Otsingule "energia säästmine" leiti 14 faili

Energia säästmine
22
odt
3 1. Energia liigid.........................................................................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...
Füüsika - Keskkool
16 allalaadimist, 0 arvamust
Säästmine ja ostuhullus
5
doc
Osta kvaliteetset kaupa või külasta second-hand-kauplusi. • Ära hoia ka kodus olles sees rohkem lampe, kui vaja. Üks 60-vatine elektripirn kasvatab kuu jooksul ööpäev läbi põledes keskmiselt 45-kroonise arve. • Televiisorid, raadiod ja muud seadmed võtavad ooterežiimil olles aasta jooksul paraja peotäie kroone. Ja oma sõna ütlevad elektriarvesse ka külmkapid. Külmkapi õige temperatuur on +5 ja sügavkülmal –18 kraadi. Iga sellest kõrvalekalduv kraad tarbib ligi viis protsenti enam energiat . • Lisaks saab veel kokku hoida suitsetamise pealt, iganädalaste kõrtsis käikude või kodus napsutamiste pealt. • Määra igaks nädalaks summa, mida võid eri väljaminekute puhul kulutada; kontrolli iga nädal eelarve täitmist, vajaduse korral tee muudatusi. • Vali soodsaimad teenusepaketid, sh sellised, mille hinda saad ise mõjutada. • Pese pesu ja küpseta nädalavahetusel ja öisel ajal, kui elekter on odavam. • Ära osta bensiinijaamadest, sest seal on kaup 15–25 protsenti kallim. • Ära osta lotopileteid. • Jä...
Majandus - Keskkool
8 allalaadimist, 0 arvamust
Elektri säästmine
1
doc
• Vihmavee kogune paaki ja kasutan • Tühja tuba ei valgustata Selleks piisab vaid oma igapäevaste kastmiseks käitumisharjumuste muutmisest. • Kasutan säästpirni • Televiisor, raadio lülitatan täiesti Kodumasinatest võtab kõige enam elektrit välja, kui kodust lahkun...
Füüsika - Põhikool
26 allalaadimist, 4 arvamust
SÄÄST ja SÄÄSTMINE
10
pptx
SÄÄST ja SÄÄSTMINE plumsugar16 Säästlikkus pole niivõrd KASULIK kuivõrd KASUMLIK äri Harry Tuul NÄIDE 1: TAASTU VENERGIA Ebaselge eesmärk: - Säästa energiat - Vähendada energiakulusid - Toota energiat säästvalt - Saavutada kõike korraga TARBIJA MAKSAB PEALE! Taastuvenergia kui TU LU S ÄRI Riiklikud regulatsioonid ja subsiiduimid LOOGIKAVIGA Säästetakse loodust,sest: Kallis hind sunnib vähem tarbima Tegelikkus: Kõrgem hind ei tähenda väiksemat tarbimist Taastuvenergia arendamine + üleminek säästlikele energiaallikatele VS kasumlik äritegevus NÄIDE 2: SÄÄSTU...
3 allalaadimist, 0 arvamust
Energiasäästutund
1
doc
Väikesed tulukesed ja lamibikesed elektriseadmete küljes mis näitavad kas aparaat on puhkeasendis, väjalälitatud vms. imevad 2-3W voolu tunnis ja et säästupirnid kasutavad 70-80% vähem energiat kui tavalised höögniidiga pirnid ning nende eluiga on 8-15 korda pikem kui seda on tavalistel pirnidel. Jäätmetest räägiti seda, et ühe inimese kohta moodustub aastas ligi 400kg olmejäätmeid, koos tööstusjä...
Uurimistöö - Keskkool
25 allalaadimist, 1 arvamus
Metsade sääst
29
doc
Tänasel päeval on metsast saadav tulu kas palk vineeripak või halvemal juhul paberipuu. Neile kes vähegi metsandusega tegemist on teinud teavad et kasvava puu tihusid ei ole võimalik samastada müügiks mineva toodandu hulgaga. Kogu oma ajaloo vältel on inimkond otsinud võimalusi, kuidas hankida erinevatest ökosüsteemidest piisavalt eluks vajalike ressursse: toitu, kehakatet, peavarju, energiat ja muid materiaalseid hüvesid. See on vältimatult tähendanud sekkumist looduslikesse protsessidesse. Tasakaalu leidmine oma erinevate nõudmiste ja ökosüsteemi suutlikkuse vahel neist nõudmistest tulenevale survele vastu panna on olnud tõsine probleem kõikidele tsivilisatsioonidele läbi aegade. Tabavad on 20.sajandi keskpaiku kirja pandud Kaarma vanataadi Andrei Metsa sõnad:” Metsa varal see inimese elu keik on. Kui poleks metsa olavad, siis äi saaks elada ka sii. Kas läheb sool ökski pää muidu mööda, kui pole metsa puud...
Tarbimise mõju globaalsel tasandil
2
doc
Metsandus ja kalandus
2
doc
Parasvöötme okasmetsa ja ekvatoriaalse vihmametsa võrdlus : Metsade majandamine – tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsade istutamisest(külvist) kuni puidu raieküpseks saamiseni. Metsaga tegutsemine Arenenud riikides – puidu saadused, tooraine, mööbel, ehitusmaterjalid, paber. Arengumaades – põllumaa tegemiseks, energia saamine, söögi tegemine, eksportimiseks, töötlematta. Puitu veetakse välja sealt kus seda on palju, Venemaa, Kanada, Brasiilia, Kongo, Indoneesia. Ümarpuit – palgid ( kõige rohkem toodab USA) 55% raiutavast puidust kasutatakse kütteks, 1/5 paberi tootmiseks ja ülejäänud puutoodete valmistamiseks. Metsa kaitse : Mets on varjupaik lugematutele liikidele. Ilma maapinda kaitsva metsata erodeerib vooluvesi mägistes piirkondades suuri maa-alasid ja muudab need kasutuskõbmatuks. Jõgedesse satub palju setteid, mis ummistavad voolu...
Geograafia - Keskkool
72 allalaadimist, 2 arvamust
Kaitsekord-Loodusvarad-Looduse mitmekesisus
19
doc
Peaaegu 95% maarahvastikust ja üle poole maakera haritavast maast asub arenguriikides. Seal on rahvastiku surve haritavale maale suurem kui mujal maailmas. Läänemaised harimisvõtted on arengumaade toiduprobleemi lahendamisel osutunud tulututeks, eriti paljudes Aafrika maades. Praegu pöördutakse tagasi tavakohaste põlluharimisviiside juurde, sest mehhaniseeritud ja energiamahukas põllumajandus on liiga kallis ning koormab tugevasti keskkonda. Ent ka vanad harimisviisid alati päästa, sest sageli pole need tõhusad ning ei võimalda toita kasvavat rahvastikku. Omaette probleem on viljast biokütuse tootmine. Juba praegu tehakse maailmas nii palju biokütust, et selleks kulutatud teraviljaga saaks toita miljoneid inimesi, biokütuste tootmist on aga kavas veelgi laiendada. Mullastiku vaesumine Pärast teist maailmasõda on vaesunud mullastikuga maade pindala mitmekordistunud, sest üha enam üritavad ini...
Keskkonnaökoloogia - Keskkool
28 allalaadimist, 1 arvamus
Kuidas säästa energiat
18
ppt
• Lülitage välja tühjas toas põlev lamp • Uute elektripirnide paigaldamisel eelistage säästupirne või valgusdioode (LED-e) • Küttekulude vähendamiseks laske vajadusel uuenda küttesüsteem, täiustada hoone soojustust ja ventilatsioonisüsteemi ning vahetage vanad aknad energias äästliku- mate vastu. Valgusdioodid ja säästupirnid. • Valgusdioodid - 30-60 millivatti elektri- energiat. • Valgusdiood – suunatulelaternad. • Säästupirn võtab 4-5 korda vähem elektrit...
Geograafia - Keskkool
28 allalaadimist, 1 arvamus
Vee reostumine
16
doc
Euroopas ei ole põhiprobleemiks mitte veekogus, vaid selle kvaliteet. Umbes 35% Euroopa veest on pärit pinnaveest, järvedest ja jõgedest, ja 20% sellest on ohustatud saaste tõttu. Ülejäänud 65% tuleb põhjaveest- vihmaveest, mis imbub läbi pinnase ja moodustab maa-alused veehoidlad. /7/ Kraanivesi kõlbab juua peaaegu kõikjal Euroopas, kuid enne kraani jõudmist on seda töödeldud. Puhastusprotsess on kallis ja kulutab palju energiat , kuid samas on see avajalik, et eraldada võimalikud väetised, taimekaitsevahendid, mürgised tööstuskemikaalid ja inim- ja loomsetest jäätmetest pärilt bakterid, mis on vette sattunud. Suurimad saastajad on väetised ja taimekaitsevahendid- kui vihmavesi nendega kokku puutub, kantakse need edasi jõgedesse ja seejärel merre. /7/ Kui joogivett ei puhastata korralikult, kanduvad vees elavad haigust tekitavad organismid inimeseni ning põhjustavad sageli haigusi. Maailma mitmetes piirkondades on...
Bioloogia - Põhikool
53 allalaadimist, 2 arvamust
Raiskamine võtab tulevikult võimalused
1
doc
Leiame, et ei ole vaja säästa oma järglaste elu maavarade puudusest, kuid ometi selleks, et loodusvarasid jätkuks kauemaks, midagi ette ei võeta. On ju teada, et praegune loodusvarade raiskamine jääb alla uute varade tekkimise ajale. Maavarade, nagu põlevkivi, nafta ja maagaasi kujunemine võtab enda alla miljoneid aastaid, kuid siiski priiskame loodusvarade kasutamisega. Alternatiiviks oleks rohkem kasutada lõputut vee-, päikese- ja tuuleenergiat, mille töötlemisel ei paisku keskkonda heitgaase, mis omakorda tekitaks uusi probleeme. Raiskamine kui tarbeasjade liigtarvitamine püstitab järgmise probleemi – keskkonna saastatuse. Inimesed kui reklaamiohvrid ei mõtle ostlemise ajal poekorvi asetatu vajalikkuse üle vaid tulevad selle peale alles siis, kui neil tõesti ostetut vaja ei lähe. Likvideerimise tulemusel jõuavad need aga loodusesse ning mõjuvad reostavalt. Ka suured tehased, mis paiskavad oma heitveed merevette, mõjuvad keskkonnale halvasti, tekitades reostusst ning sa...
Kirjandus - Keskkool
13 allalaadimist, 0 arvamust
Jäätmed ja looduskeskkond
11
pptx
Jäätmed ja looduskeskkond Sisukord Mis on jäätmed? Jäätmete taaskasutus Prügisorteerimine Säästev eluviis Mis on prügila? Tulevik prügiveos Kasutatud kirjandus Mis on jäätmed ? Jäätmed  Ohtlikud jäätmed Olmejäätmed Taaskasutatavad jäätmed Biolagunevad jäätmed  Jäätmete taaskasutus Milleks taaskasutatakse ? Energia säästmine Väheneb kahjulik mõju keskkonnale Prügisorteerimine Korraldus Ümbertöötlus Ohtlike jäätmete hoiustamine Sorteerimine tekkekohas Säästev eluviis Kuidas säästa: Toidu varumine & valmistamine Kokkuhoidmine kütmisel Riiete ja jalanõude rohkus Vee korduskasutus tööstuses Mis on prügila? Prügila on… jäätmekäitluskoht, kus jäätmetekitaja ladestab jäätmed  tekkekohal jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse jäätmete  vaheladustamiseks aasta või pikema aja jooksul  Tulevik prügiveos Mida nä...
Keskonnaohutus - Kutsekool
5 allalaadimist, 0 arvamust
KORDAMINE MAJANDUSEKSAMIKS
8
odt
• Kahaneva tootlikkuse seadus: kui püsivate tootmisressurssidele nt hoonetele lisada ühe enam muutuvaid tootmisressursse nagu nt tööjõud, hakkab mingil hetkel lisa ehk piirprodukt vähenema. • Püsikulud – jäävad samaks, vaatamata ettevõtte tegevusele • Muutuvkulud – muutuvad ettevõtte tootmismahu muutusega. Nt energia , vesi, elekter. • Mastaabisääst – keskmise tootmiskulu alanemine suurema tootmise tagajärjel. • Kuidas tootlikkus kasvab: inimressursi kvaliteet, juhtimise kvaliteet, kliendi rahulolu, tähelepanu kvaliteedil,töötajate kaasamine, ühine visioon, põhivarade hulk, tehnoloogilised muutused. • Tootmise muutustega muutuvad ka kulud. • Püsikulud + Muutuvkulud ehk kogukulud X PEATÜKK: TÖÖJÕUD • Tööviljakus – tähendab seda, et ettevõtted võivad oma tootmiskulusid s...
Arendustegevus - Keskkool
6 allalaadimist, 0 arvamust
Muu