Päikeseelement Skeemi lülitada vastupingel fotoelemendireziimis(vt ülemine joonis), siis diood muutub ise energia allikaks, välist energiat ei ole. Vool vastuvool ja päripinge valguse arvel s.o. emj. allikas! Kõigi emj allikate vool ja pinge allika sees on vastuolus emj tekitab mitteelektriline energia fotoelemendi puhul valgus, aku ja patareis keemia, elektrijaamas mehaaniline energia. fotoelemendireziim 1.17. Fototransistor, fototüristor Fototransistor Bipolaartransistor, mille baasialassetungib välisvalgus. Kollektori vool on määratud -ga. See on tundlikum kui fotodiood.
Teema 4. Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed Käesolev tekst on osa abistavast j a täiendavast loengumaterj alist dots. Mihhail Pikkovi loengukonspekti j uurde õppeaines "Elektroonika alused". M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf; lk. 8...10 ja 42...51): - Valgusdiood - Fotodiood - Fototakisti - Fototransistor - Fototüristor - Optronid - Infoesitusseadmed: elektronkiiretoru, vedelkristallpaneel, plasmapaneel, elektroluminestsentspaneel Käesoleva teksti sisujaotus: 4.1 Optoelektroonika mõiste ja sinna kuuluvate seadiste liigitus 4.2 Valgustundlikud seadised 4.2.1 Fotoefekti liigid 4.2.2 Sisefotoefektil põhinevad seadised 4.2.2.1 Fototakisti 4.2.2.2 Fotodiood 4.2.2.3 Fototransistor 4.2.2.4 Fototüristor 4.2.3 Välisfotoefektil põhinevad seadised 4.2.3
ELEKTRITINGMÄRGID Koostaja: Raivo PÜTSEP TALLINN 2006 SISUJUHT 1. ELEKTRISKEEMIDEST ........................................................................................................................................ 3 2. ELEKTRISKEEMIDE LIIGITUS...........................................................................................................................3 2. ELEKTRISKEEMIDE TINGMÄRKIDE MÄÄRATLUSED.................................................................................4 3. ÜLDTINGMÄRGID................................................................................................................................................6 4. JUHTMED, KAABLID JA LIINID .........................................................................................................................6 5. ÜHENDUSED JA KLEMMID. MAANDUS JA POTENSIAALI- ÜHTLUSTUS.......................
docstxt/125482860476476.txt
vöötkoode, samas saab kasutada kõiki 128. ASCII tähemärki. Kõik lugejad ei suuda lugeda koodi 128, seega enne kui võtate selle kasutusele, veenduge, et teie lugeja on võimeline lugema 128. koodi. Kood 93 on kasutusel ühel tarnijal, ta kasutab kahte tähemärki, et produtseerida täis ASCII-d ja sellel ei ole numbri võimalust. Seetõttu on kood 128 igati parem. Vöötkoodi lugejate tööpõhimõte Üks valgusdiood (LED) valgustab väikest vöötkoodi punkti ja fototransistor mõõdab valguse peegeldumise koguhulka. Kiire ja fototransistori liikumisel vöötkoodi peal vöötide ja tühikute muster kogutakse ja dekodeeritakse. Joonis 1. LED valgusdioodiga vöötkoodi lugeja CCD (Charge Coupled Device) all mõeldakse rida fotoelemente ühel transistoril. Erinevelt ühest fotodioodist, mis näeb ainult ühte punkti, võib CCD lugeda ristlõiget kogu vöötkoodist korraga. Vöötkoodi valgustatakse rea valgusdioodidega, mis ehitataud skänneri sisse. Joonis 2
pooljuhtelementi mõjutama ning anduri väljundis tekib pinge. Sirmrootoris on sama palju väljalõikeid kui mootoril silindreid. 3) Optilise anduriga transistorsüütesüsteem on ehituselt sarnane vaadeldud transistorsüütesüsteemidega, erineb ainult anduri ehitus ja tööpõhimõte. Selle süsteemi andurjaotur on kujutatud joonisel 21.2. Joonis 21.2. Optilise anduriga süütesüsteem. Anduril on infrapunakiirguse allikas ja fototransistor. Viimane on ühendatud süütesüsteemi juhtploki transistorlüliti juhtvooluringi. Fototransistor on pooljuhtseadis, mille juhtivust mõjutaab kiirgus selle mõjul hakkab transistor voolu juhtima. Infrapunakiirguse allikaks võib olla tavaline hõõglamp või valgusdiood. Kuna viimase tööiga on hõõglambi omast hulga pikem, siis kasutatakse valgusdioodi. Anduri tööd juhib pöörlev väljalõigetega ketas, mis on hõõglambi omast hulga pikem, siis kasutataksegi valgusdioodi
SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 1. ANDURID..............................................................................................................................4 1.1. Induktiivandur...............................................................................................................6 1.2. Magnetväljaandur........................................................................................................9 1.3. Optoelektroonilised andurid.....................................................................................13 1.4. Mahtuvusandur..........................................................................................................17 2. MITTEELEKTRILISTE SUURUSTE MÕÕTMINE.......................................................20 2.1. Temperatuur....................................
ELEKTROONIKA 1. osa 1. Mida nimetatakse elektroni väljumistööks? Väikseimat tööd, mida tehakse ühele elektronile täiendava energia andmisel ainest väljumiseks, nimetatakse väljumistööks. 2. Miks kasutatakse elektronivoo tüürimiseks negatiivset pinget? lk 9, lk 16 Elektronseadises on elektron mida nim kadoodiks ja mis emiteerib elektrone ehk saadab elektrone elektroodidevahelisse ruumi. Seejuures peab katood saama elektronide väljumistöö tegemiseks ühel või teisel kujul energiat. (lk 9) Kui anoodi ja katoodi vahele rakendada potentsiaalide vahe, mille ,,pluss" on anoodil ja ,,miinus" katoodil, tõmbab anood kuumutatud katoodist elektroodidevahelisse ruumi väljunud elektronid endale ja välises anoodi ja katoodi ühendavas vooluringis tekib vool, mida nim anoodvooluks. (lk 16) 3. Emissiooni liigid. lk 9 Sõltuvalt sellest, millisel kujul antakse katoodile välumistöö ...
mõjutab parameetrite väärtusi emitterivool. h-parameetrite sõltuvus emitterivoolust on toodud joonisel 6.28. JOONIS 6.28. Nagu graafikutelt näha, muutuvad emittervoolu muutumisel enim H22e ja h11e. Parameetrite sõltuvus kollektorpingest on vähemoluline ja sellega tuleb arvestada ainult väikestel kollektorpingetel, kus see sõtuvus järsult suureneb. 6.10. Transistoride levinumaid eriliike Phototransis tor 6.10.1. Fototransistor Fototransistor on bipolaarse transistori struktuuriga fotoelektriline seadis, mille väljundvool on tüüritav valgusvooga (on ka valgusvooga tüüritavaid väljatransistore). Poolläbipaistvasse baasikihti langev valgusvoog suurendab kollektorsiirde vastuvoolu, mis on samaväärne baasivoolu suurenemisega ning selle tulemusena suureneb ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.52 kollektorvool
mehaaniline deformatsioon, takistuse muutumine). Skaneerimine: saadetakse välja rea kood, milles skaneeritava rea väärtus 0, loetakse sellele vastav veeru kood, kui selles on toimunud teatavad muutused, analüüsitakse koodi ning leitakse vastav lüliti, mis on alla vajutet. 36. Hiir ja juhtkang: Hiir: seade, milles ümmargune kuul liigutab pööreldes kaht rullikut (vastavalt x- ja y-telg), rullikud pööravad augukestega kettaid, mille ühel pool asub valgusdiood, teisel aga fototransistor (genereerib elektriimpulsi, kui saab valgustet).. rulliku pöörlemisel tekkinud elektriimpulsid loetakse kummalgi kettal kahe transistori poolt tekitet impulssidest kontrolleris kokku ning arvutatakse hiire liikumistee. Kokku saadetakse arvutisse 3B = nupud + x-telg + y-telg. Juhtkang: koosneb kahest takistist, mida mööda saab liugkontakte libistada, muutes vastava telje takistust --> pinget. Pingemuutus registreeritakse kontrolleris ning muudetakse kahendkoodiks, mis saadetakse CPU-sse. 37
mehaaniline deformatsioon, takistuse muutumine). Skaneerimine: saadetakse välja rea kood, milles skaneeritava rea väärtus 0, loetakse sellele vastav veeru kood, kui selles on toimunud teatavad muutused, analüüsitakse koodi ning leitakse vastav lüliti, mis on alla vajutet. 36. Hiir ja juhtkang: Hiir: seade, milles ümmargune kuul liigutab pööreldes kaht rullikut (vastavalt x- ja y-telg), rullikud pööravad augukestega kettaid, mille ühel pool asub valgusdiood, teisel aga fototransistor (genereerib elektriimpulsi, kui saab valgustet).. rulliku pöörlemisel tekkinud elektriimpulsid loetakse kummalgi kettal kahe transistori poolt tekitet impulssidest kontrolleris kokku ning arvutatakse hiire liikumistee. Kokku saadetakse arvutisse 3B = nupud + x-telg + y-telg. Juhtkang: koosneb kahest takistist, mida mööda saab liugkontakte libistada, muutes vastava telje takistust --> pinget. Pingemuutus registreeritakse kontrolleris ning muudetakse kahendkoodiks, mis saadetakse CPU-sse. 37
Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... ...
pöörleb ja selle liikumine muudetakse elektrilisteks signaalideks kahe elektromehaanilse sensori abil 2. optomehaanilised, milles kuuli liikumist detekteerivad optilised sensorid. Optomehaaniline põhineb kahel (X ja Y koordinaadil) indeks kettal mis on võlli kaudu ühendatud hiire all oleva kuuliga. Kui hiirt padjal liigutada pöörlevad indeks kettad. Ketastes on augud. Ühel pool ketast on valguse allikas ja teisel pool fototransistor. Hiire liikumist saab nüüd jälgida selle järgi mitu auku on valgusallika ja fototransistori vahelt läbi liikunud. 3. optilised a. hiired, milles kuuli ei ole ja hiire liikumist detekteeritakse laseri abil. Selliseid hiiri sai kasutada ainult koos spetsiaalse hiirepadjaga, millele oli kantud tihe joontevõrk. Iga kord, kui valguskiir liikus üle musta või sinise joone, saadeti
pöörleb ja selle liikumine muudetakse elektrilisteks signaalideks kahe elektromehaanilse sensori abil 2. optomehaanilised, milles kuuli liikumist detekteerivad optilised sensorid. Optomehaaniline põhineb kahel (X ja Y koordinaadil) indeks kettal mis on võlli kaudu ühendatud hiire all oleva kuuliga. Kui hiirt padjal liigutada pöörlevad indeks kettad. Ketastes on augud. Ühel pool ketast on valguse allikas ja teisel pool fototransistor. Hiire liikumist saab nüüd jälgida selle järgi mitu auku on valgusallika ja fototransistori vahelt läbi liikunud. 3. optilised a. hiired, milles kuuli ei ole ja hiire liikumist detekteeritakse laseri abil. Selliseid hiiri sai kasutada ainult koos spetsiaalse hiirepadjaga, millele oli kantud tihe joontevõrk. Iga kord, kui valguskiir liikus üle musta või sinise joone, saadeti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
