid ehk formandid? Formant ehk resonantssagedus kõnetrakti resonantsiõõntes häälikuspektri võimendunud sagedusribad. Resonants süsteemi kaasavõnkumine, kui helisagedus ühtib resoneeriva süsteemi omavõnkesagedusega võnkeamplituud on siis suurim. Resonaatorite ehk artikulaatorite abil saab sagedusi (ülemtoone) võimendada liitlaines ja muuta heli tämbrit. Formant ehk resonantssagedus kõnetrakti resonant 35. Mis annab erinevatele täishäälikutele erineva kvaliteedi? Kvaliteet on rõhu füüsikaline omadus. Germaani keeltes näitab vokaali kvaliteet rõhulisust selgesti hääldatud vokaalid esinevad vaid rõhulises positsioonid, rõhuta
-> osa kiude vastaspoolde ja osa samasse -> Nucleus olivarius, kus esmakordselt koos info mõlemast kõrvast -> -> erinevad tuumad, mis ka omavahel kiude vahetavad vastaspoolte vahel; Kui nägemises hulk infotöötlust silmas, siis kuulmises sama töötlus aju koorealuses -> Kuulmiskoor oimu- ehk temporaalsagaras kus info mõlemast kõrvast (~2/3 vastaspoolest) * info erineva sageduse (ja amplituudi) kohta erinevas kuulmiskoore piirkonnas (tonotoopiline kaart): eristame ,,pitch" = subjektiivne helisagedus, ,,tämber," heli valjus * Osa neuroneid reageerivad vaid helile kindlast kohast, osa heli sisse- või väljalülitumisele <- <-Ajukoor omakorda mõjutab allpool olevaid protsesse kuni teoni välja: võib-olla pidurdades info vastuvõttu ühest või teisest kõrvast. Mida me kuuleme? * Mida me ei kuule "asju" sõnu, autosid ...! * Me kuuleme heli karakteristikuid, nagu: + kõrgus + valjus + koht + sisse- ja väljalülitumine + ...
olema kujundatud nii, et ta suudaks arendada koormustakistuses nõutavat võimsust. Järgmine liigitus liigitab kasutus otstarbe järgi. Kuna kasutus otstarbest sõltub olulisel määral ka võimendilt nõutav amplituudi sagedus karakteristika, siis on ka selle karakteristika kuju võimendite liigituse aluseks. 1.1.1. MSV (madal sagedus võimendid) Madal sagedus ehk ka helisagedus võimendid leiavad kasutamist helisignaalide võimendamisel. Sellest tulenevalt on nad vahelduvpinge võimendid, mis toimivad sagedus piirkonnas 20Hz kuni 20kHz, mõnikord ka kõrgemal. 1.1.2. Alalispinge võimendid Alalispinge võimendid on laialt levinud võimendid
tuvastada? Kuidas seletada nähtust, kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad „lukku” ning võib tunda ka valu? Kohateooria (Hermann von Helmholtz) – närvisüsteem on võimeline helikõrgust tuvastama pelgalt vaid jälgides, millises basilaarmembraani piirkonnas toimum kõige suurem liikumine. Heli kõrgust näitab deformatsiooni maksimum. Deformatsiooni maksimum asub ovaalaknast erinevatel kaugustel. Mida kõrgem on helisagedus, seda lähemal on maksimum ovaalaknale. Teine moodus, kuidas helikõrgust kodeerida: kuivõrd erutunud on kuulmisnärvis paiknevad rakud. Kõrgemate helide puhul mängib suuremat rolli asukohapõhine meetod; madalamate helide puhl on tähtsam aga erutuse määr. Me suudame üpris täpselt öelda, kust mingi heli tuleb. Taoline lokalisatsioon on võimalik tänu mitmetele märkidele, sealhulgas vasaku ja parema kõrva signaali täpne võrdlus, ning ka tänu
Amplituud suurim kaugus tasakaaluasendist. 35. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? Liitheli = liitvõnkumine: koosneb erineva sagedusega liitvõnkumistest, mis üksteist võimendavad ja summutavad. Müra on liitvõnkumine, mille siinusvõnkumised asuvad üksteisele nii lähestikku, et ei ole võimalik eristada perioode. 36. Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? Resonants süsteemi kaasavõnkumine, kui helisagedus ühtib resoneeriva süsteemi omavõnkesagedusega. Võnkeamplituud on siis suurim. Resonaatorite abil on võimalik võimendada valikuliselt teatavaid sagedusi (ülemtoone) liitlaines ja muuta heli tämbrit. 37. Kuidas on võimalik kirjeldada häälelainet sageduse, intensiivsuse (amplituudi) ja aja kaudu (spektrogramm ja spekter)? Spektri liigid: 1) lineaarspekter vokaalid 2) pidev spekter konsonandid.
osadena (ülemhelidena). Muusikalise heli kõlavärviga ehk tämbriga. Põhivõnkumise ulatus ehk helivaljus ehk amplituud, kaugus keskasendist äärmisesse asendisse on võnkumise suurus ehk intensiivsus, mis oleneb sisendatud energia kogusest. Põhivõnkumise kestus ehk helikestus kui võnkumise jätkuvus, mis oleneb sisestatud energia- impulsside arvust ja nende pikkusest. Põhivõnkumise sagedus ehk helisagedus kui võnkumise kiirus. Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega. Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks. Laine on võnkumiste levimine. Lainet põhjustab võnkeallika võnkumine. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat (muidu me ei kuuleks heli), valguslaine kannab edasi valgusenergiat (muidu me ei näeks valgust). Laine kirjeldamisel kasutatakse mitmeid suurusi
infotöötlust silmas, kuulmises sama tase töötlust tänu lülitustele aju koorealuses süsteemis Sissejuhatus psühholoogiasse 24 Kuulmiskoor temporaalsagaras kus info mõlemast kõrvast (vastaspoolest veidi rohkem) * info erineva sageduse (ja amplituudi) kohta erinevas kuulmiskoore piirkonnas (tonotoopiline kaart): eristame ,,pitch" = subjektiivne helisagedus, ,,tämber," heli valjus * Osa neuroneid reageerivad vaid helile kindlast kohast, osa vaid heli sisse- või väljalülitumisele Ajukoor omakorda mõjutab allpool olevaid protsesse kuni teoni välja: võib-olla pidurdades info vastuvõttu ühest või teisest kõrvast.) Sissejuhatus psühholoogiasse 25 Keha asend ruumis, tasakaalutaju Tasakaalutaju on protsess, mille käigus muundatakse
muutub nulliks. Nihke pinge väärtus sõltub Op võimendi tüübist ja on vahemikus 0,01-6mV. Mõnedel Op võimenditel on ette nähtud võimalus reguleerida nihke pinget nulliks väljast poolt lisatava potensiomeetriga. 5.Sisend takistus- Kasutatakse kahesugust sisend takistuse mõistet: Sisend takistus erinevus signaalile: see on siis kui signaal antakse sisendite vahele. Sisend takistus ühissignaalile: See Nii näiteks on helisagedus võimendi vajaliks sagedus karakteristika Op võimendi on olukorras kus mõlemasse sisendisse antakse samasugune signaal maa suhtes. 6.Pinge võimendus sageduskarakteristikast väiksema võimendusega ja kitsama sagedus ribaga, kusjuures sagedusriba laius tegur- See on väljund ja sisendpinge suhe, mida tagab antud Op võimendi. Mõnikord antakse pinge on piiratud nii alt kui ülevalt. Alumine sagedus piir määratakse sisendisse ühendatud RC-ahelaga R1,
mõlemast kõrvast erinevad tuumad, mis ka omavahel kiude vahetavad vastaspoolte vahel; Kui nägemises hulk infotöötlust silmas, siis kuulmises sama töötlus aju koorealuses Kuulmiskoor oimu- ehk temporaalsagaras kus info mõlemast kõrvast (~2/3 vastaspoolest) 58 * info erineva sageduse (ja amplituudi) kohta erinevas kuulmiskoore piirkonnas (tonotoopiline kaart): eristame „pitch“ = subjektiivne helisagedus, „tämber,“ heli valjus * Osa neuroneid reageerivad vaid helile kindlast kohast, osa heli sisse- või väljalülitumisele Ajukoor omakorda mõjutab allpool olevaid protsesse kuni teoni välja: võib-olla pidurdades info vastuvõttu ühest või teisest kõrvast. 59 Kuulmiskoor Erinevad tuumad Oliivtuum
laine perioodi T kestel c = cT = f lainepikkus meetrites (m) c 300 000 km/s elektromagnetiliste lainete levimiskiirus vaakumis. Eri sagedusega vahelduvvoolu kasutusalad Telefon Raadiolevi Pikklaine Kesklaine Lühilaine Ultralühilaine Helisagedus Satelliitside, radartehnika Infrapuna Kõrgsagedustöötlus Televisioon Induktsioonkuumutus Meditsiinitehnika Võrgu- Mikrolainekuumutus sagedus
APV M PF * A S R - lü lit u s e s t r u k t u u r s k e e m Sageduse järelhäälestuse juhtimisskeemis rakendatakse faasitundlikku detketorit, milleks on FM-VV-s kasutatav sagedusdetektor (nt. suhtedetektor). Automaatse sageduse järelreguleerimisega FM VV annab sagedusdetektorisse nii helisagedus pinge kui ka ASR-i tüürpinge, aga ka AVR-i eelpinge. Selline juhtskeem koosneb sümmeetrilisest sidestatud võnkeringide süsteemist, mis on sagedusdetektorile eelnev viimane VS- filter. Selle abil arenev faasideviatsioon muudetakse vastavaks pinge- amplituudi muutuseks. Saadud amplituudilt muutuv pinge detekteeritakse
korrigeeritakse hajutava e negatiivse e nõgusläätsega. HÜPEROOPIA E KAUGNÄGELIKKUS .Kujutis tekib võrkkesta taha (silmamuna liiga lühike), korrigeeritakse koondava e postiivse e kumerläätsega. Kumerlääts teeb silma dioptriad suuremaks. Maali-Liina, jaanuar 2012 44) Heliärritaja füüsikalised omadused ja põhimõisted: helisagedus, helirõhk, toon, kõla, müra. Kuulmisel tajume energiat, mida kannavad helilained. Heli on elastse aine nt õhu molekulide lainena edasikanduv võnkumine ehk siis keskkonna võnkumine, kus laineharjad on keskkonna kokkusurutud piirkonnad. 4 2
ülemtoonid, mille sagedused erinevad põhitoonist täisarv kordi. Ülemtoonid annavad helile iseloomuliku tämbri. I f c) müra, millele vastab igasuguseid muutuva intensiivsusega toone. I 75 f Heli kõrgus oleneb ka sellest, kas allikas liigub vastuvõtja suhtes või ei. Kui heliallikas läheneb meile, siis helisagedus suureneb (heli muutub kõrgemaks). Aga kui heliallikas meist eemaldub, siis helisagedus väheneb (heli muutub madalamaks). Heli kõrguse olenevuse allika liikumisest avastas Christian Doppler 1842.a. ja seda nähtust nimetatakse Doppleri efektiks. Kui allika liikumise kiirus u on palju väiksem heli kiirusest v, kehtib seos f = f0 (1 ± u/v) , kus f0 on seisva allika poolt tekitatud heli sagedus ja f liikuva allika poolt tekitatud heli sagedus
laine perioodi T kestel c = cT = f lainepikkus meetrites (m) c 300 000 km/s elektromagnetiliste lainete levimiskiirus vaakumis. Eri sagedusega vahelduvvoolu kasutusalad Telefon Raadiolevi Pikklaine Kesklaine Lühilaine Ultralühilaine Helisagedus Satelliitside, radartehnika Infrapuna Kõrgsagedustöötlus Televisioon Induktsioonkuumutus Meditsiinitehnika Võrgu- Mikrolainekuumutus sagedus
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
