Geotermiline energia Mis see on? https://www.youtube.com/watch?v=j7q653ffQO4 Geotermiline energia ehk geotermaalenergia on Maa siseenergia Peamiselt kasutatakse soojuse ja elektri tootmiseks hüdrotermilist energiat Euroopas alates 18. sajandist 1913 hakkas Itaalias tööle esimene geotermaalelektrijaam Kasutamise võimalused Soojusvoog lähtub vähemalt mõne km sügavuselt. Laamade äärealad, kuuma täpi piirkond Kasutatakse vähestes riikides, nt. USA, Island, Itaalia, Prantsusmaa, Jaapan jne. Otseselt soojusenergiana või elektrienergiaks muudetuna Energia tootmine
Hüdroenergia eelised ·Energiat on võimalik toota siis, kui parasjagu vaja on. ·Elektrienergia tootmine kõige odavam. ·Hüdroelektrijaamad ei saasta õhku. Hüdroenergiaga kaasnevad keskkonnaprobleemid ·Jõevee omadused halvenevad. ·Veeorganismide arvukuse vähenemine. ·Rändetõkked kaladele. ·Üleujutused. ·Majanduslik kahju (rikutud veekogu looduslikku seisundit ja liigirikkust on keeruline ja kulukas taastada). Geotermaalenergia ·Geotermaalenergia ehk geotermiline energia on Maa siseenergia, mis on põhiliselt tekkinud radioaktiivsete elementide lagunemisel. · On olemas rohkem kui ühte tüüpi geotermaalenergiat, kuid soojuse ja elektri tootmiseks kasutatakse peamiselt ainult ühte hüdrotermilist energiat. · Euroopas kasutusel 18.sajandist. · Elektrienergiat hakati tootma 20. sajandi alguses. · 1960 hakkas USA-s tööle esimene geotermaalelektrijaam. Geotermaalenergia ressursid ·Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga U,
Muu · Maa sisesoojuse s.o. kuumenenud kivimite; sulamagma ja nendega kokkupuutel kuumenenud põhjavee energia. · Laamade äärealad! Paraku ei tasu Eesti tingimustes ära geotermaalenergia sellepärast tema kasutuselevõtuks puuduvad Eestis sobivad tingimused. Geotermaalenergia kasutuselevõtt on küllaltki kallis ning seda on võimalik rakendada eelkõige vulkaanilistes piirkondades. Geotermaalenergiat kasutatakse laialdaselt Islandil. Geotermaalenergia ehk geotermiline energia on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada. Termaalvett ja auru saadakse sügavale maasse rajatud
GEOTERMAALENERGI A Ranno Lauri Helen Õispuu Sander Timm GEOTERMAALENERGIA Geotermaalenergia ehk geotermiline energia ehk maapõueenergia. See on maapõue salvestunud soojusenergia. Tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või Maa sügavusest leviva soojusena. Soodne ja taastuv energialiik. Mida lähemal maapinnale on kuuma vee või auru lademed, mida kõrgem on nende temperatuur ja mida suurem on nende mass, seda lihtsam ja odavam on nendest vajalikku energiat ammutada. Soojust kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks.
1. 18-19 saj söe ajastu: 18 saj leiutati aurumasin ning hakati kaevandama kivisütt, leiutati aurikud, rongid. Elekter võeti kasutusele 19 saj lõpp. 20 saj tänaseni Nafta ajastu: leiutati sisepõlemismootor, võeti kasutusele nafta autod, lennukid, rongid. Võeti kasutusele maagaas. Tuuma elektrijaamade ehitamine 1970nendatest aastatest. 2. 1. Taastuvad energiavarad : päikeseenergia, veeenergia, tuuleenergia, geotermiline energia, biomassi energia, Maa pöörlemisenergia, Maa gravitatsiooni energia. 2. Taastumatud energiavarad: fossiilsed kütused maagaas, nafta, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. 3. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, hüdroenergia, tuumaenergia, biomassienergia. 4. Alternatiivsed: tuule, päikese, loodete, geotermiline. 3. Esmased energiavarud: maa pöörlemisenergia, maa gravitatsiooni energia ei osata kasutada
Mardo Petrov Erki Aaver 11.B GEOTERMAALENE RGIA Mis see on? Geotermaalenergia ehk geotermiline energia on Maa siseenergia. Maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. kogu maailma energiavajadused on võimalik täita geotermaalenergiaga. Geotermaalenergiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. Islandi geotermiline elektrijaam Nesjavellir Kuiv auru jaam kõige lihtsam vanima disainiga Purske auru jaam
Alternatiivsed energiaallikad hüdroenergia ja geotermiline energia. Ressursid. Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (tuleb Kreeka keelsetest sõnadest geo, mis tähendab pinnast ja therme, mis tähendab soojust) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Seda energiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muudetakse seda elektrienergiaks. Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide
Voolu tõkestavad paisud takistavad kalade pääsu kudemis- ja toitumispaikadele. Veetaseme tõstmine võib põhjustada üleujutusi. Lisaks kaasneb looduslikult kaunite jugade kadumise ja ümbruskonna visuaalse risustamise oht. Keskkonnahoidliku elektrienergia tootmine on iseenesest tervitatav, kuid see ei tohiks ohtu seada loodusväärtuste säilimist. Tallinna tehnikaülikool GEOTERMILINE ENERGIA ehk MAA SISEENERGIA Aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia: • looduslikud radioaktiivsed elemendid • päikesekiirgus Laamade äärealad. Termaalvesi. Soojusallikaks võib olla pinnas, kivimid, pinna- või põhjavesi. Looduslik, aina uuenev soojusallikas. Tallinna Tehnikaülikool 2015 KUIDAS KASUTATAKSE GEOTERMILIST ENERGIAT Saab muuta elektrienergiaks. Saab kasutada kütteks.
ENERGIAMAJANDUS Märt Laas Mis on energiamajandus? Majandusharu, mis tegeleb energiavarade hankimisega, nendest kütuste, elektri- ja soojusenergia tootmisega ning energia edastamisega tarbijale. Milliseid energiaid kasutatakse? Tuule energia Bioenergia Veeenergia Kivisöe energia Nafta energia Päikese energia Geotermilineenergia Geotermiline energia - energia, mis tekib kui kuumad kivid Maa sisemused soojendavad vett ning tekib aur. Maa sisemusse puuritakse augud ning kuum aur liigud üles ning seejärel suunatakse aur turbiinidesse, mis panevad tööle elektrigeneraatorid. Bioenergia - taastuva energia liik, mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine kasutamisest.See on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel.
Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks. · Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Päikesepaneelid TUULEENERGIA · Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. · Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuulegeneraator GEOTERMAALENERGIA · Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (ka maapõueenergia) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. · Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Geotermaalne elektrijaam BIOENERGIA
Energeetika Mis on energeetika? Töötleva majanduse haru, mis tegeleb: energiaressurside kaevandamisega energia muundamisega sobivaks energialiigiks edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad. Energialiik-energia-tarbija Probleemid Eestis Süsinikuleke tekitab vajaduse kõrgete taastuvenergia toetuste järele ja takistab uute elektrijaamade rajamist. Elektrijaamade ehitamiseks pole raha Taastumatud energiallikad on ammendumas Saastatus Taastuvenergia allikad pole võimsad. Alternatiiv energia Puit(saepuru,höövilaastud) Turbas Päikeseenergia Tuuleenergia Hüdroenergia Laineenergia Biomassienergia Geotermiline energia Eestis kasutatavad energiallikad Tuuleenergia Hüdroenergia Prügienergia Põlevkivi energia,põlevkiviõli maagaas Iru soojuselektrijaam töötab 1978 aastast elektriline võimsus 190 MW ja soojuslik võimsus 648 MW kütab ning varustab sooja veega Tallinna Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda suurim soojatootja ...
Loomastik · 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Linnud olulised, maismaa loomi vähe · Roomajaid ja kahepaikseid ei ole · Paljud loomad taimetoidulised · Talvel on saar elutu ja tühi Üldandmed · Pealinn: Reykjavik · Keel: Island · Valuuta: Islandi kroon Rahvastik ja asutus · Rahvaarv 332 529 · 3 in/km2 · 7,4% elanikest on välisriikidest Majandus · Põhiline tuluallikas: kalandus · Maavarad: boksiit, rauamaak · Geotermiline energia- kuumaveeallikad Majandus · Metsa Islandil pole · 78% on kasutut maad, 1% kasutatakse viljakasvatusele · Kalakasvatus, kalasööt, kalajahu koduloomadele ja lindudele Kasutatud kirjandus · https://www.reisiguru.ee/riikID/66 · https://et.wikipedia.org/wiki/Island · http://wiki.gomaailm.ee/wiki/island/ · http:// www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/E L/vanaweb/9809/island.html · http:// www.nationsencyclopedia.com/Europ e/Iceland-AGRICULTURE.html
tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. · Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel). 1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi. Energia allikad pärinevad: päikese kiirgusenergiast · fossiilsed kütused · biomass · tuuleenergia · päikeseenergia maailmaruumi arenguprotsessidest · tuumaenergia Kuu liikumisest ümber Maa · tõusu- ja mõõnaenergia maailmaruumi arenguprotsessidest · geotermiline soojusenergia Kiirgusenergiast, mis langeb maapinnale · peegeldub 30% kosmosesse tagasi · 5% neeldub keskkonnas soojusena ja kiirgub lõpuks samuti kosmosesse · 20% peab ülal veeringet Vaid ~0,006% Päikese kiirgusenergiast seotakse fotosünteesil elusorganismidesse. See murdosa on nii loomade kui ka fossiilsete kütteainete moodustumise alus. Milleks on energiat vaja? Valguse ja soojuse saamiseks Toidu valmistamiseks Mootorikütuseks Masinate tööks Tahked kütused
2. vulkaanilistes piirkondades- aurude ja gaaside plahvatused vulkaanide pursete puhul 3. põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised 4. lõhkainete plahvatamised ja maa-alused tuumakatsetused TAASTUVAD JA TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD geotermiline energia- bioenergia- TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD TAASTUMATUD ENERGIAALIKAD päikese-, vee-, tuuleenergia, bioenergia(FS), fossiilkütused:põlevkivi, maagaas, turvas, geotermiline energia kivisüsi, nafta MAJANDUS metsatööstus- tootmisharu, mis tegeleb metsa langetamise, metsast väljavedamise ja töötlemisega Tselluloosi-ja paberitööstuste rajamine PABERITÖÖSTUSE PLUSSID PABERITÖÖSTUSE MIINUSED KAUBANDUS, SUUR SISSETULEKU KAHJU LOODUSELE, SÜSINIKU MÕJU ALLIKAS RIIGILE LOODUSELE JA MÕJU
Loodusvarade liigne tarbimine Praegusel ajal on inimese ja looduse vaheliseks vastuoluks eeskätt rahvastiku kasvust tingitud muutused loodusvarade kasutamises ja sellest tulenevad keskkonnaprobleemid. Loodusvarade kasutamises peegelduvad iga maa ajaloolised ja geograafilised harjumused ning sageli mõjutab maa kultuuriline ja majanduslik olukord loodusvarade kasutamist ja ammendumist rohkem kui tegelikud vajadused. Näiteks elab Ameerikas vähem kui 5% maailma rahvastikust, kuid seal tarbitakse üle 30% maailma ressurssidest. Kui varasemal ajal olid probleemid enamasti kohaliku iseloomuga või kõige enam piirkondlikud, siis praegu lähevad maakera piiratud loodusvarad jagamisele kõigi tema asukate vahel. Kogu inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt nii otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad) kui ka põllukultuure. Praegusel ajal kätkeb mõ...
Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (ka maapõueenergia) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Teoorias on võimalik kogu maailma energiavajadused täita geotermaalenergiaga. Geotermaalenergiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. On kolm erineva disainiga geotermaalenergiajaama. Kuiva auru jaamad (dry steam power plant) on kõiga lihtsama ja vanema disainiga. Kasutatakse geotermaal auru turbiinide käima lükkamiseks. Purske auru jaamu (flash steam power plant) on kõige rohkem tänapäeval. Nad tõmbavad sügavalt kuuma ja kõrge rõhuga vee madala rõhuga paakidesse ja kasutavad purskavad auru turbiinide käima lükkamiseks. Binaarse ringlusega jaamad (binary cycle power plant) on kõige uuemad ja neid ehitatakse juurde kõige rohkem. Soe geotermaalne vesi lastakse läbi teise ve...
Kenya on riik Aafrika idaosas. Piirneb Etioopia, Somaalia, Lõuna-Sudaani, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. Riigihümn Ee Mungu Nguvu Yetu (Oh God of All Creation) Pealinn Nairobi Pindala 582 650 km2 Riigikeel(ed) suahiili ja inglise Rahvaarv 38 610 097 (2009) Rahvastiku tihedus 66,3 in/km2 President Mwai Kibaki Peaminister Raila Odinga Iseseisvus 12. detsember 1963 Rahaühik silling (KES) Ajavöönd maailmaaeg +3 Kenya kuulub Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) alates 20. detsembrist 2007. Kenya teenindavas sektoris, mis aitab kaasa ligikaudu 63% riigi SKT-le, domineerib turism. Turistid, eelkõige Saksamaalt ja Suurbritanniast, on huvitatud peamiselt rannikualades...
Kogu maailma energia põhineb päikeseenergial Päikese kiirgusenergia on praktiliselt ainsaks primaarenergiaallikaks, sellest Maale saabub üliväike osa. Päikeseenergia tulemusel on tekkinud ja tekivad kõik maapealsed taastuvad ja mittetaastuvad energiaallikad, mida käsitleme maa tingimustes primaarenergiaallikatena. Energialiigid, mis ei ole otseselt seotud päikeseenergiaga: tuumaenergia, tõusu-mõõna energia, merelainede ja hoovuste energia, geotermiline energia (maapõueenergia) TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD Taastuvad energiaallikad on sellised energiaallikad, mis uuenevad pidevalt päikese kiirgusenergia arvel ja nende taastumisaeg on võrreldev inimese elueaga Biomassi energia (fotosünteesi energia) Hüdroenergia Tuuleenergia Päikeseenergia Tõusu-mõõna energia Merelainede ja hoovuste energia Geotermiline energia MITTETAASTUVAD ENERGIAALLIKAD Mittetaastuvad energiaallikad on sellised energiaallikad,
Kordamine Energiamajandus tööstusharu, mis toodab kütust ning soojus- ja elektrienergiat ning edastab energiat tarbijateni Taastuvad energiaallikad energiaallikad, mis taastuvad Taastumatud energiaallikad energiaallikad, mis ei taastu Alternatiiveenergia e roheline energia taastuvenergia Geotermiline energia maa sisene energia Loodete energia tõusu ja mõõna energia Taastumatud energiaallikad on: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas (-1mm aastas) Taastuvad energiaallikad on: päikese energia, tuuleenergia, hüdroenergia, biomassi energia, loodete energia, geotermaalne energia Energiallikate kasutamise eelised ja puudused: Nafta: + suur kütteväärtus + mitmekülgne kasutamisvõimalus keemiatööstuses + mugavam ammutada, töödelda ja transportida kui tahkeid fossiilseid kütuseid - tugev surve looduskeskkonnale - suured ...
ümbritsevatele taimedele ja mulda ning on mürgine (seepärast ei tohigi korjata seeni ja marju teede äärest).Keskmine auto, mille läbisõit aastas on 20 000 kilomeetrit ning millel on 2,0 liitrine mootor paiskab aastas õhku 5 tonni heitgaase. Küsitlusleht 1 Autokütuse reostus 1. Mis sinu arvates on peamine alternatiivkütus ? · Päike · Elekter · Vesinik · Vesi · Piiritus · Tuul · Muu (õled , geotermiline energia , tuumaenergia , eeter , etanool , maagaas , bensiin , nafta , diisel ) · Ei tea 2. Kui palju sinuarvates auto kesmiselt aastas heitgaase välja paiskab ? · 10tonni · 5 tonni · 3 tonni · 1 tonn · 500 kg · Ei oska vastata 3. Kas pooldad loodussõbralikku autot ? 4. Kuidas parandada teadlikkust autodest ja nendega kaasnevatest reostustest ? Küsitluse vastused Küsitlesin 20-t inimest
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD 12 Oliver Kikas ALTERNATIIVSE ENERGIA KASUTAMISE VÕIMALUSED EESTIS Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Alternatiivenergia ehk taastuvenergia tänases mõistes, on inimesi ümbritsenud kogu teadaoleva elutegevuse vältel. Alternatiivenergia ümbritseb meid kõiki, vähemal või suuremal määral tunnetame me kõik neid erinevaid jõude: Päikesest kiirgav elektromagnetlaine, veekogude voolavusest tulenevad jõud või erinevate rõhkkondade kokkupõrke tagajärjel tekkinud tuul. Inimesed on väga kavalalt ja otstarbekalt õppinud kõiki neid loodusnähtusid ka oma kasuks rakendama, kuid elektrienergia kasutuselevõtust tingitud tehnoloogia järsk areng on nõudnud looduslike energiaallikate kõrvalt viivitamatult arendama välja võimsama energiasaadusega tehnoloogiaid...
saadused ning kaevandatavad maavara) kui ka põllukultuure. Loodusvarad jagunevad taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad loodusvarad on need, mis säästliku tarbimise järel suudavad ennast taastada. Need on muld, mets, veevarud ja toit, aga ka osa energiast (päike, tuul, vooluvee ja biomassi energia). Inimese seisukohalt on taastuvad loodusvarad põhimõtteliselt igavesed. Taastumatud loodusvarad on näiteks maagid, kaevandatavad kütused, geotermiline energia ja tuumaenergia. Neid on vaid piiratud kogus ja nad on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul. Kui mõelda eest loodusvarade peale, siis tuleb esimesena meelde põlevkivi, mida kasutataks suuremalt osalt elektri tootmiseks. Seda kaevandatakse Ida-virumaal. Kokku kaevandatakse neljast kaevandusest: kaks maa alust, ja kaks maa pealset. Seda toodeti eelmisel aastal umbes 15 miljonit tonni. Kuna põlevkivi on Eesti oma energiaressurss, siis oleme suures osas välisenergiast sõltumatud
Island 2018 Üldiseloomustus Kaugus mandrist - 1500 km Atlandi ookeani põhjaosa Islandi vabariik Atlandi ookeani keskahelik Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril kuuma täpi piirkond vulkaanilise tekkega saar saare kogupindala - 103 000 ruutkm 65 N, 18 W Pinnamood: mägine, vulkaanilised mäed laavaväljad, liustikud, geisrid, fjordid keskmine kõrgus 557 m merepinnast Islandi vulkaaniseljaku ülevaade Laamtektoonika Island asub kahe laama - Euraasia ja Põhja-Atlandi laama piiril lahknevad laamad vulkaanilised protsessid, pidevad maavärinad, vulkaanipursked vulkaanilisi mägesid kokku 130 läbilõige saarest: Ühe maavärina iseloomustus 29. mai 2008, Islandi lõunarannik, ulatus põhjarannikuni Richteri skaalal 6,3 magnituudi sügavus 2 km Väljavõte seismograafist 29. mail 2008. aast...
Majandussektorid Primaarne ehk esimene ehk hankiv sektor- tegelevad tooraine hankimisega loodusest, nt põllumajandussaaduste kasvatamine, kalapüük, jahindus, metsandus, maavarade kaevandamine. Sekundaarne ehk teine ehk töötlev sektor- tegeleb tooraine või saagi töötlemisega, toodete valmistamise ja tarbijatele edastamisega, nt ehitus, energiamajandus, masinatööstus, keemiatööstus, arvutite tootmine jne. Eestis on hästi arenenud keemiatööstus, eriti selle kaks sektorit: põlevkivikeemia ja haruldaste muldmetallide tootmine. Tertsiaarne ehk kolmas- osutavad teenuseid, nt veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, turvalisus, õiguskaitse, teadus, meedia, turism, osad kultuurvaldkonnad. Eesti majandusgeograafiline asend Eestis saab enam-vähem kõike teha, on olemas tööjõud, maavarad ning teedevõrk. Tegu on arenenud ühiskonnaga, kõige rohkem on kolmandat sektorit ja kõige vähem on esimest sektorit. Püütakse saavutada kõig...
1) / 2) Energiaressursside liigitamine taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad: -Hüdroenergia (Veeenergia) (Hiina, USA) +odav +ei reosta - kallis ehitamine - üleujutused -päikeseenergia (USA, Itaalia) +ei reosta +igalepoole võimalik - kallis - pindala võtab palju -tuuleenergia (USA, Hiina) +ei reosta - müra - madal tootlikkus - bioenergia (Hiina, Euroopa) +keskkonnasõbralik +CO2 ei suurene - erosioon - veevajadus -geotermiline (Jaapan, Island) +ei reosta +väike mõju keskkonnale - kulutused suured (Ammendumatud- Ammenduvad- ) Taastumatud: -Nafta: (USA, Hiina) +lihtne transport +lai kasutusala - kallis - reostus -Maagaas:(USA, Venemaa) +odav transport +väiksem reostus - raske transport - torude hooldus -Tahked kütused (kivisüsi, puusüsi) (Hiina, Aasia) +Laialdane kasutus +madal hind - reostus - kall...
Energia tootmine Hüdroenergia · Hüdroenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. · Hüdroelektrijaama energiaallikaks on liikuv vesi. · Tavaliselt ehitatakse hüdroelektri- jaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektri- generaatoritega · Ehitamine on aeganõudev ja kulukas Päikeseenergia · Energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast . · Päikese ümbruses on päikese kiirgusenergia tihedus umbes 1,3 kW igale kiirguse suunaga risti oleva pinna ruutmeetrile. · Tegelikult maapinnale langeva päikese kiirguse intensiivsus sõltub kellaajast, öö ja päeva vaheldumisest, pilvisusest, õhu keemilisest koostisest, tolmu sisaldusest jne. · Päikeseenergia kasutatakse koostöös teiste energiaallikatega, mis peavad katma tarbijate energiavajadused siis, kui päike ei paista või kui tarbijate vajadus on suurem kui päikesekiirgus anda suudab. So...
Keskkonnaprobleemid Liisa Soots Juhendaja: Helvi Teigar Üldinfo · Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule Õhu saastamine · Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. · Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. · Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale. Transpordi heitgaasid · Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. · Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. · Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad t...
Elektrienergia tootmine Elektrijaam see on elektrienergia tootmise ettevõte, milles muundatakse mingi muu energia elektrienergiaks. Elektrijaamade liigitus:1. hüdroenergia kasutamisega elektrijaamad : hüdroelektrijaam ja loodete elektrijaama. 2. soojusenergia kasutamisega elektrijaamad : soojuselektrijaam (kivisüsi, põlevkivi, nafta, õlid, maagaas), tuuma elektrijaam, geoterminiline elektrijaam ja päikese elektrijaam. 3. muu energia kasutamisega : tuule elektrijaam. Hüdroelektrijaam on elektrijaam, milles voolava vee energia muundub hüdroturbiinides mehaaniliseks energiaks ja turbiiniga käitavas hüdrogeneraatoris elektrienergiaks. Seal asuvad ka automaat juhtimise ja kontrollseadmed. A. Paisuelektrijaam veetasemete vahe on tekitatud paisu abil, B. Derivatsioonijaam veetasemete vahe on tekitatud vee juhtimisega kanali või torustiku kaudu jõesängist elektrijaama. Kõrgsurve elektrijaam veetasemete vahe ...
enda kasvamisel atmosfäärist võetud; seetõttu ei suurenda biokütuste tarvitamine süsihappegaasi kogust atmosfääris. Biomassienergia (ehk biomassi kalorsus) on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomassi all mõistetakse taimset materjali, mis on põletamiseks pisavalt kuiv. Siia kuuluvad puiduhake ja -jäätmed, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, põhk, turvas jne. Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (ka maapõueenergia) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada. Termaalvett ja auru
ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, saavutamise, transportimise,kauplemise turustamise ja müügiga. Energiamajandus jaguneks kaheks haruks: · Kütusetööstus kaevandab eriliiki, kuid peamiselt fossiilikütuseid. · Elektroenergeetika elektritootmine, ülekandmine ja jaotamine tarbijale. Inimese energia vajadus jaguneb: · Valgus ja soojusenergia toiduvalmistamiseks ja enamikus kliimavöötmes ka kütteks. · Mitmesugused jõu allikad (masinad) vajavad energiat põllumajanduses, esituses, tööstuses, transpordis ja mujal. Energiavarud looduslikud kütused ja loodusnähtused, mida kasutatakse energiamajanduses. Energiavarud jaotatakse kolmeks, vastavalt sellele, mitu korda on nad loduses muutunud: · Primaarsed ehk esmased esinevad nii nagu nad looduses tekkisid, mistõttu varus on suured (nt: maapöörl...
jäägid, sõnnik ja nendest toodetav biogaas Vana prügimägi -> magistraaltorud -> Biogaas pumbatakse kokku -> 1 väike prügimägi = 1000 individuaalelamut Tuuleenergia Esimesed - tuuleveskid, purjelaevad Tuuleenergia tootmiskulud langevad pidevalt, ei saasta keskkonda Taani üks juhtivaid maid Aasta keskmine tuulekiirus 10 meetri kõrgusel on enam kui 5 m/s Eesti saarte rannikualadel on keskmine tuulekiirus 5-6 m/s Geotermiline energia Pinnasesse, kaljudesse ja veekogudesse on talletunud energiakogused Saab elektrienergiaks ja kütteks kasutada - säästes fossiilseid kütuseid Pinnasesoojus - plasttorude võrgustik u 1m sügavusel maas (3-4 m veekogus) Odav hind, kindlus ja loodussõbralikkus Elektrienergiat tarbib vaid soojuspump Hüdroenergia Taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas Saadakse vee voolamisest tekkiva energia muutmisel
Negatiivne on energiabilanss poolustel. Maakera keskmine temperatuur on +15 C. Päikese energia muudetakse roheliste taimede abil orgaaniliseks aineks. Lühiajaline kiirgus muutub keemiliste sidemete energiaks, mis kandub edasi mööda toiduahelaid. Ülekandel muutub osa energiast soojuseks ja hingamise tulemusena vabaneb energia organismide eluprotsesside jaoks. Hingamine on sisuliselt aeglane põlemine madalal temperatuuril. 5. Maa siseenergia on geotermaalenergia ehk geotermiline energia ehk maapõueenergia. Maapõues (80%) looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia. Koos laavade liikumisega põhjustab vulkaanilisi ja seismilisi nähtusi. Põhjustab maakoore t0 tõusu sügavuti. 6.Maapinnale langev energiavood sõltub geograafilisest laiusest, pilvisusest ja aluspinna omadustest. 7
langema. Muutused maailma energiamajanduses Energiaallikad jaotatakse tavaliselt kaheks suureks grupiks taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvad energiaallikad on energiakandjad, mida saadakse ja mis täienevad looduslike protsesside kaudu ning mis kasutamisel ei ammendu. Taastuvad energiaallikad võib omakorda liigitada põlevateks (puit ja muu biomass) ning mittepõlevateks (päikese kiirgus, tuul, voolav vesi jõgedes, hoovused, maapõuesoojus ehk geotermiline energia ning tõus-mõõn). Taastumatud energiaallikad on aga põhiliselt maakoorega seotud energiavarud, millest olulisemad on kunagiste taimede ja loomade jäänustest tekkinud fossiilsed kütused (nafta, gaas ja kivisüsi). Kuigi neid kütuseid moodustub põhimõtteliselt kogu aeg, toimub see moodustumine ikkagi nii aeglaselt, et see ei kata inimeste tarbimisvajadust ning neid käsitletakse siiski taastumatutena. Taastumatuks energiaallikaks loetakse ka veel uraani kui tuumaenergia allikat
Millega tegeleb energiamajandus ehk energeetika Energeetika tegeleb kivisüte, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning edastab neid tarbijale Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad Levinumad taastuvad eneriaallikad on voolav vesi, tuul, looded, päikeseenergia ja geotermiline energia. Levinumad taastumatud on fossiilsed kütused (nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas) Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees
Kindlasti oleks seisukoht selline, et mida vähem tuumaelektrijaamu seda parem. Kuna seda jätkub niigi 50-ks aastaks kõige rohkem, siis oleks arukas seda otstarbekalt kasutada ja samuti mõelda inimeste ohutusele. Niigi viimasel ajal on teadlased arvutanud kuupäevi, millal maailm peaks lõppema. See on muidugi jama, aga eks inimene ise selleni lõppude lõpuks viib. Alternatiivsed: Ma arvan, et võiks kasutada taastuvaid energiallikaid. Need oleks päikeseenergia, bioenergia, tuuleenergia, geotermiline energia ning hüdroenergia. Kahjuks on ka neil omad miinused. Näiteks Eesti peamine elektritoodang koosneb põlevkivist. Seda tehes, rikutakse maakoort ja teised kihid jäävad kasutamiseta. Samuti näiteks Eesti seisukohalt, pole nii palju päikest, tuult või veevoolu kui vaja oleks. Kuigi seda saaks rakendada maades, kus seda palju on ja siis seda eksportida. Vastupidiselt miinustele, on aga plusse palju. Igaühest veidi lähemalt:
Energiamajanduse 10 mõistet Energiamajandus - Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Taastuvad energiaallikad - sellised energiaallikad, mis uuenevad pidevalt päikes kiirgusenergia arvel ja nende taastumisaeg on võrreldev inimese elueaga. (Biomassi energia, Hüdroenergia, Tuuleenergia, Päikeseenergia, Tõusu- mõõna energia, Merelainede ja hoovuste energia, Geotermiline energia) Taastumatud energiaallikad - sellised energiaallikad, mille taastumine päikese kiirgusenergia arvel kestab inimese elueaga võrreldes tunduvalt kauem või mille taastumine on tunduvalt aeglasem kui kasutamine. (Fossiilsed kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi) Biokütused - organismide elutegevuse tulemusena tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatav või kütuseks töödeldud (vääristatud) tahke, vedel või gaasiline aine.
laste suremuse vähendamine arengumaades, abiellumisea tõstmine, poliitiline sekkumine, ümberasustamine. 2. Loodusressursside kiire vähenemine loodusvarad keskkonna osad, mida inimkond vajab olekasoluks ja kasutab tootmises, inimese tootmistegevuse objekt. · Ammendamatud (õhk, vesi, päikeseenergia), taastuvad (muld, mets, veevarud, toit, biomassi energia), taastumatud (maagid, kaevandatavad kütused, geotermiline energia, tuumaenergia) · Probleemid igapäevane ressursside kasutamine tekitab suure nõudluse kõigi materjalide järgi. · Abinõud taastuvate loodusvarade kasutamis emäär seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega, võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine, tootmise rajamine kohalikule loodusvarale, jäätmete kohapealne hooldamine, säästev ja tõhus looduavara kasutamine,
potentsiaalse energia arvel. Kuna mida suurem on vee langus seda suurem on ta potentsiaalne energia püütakse hüdroelekrijaamu ehitada suurte jugade äärde.) · Soojuseenergia. Näiteks geotermiline elektrijaam ehk maasisene energia. ( See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. · Keemilise sideme energia. Näiteks fossiilkütuse elektrijaam. (Fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid.)
Kliima muutused antud kliimas ebasobiv sügav harimine, liigne väetamine jne. 34. Kuidas vältida maavarade ammendumist? materjalide säästmine, asendamine, kasutusaja pikendamine korduvkasutus kaevandustehnoloogia täiustamine 35. Nimeta 3 energiaallikat Taastuvad hüdroenergia, tuuleenergia, päikesekiirgus, maagaas, tõusu-mõõnaenergia, geotermiline soojusenergia, biomass. Taastumatud nafta, süsi, turvas, uraan 36. Nimeta peamised taastuvad energiaallikad hüdroenergia, tuuleenergia, päikesekiirgus, maagaas, tõusu-mõõnaenergia, geotermiline soojusenergia, biomass. 37. Nimeta peamised taastumatud energiaallikad nafta, süsi, turvas, uraan 38. Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad energiatootmisega?
ENERGIAMAJANDUS MÕISTED ENERGIAMAJANDUS- ehk energeetika, majandusharu mis tegeleb energiavarade hankimise, nendest kütuste või soojus-, ja elektrienergia tootmisega ning edastamisega tarbijale. FOSSIILNE KÜTUS- orgaanikat sisaldav ainete segu mis on tekkinud tuhandeid aastaid tagasi Maal elanud organismide jäänustest, nende mattumisel maapõue ning muundumisel suure rõhu all (nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas), energiat saab nendest kätte ainult põletamisel TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad, mis ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul (fossiilsed ja tuumkütused) TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad mis on kättesaadavad nii suures koguses et ned saab kasutada lakkamatult (päikesekiirgus, tuul, voolav vesi, looded, Maa sisesoojus) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringes (biomass) TUUMAENERGIA- ehk aatomienergia, aatomituuma moodustavate elementaaro...
põlevkivist on väga jäätmemahukas. Kindlasti peaks Eesti minema üle rohkem taastuvate energiaallikate ehk alternatiivenergia kasutamisele, sest globaalsed ökoloogiaprobleemid vastanduvad üha suurenevale energianõudlusele. Vajame alternatiivseid energiavarusid, mis vastaksid keskkonnanõuetele. Üheks perspektiivseimaks energiaallikaks võib praegu pidada puitkütuseid. Samuti ka tuule-ja hüdroenergia, geotermiline ning bioenergia. Kahjuks Eestis päikeseenergia tootmine ei tasu end ära, sest meil on väga sombused ilmad ning päikest paistab küllaltki vähe. Aga kuidas lahendada selliseid probleeme? Kas tuleks oodata tehnika arenemist, mis aitaks sellest vähesest päikese- paistest energiat toota? Mina igatahes seda ei pooldaks, sest päikeseenergia tootmiseks vajaminevad seadmed läheksid meie riigile liiga kulukaks maksma ning sealt saadav kasu on liiga väike
soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energiaallikad jagunevad: · Taasutuvad (vesi, tuul, puit) · Taastumatud (nafta, maagaas, kivisüsi, turvas, põlevkivi) Maailma energiatarbimine: 1) Nafta 37% 2) Kivisüsi 25% 3) Maagaas 23% Tuumaenergia 6%, biomass4%, hüdroenergia 3%, päikese soojusenergia 0,5%, tuuleenergia 0,3%, geotermiline energia 0,2%, biokütus 0,2%, muud energiaallikad 0,8% FOSSIILSED KÜTUSED on taastumatu ressurss, kuna neid on vaid teatud kogus ja kui need otsa saavad, peab inimkond minema üle mõnele teisele energiaallikale. Nii on väidetud, et mitme viimasel aastakümnetel peetud sõja põhjuseks ei ole mitte ametlikult välja kuulutatud õigustused, vaid püüe kontrollida hädavajalikku ressurssi. Fossiilsed kütused on tekkinud surnud ja mattunud organismidest miljonite aastate jooksul.
mürkained, rasked masinad) 33. Mis soodustab kõrbestumist(antropogeensed tegurid) - toidu tootmine; ressurside mitteratsionaalne kasutamine jne. 34. Kuidas vältida maavarade ammendumist - materjalide säästmine; asendamine; kasutusaja pikendamine; korduvkasutus; kaevandustehnoloogia täiustamine. 35. Nimeta 5 energiaallikat - Taastuvad: hüdroenergia; tuuleenergia; päikesekiirgus; maagaas; tõusu-mõõnaenergia; geotermiline soojusenergia; biomass. Taastumatud: nafta; süsi; turvas; uraan. 36. Nimeta peamised taastuvad energiaallikas - Taastuvad: hüdroenergia; tuuleenergia; päikesekiirgus; maagaas; tõusu-mõõnaenergia; geotermiline soojusenergia; biomass. 37. Nimeta peamised taastumatud energiaallikad - Taastumatud: nafta; süsi; turvas; uraan. 38. Millised keskkonna probleemid kaasnevad energiatootmisega - energiavarude
...............................................4 Biokütus.............................................................................................................................4 Päikeseenergia ja Eesti.....................................................................................................5 Alternatiivenergia üldiselt Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, biomassienergia, päikeseenergia, geotermiline energia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on aeglaselt taastuv bioloogiline energiaallikas, kuid tema kasutamisel pole siiani laiendatud neid seadustest tulenevaid soodustusi, mis toetavad teiste taastuvate energiaallikate rakendamist Tuuleenergia kasutamise areng ja koht Eestis • Mehaanilise energia saamiseks: • Purjepaadid ja -laevad on kasutanud tuuleenergiat tuhandeid aastaid ja arhitektid on
elektrienergiaks tuulegeneraatorid. Kuna tuul ei ole püsiv tuleb seda kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks akupankadesse või mehaaniliseks energiaks, pumbates vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse. Päikeseenergiat rakendatakse päikeseenergia kujul päikesekiirguse soojuse või elektri tootmiseks. Elektritootmine päikeseenergiast võib toimuda päikesepatareidega või läbi soojuse. Maasoojusenergia ehk geotermiline energia on maapõues peamiselt looduslike raidoaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Energiat saab kasutada piirkondades, kus soojusvoog möödub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt ja sellised tingimused on enamasti laama äärealadel. Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Selle
1. Indoneesia asub ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel. Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jaguneb Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraalia vahel. Indoneesia asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani, kaasaarvatud Krakatoa ja Tambora, mis on mõlemad kuulsad oma laastamistöö pärast 19. sajandil. Riigil on 54 716 km rannajoont. Indoneesia pindala on 1 904 569 km2. Indoneesia saarestik on olnud tähtis kaubandusregioon alates 7. sajandist, mil Sriwijaya riik ja hiljem ka Majapahiti impeerium kauplesid Hiina ja Indiaga. Indoneesia ajalugu on oluliselt mõjutanud tema loodusvarasid himustavad võõrriigid. Indoneesia kaart 2. Indoneesia asub Kagu-Aasias. Kagu-Aasia asub lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalse kliimavö...
ränist ja magneesiumist. Selle vöö paksuseks loetakse umbes 900 km. Selles sügavuses ilmneb aine elastsus (Mohhorovitshi pind). Vööd 900 km kuni 2900 km-ni nimetatakse vahevööks, sügavamal asub nn. tuum, kus 5100 km sügavusel asub välistuuma ja sisetuuma vaheline eralduspind mida nimetatakse tuuma piiriks. Temeratuur Keskmiselt iga 100 m kohta tõuseb temperatuur umbes 3 kraadi võrra. Sellist temperatuuri tõusu nimetatakse geotermiliseks gradiendiks. Tegelikkuses on geotermiline gradient muutuv suurus ja sõltub ala geoloogilisest ehitusest, kõikudes 0-25° 100 m kohta. Suurim on see tegutsevate vulkaanide alal, suhteliselt väiksem rahuliku geoloogilise ehitusega piirkondades. Samuti väheneb geotermiline gradient sügavuse suunas pidevalt, kuni muutub nulliks. Maakoore alumisel piiril on temperatuur ca 900-1000°C piires. Maa tuuma piiril - 2000 2500 kraadi. Maa südamikus ei ületa igal juhul 10 000 kraadi.
maaressurssi Eestis pea-aegu 0,4 mln ha, mis moodustab kogu põllumajandusmaast kolmandiku. Kui kogu kasutamata põllumajandusmaast kasutusele võtta 0,2 mln ha ja selle peal energiaheina (päideroog, idakitsehernes, põldtimut) kasvatama hakata, võiks saada 11 250 GWh primaarenergia väärtuses biomassi aastas. Umbes sarnase aastase toodangu annaks keskmiselt ka energiavõsa kasvatamine, kuid aastate lõikes oleks toodang muutlikum. 1.4. Geotermiline energia Geotermiliseks energiaks nimetatakse aluspõhjas tekkivat ja seal kogunevat soojust. Pinnasesse, kaljudesse ja veekogudesse on talletunud tohutud energiakogused. Tegemist on loodusliku, päikesekiirguse toimel üha uueneva soojusallikaga, mida saab muuta elektrienergiaks ja otseselt kütteks kasutada, seejuures säästes fossiilseid kütuseid. Vulkaaniliste aktiivsusega aladel Itaalias, Uus-Meremaal ja Islandil kasutatakse ära juba
Moonde astmed: Madal T < 400'C Keskmine T = 400-550'C Kõrge T > 550'C Moondeastme määramisel saab kasutada teatud indeksmineraale, mille tekketemperatuur on teada. Kivistumisel : savimineraalid. Madal aste : kloriidid, muskoviidid, kildalised. Kõrge aste : granaadid, gneisid. Moondefaatsies maapõue osa, kus esineb alati üks kindel mineraalide kooslus. Põhilised moondeliigid ja neis tekkivad kivimid: 1)vajumismoone kiiresti vajuvate nõgude all. Madal geotermiline aste. Nõgudes, kus setete paksus ulatub 4-5km. Tekivad kildad. 2)purustusmoone murranguvööndites. Purustatud kivimid, mida tsementeerivad teised mineraalid. 3)kontaktimoone ümber magmakollete. Kõrge geotermiline aste. Reeglina peitkristalsed kivimid. 4)regionaalne moone laamade põrkepiirkondades normaalne geotermiline aste. Kõige levinum moone. Kurdmäestike piirkondades. Regionaalmoonde kivimeid liigitatakse lähtekivimite ja moondeastme alusel. Liivakivi -> kvartsiit
Ebavõrdsus inimeste vahel: 1960.a. 20% rikkamatest elanikest sai 70% maailmatulust, 1989.a. 80%. Üks tööstusriigi kodanik kulutab loodusvarasid 40 korda rohkem kui arengumaal elav inimene. Ammendamatud loodusvarad - õhk, vesi, päikeseenergia Taastuvad – mõistliku kasutamise korral võimelised uuesti end taastootma: muld, mets, veevarud ja toit, ka osa jõuvarusid –biomassi energia. Taastumatud – maagid, kaevandatatvad kütused, geotermiline energia, tuumaenergia. Näljahädade põhjused: rahvastiku kiire juurdekasv ja ebaühtlane asustustihedus. Koondumine viljakatele aladele toob omakorda kaasa ülekarjatamise, metsade hävitamise, mulla erosiooni ja kõrbestumise. Mestade hävitamine toob kaasa suure süsihappegaasi sisaldumise õhus ning hapniku vähenemise. Ökoloogia alused. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset