Enesekehtestamine

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti. Loe siit kuidas punkte saada 98 korda Seda faili on alla laetud 98 korda 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis 01/11/2009 Kuupäev, millal dokument üles laeti

Lõik materjalist

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsialtöö õppetool
KÕ 1 ST 2


Alfia Matrossova

Suhtlemisõpetus
Enesekehtestamine
Referaat


Aineõpetaja:Kaja Altermann




Mõdriku 2009
Sisukord
1.Sissejuhatus


Selle teemaga olen ennegi kokku puutunud, kuid valisin sellepärast,et kinnitada ja täiustada oma
teadmisi.
Tugiisikutel, õpetajatel, kasvatajatel ka kindlasti kõikidel teistel on raskusi enesekehtestamisega,
nad võivad kaotada enesekindluse ja enesest lugupidamise. Pidev ennast süüdistav tunne, kui ütled
„ei“ millegi kohta ja mõnikord vastutahtmist „ja“. Vahest võib tunduda keeruline paluda abi ja
tunned end süüdi ja kimbatuses, kui abi pakutakse.
Tegelikult on igal inimesel õigus anda teada teistele, mida ta tunneb või vajab. Kui seda ei tehta,
„eitakse“ oma tähtsust ja tekitatakse stressi iseendale ja teistele.Teised inimesed ei oska lugeda
mõtteid.Neil on õigus teada ja mõista minu tundeid.
Enesekindlus aitab säilitada ja soodustada suhteid oma hooldatava, teiste pereliikmete ja
spetsialistide vahel.Enesekehtestamine tähendab eelkõige positiivsust, kuid mitte agressiivsust.Peab
lihtsalt olema kindel oma arvamuses ning soovides peab küsima otse.Tuleks vältida kautseid
mõtteid, sest see võib tekitada mittemõistmist.




2.Mis on enesekehtestamine?
"Igatahes mitte täiest kõrist kaaslase peale karjumine, kui hing lõplikult täis läheb.
Eestimaal peetakse paraku üllatavalt tihti agressiivset käitumist enesekehtestamiseks ja ei kujutata
ettegi teistsuguseid võimalusi ennast maksma panna.
Rakenduspsühholoogias toimus aga juba umbes kakskümmend viis aastat tagasi suur murrang
enesekehtestamise käsitlemisel. Tuntud California psühholoog Thomas Gordon (keda tuntakse
eelkõige efektiivsustreeningu loojana) hakkas propageerima vaatekohta, et enese eest seismine saab
laiemas plaanis edukas olla üksnes siis, kui arvestatakse ka teiste asjaosaliste huvisid. Kui ma
konfliktses olukorras arvestan üksnes endaga ja surun teistele peale enda jaoks soodsa lahenduse,
tekib neis väga tõenäoliselt (vähemalt alateadlik) pahameel ja kättemaksuhimu ja nad ei tegutse
meeleldi minu lahenduse heaks. Kui ma aga enese vajadustest loobun, kasvab minus rahulolematus
ja vaevalt et ma tegelen kõigest hingest iseendale liiga tegemisega.
Thomas Gordon väidabki, et inimsuhetes pole võimalik kestvalt võita teiste kaotuse hinnaga.
Ebaõiglasena tunduv lahendus kahjustab suhteid ja toob seega kahju kõigile. Võita saab üksnes siis,
kui kõik tunnevad end võitjana. Peame nn. võitja/võitja ideoloogiat üheks suurimaks murranguks
selle sajandi inimesekäsitluses.
Enesekehtestamine pole teistele liiga tegemine ega enese allasurumine. See on enese eest seismine
eesmärgiga jõuda kõigile sobiva lahenduseni. Kehtestaja alustab tavaliselt oma vajaduste või ootuste
selgest sõnastamisest ning on seejärel valmis ka teisi ära kuulama ning nendega arvestama."



3.Miks?

Enesekehtestamine on mõiste, mis tähendab nii enese kui teise inimese väärtustamist.
Enesekehtestav suhtumine on meelelaad ja hoiak, mis taotleb igasuguste inimsuhete puhul
mõlemapoolset kasu, tagamaks maksimaalset üldist kasu.
Oma igapäevaelus puutume me kokku erinevate suhtlemisvormidega ja on meie endi teha, kuidas
suudame hakkama saada. Oskuslik ja läbimõeldud verbaalne ja mitteverbaalne käitumine aitab meil
säilitada ausust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaksime manipuleerima
teiste inimestega.




4.Vajadus kaitsta oma isikuruumi
Igal inimesel on oma ainulaadne isikuruum-ala, mis kuulub füüsiliselt, psühholoogiliselt ja
väärtushinnanguliselt temale. Selle suurus ja paljud muud omadused on isikui erinevad. Selle sees
on meil meie isikupärased eesõigused, sellest väljaspool on ühiskasutuses olev ala, kus tuleb
arvestada ka teiste õigustega ja ilmutada ka kohanemisvõimet. Vahel(või ka tihti) saab kaasinimesest
sissetungija, kes rikub meie isikupiiri või segab isiklikesse küsimustesse.Eluruumi mõistet on
lihtsam aru saada, kui seda kirjeldada. Kõige kergemini kujutatav on selle territoriaalne külg.
Territooriumi hulka kuulub inimese vara- rõivad, teatud mööbliesemed jne. Lisaks sellele kuulub
inimese füüsilisse ruumi veel teatav ala, mis ulatub väljaspoole tema keha piire ja mida ümbritseb
nähtamatu piirjoon.



5.Mõju avaldamine
Oma isikuruumi edukalt kaitsta on küll tähtis, kuid kui inimene elus ainult sellega piirdubki, on ta
eksistents kahvatu, kurb ja piiratud. Kehtestavad inimesed on söakad ja see annab neile rikastavad
inimsuhted, õilistava töö, loomingulise puhkuse ja /või teeb nende pühendumuse väärtuslikuks. Seda
mitteagresssiivset vaimset riskivalmidust, mis inimese endast väljapoole suunab, kirjeldab sõnadega
mõju avaldamine.
Mõju avaldav inimene püüab luua elavaid sidemeid teiste inimestega.Ta avaldab mõju nii
institutsioonidele kui ühiskonnale. Ta kasutab looduslikke tooraineid mõistlikult ja ökoloogiliselt.
Mõju avaldamine annab kehtestavale inimesele kontstruktiivsuse oma vajaduste rahuldamiseks,
võimete kasutamiseks, enda asja ajamiseks, oma loomingulisuse kasutamiseks ja jõuliste ning
võrdsete inimsuhete loomiseks.
Meil kõigil on psühholoogiline vajadus saada ja jagada armastust – meil on elus vaja mõnda olulist
ja jõulist inimsuhet. Samuti on meil vaja pühendada end väärikale eesmärgile. Nagu ütleb George
Bernard Shaw, on tõeline rõõm elus see, kui „saame olla kasulikud eesmärgile, mis meile võimas
tundub; ...olla pigem loodusjõud kui väike, värisev, isekas, põdur ja nurisev pundar, mis kurdab, et
maailm ei pühenda end sellele, et teda õnnelikuks teha.“
Psühholoog Abraham Maslow, kes pühendas suure osa oma elust vaimselt tervete inimeste
uurimisele, leidis, et need on need inimesed, kes elavad täisväärtuslikku elu. Maslow kutsus neid
ennast aktualiseerinud inimesteks ja järeldas oma uurimusest, et nad kõik, ühegi erandita, tegelesid
peale oma väikese mina ka mingi eesmärgiga väljaspool neid endid.
Mõju avaldamise all mõeldakse niihästi vastutust kui võimalust, kuna me elame ühiskonnas, mis,
nagu teisedki ühiskonnad, kannab sotsiaalsete vaeguste ja karjuva ülekohtu koorma all. Kui teised
meie ühiskonna ebaõigluse pärast kannatavad, ei saa me sellestr kõrvale hoiduda.


6.Kuidas arendad kehtestamis oskust?
Nii nagu on võtted kuulamisvõime parandamiseks, on olemas ka viise kehtestaminsoskuste
arendamiseks.1960. aastast peale on inimese kehtestamise oskuse parandamisele suunatud rohkem
uuringuid ja katsetusi kui kunagi varem. See valdkond on saanud väga populaarseks,
vastavasisulised raamatud ja ajakirjaartiklid on turu üle ujutanud.Paljud organisatsioonid on
korraldanud kehtestamiskursusi ja ülikoolidest on teateid, et sellealasele loengutele tuleb kõige
rohkem kuulajaid.
Kehtestamistreening (KT) köidab inimesi ennekõike oma efektiivsusega. Nii näitas Missouri
Ülikoolis tehtud uuring, et 85% nende ensekehtestamisprogrammides osalenutest kogesid oma elus
KT – st tingitud muutusi.Sama suur hulk osavõtjaid teatas, et kursuse lõpus möödunud 6 – 18 kuu
joksul õnnestus neil omandatud oskusi säilitada või edasi arendada.KT populaarsuse peapõhjusi on
aga siiski kasutatavate meetodite praktikisus. Suuren jagu inimesi leiab, et neid on võimalik kohe
ellu rakendada ja on selles ka küllaltki edukad.



7.Alistumise - kehtestamise - agressiivsuse telg
Üks võimalus kehtesatamist mõista on näha selles võimalust kaitsta oma isikuruumi ja mõjutada
inimesi ning ühiskonda mitte neile haiget tehes. Kasulik ja üsna levinud viis kehtestamist
defineerida on asetada see järgnevuste teljel alistumise ja agresiivsuse vahele ja näha nende
kontraste.
Alistuv käitumine Kehtestav Agressiivne käitumine
käitumine




7.1Alistuv käitumine.
Inimesed, kes käituvad tavaliselt alistuvalt, ei austa piisavalt oma vajadusi ja õigusi. Seda õige
mitmel viisil. Paljud alistuvad inimesed ei väljenda ausalt oma tundeid, vajadusi, väärtusi ja
muresid. Nad lubavad teistele oma ruumi tungida, oma õigusi eitada ja oma vajadusi ignoreerida.
Tavaliselt ei ütle need inimesed oma soove välja, kuigi paljudel juhtudel on see kõik, mida oleks
vaja nende täitumiseks.
Teised alistuvad inimesed väljendavad küll oma vajadusi, kuid teevad seda sellisel andekspaluval ja
arglikul moel, et neid ei võeta tõsiselt.Nad lisavad väljendeid nagi:“...aga see pole mulle üldsegi nii
tähtis“ või“ ...aga tee nii, nagu sa ise heaks tahad.“ Mõnikord jääb neil mulje, et nad on rääkinud
selgelt, kui tegelikult on nende sõnum ebateadlikult sedavõrd kodeeritud, et keegi ei neist sotti.


7.2Agressiivne käitumine.
Agressiivne inimene väljendab oma tundeid, vajadusi ja mõtteid teiste arvelt. Ta võidab peaaegu
alati vaidlused. Mõnikord võin tunduda, et ta on tülinorija tüüp. Ta võib olla valjuhäälne, ahistav,
ebaviisakas ja sarkastiline. Ta näägutab ametnikke ja ettekandjaid viletsa teeninduse pärast,
domoneerib allvate ja pereliikmete üle ja tahab olulistes vestlustes alati, et viimane sõna jääks
talle.Agressiivne inimene kipub teiste üle võimu kasutama. Tema seisukoht on selline: „Mina tahan
seda, see, mida sina tahad, ei ole tähtis.


73.Kehtestav käitumine.
Kehtestav inimene kasutab sellist suhtlemist, mis võimaldab tal säilitada eneseaustust, otsida oma
õnne ja vajaduste rahuldamist ning kaitsta oma õigusi ja isikuruumi ilma teisi ahistamata või nende
üle domineerimata.Tõeline kehtestamine on selline maailmas eksisteerimise viis, mis kinnitab
inimese enda väärtust ja väärikust ja samal ajal kinnitab ja säilitab ka teiste oma.



8.Kokkuvõtte
Kuulamine ja kehtestamine on väga erinevad, kuid teineteist täiendavad suhtlemise osas. Nii nagu
on olemas oskused, mis aitavad arendada kuulamisvõimet, on ka oskused kehtestamisvõime
parandamiseks.
Igal indiviidil on oma isikuruum, mis vajab kaitsmist. Samamoodi on kõigil psühholoogiline
tarvidus teistele ja maailmale mõju avaldada.Kehtestamistreening õpetab konstruktiivseid
meetodeid, mille abil seda teha.
Üks võimalus on näha kehtestamises alistumise ja agressiivsuse vastandit. Igal neist
sutlemisstiilidest on omad plussid ja miinused. Kehtestamistreeningu pealmine eesmärk on õpetada
inimesed ise oma elu üle otsustama. See aitab neil hoiduda kahjulike ja stereotüüpsete käitumiste
kordamisest ja leida igale situatsioonile kohane vastus.
9.Kasutatud materjal

1.“Igapäeva oskused“ -Robert Bolton Ph.D
2.“Kuidas olla asjalik“-Anti Kidron
3.“Tark lapsevanem“ – Thomas Gordon
4.Inerneti materjal
5.Oma arvamus

Kogu dokumendi sisu näeb kui laed faili alla
Autori kommentaar: Suhtlemisõpetus
Muu