EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut TERAVILJA EELPUHASTUS - KUIVATUSPUNKT Ainetöö õppeaines ,,Tehnoloogia projekteerimise alused" TE.0006 Energiakasutuse eriala Üliõpilane: " " 2009. a. ............ Juhendaja: " " 2009. a. ............dots. Viljo Viljasoo Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. TERAVILJA KUIVATUSPUNKTI TEHNOLOOGIA ARVUTUS.................................4 1.1. Teravilja juurdevedu ja eelpuhasti tööparameetrid..................................................... 4 1.2. Sahtkuivati ja eelsäilituspunkrite tööparameetrid................................................
Leiame kütteväärtuse 𝑄𝑘ü𝑡𝑒 = (18900 − 214 ∙ 𝜑 − 189 ∙ 𝐴𝑡 ) ∙ 𝑚𝑝 = (18900 − 214 ∙ 20 − 189 ∙ 0,7) ∙ 7,26 = 105,2 𝑀𝐽, millest, 18900 𝑘𝐽 – näitab puidu kütteväärtust, 𝐴𝑡 – näitab puidu tuhasisaldust, mis lepa puhul on 0,7%. 1 6.06.2016 Osalejad: Energiakasutus: Aleksei Heinsaar, Johan Praats, Raido Konts Tootmistehnika: Kullar Vreiman, Mario Kütt Seega saame leida katla kasuteguri 𝑄𝑡𝑒𝑔𝑒𝑙𝑖𝑘 64,46 𝜂= ∙ 100% = ∙ 100% = 61,27%. 𝑄𝑘ü𝑡𝑒 105,2 Võimsuse leidmiseks määrata kõige kiirema temperatuuriga ajavahemik ja saadud
Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse: · Mõiste meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. · Olemus teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. · Eesmärk kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. · Ülesanded 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse tegevus, millega üritatakse sood...
Kodutöö nr.3 192739 EAEI31 1. Energia kasutus inimese kohta: 2. Energia tootmine inimese kohta: 3. Ühe elaniku energiakasutus aastas naftaekvivalentides:
ettevalmistav tegevus. (2) Jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud. (3) Jäätmete ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus. (4) Jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse. (5) Bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete biolagunevate osade lagundamine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan
Mõistlik energia (soojus, elekter, valgus, soe vesi) tarbimine, mille käigus pole asjatuid kadusid, aga samas on rahuldatud meie vajadused. Samas on energiasääst kompleks organisatsioonilistest ja tehnilistest meetmetest, mille efektiivsust hinnatakse mitmete indikaatorite järgi (tasuvusaeg, maksumus, saavutatav energia sääst, saavutatav raha sääst, teostatavus, mugavus, keskkonnasäästlikkus, hoone säilivus jms). MIKS ON VAJA ENERGIAT SÄÄSTA? Maailmas kasvab energiakasutus, aga meile kättesaadava odava energia ressurss väheneb. Vaid mõned järgmised põlvkonnad kulutavad enamiku energiaallikatest miinimumini. Et kätte saada viimaseid jääke, kulub rohkem energiat ja raha, kui need tegelikult väärt on. 80% 64st maailma suurimast energiatootjast on juba saavutanud tipu ja praegu on nende tootlikkus vähenemas. Suurem osa naftavarudest peitub ainult neljas riigis. NÕUANDED IGAPÄEVASEKS ENERGIA SÄÄSTMISEKS
.........................................3 TAUST..........................................................................................................................................................3 KIRJELDUS...................................................................................................................................................3 TUUMAJAAMA ARENG JA SELLE MÕJUD..........................................................................................3 ENERGIAKASUTUS....................................................................................................................................... 3 VÄLISINVESTEERINGUD...............................................................................................................................4 SEADUSLIK KÜSIMUS...................................................................................................................................5 KAUBANDUSKÜSIMUSED.............................
brick pillars tellistest tugisambad bungalow ühekorruseline maja caravan haagis-autoelamu carpenter puusepp cellar kelder compatible kokkusobiv, ühendatav concrete betoon confession ülestunnistus conservationist looduskaitsja council house munitsipaalmaja descent laskumine detached eraldiseisev distinguished silmapaistev, kuulus district piirkond, rajoon draped curtains pikad paksud kardinad draught tuuletõmbus drill puurima ecological loodusega seotud energy usage energiakasutus excavation väljakaevamine flannel coat flanelljakk forgery võltsing fowl kodulind fully-equipped täisvarustustatud fully-furnished täielikult möbleeritud genuine ehtne glass front maja klaasist esisein handle käepide, käsitlema hob kõik pliidirõngad pliidil hoist heiskama (lippu) hold out välja sirutama (kätt), survele vastu pidama hotel suite hotelli luksusnumber humble tagasihoidlik, alandlik inhabitants elanikud insulated soojuskindlaks tehtud landing trepimade
Köetav pind 72.36 m2 Olemasolev hoone Netopind 72 m2 Energiatõhususarv 173 kWh/(m2 a) (kWh köetava pinna ruutmeetri kohta) Energiakasutuse Hangitud kütused Tarnitud Tarnitud Eksporditud Eksporditud Kaalumis- Kaalutud kokkuvõte massi või energia energia energia energia tegur energiakasutus kogus/a mahuühik kWh/a kWh/(a m2) kWh/a kWh/(a m2) - kWh/(a m2) Elekter 2282.8 31.5 2.0 63.1 Ruumide küte pelletkatel 8747.7 120.9 0.75 90.7 Soojavee tootmine pellet 1904.2 26.3 0.75 19.7 …
6. Kui lahkute arvuti juurest lühemaks ajaks, siis pange see ooterežiimile, kui aga pikemaks, siis lülitage välja. Sõltuvalt arvutist annab väljalülitamine energia kokkuhoidu, kui arvuti on väljas rohkem kui 5-15 minutit. Lülitage kodus printerid ja skännerid pärast kasutust välja, sest neid pole mõtet ooterežiimil hoida. 7. Toidu valmistamisel asetage potile kaas peale Nii väheneb energiakasutus kuni 4 korda ja toit valmib kiiremini. Kui vesi keeb, keerake kuumus väiksemaks, sest suurem temperatuur ei tõsta vee temperatuuri nagunii üle 100°C. 8. Vee keetmisel kasutage pigem elektrikannu Vee keetmisel elektripliidil kulub kuni 50% rohkem elektrit. Soovitame panna veekeedukannu või kohvimasinasse täpselt nii palju vett, kui hetkel vaja on. 9. Kui võimalik, kloppige vaipu õues
kasutusele toodete valmistamiseks või energia saamiseks. · Jäätmete korduvkasutus on jäätmete taaskasutamine, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud. · Jäätmete ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamine, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus. · Jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamine, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse. · Bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete biolagunevate osade lagundamine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks.
MOLEKULID Molekulaarne aine aine mis koosneb molekulidest. Mittemolekulaarne aine aine mis ei koosne molekulidest. Molekul aineosake mis koosneb aatomitest. Molekulil on antud ainele iseloomulik koostis. Molekulivalem näitab millistest aatomitest molekul koosneb. Indeks näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. Miks molekulid tekivad? looduses esinevad üksikute aatomitena ainult väärisgaasid (VIIIA) sest nendel on välimine elektronkiht elektronidega täidetud. Molekulide tekkimine tähendab üleminekut püsivamasse seisundisse, st saavutada elektronidega täidetud väliskiht. (seal on energiasisaldus väiksem) Energia miinimum printsiip kõik süsteemid püüavad saavutada minimaalse potentsiaalse energiaga olukorda. (väikseim energiakasutus) Keemiline side on jõud või mõju mis seob aatomi molekuliks või ioonid kristallideks. Keemiline side hoiab ka aatomeid molekulis koos. Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil moodustu...
kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. Jäätmete ringlussevõtt- jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus ja töötlemine materjalideks, mida kasutatakse kütusena või kaeveõõnte täitmiseks. Jäätmete energiakasutus- jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse. Jäätmete kõrvaldamine- on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud
SKP toodang inimese kohta peab olema võimalikult suur ja samal ajal SKP energiamahukus võimalikult väike Eesti 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Toe/USD 324 312 277 281 261 233 209 2000 Tõhus energiatootmine tähendab saaste vähendamist, globaalse soojenemise vastu võitlemist, energiajulgeoleku tagamist, fossiikütuste kasutamise vähendamist Efektiivne energia tootmine on riikidele kasulik Tõhus energiakasutus vähendab energiakulusid ning toob rahalise kokkuhoiu ka tarbijatele Tõhusat energiatootmist saab rakendada nii sõidukite, tööstuse, ehituse kui ka koduseadmete puhul. * elektriautod, hübriidajamid * ehituses: soojustamine, haljastus, päikesepaneelid, maasoojuspumbad * tööstuses tuleks investeerida tehnoloogiasse, mis säästaks energiat ja vähendaks saastet * vanad seadmed nagu külmikud, ahjud, pliidid, nõudepesumasinad tuleks vahetada uute vastu
Teiseks minimeerimine – pakendamisel on väga oluline kasutatava materjalikoguse vähendamine ning selle poole püüdlevad insenerid koguaeg. Kui vähendada materjalikogust, siis vähenevad ka muud kulud. Kolmandaks taaskasutus – see on materjalide ümbertöötlemine uuteks toodeteks. Üha enam töötatakse selle nimel, et kogu materjali saaks taaskasutada. Taaskasutuse tähtis osa on elanikkonna jäätmete sorteerimine ja nende hulga vähendamine. Neljandaks energiakasutus – jäätmetest energia tootmise protsess võimaldab pakkematerjalide osadest energiat toota, see on hea võimalus ära kasutada järele jäänud jäätmed, millega ei osata midagi muud peale hakkata. Ja viiendaks jäätmetest vabanemine – on veel olemas ka materjale, mida ei saa taaskasutada, millest ei saa energiat toota ning mida pole võimalik ka ennetada, need üldjuhul põletatakse (kui võimalik) või ladustatakse prügilasse.
50. Energiatõhususarv. Energiatõhususe miinimumnõudeid väljendatakse energiatõhususarvuna, mis kajastab hoone kompleksset energiakasutust nii · _ sisekliima tagamiseks (kütmiseks, jahutamiseks, ventilatsiooniks, valgustuseks); · _ tarbevee soojendamiseks; · _ olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks. · Arvutatakse hoone köetava pinna ruutmeetri kohta hoone standardkasutusel. 51. Energiatõhususega seotud mõisted: tarnitud energia, hoone summaarne energiakasutus, primaarenergia, netoenergiavajadus. Tarnitud energia (kWh/a): · elektrivõrkudest ostetud elektrienergia; · kaugküttevõrkudest ostetud soojusenergia; · kütuste tarnijatelt ostetud kütuste energiasisaldus Hoone summaarne aastane energiakasutus: (Hoone summaarne energiakasutus sisaldab kõiki tehnosüsteemide kadusid). · hoone kütmiseks; · jahutamiseks; · tarbevee soojendamiseks; · ventilatsiooniks; · valgustuseks; · elektriseadmete kasutamiseks
energia vähenemisega saavutatav efekt võib selle ehitamisele kulunud täiendava energia suhteliselt lühikese ajaperioodiga ära tasuda. Muidugi on lisaks ka ehitusmaterjalide hinnad võrreldes aastatetagusega mõnevõrra langenud, kuid siiski jääb see paljudele veel kättesaamatuks. Milles väljendub, et projekteeritav või plaanitav hoone on keskkonnasäästlik. Peamiselt on selleks kolm põhilist tunnust: madal energiavajadus, efektiivne ja keskkonnasäästlik energiakasutus ning mõistlikul tasemel lokaalne taastuvenergia. Ehk siis on peamiseks eesmärgiks tagada maksimaalne energiaefektiivsus ja madalamad kõrvalkulud ning väga hea sisekliima kõigile hoones asuvatele inimestele. Vaatleme hetkel lähemalt neid kolme tunnusmõõdet. Kõigepealt uurime, mis on madal energiavajadus ja kuidas seda saavutada. Madal energiavajadus tähistab parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhususe- ja taastuvenergiatehnoloogia lahendusega tehniliselt
troopikas piisavalt päikest, rannikul eeldused tuuleenergia tootmiseks. 2. muutus: Gaasi osatähtsus elektritootmises kasvab. Põhjus: Gaas on keskkonnasõbralikum kui nafta ja kivisüsi/Austraalial on head gaasivarud. 3. muutus: Kasvab kivi- ja pruunsöe osatähtsus. Põhjus: Austraalial on rikkalikud kivisöe varud, osa maardlaid on veel kasutusele võtmata. 4. muutus: Elektritootmine kasvab Põhjus: Ühiskonnas suureneb energiakasutus. Austraalias leidub palju uraani, ometi ei ole seal tuumaelektrijaamu, miks? 1) Muid energiavarasid jätkub ja on varuga, nende tootmine praegu veel odavam. (Tuumajaama rajamine on kallis. Austraalial on oma fossiilsete ressursside näol olemas praegu odavamad variandid.) 2) Austraalia energiatarve pole väga suur, sest rahvaarv pole suur ja tööstus pole väga mahukas. 3) Tuumajäätmete ladustamine on kulukas ja tülikas. II rida: 1
puhastatagi. Üha suurem fossiilkütuste kasutamine on kaasa toonud keskkonna saastumise ja kergesti kättesaadavate maavarade ammendumise. Fossiilsete kütuste põletamisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu süsinik- ja lämmastikoksiidid, vääveldioksiid, vesinikuosakesed jm. mis põhjustavad õhusaastet, happesademeid, terviseprobleeme jpm. Üleilmset soojenemist põhjustav keskkonnasaaste, ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale, mõjutades Maa ökosüsteeme viisil, mida inimene ei suuda kontrollida. Vee ja energia säästmine on põhimõtte ja harjumuste küsimus, mitte puhtusest loobumine, vaid otstarbekas veekasutus koos töökorras ja säästlike veeseadmetega aitab kokku hoida palju väärtuslikku loodusvara. Jälgige, et seadmed vee tarbimiseks oleksid korras. Tilkuva kraani tõttu
Soojusjuhtivuse olemus Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojus levikut kehade või nende mikroosakeste vahel. Mida tihedam on kontakt keha aineosakeste vahel, seda suurem on antud keha soojajuhtivus. Sellest tulenevalt on tahketes osades ainetes soojajuhtivus parem, kui vedelikes, samas vedelikes on jällegi parem, kui gaasides. Kasutatavates hoonestes on tavaliselt oluline energiatarbimise piiramine. Selle oluliseks teguriks on välispiirete soojusjuhtivuse vähendamine. Et energiakasutus oleks võimalikult optimaalne pööratakse tähelepanu soojustusele, külmasildade vähendamisele, välispiirde õhupidavuse vähendamisel. Täiendavalt on võimalik projekteerimise juures kasutatada akende õiget paigutamist, mis võimaldaks kasutada ära passiivselt päikeseenergiat. Samuti ehitatakse soojustagastajaid ventilatsioonisüsteemidesse. Samas ei tohi energiasääst toimuda ruumide sisekliima kvaliteedi arvelt.
Osaliselt on see tingitud erinevast saadaolevate ressursside tasemest, küllalt suures osas ka vastava riikliku toetuse (subsiidiumite) kasutamisest või puudumisest teatud maades taastuvate energiaressursside kasutuselevõtu toetamiseks. Taastuvate energiaressursside kasutus on saanud väga suure ulatuse Skandinaaviamaades, seda just tänu riiklikule taastuvaid energiaallikaid soosivale energiapoliitikale. Kõige suuremat kasutust on leidnud enamikel juhtudest biomassi energia, olmeprügi energiakasutus moodustab keskmisena ligikaudu ühe kümnendiku biomassi energiakasutusest, tuuleenergial on praegu arvestatav osa ainult teatud maades: Taanis, Saksamaal, Hollandis, Hispaanias, Inglismaal, Rootsis. Geotermiliste taastuvenergia ressursside kasutustase on madal, Euroopa Liidu maadest võib sellel alal ära märkida Prantsusmaad, Itaaliat, Portugali. Geotermiliste energiaressursside kasutustehnoloogiad on üldreeglina kulukad, selliseid energiaressursse ei ole mitte igal pool saadaval
vaesusega Inimesed tegutsevad iseenda äraolekul – füüsiliselt, mitte moraalselt ja poliitiliselt üleüldise vastutamatuse sündroom Loodus ja ühiskond Looduse ja ühiskonna vastandumise lõpp Keskkonna probleemid on ühiskonna probleemid Arhitekti ökoloogiline checklist (J. Wines) Väiksemd ehitised Taaskasutatavad materjalid Keskkonnasäästlikult toodetud materjalid Üksnes kasvatatud metsa kasutamine ehituses Sadevee kogumine ja “halli vee” kasutamine Efektiivne energiakasutus Hoonete taaskasutamine Looduskeskkonna hoidmine Psühholoogilised lähtekohad Aisting on elementaarne meeleline lamus läbi tajuretseptorite, väljastpoolt tulev impulss Eetika- Esteetika Keskonnaeetika ja maakasutuse eetika Arhitekti eetika Kas arhitekt on tellija advokaat? Töökeskkond Mis on töökeskkond? Ettevõtlus – tööandjad ja palgatöötajad Sotsiaalsfäär – era kui riiiklik, elanikkkonna vananemine, töödtus vanaduse leevendamiseks Riigistruktuurid ja kohalik võim
Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 ning arengukavade rakendusplaanid Eesti energiamajanduse riiklik arengukava: Visioon : Tõhus ja innovaatiline energiasektor toetab Eesti säästvat ja tasakaalustatud arengut Eesti energiamajanduse riiklik arengukava: MISSIOON Eesti energiasektori missiooniks on tagada Eestis pidev, tõhus, keskkonda säästev ja põhjendatud hinnaga energiavarustus ning säästlik energiakasutus. 1. Pideva energiavarustuse tagamiseks mitmekesistatakse energiaallikate kasutamist, toetades muu hulgas energia tootmisel omamaiseid energiaallikaid. Aastaks 2020 ei ületa ühegi energiaallika osakaal energiabilansis 50%. Samuti on oluline omada mitmeid tugevaid energia tarnekanaleid teistest riikidest, töökindlaid võrke ning hoida mõistlikus ulatuses kütuste ja tootmisvõimsuste reserve. 2
EUROÜLIKOOL Keskonnakaitse teaduskond Anna Golubtsova TEEMA: Taaskasutuse majanduslikud aspektid Referaat Õppejõud: Jana Kivimägi Tallinna Keskkonnaamet Tallinn 2009 Eessõna Me elame samal planeedil, meil kõigil on eluks vaja puhast õhku, vett, toitu, ruumi. Sõltuvana kohalikest loodustingimustest on vaja rohkemal või vähemal hulgal energiat, kommunikatsioonivahendeid ja paljusid muid ressursse enda arendamiseks ja soo jätkamiseks. Vaatamata sellele, kui teravmeelselt me oma tehnilisi vahedeid ka arendame, peab kõikide nende ressurssidega meid kindlustama meie koduplaneet. Kõikide inimkonna toimetamistega kaasneb alati ja paratamatult jääkpr...
Raske on teadvustada ja ära hoida Ladina-Ameerika arengumaadele vihmametsadega maharaiumisega seotud probleeme, kui see on nende peaaegu et ainus sissetulekuallikas. Inimkonnal tuleb veel lahendada raske probleem, kuidas toota energiat ja kõike eluks vajalikku loodust reostamata. Samuti tuleks leida viis, kuidas parandada juba tehtud vead ja taastada paljud kahjustatud piirkonnad maailmas. MIDA SAAD TEHA SINA? · Õhusaaste vähendamine. · Säästlik energiakasutus. · Jäätmete sorteerimine. · Mõtle säästlikuma transpordi peale. · Säästlik ja optimeeritud veekasutamine. · Kasuta loodussõbralikke pesuvahendeid. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Huvilistele/ohus_on_koike.htm 2. http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1#%C3%95hu %20saastamine 3. http://www.slideshare.net/liizukas/keskkonnakaitse-slaidid-presentation 4. http://www.mnt.ee/atp/
erikasutus hoone standardkasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate kaalutud erikasutus. Tarnitud energia – aastane elektrivõrkudest hangitud elektrienergia või kaugküttevõrkudest hangitud soojusenergia kilovatt-tundides (kWh/a) või kütuste tarnijatelt hangitud kütuste energiasisaldus kilovatt-tundides, millega kaetakse lokaalsest taastuvenergiast katmata jääv hoone summaarne aastane energiakasutus. Kinnistult hangitud kütused loetakse tarnitud energiaks. Primaarenergia – ühe kilovatt-tunni tarnitud energia tootmiseks vajalik esmane energiahulk taastuvatest ja mittetaastuvatest energiaallikatest, mis sisaldab kõiki energiaallika ammuta- mise, energia tootmise, ülekande ja jaotamise kadusid. Netoenergiavajadus – sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ning valgustuse ja seadmete kasutamiseks vajalik soojus- ja elektrienergia ilma süsteemikadudeta ning energia muundamiseta
Materjalikoguse vähendamine üldjuhul vähendab ka kulusid. 3. Taaskasutus – taaskasutus on materjalide ümbertöötlemine, et neist valmistada uusi tooteid. Pakendamisel pannakse rõhku enim kasutatavate materjalide ümbertöötamisele: teras, alumiinium, paber (papp), plast jne. Mõnikord kujundatakse pakendid nii, et väiksemaid osi oleks lihtne eraldada ümbertöötluse hõlbustamise eesmärgil. 4. Energiakasutus – jäätmetest energia tootmise protsess võimaldab pakkematerjalide osadest energiat toota. 5. Jäätmetest vabanemine – materjale, mida ei saa taaskasutada, põletatakse või ladustatakse prügilasse. Pakendite tüübid- Klaas, kartong, plast, paber, metall, keraamika. 11. Transport logistikas, veondusstrateegia On logistikas siduv lüli ja on maailma suurim ja dünaamilisem majandussfäär. Transport on kaupadem teenuste või inimeste ümberpaigutamine ehk vedu
1. Kuidas määratleda kliendiväärtust e kliendi pikaealisusväärtust? Määratletakse selle kaudu, kuidas klient tajub firma kogu pakkumist (toode, teenus ja mittemateriaalsed väärtused). 2. Nimetada klienditeeninduse kolm taset + Pareto 80:20 printsiip. 1. klienditeenindus kui tegevus. 2. klienditeenindus, mida mõõdetakse tulemust iseloomustavate näitajate abil. 3. klienditeenindus kui filosoofia. Pareto 80:20 printsiip tähendab, et 80% tulemusi lähtub 20% põhjustest. 3. Klienditeeninduse elemendid. · Tegevuseeelsed elemendid- kindlustavad hea klienditeeninduse kliima. · Tegevusaegsed elemendid- kindlustavad otseselt toote jaotuse kliendile. · Tegevusjärgsed elemendid 4. Kliendi teenindustaset mõõtvad näitajad: 1) Toote kättesaadavus 2) Tellimistsükli aeg 3) Jaotussüsteemi paindlikkus 4) Jaotussüsteemi info 5) Jaotussüsteemi talitlushäired 6) Müügijärgne toetus 5. Klienditee...
Pärast seda on radioaktiivsete isotoopide hulk maailma setetes ainult kasvanud ja Eesti seteteski on tegelikult domineeriv hoopis Tšernobõli katastroofi jälg. Sümboolne tuumaajastu algusaasta langeb ühtlasi kokku protsessiga, mida on hakatud nimetama „suureks kiirenduseks”: see on lävend, millest alates inimkonna mõju globaalsele keskkonnale on hüppeliselt kasvanud (vt pilt 2): linnastumine, põllumajanduse intensiivistumine, uute kemikaalide kasutuselevõtt, energiakasutus, turism, varanduslik kihistumine, telekommunikatsioonivahendite kasutus ja maailmakaubanduse globaliseerumine suurenevad hüppeliselt ning sama järsult kasvavad kasvuhoonegaaside emissioon, osooniauk, maailmamere happelisus, troopiliste metsade hävimine, liikide väljasuremine, kalapüük, eksootiliste ja võõrliikide invasioon jne. 5 2.1. Antropotseeni lõpp
kuid mitte juhul, kui etanooli sisaldus on suur. Juhul kui etanooli sisaldus on 85% on see juba ~9% rohkem saastav kui tavaline bensiin. 4 2.2. Vesinik Vesinik on kütusena väga hea, sest põleb puhtalt, jääkaineks on vaid vesi. Vesinik põleb ~2000°C juures, põledes seega sama kuumalt kui bensiin kuid efektiivsemalt, sest jõud vesiniku taga on suurem. [6][8] Vesinikust kasutatakse ära 24% energiat. Suur osa väljub soojusena nagu bensiini kasutamise korralgi. Energiakasutus on arvestatud koos kadudega tootmisel, bensiini korral, kui bensiinis olevast energiast kasutatakse ära vaid 20%, pole tootmise kadusid sisse arvestatud. Seega juba siis on vesiniku kasutamine kasulikum. [6][7] Nagu juba eespool mainitud, siis ei saa praegu toota ühtegi kütust ilma, et saastataks loodust. Vesiniku tootmine samuti kasutab fossiilset kütust, et saada hüdrolüüsi jaoks energiat. Seega hetkel täielikult puhast viisi energiat toota polegi, kuid puhtam on see sellegipoolest
Bloosom’, ‘Bonanza’, ‘Maywonder’, ‘Mount Tacoma’, ‘Lilac Perfection’, ‘Wirosa’ Narmastulbid: ‘Arma’, ‘Hamilton’, Fancy Frills’ Papagoitulbid: ‘Black Parrot’, ‘Topp Parrot’, ‘Texas Flame’, ‘Rococo’, ‘Webers Parrot’ Kastides ajatamine: Võimaldab täpselt tootmist planeerida, ei ole sõltuv välistemperatuurist. Esineb vähem haigusi, eriti kui juurdumisruumis on madalam temperatuur. Energiakasutus ökonoomsem, kuna kasvuhooneperiood on võrreldes teiste kasvatusviisidega kõige lühem. Ühe sessiooni vältel on võimalik sama pinda korduvalt kasutada (3-4 korda). Nartsiss Nõuded ajatussortidele: Õitsema kindlaksmääratud ajal ja olema küllaldase pikkusega Õied peavad olema suured, tugevad ning ulatuma üle lehtede Taimed ei tohi olla nõrgad Mansett peab lehti ja õievart kindlalt koos hoidma
1. ENERGIAALLIKAD JA KÜTUSED Kontrollküsimused 1. Energiatarbimise ajaloo etapid. - Homo habilis (oskav inimene) - umbes 3 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikas – esimesi primitiivseid töövahendeid (kivid, kaikad, puuoksad) tundev inimene. Kasutas töövahendeid peamiselt käte löögijõu suurendamiseks (konnakarpide, pähklite ja loomaluude purustamiseks. Kaikaid ja puuoksi sai kasutada ka kangina nt söödavate taimejuurikate korjamisel). Homo habilis oskas end kohandada keskkonna energiailmingutele ning sihipärasemalt kasutada oma lihaste jõudu. - Homo erectus (püstine inimene) - Umbes 2 miljonit aastat tagasi. - Umbes 1,5 miljonit aastat tagasi – õpiti kasutama TULD. See oskus tegi võimalikuks inimese edukama edasisiirdumise aladele, millel soojad aastaajad vaheldusid külmadega (sealhulgas Euroopasse) ning võimaldas toortoidu asemel hakata valmistama keedetud või küpsetatud, kergemini seeditavat toitu. Selle tulemusena hakkas seedimiseks...
üleujutused. Üha kasvav fossiilkütuste kasutamine on kaasa toonud keskkonna saastumise ja kergesti kättesaadavate ressursside ammendumise. Fossiilsete kütuste põletamisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu süsinik- ja lämmastikoksiidid, vääveldioksiid, vesinikuosakesed jms mis põhjustavad õhusaastet, happesademeid, terviseprobleeme jpm. Üleilmset soojenemist põhjustav keskkonnasaaste, ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale, mõjutades Maa ökosüsteeme viisil, mida me ei suuda kontrollida. Fossiilkütuste põletamisel eraldub atmosfääri hulk gaase, mida nimetatakse kasvuhoonegaasideks ja millest üldsusele tuntuimad on süsihappegaas (süsinikdioksiid) 3 ja veeaur. Teadlastele teeb muret süsinikdioksiidisisalduse vähene ent järjekindel suurenemine
.......13 6. ENERGIAMAJANDUS .............................................................................................14 6.1. Soome energiavarad ............................................................................................14 6.2. Taastuv energia kasutamine ..................................................................................14 6.3. Riigi energiavarud ................................................................................................14 6.4. Energiakasutus Soome rahva seas .......................................................................15 7. PÕLLUMAJANDUS ..................................................................................................16 7.1. Põllumajanduse üldiseloomustus .........................................................................16 7.2. Kliima mõju põllumajandusele ............................................................................16 7.3. Põllumajanduse levik .........................
Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine on JÄÄTMEKÄITLUSE põhimõisted iga jäätmekäitlustoiming on osa neist Kõrvaldamine üldjuhul jäätmete viimine keskkonda, sellest lahtisaamine, ilma et jäätmeid kasutataks Taaskasutamine jäätmete kasutamine töö tegemiseks, materjalina või energiallikana, nii et see üldjuhul ASENDAD teatud mitte-jäätmeid kolm põhilist võimalust - 1) korduskasutamine 2) materjalina ringlussevõtt (ka kompostimine) 3) energiakasutus e. põletamine energia kasutamisega Praktikas on kõrvaldamise- ja taaskasutamise eristamine tihti keeruline Taaskasutamise (R-tegevused) ja Kõrvaldamise (D-tegevused) toimingud on loetletud Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistutes Jäätmekäitlustoimingute hierarhia Senine praktika Nii palju kui Vältimine võimalik
Turismiettevõtluse suuline eksam 2015’ 1. Defineeri termin ettevõtja ja kirjelda ettevõtjale sobivaid isikuomadusi. Ettevõtja - Isik, kes alustab, korraldab ja juhib ettevõtet ning kes kannab sellega seotud riske. Isikuomadused: ▪ Saavutusvajadus ▪ Soov vastutada ▪ Usk edusse ▪ Kõrge energiatase ▪ Tulevikule orienteeritud ▪ Organiseerimisoskused 2. Kuidas vähendada majutusettevõtte püsikulusid kuluartiklite lõikes? Töötasud; maksud; materjal, teenused, kaubad; seadmed; mootorikütus, õlid; sidekulud; turundus; elekter; soojus; vesi-ja kanalisatsioon; jäätmete vedu. 3. Miks on vajalik ettevõtte tegevusalade ja toodete mitmekesistamine, milliseid eeliseid see annab? Mitmekesistamine - toodete, tegevuste varieerimine, et hajutada riske, laieneda, kasutada vaba kapitali jne. Miks mitmekesistada: ...
või seda ettevalmistav tegevus. o Jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud. o Jäätmete ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus. o Bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete biolagunevate osade lagundamine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks. o Jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega,
Õhk voogab laine tagasi tõmbudes kambrisse tagasi. Energiaprobleemid Üha kasvav fossiilkütuste kasutamine on kaasa toonud keskkonna saastumise ja kergesti kättesaadavate ressursside ammendumise. Fossiilsete kütuste põletamisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu süsinik- ja lämmastikoksiidid, vääveldioksiid, vesinikuosakesed jms mis põhjustavad õhusaastet, happesademeid, terviseprobleeme jpm. Keskkonnasaaste, ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale, mõjutades Maa ökosüsteeme viisil, mida me ei suuda kontrollida. Veelgi enam, järjest kõrgem elustandard ning inimeste suurem liikuvus on suurendanud nõudlust fossiilkütuste järele. Üha suurenev nõudlus naftatoodete järele tekitab tarneraskusi, sest endised suured naftaväljad on asendunud väiksematega, kust naftat on keerukas välja pumbata. Mõningate
• Metaangaasi oksüdeerimine CH4 + 2O2 → CO2 + 2H2O c 10 Prügilagaasi kogumine Prügilagaasi kogumine Prügilagaasi kasutamine Energiakasutus • Kombienergia (elekter ja soojus) 50% • Ainult elekter: 30% • Energiakaod on suured • Vilets, et soojuse jaoks ei ole turgu ja keegi seda ei taha • Prügilad asuvad tarbijast eemal • Gaasitehase jaoks on vaja teada gaasitoodangut m3/h
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Riigi üldiseloomustus..................................................................................................................4 Riigi arengutase...........................................................................................................................5 Rahvastik.....................................................................................................................................6 Energiamajandus.........................................................................................................................7 Põllumajandus.............................................................................................................................8 Metsandus...........................................................................................
materjalist (nt alumiiniumist) tingitud ,,nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog 27. Mida uurib elutsükli analüüs? Hinnatakse toote täielikku keskkonnamõju kogu selle elutsükli jooksul. Arvesse võetakse toote taaskasutuse ja korduvkasutuse võimalused ning kogu tsüklis toimuva transpordi mõju keskkonnale. 28. Nimeta 3 globaalset keskkonnaprobleemi Maakerda ülerahvastatus Loodusvarade ammendumine ja kasutamine Looduse mitmekesisus Energiakasutus Saastumine 29. Mis põhjustab rahvastiku kiiret kasvu? Suremus on vähenenud (eriti arengumaades), sündivus aga on jäänud samaks Rahvastiku vananemise probleem, tööstusmaades Probleem seotud linnastumisega (urbanisatsioon) 30. Kuidas piirata rahvastiku liiga kiiret kasvu? Pereplaneerimine (nõustamine, arstlik teenindus) Sündivust vähendavad vahendid Naiste olukorra parandamine (hariduse võimaldamine)
ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus. 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2 Jäätmete kasutamine: MÕISTED Jäätmete kasutuselevõtt o Bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete · Otsene tulu biolagunevate osade lagundamine teisese toorme või energia müük.
TAASKASUTUS Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Taaskasutuse olemus...............................................................................................................4 1.1. Taaskasutuse vajalikkus.......................................................................................................4 2. Materjalide kasutamise võimalused........................................................................................5 2.1. Paber ja papp........................................................................................................................5 2.2. Tekstiil........................................
- tööturu ootused masskõrghariduse tingimustes – nn „soft skills“, mida omandatakse sotsialiseerumise käigus. 4. Urbaniseerumine ja urbanism – Urbaniseerumine/linnastumine – kvantitatiivne suhete muutus - rahvastiku juurdevool linnadesse/linnastute kasv Urbanism – kvalitatiivne suhete muutus; “maa-linn” elulaadi vastandamisest elustiilide vältimatu mitmekesisustumiseni linnaühiskonnas Ökobränding - Võtmesõnad: keskkonnasõbralik energiakasutus, tehnoloogia, disain, liikuvusvõimalused; multifunktsionaalsus, PPP, huvigruppide osalus, teadmistepõhine majandus - Linnakonkurentsivõime-„ökobränding“ - Näited pigem kõrgema heaolutasemega linnades ja parasvöötme kliimas - Kriitika “hedonisticsustainability”,“green gentrification” – vähe tähelepanu sotsiaalsel jätkusuutlikkusel Jätkusuutlikkus ja selle dimensioonid – Erinevad arusaamad jätkusuutlikkuse
1. Ökoloogia definitsioon - Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos 'mõiste', 'õpetus','seaduspära', 'sisemine süsteem' ja ka sõna ) on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. Vaadeldes ökosüsteemi kui tervikut, selle osade vahelisi seoseid ning nende toimimist, keskendub ökoloogia aineringete, organismide vaheliste suhete ja organismide keskkonna uurimisele. 2. Ökoloogia jagunemine organisatsiooni tasemete põhjal - Autökoloogia isendite tasand (organism) ;Demökoloogia populatsiooni tasand ;Sünökoloogia koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid. Kõik tasemed on oma vahel seotud aineringete ja energiaga. 3. Mida uurib autökoloogia - organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nen...
(1) Pakendijäätmete taaskasutus on jäätmete taaskasutamine jäätmeseaduse § 15 tähenduses, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Kaudne viide teisele seadusele. Näide PakS-est kitsendava õigusnormi kohta: § 8 Pakendijäätmete ringlussevõtt (1) Pakendijäätmete ringlussevõtt on jäätmetes sisalduva materjali töötlemine tootmisprotsessis eesmärgiga kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud energiakasutus. 11 7. PAKENDISEADUSES SISALDUVATE TÄIELIKE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS Täielikud õigusnormid koosnevad abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis on eluline(sed) asjaolu(d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või kästud. Õigusteoorias nimetatakse faktilist koosseisu hüpoteesiks.
Näiteks, kui valgus langeb valelt poolt tekivad segavad varjud mis segavad kirjutamist ja tahvlile kirjutatud materjali jälgimist. Igale ruumile tuleks koostada individuaalne valgustussüsteem. Samuti tuleks hõõglambid vahetada säästupirnide vastu. Energia säästmiseks tuleb maksimaalselt ära kasutada loomulikku päevavalgust. (http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1356) Enne energiasäästumeetmete rakendamist tuleks kaardistada hoone energiakasutus. Koolihoone energiabilanss on väga varieeruv: tööpäevadel koormatud ning öösel ja puhkepäevadel tühi. Vanad koolihooned on amortiseerunud, seega tuleks enne energiasäästumeetmete rakendamist teostada energiaaudit. Hästi korraldatud energiaaudit näitab ära nõrgad kohad kooli tehnosüsteemis ning annab soovitused süsteemiosade rekonstrueerimiseks ja puuduste likvideerimiseks. (http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1356)
kasutata. Tark linn ei ole alati roheline või ökoloogiline. * Milliseid valdkondi saab targalt planeerida? • Kõrgtehnoloogia, • Majandus (rahvusvaheline koostöö, e-võimaluste kasutamine, jätkusuutlik majanduskasv), • Mobiilsus (keskkonnasõbralik transport, hea logistika, lahendused jalakäijatele ja ratastele), • Keskkond (jätkusuutlik energiakasutus, saastamise vähendamine, jäätmete kogumine), • Inimene (kas ja kuidas erinevaid tehnoloogiaid on vastu võetud, inimeste kaasamine), • Elukorraldus (tagada tervislikum ja turvalisem elukeskkond), valitsemine (teadlik ja kaasav, kaasatakse ja arvestatakse paljude osapooltega). * Milliseid tarku lahendusi on Eesti linnades rakendatud? Tallinn: 2019 tehti TalTech projekt tippkeskuseks, kus hakatakse proovima uusi
Näiteks, kui valgus langeb valelt poolt tekivad segavad varjud mis segavad kirjutamist ja tahvlile kirjutatud materjali jälgimist. Igale ruumile tuleks koostada individuaalne valgustussüsteem. Samuti tuleks hõõglambid vahetada säästupirnide vastu. Energia säästmiseks tuleb maksimaalselt ära kasutada loomulikku päevavalgust. (http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1356) Enne energiasäästumeetmete rakendamist tuleks kaardistada hoone energiakasutus. Koolihoone energiabilanss on väga varieeruv: tööpäevadel koormatud ning öösel ja puhkepäevadel tühi. Vanad koolihooned on amortiseerunud, seega tuleks enne energiasäästumeetmete rakendamist teostada energiaaudit. Hästi korraldatud energiaaudit näitab ära nõrgad kohad kooli tehnosüsteemis ning annab soovitused süsteemiosade rekonstrueerimiseks ja puuduste likvideerimiseks. (http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1356)
nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus. Jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud. Jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse. Bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete biolagunevate osade lagundamine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
