................................................................................................ 7 1.14.Fotoresistor.........................................................................................................7 1.15.Fotodiood........................................................................................................... 7 1.16.Päikeseelement...................................................................................................7 1.17.Fototransistor, fototüristor..................................................................................7 1.18.Valgusdiood (LED)............................................................................................7 1.19.Optron.................................................................................................................8 1.20.Infoesitusseadmetes kasutatavad indikatsioonielemendid................................. 8 1.21.ASK, LASK, FSK, detsibell......................................
Teema 4. Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed Käesolev tekst on osa abistavast j a täiendavast loengumaterj alist dots. Mihhail Pikkovi loengukonspekti j uurde õppeaines "Elektroonika alused". M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf; lk. 8...10 ja 42...51): - Valgusdiood - Fotodiood - Fototakisti - Fototransistor - Fototüristor - Optronid - Infoesitusseadmed: elektronkiiretoru, vedelkristallpaneel, plasmapaneel, elektroluminestsentspaneel Käesoleva teksti sisujaotus: 4.1 Optoelektroonika mõiste ja sinna kuuluvate seadiste liigitus 4.2 Valgustundlikud seadised 4.2.1 Fotoefekti liigid 4.2.2 Sisefotoefektil põhinevad seadised 4.2.2.1 Fototakisti 4.2.2.2 Fotodiood 4.2.2.3 Fototransistor 4.2.2.4 Fototüristor 4.2.3 Välisfotoefektil põhinevad seadised 4.2.3.1 Vaakuumfotoelement e
ELEKTRITINGMÄRGID Koostaja: Raivo PÜTSEP TALLINN 2006 SISUJUHT 1. ELEKTRISKEEMIDEST ........................................................................................................................................ 3 2. ELEKTRISKEEMIDE LIIGITUS...........................................................................................................................3 2. ELEKTRISKEEMIDE TINGMÄRKIDE MÄÄRATLUSED.................................................................................4 3. ÜLDTINGMÄRGID................................................................................................................................................6 4. JUHTMED, KAABLID JA LIINID .........................................................................................................................6 5. ÜHENDUSED JA KLEMMID. MAANDUS JA POTENSIAALI- ÜHTLUSTUS.......................
tentsiaaltõkke kõrgust ja seega muudab baasi potentsiaali emitteri suhtes. Selle tagajärjel suureneb emitterist baasi injitseeruvate vä- hemuslaengukandjate elektronide hulk. Osa neist rekombinee- rib baasis aukudega, suurim osa aga läbib kollektorsiirde, suurendades kollektorvoolu. Et FT on ÜE-lülituses, saab kollek- torivool lisajuurdekasvu IB. Tundlikum, kui fotodiiod S = 0,5 1,0 A/Lm 47 Fototüristor Fototüristor on mitmekihi- line pooljuhtseadis, mis lülitakse sisse valguse abil. Puhtal kujul fototüristori praktiliselt ei eksisteeri. Tavaliselt ainult optotüristori koosseisus. Valgustamisel seadise nendes kihtides, kuhu tungib valgus, tekivad
transistoride vastuvoolud samuti kasvavad, kuni ühe Türistoride tingmärgid vasakult paremale: dioodtüristor, trioodtüristor, jaoks transistoridest on suletav türistor, fototüristor, sümistor. baasivool piisav transistori viimiseks aktiivreziimi piirile. Edasi järgneb tänu mõlema transistori
negatiivse impulsiga ja välja positiivse impulsiga. Seega võib GTO türistor olla kas ühe või kahe tüürelektroodiga. Kaheelektroodiline konstruktsioon aga annab suuremaid võimalusi juhtahelate kujundamiseks. GTO türistore valmistatakse küllalt suurtele vooludele (kuni 350 A), kuid mitte nii suurtele vooludele kui SCR türistore. Enamlevinud kasutusalaks on elektriajamite sagedusmuundid. JOONIS 8.10. 8.8. Türistoride eritüüpe 8.8.1. Fototüristor Fototüristor erineb tavalisest trioodtüristorist selle poolest, et vastupingestatud siiret on võimalik valgustada ja valguse toimel tekkiva vastuvoolu abil türistori sisselülitada. Samal ajal toimib ta ka tavalise SCR türistorina. See võimaldab vältida käivitustrafode kasutamist türistori ja juhtahelate galvaanilisel lahutamisel. 8.8.2. Hübriidtüristorid. Hübriidtüristorides on türistoriga samasse kesta kujundatud veel mingi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
