Otsingule "erik aru" leiti 3232 faili

Hans-Erik Laansalu alias Erik Tohvri
21
doc
2 1. Sissejuhatus..................................................................................................................3 2. Elulugu...
Uurimistöö - Keskkool
15 allalaadimist, 0 arvamust
STRESS
2
docx
B-tüüp kaldub olema: kehv võistleja, rahulik, kannatlik, alalhoidlik, lõõgastunud, rahulolev, rutiini nautiv, pikaldane, rõõmus tehtud töö üle. Puhtaid A- või B-tüüpi inimesi leidub harva – enamasti esinevad mõlema tüübi omadused koos –, kuid need, kellel on A-tüübi iseloomuomadused ülekaalus, ei tule sageli stressiga toime. Liigset stressi saab vältida lähedaste inimeste toetusega. Vahest oled kuulnud ütlust: “Üks õun päevas hoiab haigused eemal”. Ameerika Arstide Liit on selle rahvatarkuse sõnastanud ümber järgmiselt: “Sõber su kõrval hoiab arstist eemal”. Lähedaste inimeste toetus võib olla nii otsene, kui kaudne. Kui sa oled ümbritsetud hoolivatest pereliikmetest ja sõpradest, on sul nendele toetudes kergem muuta tavapärast käitumist tervise huvides (loobud suitsetamisest, tegeled tervisespordiga). Solvumise või suurema rahasumma kaotamise puhul võib inimene arvestada oma lähedaste moraalse ja materiaalse toetusega. Kriisisituatsioonis on hea kui sul on keegi, kellelt abi küsida...
Bioloogia - Põhikool
29 allalaadimist, 1 arvamus
VANURIIGA
17
doc
2. Alzheimeri tõbi.....................................................................................................7 2.3.3. Tähelepanu. Aisting. Taju ...................................................................................8 3. SOTSIAALNE AKTIIVSUS JA SUHTLEMINE ........................................................9 4. PSÜÜHILINE VANANEMINE ...................................................................................10 6. VANADUS ERIK ERIKSONI JÄRGI ........................................................................13 7. VANADUS KASTENBAUMI JÄRGI..........................................................................14 8. SURM KUI ARENGU LÕPPSTADIUM ....................................................................15 KOKKUVÕTTE................................................................................................................ 16 KASUTATUD KIRJANDUSALLIKAD .........................................................................17...
Ajastud-Hilisromantism-Postmodernism
9
doc
sümfoonia – sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. transkriptsioon – muusikapala seade teisele instrumendile või ansamblile. virtuoos – täiusliku musitseerimistehnikaga pillimees või laulja. Heliloojad. Kutselised: Rudolf Tobias –Teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni). Rahvusvaheliselt tunnustatud helilooja ja orelikunstnik. On meie 50-kroonise peal. Tähtsus: Esimene kantaat, esimene avamäng(‘Julius Caesar’), esimene klaverikontsert, esimene keelpillikvartett. sümfoonilisele muusikale aluse panija. Teosed: Oratoorium ‘Joonase lähetamine’. Vokaalsümfooniline teos "Eks teie tea". Artur Kapp – kompositsioonipedagoog. Rõhk eelkõige instrumentaalmuusikal. Loomingut iseloomustavad tõsidus, filosoofilise kallakuga ainestik. Tema teostele on omane selge vorm, väga palju on kasutatud polüfooniat. Eeskujuks Johann Sebastian Bach. Tähtsus: Kapp on üheks esimeseks eesti heliloojaks, kes käsitleb oma teostes inimese siseheitlusi (heaks näiteks oratoorium "Hiiob")...
Muusikaajalugu - Keskkool
186 allalaadimist, 1 arvamus
Ärkamisaeg ja Eesti esimesed mittekutselised heliloojad
5
doc
Lüüriline tundelaad valitseb ka isamaalistes lauludes. -Friedrich August Saebelmann – (26. IX 1851 Karksi - 7. III 1911 Paistu), Helilooja, koorijuht ja pedagoog. Sündis Karksis köster-organisti perekonnas. Vanema venna (Aleksander Kunileid) eeskujul hakkas ta üsna noorelt klaverit õppima. 1871. aastal lõpetas Valgas Janis Cimze seminari ning suundus Peterburi, kus tegutses õpetajana Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874. aastal astus Saebelmann esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi C. van Arcki klaveriklassi. Õppis seal ainult ühe aasta, misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle kooliõpetajana. 1880. aastast töötas Paistus kihelkonnakooliõpetajana ja köster-organistina. Etendas suurt osa Viljandimaa muusikaelus: esines organisti, pianisti ja t¹ellistina, andis klaveritunde (õpilane Juhan Aavik), asutas suure meeskoori, juhatas maakondlikke laulupidusid. Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, millest enamus ei erine palju saksa liedertafellikest lauludest. Need on vähenõudliku harmooniaga lihtsad salm...
Muusika - Keskkool
152 allalaadimist, 1 arvamus
Spetsiifilised isiksushäired
14
doc
Isiksusehäired klassifitseerinud nii Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) oma RHK-süsteemiga kui ka Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon (APA) DSM- süsteemiga (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). RHK-10 on rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon (WHO Eesti 21.04.2007), mis sai heakskiidu 1990 aastal ning võeti Maailma Tervishoiuorganisatsiooni liikmesriikides kasutusel aastal 1994 (WHO 21.04.2007). Rahvusvaheline Statistline Instituut (International Statistical Institute) andis välja esimese väljaande, mida tunti nime all International List of Causes of Death. Maailma Tervishoiuorgani...
Rasvumine
6
doc
Enam kui pooled ameeriklased on praeguseks ülekaalus või rasvunud. RASVUMIST võib defineerida kui liigse rasva kogunemist organismi sellises ulatuses, et sellega kaasnevad tervisele negatiivsed tagajärjed. Inimene arvestatakse rasvunuks, kui tema keha rasvasisaldus on võrdne või ületab 30-35% naistel ning 20-25% meestel. Ideaalkaal. Kindlustusfirmad on statistiliste andmete põhjal koostanud tabelid ideaalkaalust ja suremuse määrast. Rasvumise määratlemisel kasutatakse kaalu ja pikkuse suhet. Kehamassiindeks (KMI) on saavutanud üldist he...
Rootsi aeg
2
doc
mõisted ja aastaarvud(1620-1721)
Ajalugu - Keskkool
135 allalaadimist, 4 arvamust
USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel
1
doc
Mõni majandusteadlane arvab, et kriisi oleks saanud vältida, kui uutesse tööstusharudesse oleks vähem raha investeeritud), majanduse riikliku regulatsiooni puudumine (sissetulekute ebaühtlast jaotumist on samuti peetud kriisi peapõhjuseks, USAs kuulus 1%-le rikastele 63% elanikkonna sissetulekust, samas kui 93%-le vaestele langes vaid 4%sissetulekutest), Euroopa majanduse nõrkus (reparatsioonide ja sõjavõlgade tasumisega hädas olnud eurooplased ei suutnud oma majandust korda seada ega ka Ameerika kaupu osta. Ka president Hoover süüdistas kriisi puhkemises eurooplasi), USA impordipoliitika (ameeriklased kehtestasid liiga kõrged tollitariifid sisseveetavatele kaupadele, mis põhjustas majanduslikku langust ka teistes riikides) ning USA immigratsioonipoliitika (sisserände piirangud olid nii USAs kui ka Euroopas rassistliku värvinguga, samas pidurdas see ka tarbijaskonna kasvu. Probleemi süvendas ka 1920-ndail aastail vähenenud sündivus). Sellest aitas väljuda Franklin Delano Roosevelt, kes presidendiks valituna esitas kohe rah...
Ajalugu - Keskkool
78 allalaadimist, 1 arvamus
USA-Nõukogude Liit
1
doc
Võidutses majanduslik liberalism. 1920-aastatel kasvas kuritegevus, üks selle põhjusi oli kehtestatud keeluseadus (alkohoolsete jookide valmistamist, müüki ning sisse- ja väljavedu keelav seadus). Tekkis maffia (Al Capone). Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas. 1929. a. 1932. aastani vähenes tööstustoodangu maht 50%, paljud jäid töötuks. Edgar Hoover jäi põhimõtte juurde, et riigi asi ei ole majandust juhtid...
Ajalugu - Keskkool
90 allalaadimist, 0 arvamust
Robert Houdin - uurimustöö
49
doc
Houdini elust ja tegevusest on tänu talle endale üsna palju teada – peaaegu kõik allikad, kus on tema tegevust tutvustatud, põhinevad Houdini enda memuaaridel. Kolmandas peatükis üritan ma anda ülevaate panusest, mille on Robert-Houdin oma tegevusega ühiskonnale, selle hulgas eriti mustkunstile ja tehnikale, andnud. Lisaks olen seal kirjeldanud mõningaid Houdini leiutisi ning automaate, mida nende valmistamise ajal lausa imedeks peeti. Kuigi Robert-Houdin on vägagi tunnustatud, aetakse teda pahatihti segi Ameerikast pärit põgenemiskunstniku Harry Houdiniga. Tegelikult võttis Erich Weiss enda esinejanimeks Houdini just nimelt Robert-Houdini järgi, lootes saada sama suureks mustkunstnikuks nagu prantslanegi. Nii võibki sõnastada selle uurimustöö eesmärgi – anda ülevaade Jean-Eugene Robert-Houdini suurusest. 6 1. MUSTKUNSTI JA ILLUSIONISMI AJALUGU 1.1. Vanaaeg Illusioonid tekkisid varem kui 2900 aastat enne meie ajaarvamise algust Muistses Eg...
Ajalugu - Keskkool
80 allalaadimist, 7 arvamust
Euroopa kontinendi ülevaade
1
doc
Norras Sogne fjordi laskuv 275 m kõrgune Vetti juga ning Geirangeri fjordi seitsme haruna laskuv Seitse Õde. Rootsis, Soomes, Karjalas ja Koola ps. palju järvi (Vänern, Vättern, Inari, Laadoga, Onega, Saimaa järvistu). Kiire voolu ning pehmete talvede tõttu ei teki jõgedele harilikult jääkatet. I-Euroopa lauskmaal arvukalt pikki ja aeglase vooluga transiitjõgesid, mis läbivad väga erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid (Volga, Dnepr, Wisla), põhjaosa jõed veerikkamad, kevadeti suured üleujutused (laiades, madalates lammiorgudes), lõunaosa jõed vanemad, tavaliselt sügavamates orgudes, veetasemed kõiguvad sesooniti (sademed, lume sulamine). Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandrijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena (Valdais, Masuurias). Suured järved, limaanid (mereveega üle ujutatud kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud), Lõuna-Ukrainas, Musta mere rannikul. Lääne- ja Kesk-Euroopa suured jõed (Elbe, Rein, Seine) saavad sageli alguse mäestikes...
Geograafia - Keskkool
72 allalaadimist, 0 arvamust
Loodusvööndid spikker - murenemine-tundra-mandrijää-taimkate jne
1
doc
Mandrijää on väheliikuv jääkate. Mandriliustik on libisev jääkate. Jäämägi on mandriliustiku murdunud tükk. Murenemine on temperatuuri Kliimavöönd Loodusvöönd muutumisel kivimite pragunemine. Polaarne Polaarkõrb,igijää. Tundra: 65-75º pl (P-Ameerika, Lähispolaarne Tundra Euraasia); lähispolaarne, talvel Parasvööde Okasmets, leht- ja arkt. õhumass, külm, kuiv, -15º - segamets, rohtla. -20º, suvel PÕM, jahe, niiske, Lähistroopiline Igihaljas mets ja polaarpäev, 10º, 150-400 mm. põõsastik, niiske Euroopa osa soojendab P-Atlandi lähistroopiline hoovus, Ameerika rannikut mets....
Geograafia - Keskkool
265 allalaadimist, 1 arvamus
Maa ajalooline areng spikker
1
doc
Taastumatud loodusvarad – Ammenduvad loodusvarad, mida on võimatu taastada või mille taastamine võtab miljoneid aastaid aega (kõik maavarad). Sudu – Suitsust ja suitsulisanditest mürgine udu. Ürgaegkond – Algas laamade liikumine. Aguaegkond – Suured kurrutused. Vanaaegkond – Oli ainult üks manner Pangaea. Suured kurrutusperioodid. Pandaea hakkas lagunema, tekkisid Lauraasia (P-Ameerika, Euraasia) ja Gondvana (L-Ameerika, Aafrika, Austraalia, Antarktis, Hindustani ps.). Keskaegkond – Tugev kurrutus, kus tekkisid uuemad mäestikud. Kujunesid uhtmadalikud. Uusaegkond – Jaotatakse Paleogeeniks, Neogeeniks ja Kvaternaariks. Rängad vulkaanipursked ja maavärinad. Tekkisid Malawi, Baikali ja Tanganjika järv ning Punane meri. Kujunes Vaikse Ookeani tulerõngas. Kujunesid välja tänapäevased mandrid. Jääajad. Vanade mägede tipud on aegade jooksul muutunud ümarateks, nõlvad laugemaks ja kogu mäestik on madaldunud. Uuemad m...
Geograafia - Keskkool
117 allalaadimist, 0 arvamust
Rohtlad
1
doc
Puid ei kasva seal sademete vähesuse tõttu. Euraasias on rohtlad levinud pideva vööndina Ukrainast üle Venemaa lõunaosa ning Kasahstani põhjaosa kuni Mongoolia ja Hiinani ning laiguti Ungaris. P-Ameerikas katavad rohtlad USA keskosa ja Kanada lõunaosa, L-Ameerikas on neid Argentiinas, Brasiilia lõunaosas, Uruguays ja Paraguays. Aafrikas esineb neid ainult LAV-I keskosas. Rohtlavööndis sajab aastas 200-400 mm, jaanuari keskmine temp. on –5 kuni +5ºC, juulis aga +15 kuni +25ºC. Aastaaegu on 4. Kuiva aja elavad paljud taimed üle säilitades veevaru oma maaalustes osades – paksudes juurtes, mugulates või sibulates. Rohtlaid ohustavad kuivuse tõttu tulekahjud. Kuigi taimede maapealsed osad võivad hävida, säilivad maaalused osad...
Geograafia - Keskkool
145 allalaadimist, 0 arvamust
Riik ja ühiskond
2
doc

Autori kodulehekülgkool.spikriladu.net:
Kodanikuõpetus - Keskkool
157 allalaadimist, 2 arvamust
M-Bulgakov - Meister ja Margarita - kokkuvõte
2
doc
Kadunud Berilozile kuulunud korteris käib tol päeval mitmeid külalisi. Esiteks saabub sinna Berilozi tädimees Poplavski, kes kadunud sugulase korterit endale himustab. Ometi kaob ta korterist sama kiiresti, kui tuli. Teiseks külastajaks on murest murtud einelauapidaja, kellele oli eelneval päeval tasutud kümnerublalistega, mis hiljem tavaliseks paberiks muutusid. Woland muudab paberid Ande Andekas-Lammutaja taas kümnerublalisteks ning ennustab einelauapidajale surma maksavähi tõttu. Sellest satub einelauapidaja veel suuremasse segadusse ning tormab kiiresti arsti juurde, kes ta läbi vaatab, leidmata midagi murettekitavat. Meistri armastatu, kelle nimi on Margarita, ärkab ühel hommikul üles tundega, et sel päeval peab midagi juhtuma. Ta sõidab Kremli müüri ääres...
Kirjandus - Keskkool
1899 allalaadimist, 60 arvamust
Motivatsiooniteooriad
5
doc
Steers ja Porter järeldasid seitsmeteiskümne uuringu ülevaatest, et kahe Maslow teooria keskse aspekti kohta ei ilmnenud lõplikku tõendust. Esiteks ei ilmnenud ühtegi tõendust, et inimeste vajadused on klassifitseeritud viieks selgelt eristuvaks kategooriaks või et need kategooriad on korrastatud mõnes spetsiaalses hierarhias. Teiseks on küsimuse all progressiivne vajaduste rahuldamine hierarhia alumiselt astmelt kõrgemale astmele. - David McClelland’i vajaduste teooria: David McClelland oli ameerika psühholoog, kes väitis, et peamiseks liikumapanevaks jõuks ei ole bioloogilised vajadused, vaid sotsiaalne motivatsioon. McClellandi vajaduste teooria keskendub kolmele vajadusele: 3 - Saavutusvajadus (achievement): see on vajadus tüürida parima poole, püüd olla edukas. Motivatsioon muutub vastavalt inimese saavutusvajaduse tugevusele. McClellandi järgi on kõrge saavutusvajadusega inimesed enamasti edukad ettevõtjad; - Suhtlemis- ja liitumi...
Kreeka - nimed ja mõisted
2
doc

Autori kodulehekülg www.abiks.pri.ee

Ajalugu - Keskkool
90 allalaadimist, 5 arvamust
Hüdrosfäär
1
doc

Autori kodulehekülg www.abiks.pri.ee

Geograafia - Keskkool
157 allalaadimist, 5 arvamust
Muu