Andres Tarand Andres Tarand on tuntud Eesti poliitik, kes on sündinud 11. jaanuaril 1940. aastal Tallinnas. Tarand on abielus Mari Tarandiga ning neil on 2 poega Indrek ja Kaarel. Andres Tarand on Tallinna Reaalkooli üks kuulsamaid vilistlasi, kes lõpetas 1958. aastal 73. lennu koosseisus. Pärast Reaalkooli lõppu asus Tarand õppima Tartu Riiklikkusse Ülikooli (TRÜ). 1963. aastal lõpetas ta kooli klimatoloogia erialal. Enne poliitikasse siirdumist jõudis Tarand tegeleda oma erialaga 27 aastat, selle aja jooksul jõudis ta olla: Nooremteadur(1968-1970), vaneminsener(1970-1973), vanemteadur(1973-1976), sektorijuhataja(1976-1979; 1981-1988), teadusdirektor(1979-1981) ja kõige lõpuks ka Tallinna Botaanikaaia direktor aastatel 1988-1990. 1990. aastal valiti Tarand lühikese vahega nii Eesti Kongressi kui ka Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmeks. Eesti Kongress oli Eesti vabariigi kodanike...
Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) Moodustamise aeg · Sotsiaaldemokraatlik liikumine sündis 1905. aastal. · 1990 asutati sotsiaaldemokraatlik erakond Liikmed · Juhatus · Volikogu · Piirkondade esimehed Programm · Kuulub vasakpoolsete parteide hulka · Erakonna eesmärk · Mission · Väärtused Aktiivsus poliitikas · Kohti riigikogus 15 · Liikmete arv 6007 · Koalitsioonis · Viis ministrit · Üks Europarlamendis SDE ministrid · Jevgeni Ossinovski (tervise- ja tööminister) · Andres Anvelt (siseminister) · Sven Mikser(välisminister) · Urve Palo (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister) · Indrek Saar (kultuuriminister SDE Euroopa Parlamendis · Marju Lauristin Sümbolika · Punane roos Aitäh kuulamast!
Euroopa Liidu juhtorganid Euroopa Liidule on omased nii valitsusevahelised kui riigiülesele koostööle iseloomulikud jooned. Valitsusvahelise koostöö raames säilitab iga liikmesriik oma iseseisvuse, riigiülene koostöö eeldab, et ühenduse iga liige loovutab osa isesvast otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Kõige autoriteetsem EL-i institutsioon seadusandlik ministrite Nõukogu tegutseb nagu rahvusvaheline organisatsioon. Teine mõjukas struktuur täidesaatev Euroopa Komisjon kujutab endast riigiülest üksust. Riigiülene koostöö keskendub enam majanduskoostööle, riigileste küsimuste puhul kuulub Euroopa Liidu institutsioonidele seaduste loomisel ja elluviimisel kandev roll. Euroopa Liidul on kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid esinduskogu (parlament), seadusandlik kogu, täidesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpank. Euroopa Liidu valitsemisinstitutsioonide ülesande...
· otsus loetaks vastuvõetuks, kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogu liikmete enamuse poolt nn kvalifitseeritud häälteenamus · otsused formuleeritakse õigusaktidena, mille kohustuslikkuse aste on erinev. Kõige rangem on määrus, siis direktiiv ja siis otsus ja arvamusavaldus Euroopa Komisjon · koosneb 25 liikmest ehk volinikust, kelle kandidatuurid nim liikmesriikide valitsuste poolt ja kelle hääletab ametisse europarlament · komisjoni juhib president · EL-i täitevvõim · allüksuseks on 26 peadirektoraati · Ülesanded: - teeb ettepanekuid ühenduse edasisse arengu kohta, algatab seaduseelnõusid ning valmistab ette MN ja EÜ istungid · jälgib MN otsuste täitmist liikmesriikide poolt · seisab EL-i õigusnormide rakendamise eest · esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides · Haldab EL-i eelarvet Euroopa Parlament
Euroopa kaart RIIK Ü K V Unitaar L O O vabariik E R RIIK R Föderatiivne S R territoorium M, E A elanikkond monarhia H L suveräänsus K a)absoluutne Konföde- I D O b) parlamentaarne ratsioon T U R U S D S VALITSUSVIISID, -VORMID demokraatia diktatuur a)parlamentaarne a)autoritaarne b)presidentaalne b)totalitaarne Unitaarriik e. ühtne riik-riik, kus suveräänsus kuulub jagamatult keskvõimule. On olemas ka kohalikud oma...
selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogude liikmete enamuse poolt ehk. Kvalifitseeritud häälteenamus. Euroopa Komisjon on 25 liiget ehk. Volinikku. Komisjoni juhuib president. Euroopa komisjon täidab mitmeid ülesanndeid: 1. teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatab seaduseelnõusid ning valmistab ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu istungeid. 2. seisab EL-I õigusnormide rakendamise eest. 3. haldab EL-i eelarvet. Europarlament valitakse iga 5 aasta järel. Saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt nende rahvaarvule. Parlamendis koondusvad saadikud mitte riikide, vaid ideoloogiafraktsioonide kaupa. Seadusandliku funktsioon on jagatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel. !) otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolekut. 2) mitmetes valdkondades on nõutav Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogude koostööd. 3) Audasude jms. väljastamisel on nõutav
Mis on demokraatia? Demokraatia tuleb kreeka pärasest sõnast ning tähendab rahvavõimu. Rahval on õigus osaleda riigi asjades. Demokraatia tunnused ja demokraatia vormid. Valimised,kodanikuühikond,koostöö. Otsedemokraatia: rahvas otsustab riiki puudutavates küsimustes ise. Esindusdemokraatia: rahvas valib endale parlamendi, kes neid esindab. Mis on riik ja riigi tunnused. Ühiskonna poliitiline korraldus, tunnused on territoorium, kodanikkond,suveräänne võim? Riikide kujunemine: millal, kus, kelle poolt ja millist tüüpi riigid esimesena rajati? Linn-Linnriik-Riik. 4000 aastat tagasi, sumerita poolt, mesopotaanias. Riigi ülesanded. Igapäevaelu korraldamine Maksude kogumine Riigi esindamine Julgeoleku tagamine Seaduste kehtestamine Unitaarriik, föderatiivne riik (selgitus+näited). Unitaarriik: ehk ühtne riik, kellel pole osalise iseseivusega territooriume. Nt: Eesti, Taani, Soome ,Japan Föderatiiven: ehk föderatsioon, liitriik ning koosneb ...
tagab direktiivis sätestatud nõude. Otsus ja arvamusavaldus adresseeritakse konkreetsele riigile, ettevõttele või eraisikule. Otsuse täitmine on kohustuslik, arvamus kannab soovituslikku iseloomu. Euroopa Komisjon EL valitsus. Alaliselt tegutsev organ, asub Brüsselis. Tegu on EL-u täitevvõimuga. Komisjon koosneb 27 liikmest ehk volinikust, kandidatuurid nim liikmesriikide valitsuse poolt ja kelle hääletab ametisse europarlament. Voliniku tegevus lähtub Euroopa Liidust. Iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest. Komisjoni juhib president Jose Manuel Barroso. Komisjoni tähtsmateks allüksusteks on 26 peadirektoraati (ministeeriumid). Euroopa Komisjoni käsutuses on u 17 000 alalist töötajat, kellest 5dik on tõlgid. Euroopa Komisjoni ülesanded: 1)Teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatab seaduseelnõusid, valmistab ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa ülemkogu istungid.
Viimane annab kõigile EL-i territooriumil elavaile isikuile õiguse taotleda Euroopa Liidu kodakondsust. Samuti näeb see leping ette, et EL baseerub kohustavail lepingutel, milledest iga EL-i täisliige-riik peab kinni pidama. Vaidlusi, mis tekivad Euroopa Komisjoni ja EL-i maade vahel, lahendab Euroopa Kohus. Maastrichti leping kinnistas ka EL-i institutsioonide staatuse, kusjuures põhiinstitutsioonideks said Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu, Europarlament, Kontrollikoda ja Euroopa Kohus. Hiljem lisandus sellele veel Euroopa Keskpank. Maastrichti leping sätestas, et EL-i riikide ja EL-i institutsioonide vahel valitsevad õiguslikud printsiibid. Nende printsiipide valgusel loovutavad EL-i riigid sujuvalt ja vabatahtlikult osa oma suveräänsusest EL-i institutsioonidele, et oleks võimalik edukalt realiseerida Euroopa Liidu Nõukogu (ka EL-i Ministrite Nõukogu) otsuseid, direktiive, määrusi ja soovitusi.
Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg...
toetatakse koalitsiooni parlamendis ikkagist negatiivne: puudub otsene koostöö ja toetus, ent ei osaleta ka vastuhääketamistel jms 14. Iseloomusta Euroopa Liidu tähtsamaid institutsioone ja nende tegevuse töötamispõhimõtteid? · Parlament - otseste valimiste kaudu viieks aastaks moodustatav EL juhtimisorgan, koosneb 626 liikmest. Olles 370 miljoni kodaniku esindaja, on Europarlament poliitiline juhtjõud, mis peab algatama uusi poliitilisi arenguid. Parlament on ka järelevalveorgan, millel on õigus kinnitada määramised Euroopa Ühenduste Komisjoni ja seda laiali saata, milleks on nõutav 2/3 häälteenamus. Parlament hääletab/kinnitab EÜ Komisjoni programmi ja juhib EL poliitikat, esitades suulisi ja kirjalikke järelepärimisi EÜ Komisjonile ja Euroopa Nõukogule. Parlament võib asutada uurimiskomiteesid EL kodanikelt laekunud kaebuste uurimiseks
Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari 7 institutsiooni: 1. Ministrite Nõukogu – EL-i õigusaktide vastuvõtmine, seadusandlik funktsioon, minister igast liikmesriigist, esindab liikmesriikide valitsuste huve. 2. Euroopa Komisjon – koostab seaduseelnõude ettepanekud, EL-i poliitika elluviimine, esindaja/volinik igast liikmesriigist nimetab valitsus ja kinnitab Europarlament, kaitseb EL terviku huve (Siim Kallas) 3. Euroopa Parlament – hääletab ametisse Euroopa Komisjoni liikmed, liikmesriikide kodanike valitud esindajad, esindab EL kodanike huve. (Kristiina Ojuland, Ivari Padar, Tunne Kelam, Vilja Savisaar-Toomast, Indrek Tarand, Siiri Oviir) 4. Euroopa Kohus – lahendab liikmesriikide jne õigusvaidlusi, kohtunik igast liikmesriigist (Uno Lõhmus) 5
täitmiseks. Direktiiv kuulub samuti täitmisele, kuid riigil on õigus otsustada, kuidas tagada sätestatud nõue. Otsus ja arvamusavaldus adresseeritakse aga ühele konkreetsele riigile, ettevõttele või eraisikule. Otsuse täitmine on kohustuslik, arvamus kannab ainult soovituslikku iseloomu. Euroopa Komisjon Võib pidada EL valitsuseks. On alaliselt tegutsev organ, mis asub Brüsselis. Komisjon koosneb 25 liikmest ehk volinikust, kelle nimetab ametisse europarlament. Iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest, nagu välissuhted, põllumajandus jne. komisjoni juhib president. Tegu on EL täitevvõimuga, volinikud vajavad bürokraatiat, tähtsamateks allüksusteks on 26 peadirektoraati, mida võib võrrelda ministeeriumitega. Euroopa Komisjon täidab mitmeid üleandeid: 1. teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatab seaduseelnõusid ning valmistab ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu istungid 2
pole, seadusandlik, töötab välja eelarve, selle peab heaks kiitma Euroopa Parlament Õigusaktid: *määrused- kohustuslikud kõikidele *direktiiv-ettekirjutus, eesmärk kuhu tuleb jõuda *arvamusavaldus-soovitus liikmesriikidele mingisuguses valdkonnas c)Euroopa Parlament- iga 5a tagant, seadusandlik, umbusaldus õigus Euroopa Komisjonile, püsiv koosseis, kodanike poolt valitud. d)Euroopa Komisjon-täidesaatev, liikmesriikide valitsuste poolt esindajaks nimetatud, ametisse hääletab europarlament Ül:algatab seaduseelnõusid, jälgib Ministrite Nõukogu otsuste täitmist liikmesriikide poolt, seisab EL-i õigusnormide rakendamise eest, esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides, haldab EL-i eelarvet e)Euroopa Kohus- kohtu seisukohavõtt on kõikidele liikmesriikidele täitmiseks kohustuslik, EL õigusakt on kohalikust seadusest üle, kohtunikud lahendavad kohtuasja sõltumatult oma riigi valitsuselt
parteide arvukus = konkurents erakondade vahel 2) üldisus- valimisõiguslike hulk võimalikult lai 3) ühetaolisus- igal häälel sama kaal 4) otsesus- kodaniku otsus kujundab tulemust maksimaalselt 22. Valimiste peamised funktsioonid Võimu regulaarne ja seaduslik vahetumine; vähendab kodanike nõudmisi; annab hinnangu senisele tööle; näitab usaldust; hariv funktsioon (et saada teada mis vaated on valijatel). 23. Viimaste valimiste tulemused Eestis · Europarlament – Reformierakond (2 kohta), Keskerakond (1), Isamaa ja Res Publica Liit (1), SDE (1), Indrek Tarand (1) · Riigikogu – Reformierakond 28,6%, Keskerakond 23,3%, IRL 20,5%, SDE 17,1% · Tartu kohaliku omavalitsuse valimised – Reformierakond 28,16%, IRL 21,08%, Keskerakond 18,44%, SDE 15,8% 24. Kaks peamist valimissüsteemi, kummagi plussid ja miinused 1) Majoritaarne- ühemandaadilised ringkonnad; ringkondade arv = kohtade arv;
(ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE=CSCE)Euroopa Julgeoleku- ja KoostööorganisatsioonEesti ühines OSCE-ga 17. septembril 1991. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE, kuni 1995. aastani Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents - CSCE) tegevuse põhivaldkonnaks on julgeolekualane koostöö riikide vahel. OSCE sai alguse di...
1)ministrite nõukogu -Nõukogusse kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja, tavaliselt minister. Ministrite nõukogu koosseis sõltub kõne all oleva küsimuse valdkonnast. Näiteks kohtuvad põllumajandusministrid, kui käsil on põllumajandus-küsimused, keskkonnaasjade arutamiseks ja otsuste tegemiseks kohtuvad keskkonnaministrid. 2)parlament - otsesed valimised. 3)komisjon -nimetatakse liikmesriikide valitsuste poolt ja kelle hääletab ametisse europarlament. 4)kohus - nimetatakse vastava maa valitsuse poolt 11. Spiiker- Spiiker (inglise sõnast speaker 'kõneleja') on parlamendi, volikogu või muu parlamentaarse organisatsiooni eesistuja. Opositsioon- Opositsioon (vastasseis) poliitikas koosneb ühest või rohkemast erakonnast, isikust või organisatsioonist, kes vastandavad end valitsusele, mõnele erakonnale või grupile, kes omab võimu. B 1.Selgita, mis on põhiseaduslik valitsemine? -Demokraatlik valitsemiskord,kus võimu teostatakse ja
Vabad valimised ja parteid 4.11.2010 Valimiste funktsioonid · Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. · Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes) Parlament ja volikogud tavaliselt 4 aasta tagant, president 4-6 aasta tagant. · Valimised võivad aset leida ka sagedamini, kuid seda ainult põhiseadusega määratud viisil- seda nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. · Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsuspartei lüüasaamine näitab kodanike eitavat suhtumi...
Euroopa Liit 1. Kümme ajaloolist sammu 1951: kuus asutajaliiget loovad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse 1957: Rooma lepinguga luuakse ühisturg 1973: ühenduse liikmete arv suureneb üheksani ja töötatakse välja ühtsed tegevuspõhimõtted 1979: esimesed Euroopa Parlamendi otsevalimised 1981: esimene nn Vahemere piirkonna laienemine 1993: ühtse turu väljakujundamine 1993: Maastrichti lepinguga luuakse Euroopa Liit 1995: Euroopa Liidu liikmete arv suureneb 15ni 2002: käibele tulevad euro paberraha ja mündid 2004: kümme uut riiki ühinevad ELiga 2. Liikmes riigid 2.1. Asutajaliikmed · Belgia · Holland · Luksemburg · Itaalia · Prantsusmaa · Saksamaa o 2.2. Laienemine ja tänased liikmed · 1973 Iirimaa, Suurbritannia, Taani · 1981 Kreeka · 1986 Hispaania, Portugal · 1995 Austria, Soome, Rootsi · 2004 Eesti, Läti, Leedu, Poole, Ungari, Tsehhi, Slovakk...
jõu. · Kolmas tugisammas hõlmab koostööd õiguslikes ja siseküsimustes nagu immigratsiooniprobleemid, asüülitaotlused, piiriprobleemid ning koostöö politseijõudude vahel. 6)EL institutsioonid, nende ülesanded, mõjuvõim PARLAMENT.Otseste valimiste kaudu viieks aastaks moodustatav EL juhtimisorgan 1979. aastast alates, käesoleval ajal koosneb 626 liikmest, olles säärasena suurim rahvusvaheline parlament maailmas. Olles 370 miljoni kodaniku esindaja, on Europarlament poliitiline juhtjõud, mis peab algatama uusi poliitilisi arenguid.Parlament on ka järelevalveorgan, millel on õigus kinnitada määramised Euroopa Ühenduste Komisjoni ja seda laiali saata, milleks on nõutav 2/3 häälteenamus.Parlament hääletab/kinnitab EÜ Komisjoni programmi ja juhib EL poliitikat, esitades suulisi ja kirjalikke järelepärimisi EÜ Komisjonile ja Euroopa Nõukogule (näiteks esitati 1994. aastal 3900 kirjalikku küsimust). Parlament võib asutada uurimiskomiteesid
Tallinn 2015 Copyright I loengupaar õppeaines “EL naabruspoliitika”: “Sissejuhatus õppeainesse, nõuded ainekursuse läbimiseks, soovitused õppematerjalide osas” (Koostas: J. Värk, PhD) 2004. aastal toimus Euroopa Liidu (EL) suurim laienemine. In corpore võeti Euroliitu siis vastu 10 riiki, kellede hulgas olid ka kõik kolm Balti riiki. Ent juba samal aastal kiitsid Europarlament ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu heaks “Euroopa Liidu naabruspoliitika”, mille eesmärgiks oli luua EL-i riikide ümber sõbralike ja paljude osas neist ka lähitulevikus EL-i liikmesriikideks kõlbulike riikide ring. Tollel ajal peeti Brüsselis silmas 17 EL-i ida- ja lõunanaaberriiki. Otsustati, et suhted nende riikidega põhinevad jagatud väärtustel nagu õigusriik, transparentne ja hea valitsemine, inim- ja vähemusõiguste austamine, turumajandus ja säästev areng
· Riigikogu valimised- Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. · Kohalikud Eesti/EL kodanik, 18+, püsiv elukoht, mille aadress on eesti rahvastikuregistris, välismaalane (vähemalt 5a elanud eestis) · Europarlament tulemused tehakse kindlaks proportsionaalsuse põhimõttel, 18+, 6 liiget valitakse, EV kodanik/Eesti kodanondsuseta EL kodanik 13. Peamised valimissüsteemid: majoritaarne, proportsionaalne ja hübriidne. · Majoritaarne e enamusvalimiste süsteem- kõige vanem, tänapäeval ntks Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas. Ühemandaadilised valimisringkonnad. Pluss on selgus ja lihtsus, igaühele arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb. Teisalt pole see
Ministrite Nõukogu otsused formuleeritakse õigusaktidena, mille kohustuslikkuse aste on erinev. Kõige rangem on määrus, mis kuulub kogu mahus täitmisele kõigi liikmesriikide poolt. Euroopa Komisjon Erinevalt Ministrite Nõukogust on Euroopa Komisjon alaliselt tegutsev organ, mis asub Brüsselis. Komisjon koosneb 25 liikmest ehk volinikust, kelle kandidatuurid nimetatakse liikmesriikide valitsuste poolt ja kelle hääletab ametisse europarlament. Volonik peab oma tegevuses lähtuma Euroopa Liidu, mitte koduriigi huvidest. Iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest. Komisjoni juhib president. Kuna tegu on EL-i täitevvõimuga, mis vastutab ühenduse tõhusa toimimise eest, siis vajavad volinikud arvukat bürokraatiat. Komisjoni tähtsamateks allüksusteks on 26 peadirektoraati, mida võib võrrelda ministeeriumidega. Euroopa Komisjon täidab mitmeid ülesandeid.
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Euroopa Liit 2013 Sisukord 2 Euroopa Liidu ajaloost 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopa...
Ühiskond I periood Ühiskonna struktuur: • 1. ehk avalik sektor (Riik) • 2. ehk erasektor (Eraettevõtted) • 3. ehk mittetulundussektor (MTÜ, SA) Ühishüve Mittemajanduslik Majanduslik • Haridus ja tervishoid • Riigimeedia • Politsei ja kaitsejõud • Teed ja tänavad • Kohus • Ühistransport • Jne Ülesanne G: 17. Kas RMK on Eesti kodanikkonna ühishüve? Põhjenda. Jah, kuna RMK poolt tehtav mõjutab kõiki Eestis elavaid inimesi ja ka turiste. Näiteks võimaldab RMK töö säilitada metsaloodust, pakkuda tasuta puhkevõimalusi jne. 18. Too kaks näidet selle kohta, mille põhjal võib väita, et RMK tegevus loob majanduslikke ja mittemajanduslikke ühishüvesid. Põhjenda. Majanduslikud ühishüved: • Teede rekonstrueerimine looduskaitsealadel • Tasuta puhkevõimaluste ...
õigusloome tulemus. EL-i institutsioonid annavad õigusakte volituste alusel, mille nad said lepingutega (esmase õiguse põhjal). Teisese õiguse ooodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. Määrused EL-i teisese õiguse aktide suhtes kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid, võrreldav riigi sees parlamendi poolt vastu võetud seaduse jõuga. Neid võtavad vastu Europarlament koos Euroopa Nõukoguga ning Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjon, määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis vahetult kohaldatav. Määrust tuleb kohaldada muutmata kujul ja vahetult, selleks pole vaja mingeid siseriiklike kehtestamisprotseduure ning riikidel pole õigust avaldada ELi määrust oma seadusandlike aktide kogus.
Olustvere TMK Raimond Mänd Pm1B Euroopa Liit Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. Aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga.Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu ajalugu ...
Euroopa Liidu ajalugu: Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit.1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimes...
3.2. - 3.4. VABAD VALIMISED. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID. VALIMISKÄITUMINE Valimisõigus · valimisõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või sinna ise kandideerida; õigus osaleda valimistel või mitte osaleda · aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57....
eesistujariigi riigipea või valitsusjuht, kes tegi seda oma põhitöö kõrvalt. Herman Van Rompuyon oli Euroopa Ülemkogu eesistuja alates 1. detsembrist 2009. Alates jaanuarist 2010 valmistab ta ette ja juhatab Euroopa Ülemkogu kohtumisi. Donald Tusk on Euroopa Ülemkogu eesistuja alates 2014. aasta detsembrist. EUROOPA PARLAMENT • Otseste valimiste kaudu viieks aastaks moodustatav EL juhtimisorgan 1979.a alates. Alates 2009.a koosneb 785 liikmest. • Europarlament on ainuke EL juhtorgan, mis peab oma kohtumisi ja debatte avalikult. Europarlamendis istuvad liikmed poliitiliste gruppide kaupa (ühiste poliitiliste vaadetega), mitte rahvuslike delegatsioonidena. • Poliitilise grupi moodustamiseks on tarvis vähemalt 29 inimest, kui nad on pärit ühest riigist, või 23 inimest, kui nad on pärit kahest liikmesriigist, 5 või 18 inimest, kui nad on pärit kolmest liikmesriigist ning 14, kui nad
8.4 Euroopa Parlament Euroopa Parlament on liikmesriikide valijaskonna esindusassamblee, mis on EL-i arengu käigus teinud läbi olulisi muutusi. Näiteks hakati otseseid valimisi sinna korraldama alles alates 1979. aastast; pärast EL järjekordset laienemist 2004 aastal on parlament suurenenud 732 saadikuni. Aja jooksul on tugevnenud ka europarlamendi roll. Kui ühenduse algaastatel puudus parlamendiaruteludel otsene mõju ühenduse seadusandlusele, siis täna kasutab europarlament 33 Valitsemine ja avalik haldus mitmetes küsimustes vetoõigust. See tähendab, et parlament võib õigusakti eelnõu tagasi lükata. Parlamendil on oluline roll ka Euroopa Komisjoni kujundamisel, kuna Euroopa Komisjoni koosseis vajab Euroopa parlamendi heakskiitu. Kui parlament ei ole rahul komisjoni tööga, võib ta komisjonile umbusaldust avaldada ning sellega komisjoni laiali saata.
NÜÜDISÜHISKOND TUNNUSED ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses, vabameelsus, inimõiguste tunnustamine ÜHISKOND suurte inimhulkadekooselu korrastatud viis INDUSTRIAALÜHISKOND keskne tööstuslik tootmine, muutis tööhõivet maj.valdkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarvu, leibkonnamudeleid, bürokraatia tugevnemine POSTINDUSTRIAALNE kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur (keskklass), mitmekesised väärtushinnangud, teenindussektori osatähtsus kasvas, haritud spetsialistid, massi..., riigipoolne maj. reguleerimine INFOÜHISKOND IKT laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus, 20. saj viimane veerand TEADMUSÜHISKOND maj. Ja valitsemises kasutatakse teadussaavutusi, pandlikkus ja innovaatilisus, teadlased, ülikoolid olulised SIIRDEÜHISKOND üleminekufaasis totalitaarselt reziimilt demokraatlikule. Algab dem vali...
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav ...
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võ...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus Referaat Euroopa Liit Juhendaja :Endla Pesti Koostaja: Tauno Silm Olustvere 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Euroopa Liit............................................................................................................................. 3 Euroopa Liidu ajalugu.............................................................................................................. 4 Euroopa Liidu laienemine........................................................................................................ 5 EL kaart....................................................................................................................
poolt hääletama kõik nõukogu liikmed. Ministrite nõukogu otsused- määrus (kuulub kõigile täitmisele!); direktiiv (iga liikmesriik saab otsustada, kuidas ta tagab direktiivis sätestatud nõude); otsus ja arvamusavaldus (täitmine kohustuslik, adresseeritud ühele inimesele) Euroopa Komisjon EK (täidesaatev)- võib pidada EL valitsuseks asub Brüsselis igast riigist üks volinik ehk komisjon koosneb 27 liikmest. Kandidaadi esitab riik ja hääletab/kinnitab Europarlament. Igal volinikul kindel valdkond. Eelkõige peab lähtuma EL huvidest mitte oma riigi. Komisjoni juht alates 2004.aastast on Jose Manuel Barroso. Ametlikud keeled- inglise ja prantsuse keel KUID töökeeled- prantsuse ,inglise ja SAKSA Ülesanded: teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatab seaduseelnõusid, valmistab ette MN ja Ülemkogu istungid; jälgib MN otsuste täitmist liikmesriikide poolt, haldab EL-u eelarvet; esindab rahvusvahelistes organisatsioonides Euroopa Parlament
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Eu...
Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas Mõiste ,,eluasemestrateegia" on erinevates keeltes erineva tähendusega ning mõiste sisu peegeldab erinevate riikide tegevuse ulatust, detailsuse määrangut ja poliitilist mõju eluasemepoliitika kontekstis. Antud töös Eesti sisulise eluasemepoliitika määratlemises juhindutakse asjaolust, et Eesti kuulub eluasemepoliitika rakendamises Kesk- ja Ida- Euroopa (edaspidi: KIE) blokki järgmiste näitajate poolest: kvaliteedilt jääb Eesti eluasemefond tuntavalt maha arenenud ja vanade Euroopa Liidu (edaspidi: EL) riikide tasemest, erastamisreformist on möödunud ainult 20 aastat; eluasemeturg on valdavalt monotsentristlik ehk eelkõige omanukuasustusel baseeruv süsteem. Uuringutest selgub, et Eesti riiki on viimastel kümnenditel mõjutanud kiire siirdeperiood kommunistlikust ühiskonnakorraldusest turumajandusele ja iseseisvunud vabariigist Euroopa Liiduga (EL) kohandunud riigini. Kuigi linnapildid annavad s...
Soovitame kirjutada Briti inglise keel ja Ameerika inglise keel. Kirjutage Euroopa puuetega inimeste aasta. Sõna vastlapäev on väikese algustähega. Males on Šveitsi süsteem (kohanimeline täiend suure algustähega). Õige on väikese algustähega aasta õpilane, aasta õpetaja. Õige on üleeuroopaline, mitte „üle-Euroopaline“. Kirjutage Soome kelk. Börsikrahhi aegu on must teisipäev, must neljapäev ja must reede (kõik väikeste algustähtedega). Õige on kirjutada europarlament (väikese algustähega). Õige on Antiik-Kreeka. Õige on kirjutada väikese algustähega emadepäev. Kirjutage Saksa kvaliteet. Kirjutage Stalini-aegne (mitte „staliniaegne“). Õige kirjapilt on Tallinna kilud. Õige on kirjutada jaanituli, jaanipidu, jaaniõhtu, jaaniöö (väikese algustähega). Kirjutage Lahemaa rahvuspark. Kirjutage emake Volga (Volga jõe kohta). Õige on kirjutada kuldmedal (väikese algustähega). Sama moodi ka hõbemedal ja pronksmedal.
ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjek...
Õige on kirjutada Euroopa puuetega inimeste aasta. Sõna vastlapäev on väikese algustähega. Males on Sveitsi süsteem (kohanimeline täiend suure algustähega). Õige on väikese algustähega aasta õpilane, aasta õpetaja. Õige on üleeuroopaline, mitte ,,üle-Euroopaline". Õige on kirjutada Soome kelk. Õige on kirjutada Tiziani punane. Börsikrahhi aegu on must teisipäev, must neljapäev ja must reede (kõik väikeste algustähtedega). Õige on kirjutada europarlament (väikese algustähega). Õige on Antiik-Kreeka. Õige on kirjutada väikese algustähega emadepäev. Õige on Stalini-aegne, mitte ,,staliniaegne". Õige kirjapilt on Tallinna kilud. Õige on kirjutada jaanituli, jaanipidu, jaaniõhtu, jaaniöö (väikese algustähega). Õige on kirjutada Vahe-Eesti. Kirjutage Lahemaa rahvuspark. Õige on kirjutada kuldmedal (väikese algustähega). Sama moodi ka hõbemedal ja pronksmedal.
Padar), liberaaldemokraadid (Kristiina Ojuland, Siiri Oviir, Vilja), rohelised (Indrek Tarand), konservatiivid ja reformistid, ühendatud vasakpoolsed ja Põhjamaade rohelised, vaba ja demokraatlik Euroopa, fraktsioonitud (liikmeid vast ei pea teadma). Euroopa komisjon on sisult Euroopa valitsus e. täitevvõim. See on alaline organ, mis tegutseb Brüsselis. Sellel on 26 volinikku (+president Barroso). Nad kandideerivad oma riigist (aga ei tohi olla erapoolikud), ametisse hääletab Europarlament. Volinik on nagu minister, tal on kindel valdkond, mille eest ta vastutab. "Ministeeriume" kutsutakse peadirektoriaatideks. Ametlikud keeled on inglise, saksa ja prantsuse, aga kõik tuleb tõlkida kõigisse EL keeltesse. Komisjoni ülesanded: algatada seaduseelnõusid, valmistada ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu istungeid, jälgida Ministrite Nõukogu otsuste täitmist (nt suhkrutrahv), hallata EL-i eelarvet, esindada EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides. Seadusandlik võim:
1. Otsuste vastu võtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek uute liikmete vastuvõtt, parlamendi valimiste muutmine, euroopa keskpanga tegevus ja euroopa kodakondsuse küsimused. 2. Olemasolevate liidulepingute muutmise, uute algatamise või ratifitseerimise(kinnitamine) osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust. Näiteks paljud lepingud ratifitseeritakse liikmesriikide parlamentide poolt. Europarlament ei saa ka osaleda välis- ning julgeolu poliitika küsimuste arutamisel. 3. Mitmes valdkonnas on nõutav parlamendi ja ministrite nõukogu koostöö transport, keskkond, arenguabi, tööohutus. Kahe institutsiooni koostöö tähendab, et otsuse projekt läbib kummaski kogus 2 lugemist. Tuleb siiski tõdeda, et erimeelsuste korral jääb peale reeglina Ministrite Nõukogu seisukoht. 4. Mõnes tundlikus küsimuses nagu tarbijakaitse ning diplomite vastastikuse
11. MAI 1992 Kaubandus- ja majanduskoostöö leping (Trade and Economic Cooperation Agreement) JUULI 1994 Vabakaubandusleping (Free Trade Agreement) Jõustus 1. Jaanuar 1995 NOV. 1994 Eestist sai Lääne-Euroopa Liidu (WEU) assotsieerunud liige 12. JUUNI 1995 Euroopa Leping e assotsiatsioonileping (Europe Agreement või Association Agreement) Riigikogu ratifitseeris 1. august 1995; Europarlament ratifitseeris 15. november 1995; Viimane liikmeriik ratifitseeris 19. november 1997 JÕUSTUS: 1. veebruar 1998 28. NOVEMBER 1995 Eesti Vabariigi Valitsuse avaldus Euroopa Liiduga liitumiseks. Sellest sai alguse liitumisprotsess. EL lepingu artikkel 0 Liidu liikmeks astumise avalduse võib esitadaiga Euroopa riik. Ta esitab avalduse nõukogule (Euroopa
arutatakse põhimõttelisi küsimusi Ministrite Nõukogu, loodi 1967 - seadusandlik võim, koosneb liikmesriikide ministritest, igat riiki esindab 1 minister, koosseis muutub olenevalt sellest, mida arutatakse. Nt põllumajandusteemadel kohtuvad põllumajandusministrid jne. Euroopa Komisjon tinglikult EL valitsus, alaliselt tegutsev organ. Komisjon koosneb 25 (või 27?) liikmest ehk volinikust, kelle kandidatuurid on esitatud liikmesriikide valitsuste poolt ja kelle hääletab ametisse europarlament. Euroopa Komisjoni ülesanded: · teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatab seaduseelnõusid ja valmistab ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu istungid. · jälgib Ministrite Nõukogu otsuste täitmist liikmesriikide poolt, määrab rikkumisel trahve (suhkrutrahv Eestile) · seisab EL-i õigusnormide rakendamise eest · esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides · Hhaldab EL-i eelarvet
Aatomienergia Ühendus ja Euroopa Majandus Ühendus. Lõptulemuseks oli Euroopa Ühendus. Suurbritanniat ei olnud liitu võetud, sest kardeti, et sealt kaudu hakkab oma mõju avaldama USA. Kartjaks number üks oli Prantsusmaa. Kuid 1973 langes Prantsusmaal presidendi kohalt de Gaule. Selle tulemusena liitusid Euroopa Ühendusega Suurbritannia, Iirimaa ja Taani. Norra esitas avalduse ühendusse astumiseks, kuid rahvahääletusel ei kiidetud seda heaks. 1979 - otsevalimistel valiti esimest korda europarlament. 1981 - Kreeka liitus Euroopa Ühendusega. 1985 - Liidust astus välja Gröönimaa. 1986 - Liitusid Portugal ja Hispaania. Liidus oli 12 liikmesriiki. Sellest ka Kaksteist tähte EÜ lipul. 1992 Mastrichti lepingud - sõlmiti uus liiduleping. Euroopa Ühendusest sai Euroopa Liit. Lepingutega suurendati ELi juhtivate organite (parlamendi ja ministrite nõukogu) mõjuvõimu. Alates sellest ajast peavad kõigi liikesriikide parlamendid ratifitseerima uue liikme värbamiseks
66%-lt liidu keskmisest 74%-ni. Rikkaima liikmesriigi Luksemburgi SKt oli 1995. a 165% EL-i keskmisest, vaeseimal liikmesriigil Kreekal 63%. Seevastu 1986-1995 ei vähenenud SKT erinevus kümne rikkama ja kümne vaesema EL-i piirkonna vahel. 1987 jõustus ühtne Euroopa akt alus ühisturu loomiseks (lõplikult 31.03. 1992). See aitas oluliselt kaasa ühenduste arengule. Kaotati igasugused tollivälised piirangud, mis kaubavahetust takistasid. 1.01. 1993 hakkasid kehtima EL 4 põhivabadust. Europarlament sai vetoõiguse assotsiatsioonilepingute ja uute liikmete vastuvõtmise heakskiitmisel (nt Iisraeli, Süüria, Türgi ja Maroko assotsiatsioonilepingute jõustumine lükati edasi). Parlamendi nõusoleku muutumine kohustuslikuks mitmes muus küsimuses tugevdas demokraatlikku kontrolli. Samas tõusid esile euroskeptikud, kelle eestkõnelejaks oli ranget eelarve- ja liberaalset majanduspoliitikat pooldanud Margaret Thatcher. Erinevalt vanadest liikmesriikidest pooldasid uued liikmed
8 6 5 1 2 3 4 5 6 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 6 7 8 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 2 3 4 5 6 7 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 4. Kodutöö Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Exceli valemeid, töövahendeid ja Visual Basic' protseduure kasutades lahendage allolevad ülesand Kasutage Exceli valemites nimesid, kui see on mõistlik. Määrake väärtustele sobivad vormingud. VBA programmides kasutage lahtritele ja lahtriplokkidele viitamisel kindlasti isemääratud nimesid, Valemid töölehel peavad olema kopeeritavad ühe veeru/rea või terve tabeli jaoks. Vajadusel lisage abilahtreid/abiveerge. Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 6. detsember kell 2 Töölehel Coronavirus on andmed koroonaviirusesse nakatunute kohta erinevates riik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
