keelt kõnelejad 9. Kirjelda Assüüria sõjaväge Alaline elukutseline armee, mis värvati peamiselt riigi äärealadelt 3 peamist väeliiki olid kolme-nelja sõdalasega mehitatud kaarikud, soomustatud ja raskelt relvastatud ratsavägi ja jalavägi Raskerelvastuses jalaväelane kiiver, kilp, oda Kergelt relvastatud mehed vibu, ling Armeesse kuulusid ka insener-tehnilise väeosad, kes ehitasid linnapiiramisseadmeid jms 10. Kirjelda elumaja Mesopotaamias Linnas olid kitsad ja kõverad tänavad, mille ääres seisid külg, külje kõrval lameda katusega ühe- ja kahekorruselised põletamata tellistest majad Tänavale avanesid vaid poed Paljud elamud olid ruumikad ja hoolikalt ehitatud Nelinurkne siseõu, kust pääses tubadesse. 11. Võrdle Egiptuse ja Mesopotaamia kunsti Egiptus Mesopotaamia
Majandusharude kuuluvus majandussektoritesse. metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmaterjalitööstus. Nende osatähtsus erinevates riikides. Energeetika ja kergetööstus) ja ehitus Hankiv majandus- Põllumajandus, kalandus, jahindus, Eesti tähtsamad põllumajandus- ja tööstusharud metsandus Põllumajanduses: Loomakasvatus (sea, piimaveise, linnu, Teenindav majandus- haridus, kaubandus, veondus, hobuse, lamba) ja taimekasvatus (rukis, kartul, loomasööt) tervishoid, riigihaldus ja muud Tööstusharud: (energeetika), metalli- ja masinatööstus, Töötlev majandus- Tööstus(Toiduainete-, puidu-, puidutööstus, kergetööstus, keemiatööstus. metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmaterjalitööstus. Majandu...
marjapõõsad, mis suurt varju ei tekita. Sisehoov ja majast lõuna poolne ala ei jää puude varju. Kõige varjulisem ala on aia idapoolne külg, sest seal on palju kõrgeid viljapuid. Mitmeaastastest lilledest kasvavad roosid, pojengid, liiliad, tulbid, nartsissid, jasmiin, priimulad, lumikellukesed, käoking ja väga palju muid lilli. Mikrokliima: Kevadel esinevad peamiselt idatuuled ja sügisel läänetuuled. Läänest varjab tuult hekk. Põhjast takistab tuule puhumist aeda kõrvalhoone, elumaja, garaaž ja kuusehekk. Ida ja lõuna pool peamiselt tuule vari puudub. Kõige tuulevaiksem ala on maja esine ala. Suvel annavad varju aia idapoolses küljes olevad viljapuud, ülejäänud aias varjulisi kohti on vähe. Elumaja: Elumaja on ehitatud puidust ja kahekorruseline. Maja värvus on sinakashall ja aknaraamid on pruunid, katus on punane. Uksed asuvad maja ees ja maja taga. Aknad on maja igas küljes: lõuna ja põhja pool alumsel korrusel 2 ja ülemisel 1
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING ELAMU AADRESSIL MAAKRI 28A (kursusetöö) Õppeaine: RESTAUREERIMISE ALUSED Teaduskond: Arhitektuur Õpperühm: EA-51 Üliõpilane: Loreida Hein (ekstern) Juhendaja: M. Keskküla Tallinn, 2004 2 Elamu Maakri tn 28A SISUKORD MAAKRI 28A ELUMAJA TEHNILISED NÄITAJAD lk 3 KINNISTU AJALOOST lk 3 OBJEKTI ISELOOMUSTUS lk 5 OBJEKTI TEHNILINE SEISUND lk 5 KAHJUSTUSED JA NENDE PÕHJUSTAJAD lk 6 ETTEPANEKUD KAHJUSTUSTE LIKVIDEERIMISEKS lk 7 EHITUSLIKUD JA FUNKTSIONAALSED MUUDATUSED ALGSE ARHITEKTUURSE LAHENDUSE JUURES lk 8 KOKKUVÕTE lk 9
Inimeste puhkealadena on olulisemad rohelised alad jõe kaldal raudteesillast jõesadamani, vanalinna bastionite vöönd, Gerassimovi park ning mitmed väiksemad kõrghaljastusega alad linna hoonestatud osas, sh hoonete ümbruse kõrghaljastus. Esimesel jaanuaril 2010 oli Narva elanike arv 65 506. Suurim rahvusrühm on venelased, keda oli 81,4% linna elanikest. Eestlasi oli 2544 ehk 3,9%. Munitsipaalettevõtte AS Narva Elamuvaldus hooldada on valdav osa korterelamutest, kokku 389 elumaja. Korterite koguarvuks hallatavatest elumajades on 24 357, ühe korteri keskmine pindala on 45,0; keskmine tubade arv 2 ning keskmine elanike arv 2. Korteriühistute hooldusel on 49 elumaja, elamuühistute hooldusel 19 elumaja. Narvat võib läbi ajaloo iseloomustada kui väikesel arvul suurettevõtetel baseeruvat linna. Tähtsamad tegevusharud on seotud tööstusliku tootmisega energeetika (Balti Elektrijaam,
TammsaareLõuna talude piiril heidaksime pilgu maantee vasakul serval asuvale ristiga piirikivile, tutvukisme seal oleva soosillaga, mis oli kunagi raskesti läbitav, kuid nüüdseks kruusatatud maantee. Edasi jõuaksime vargamäele, kus hakkavad paistma TammsaarePõhja talu hooned. Õue jõudes näeme kõigepealet Hansenite vana rehielamut ning maja, mis ehitati 1973. a. Uuesti, kuna kahjuks nende päris elumaja põles 1945.aastal. Rehielamu taga on kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumaja, mis valmis 1933.aastal ja kus avati A.H.Tammsaare Majamuuseum. Tammsaare isa Peeter Hanseni ehitatud hoonetest on säilinut tänaseni ainult ait. Aida ja muuseumihoone vahel asub aga August hanseni ehitatud kelder. Läände vaadates on näha saunakuid, mis jäävad naabrite Sikenbergide kui ka Hansenite maa piirile. Vargamäe põhjapoolses tipus asub karjalaste mängukivi, mis on suur lame kivi, kus lapsed armastasid mängida
Ta tegi koduvisiite isegi külmal talvepäeval, pannes endale selga hundinahast kasuka. Seejärel istus vankrisse ja sõitis kodust kaugele. Kuna vahemaad olid suuured ja mingeid kontaktsidemeid ei olnud, siis võis ka nii juhtuda, et kohale jõudis alles selleks ajaks, kus ei olnud enam midagi teha vaid ainult kaastunnet avaldada. Haigeid ravis ta enda kodus, kus tal oli selleks eraldi kabinet. Ma käisin Kreutzwaldi kodukohas esimest korda. See oli ühe tavalise ilmakodaniku elumaja, kus oli olemas kõik eluks vajalik. Maja ehitamiseks võttis ta kolmekümmneks aastaks laenu. Mõningad pildid Kreutzwaldi kodust
4-aastaselt olid Andrusel juba korralikud suusad Kooliaeg Veerpalu õppis Rääma koolis Andruse klassijuhataja oli Reet Mikk Kool asus jõe ääres Kooli ajal oli Andrus täis krutskeid Tunnistusel olid tal esimesest seitsmenda klassini Perekond Andrus ja Angela tutvusid Otepääl Andrusel on 2 õde 1993 algas nende ühise elukoha ehitus 1994 sündis nende esimene laps Andreas Elumaja valmis 6 aastaga Küsimused ja vastused Mis on teie lemmikvärv? Sinine Mis on teie lemmiksöök ja –jook? Pannkoogid ja piim Kes on Teie arvates Eesti kõige parem sportlane? Erki Nool Tänan kuulamast!
Goeteeris on Hollandi 1615 saatkonna liige ja nad sõidavad Moskvasse rahukõnelustele. Jacob De la Gardie alustab uue kivist peahoone rajamist. Esimene 1626 arhitekt on Zacharias Hoffman. Alates 1636 lühemat aega Hans 1623-24 katk Langern. /Norrman/ Inventarinimestik mainib suurt kivimaja paari ruumiga, mis olid 1633 ja kohandatud härrasrahvale elamiseks. /Norrman/ Suur müüritud 1641 elumaja. /A-211/ Peahoone ehituse viib lõpule Hans Jacob Kristler. See oli varabarokne ehk renessansiaegne pikk ja kitsas kahekordne 1642 kivimaja koos barokkstiilis aiaga. Maja mõõdud 45*10,8 m /Norrman/ 1657 - katk, 1658 Mõis läheb abiellumise-ostmise teel Stenbock'idele. mõis jääb
Esialgu lepingud toimisid, kuid 20 aastate keskpaigas ütles venemaa lepingutest lahti, eestis algas majanduskriis (kaasnesid pankrotid) . edaspidi suunati pilk siseturule. Turbatööstus, jmasinatööstus, eesti tootis ise põllutöömasinaid , mööblitööstus, põlevkivikeemia. - 1919 aastal võeti vastu maaseadus, mõisa maa jagati taludeks. Tekkis 56tuhat uut talu. 23tuhat rendi talu. - Elu maal kiirenes , 10 aasta jooksul ehitati 40tuhat elumaja. - Talud tootsid peekonit, mune , kartulit ja võid piima - Kaupa veeti INGLISMAA (peekon , muna ) Eest või läks saksamaale ! Kartofel - soome ! - Hiinast toodi riisi ja teed ! - Põllumajandus aitas riigil kriisist välja tulla - 1928 teostati rahareform (esimesel jaanuaril) mark---- kroon ehk 100 marka = 1 kroon Sisepoliitika 1920 aastatel - 1920 võeti vastu esimene põhiseadus
Kunstiliigid · Arhitektuur ehk ehituskunst: * Sakraalarhitektuur - usuga seotud hooned nt. kirik * Profaanarhitektuur - kõik muud ehitised nt. kool, elumaja · Skulptuur ehk kujud: * Ümarplastika - saab vaadata igalt küljelt * Reljeef - on tehtud kuskile peale, külge. Saab vaadata ainult eest. · Maalikunst: * Seina - maalitud seinale. Tavaliselt suured. * Tahvel - võivad olla väiksed ja suured. Tehtud muu materjali peale ja siis seinale pandud. * Miniatuur - raamatumaal · Graafika:
õhku. Kolmas tegelane oi arhitekt Maurer, kes oli linnaosa arhitektuurist osa võtnud algusest peale.August oli ka väga täpne inimene ja Ta ei tahtnud ka lapsi saada, kuna ta ei tahtnud neist kauem elada, ta oli üksik inimene. Neljas tegelane on üksikema Laura,kes elab koos oma pojaga ja vaatas pidevalt seriaale, ta elas neile kaasa rohkem kui oma elule. Neljas elanik oli restoranisveitset Theo, kes ka töötas Mustamäel oma kõrtsis, mis oli elumaja esimesel korrusel. Ja viies tegelane raamatus on Laura poeg Peeter, kes uuris ennast ümbritsevat, mida oli kül vähe, kõigest neli seina lagi ja põrand. Raamat on modernistlik-kõik tegelased elavad oma elu ja enamus juttu on tegelaste mõtisklusest. Donald Toomberg on kirjutanud- Õieti võiks Mati Undi romaani ,,Sügisball" kerge tõsise muigega nimetada ka ilukirjanduslikuks regionaaluurimuseks
Gustave Eiffel • Silmapaistev insener ja arhitekt • Tuntud Eiffeli torni järgi • Projekteeris palju sildu raud- teede jaoks. Gustav Klimt(1862-1918) • Austria maalikunstnik „Juudit“ • Üks silmapaistvamaid Viini juugendi esindajaid Antoni Gaudi (1852-1926) • Katalaani arhitekt • Tegutses Barcelonas • Ehitas palju uues stiilis elumaju • Alustas eriskummalise Sagrada Familia kiriku ehitamist Sagrada Familia ja elumaja Soome arhidektid • Eliel Saarinen, Helsingi raudteejaam • Armas Lindgren, Helsingi üliõpilasmaja Juugend Eestis • „Noor-Eesti“ album • Juugendist olid mõjutatud ka Nikolai Triik, Konrad Mägi ja Kristjan Raud Sümbolism • Tekkis samal ajal juugendiga • Seetõttu kasutatakse sarnaseid väljendusvahendeid(figuuride venitatus, sujuvad piirjooned) • Väline dekoratiivsus • Kujutatakse väljamõeldud asju ja olukordi
ja Sitsi mäele rajatud Balti Manufaktuur Pelgulinn on läbi aegade jaotatud teiste linnaosade vahel kuuludes Tallinna I ja IV eeslinna 1916 kuulus linnaosa V linnajakku Pelgulinna esimene kool rajati 1912. aastal Pelgulinn 1920-1940 1922 sai ehitusmaad Kolde tänavale maad ehitusühing "Oma Kolle" 1923. aastal elas Pelgulinnas 7326 elanikku 1929. ehitati Tallinna hipotroom 1930. aastate lõpus asus Pelgulinnas 566 krunti, millel paiknes 545 elumaja 1939 toimus suur tänavate ümbernimetamine Fotol vaade hipodroomi poolt Pelgulinnale 1947. aastal. Pelgulinna algkool, tänane Ristiku põhikool vahetult pärast valmimist 1920. aastate lõpus
Ladina keel forum- väljak, vahel ei tõlgita ja siis tähendab Rooma konkreetset keskust, tänapäeval ka arutelu. hooned forumis 1. atrium-siseõuega elumaja, aknad ja uksed hoovi poole. 2. regia- kuninga loss 5. arcus- Augustuse kaar- Triumfikaar, võidukaar,-värav 7,9. basilica- kolme sammaskäiguga hoone, kristlikud kirikud rajati algselt nendesse, kristlikku kiriku tüüpehitis. 12. curia- kontor 14. rostra- kõnetribüün 17. carcer- vangla 20. tabularium- kontor 1. Ta tuleb templisse-Venit in templum. 2. Ta on basiilika taga- Est post basilicam. 3. Me ootame triumfikaare ees- Exspectamus ante arcum. 4
Pergamoni kuulsaim looming on kuulus Zeusi altar. Altar polnud kellelegi pühendatud, koosnes massiivsest U-kujulisest alusehitusest, millele kerkis jooniastiilis sammashall. Ülemisele korrusele viis pidulik trepp: üleval oli altari hall. Selle ashitektoonilise töö tähtsus suurendab alusehitust ümbritsev reljeef. See meistriteos kujutab jumalate ja loomade võitlust hiiglaste vastu. (www.wikipedia.org) Elumaja- Hellenistliku arhidektuuri peateemaks oli elumaja. Kreeklastel oli küll juba V sajandil välja kujunenud elumaja arhidektuur, kuid elumaja ei olnud siis ehitusmeistrite huvi keskpunktis. Alles kasvava sotsiaalse kihistumisega ning kodaniku ninf´g linnriigi vahelise seose lõtvumisega hakkasid jõukamad inimesed hoolitsema oma maja, selle ehitamise ja välimuse eest. (http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kultuurilugu-hellenistlik%20kunst.htm) 6 Skulptuurid
Kõik see oleneb infost, mida inimese kohta tahetakse avaldada kõmuajakirjanduses. Kuulsustel on nagu tava kodanikul, kes ei kuulu ajakirjanudse huviorbiiti, samasugused ühised eraelu sätestavad seadused. Sellised kohad on poolavalikud ruumid, kus peab juhatuselt või omanikult nõu küsima et seal intervjueerida, pilte teha või filmida. Räägimata privaatsest ruumist mis kuulub eraomandile, kuhu ei tohi ilma nõusolekuta siseneda, kas see on elumaja, valdus või töökoht. Ainuke erand on avalikus ruumides nagu näiteks tänaval, kaubanduskesuses pildistada ja filmida, veel enam intervjueerida. Nagu näiteks presidenti proua Evelin Ilvese suudluse skandaal. Delfi toimetusel oli nii palju teada, et presidendi abikaasat Evelin Ilvest suudelnud salapärane noormees oli prantslane nimega Vincent Aranega, kes oli IT-ettevõtja. Selline uudis mõjutas Evelin ilvese reputatsiooni
energia kasutamiseks, mis sobib kasutamiseks nii kütteks kui ka jahutamiseks. Samuti kõrgematemperatuurist geotermilist ressurssi hetkel rakendada ei ole võimalik, kuna põhjavee temperatuur ei ületa 16 °C ja puudub info Eesti maakoore süvakihtide soojusenergia kohta. Eestis on kasutusel peamiselt neli erinevat kollektorit: maakollektor, soojuspuurauk, energiavai, energiakaev, veekollektor. Tulevikus võiks Eestis iga elumaja või ühiskondlik hoone kasutada geotermaalenergiat ühe osa kütte või jahutusena. Kasutatud allikad http://geothermal.org.ee/ http://eprints.tktk.ee/1212/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/taastuvad_ener giaallikad_argo.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Geotermaalenergia
Lahtise laeavaga (compluvium) aatrium, põrandas bassein (impluvium) vihmavee kogumiseks. Seinad kaeti maalidega. Maja taga asus sammasõu, kus võis olla mugavaid puhkenurki, skulptuure, ilutaimi, purskaev ja aed. Aias juurviljad, bassein, põõsad, palmid. Lükanduksed. Tetrastüül aatrium, seda toetas 4 sammast. Tablinium- söögisaal. Exedra, triklinium- söögisaal 3 istmega. Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Roomlaste elumaja matkis esialgu etruskide elumaja. Maja oli küllaltki väike ja seda kutsuti villaks. Oli kaks suurt tuba: aatrium ja tablinum. Tablinum oli ainult magamiseks. Aatrium oli must ja räpane eluruum. Hilisemas villas oli ruume rohkem. Villa muutus siis ülikute elumaja nimeks. Vabariigi lõpuajaks oli villas paarkümmend ruumi. Aatriumist sai külaliste vastuvõtu ruum. Lakke oli raiutud auk vihmavee jaoks, all oli bassein. Hilisema villa pearuumiks kujuneb peristüül.
Palkmaja ehituse üldkursus Tartu 2007 Üldandmed Objektiks on saun, mis asub Tartumaal, Mäksa vallas, Kuusiku talus. Sauna valisin põhjusel, et ülejäänud talu hooned olid halvemas seisukorras ja enamus on juba kokku lükatud, et saaks uut maja krundile tegema hakata. Sauna mõõtmed on 4,7m x 2,7m. Maja sünniks võib lugeda aastat 1930-ndaid, seega ligi 80-nd aastat vana. Maja oli viimati kasutuses üle 5 aasta tagasi. Talus oli neli hoonet. Elumaja, milles oli rehialune koos lauda ja väikse kuuriga. Eraldi oli veel küün, üks väike abihoone ja saun. Vundament Eesti paljud vanemad majad on ehitatud ilma vundamendita. Sellisel juhul on probleemiks külm ja niiskus, mis tungib seina alt nii tuppa, kui ka alumistesse seinapalkidesse, mis hakkavad mädanema. Antud saunal on maakividest vundament vahetatud hiljuti 2 lintvundamendi vastu, et kaitsata palke niiskuse ja külma eest
Etruskide kunst- 8-3 sa ekr elasid hilisema Rooma keskosas etruskid. Templid ehitati puust, kõrgel alusel asusid. Oskasid laduda kaart või võlvi, hauakambrite kaudu omasid kuppelhaudasid, kaetus maalidega. Maalid olid elurõõmsad. Ainulaadsed on Etruskide sarkofaagid, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Säilinud on kuulus ,,PRONKSSKULPTUUR", kapitooliumi ,,Emahunt", mis sümboli. Rooma linna teket, 753 ekr. Rooma kujunemine algas kogu Itaalia alistamisega 3saj ekr. Edasi jätkas Rooma vallutusi L- ja Lääne- Euroopas, P-Aafrikas ja Lähis-Idas. Rooma Linnades oli foorum poliitilise ja kultuurielu keskus. ,,FORUM ROMANUM" Võidukate sõjakäikude auks püstitati väljakule võidu ehk triumfikaar. BASIILIKA oli roomlastel turu- või kohtuhoone. Rooma skulptuur Esialgu kasutatakse Kreeka meistrite töid ning nende koopiaid. Uut ja väärtusliku loovad roomlase...
o Skandaali põhjustas "ÖINE VAHTKOND" Mõõdud olid 4 x 5 meetrit Kujutatud on ühe maakaitseväe üksuse ohvitsere ja liikmeid Caravaggio laadne keldriluugiefekti Väelased leidsid, et neid on halvasti kujutatud o Ei saanud 20 aastat enam suuremaid portreetellimusi o Püüdis kujutada liikumise pealt o 1642 sureb abikaasa o Kollektsioneerimiskirg o Müüakse maha tema uhke elumaja, elab sugulaste toetusel o Hilisloomingus on palju näha religioosset motiivi (enda lõbuks või välistellijale) o "KADUNUD POJA TAGASITULEK" Seotud ilmselt tema enda ja ta isa suhetega o Palju autoportreesid, eriti palju tehtud vanaduses Istus üksi kodus peegli ees Neid teada umbes 100 o Tööde koguarvuks on 400-700
geomeetrilised kujundid 3.)kamares stiil- vanim, tume vaas, kraabitud/maalitud muster e dekoor. ROOMA EHITUSKUNST- uuendused:kaar, kuppel võlv(silinder, rist), mört-sideaine kivide sidumiseks. Ehitusliigid *foorum-turuplats, kuulraim Trajanuse *basiilika-ari/kohtu hoone *amfiteater-kuulsaim Colosseum ( 3-korr, dooria, joonia, korintose) *triumfikaar-e võidukaar, keiser Konstantinusele. *mausoleum *term-e saun, Carcalla termid *templid- kuulsaim Pantheon. *palee- e elumaja ülikutele, mitmekorruselised. Petikaken, petikuks, valus tuli uksest, on leitud Pompei väljakaevamistelt *inseneriehitised-teed, sillad, veejuhtmed. Skulptuur *portree-ei idealiseeri, kujut esivanemaid * monumendid-a) ratsamonument-Keiser Marcus Aureliuse ratsakuju roomas b)triumfikaared-nii ehitis kui ka monument. Trajanuse sammas *reljeefid-Trajanuse sammas, triumfikaared, mündid, kameed. Maalikunst *mosaiik *seinamaal-ruumid perspektiivis * muumiaportree(tahvelmaal) Muumiaportree Faijumist
3. Õige vastus • a) isand • b) mõni teine valitseja ( krahv, kuningas, piiskop) 4. Kui palju elanikke elas Tallinnas keskajal? • a) 10000 - 11000 • b) 7000 - 8000 • c) 5500 - 7000 4. Õige vastus • b) 7000 – 8000 elanikku 5. Kõik linnaelanikud moodustasid ühtse... • a) konna • b) perekonna • c) linnakogukonna 5. Õige vastus • c) linnakogukonna 6. Keskaja linna tähtsaim hoone oli... • a) kirik • b) raekoda • c) maaisanda linnus • d) elumaja 6. Õige vastus • b) raekoda 7. Trieri pitsat on üks varasemaid linnapitsateid... • a) Liivimaal • b) Põhja – Euroopas • c) Euroopas 7. Õige vastus • c) Euroopas 8. Keskajal kasutati… • a) naturaal- ja rahamajandust • b) naturaalmajandust • c) rahamajandust 8. Õige vastus • a) naturaal- ja rahamajandust 9. Millised Eesti linnad kuulusid Hansa Liidusse 15. sajandil ? • a) Tartu • b) Tallinn • c) Uus - Pärnu 9. Õige vastus • a) Tartu
kõrtside rajamist. Kõrtsides käimine muutus talupoegade seas üpris populaarseks. Siin levitati külauudiseid, tehti kaupa ja mängiti pilli. Taludes tegeleti nagu mõisaladelgi viljakasvatusega, teisteks suureks tööalaks oli veel loomakasvatus. Kasvatati lambaid, kitsi ja sigu. Lehma kasutati enamasti lihaloomaks. Igal talul oli tavaliselt kirikusse minekuks ka hobune. Talurahvas elas rehielamus, mida on nimetatud eesti fenomeniks. Talukoha keskuseks oli "õlgkatusega elumaja, millel pole korstnat ega aknaid ning mille uks on nõnda madal, et sellest ei saa ilma kummardumata sisse pugeda" (J. Chr. Petri) Vanemad ja lapsed magasid ühes suures toas koos. Kui maal keerles elu põhiliselt töö ja mõisa ümber, siis linnas oli kõige tähtsam osa kaubandusel. Suur osa linna elanikest olid kuidagi viisi kaubandusega seotud. Tähtsaks rahaallikaks oli kaugkaubandus, mille tollimaksudelt teeniti palja, sest väljamüügi kaupu oli palju
"Põhja konn" "Tuisulased" "Kullaketrajad" ,,Sipelgas" "Kilplased" "Viru lauliku laulud" "Kodutohter" "Lembitu" "Paiklikud ennemuistsed jutud" "Tuletorn" 2 DR. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Dr. Fr. R. Kreutzwaldi elumaja, kus praegu asub muuseum, on ehitatud 1793. aastal, üheksa aastat pärast Võru linna asutamist ja on seega üks esimesi ehitisi linnas. 1923. aastal asutasid Johannes Käis, Jakob Teder ja teised edumeelsed võrulased Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Seltsi. Eesmärgiks seati Kreutzwaldi maja ostmine muuseumiks ja mälestussamba püstitamine Tamula kaldale. Nüüd seisab ajaloolises linnapargis lauluisale pühendatud mälestussammas
Gaudi on ise öelnud, et tema keevalisus oli üks asi, mida ta oma elu jooksul ei suutnud kontrolli alla saada. See-eest tundis Gaudi suurt huvi tööliste sotsiaalsete probleemide vastu. Välimus: Antonio Gaudil olid blondid juuksed, tumesinised silmad, peened näojooned ja roosakas nahavärv, mille pärast meenutas ta pigem skandinaavlast. Kuid iga kord kui keegi talle seda ütles, vastas ta uhkusega, et on vahemerelane. Tuntumad ehitised: Casa Vicens (1883-1885) on elumaja Barcelonas. See oli Gaudi esimene suurem projekt. See lisati 2005. aastal ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. 2007. aastal teatas üks Barcelona kinnisvarafirma, et nad on saanud õiguse müüa Casa Vicens'i. Hinnaks on 30 miljonit eurot. Paulu Güell (1885-1889) on Barcelonas asuv palee. Ka see ehitis on lisatud UNESCO maailmapärandi nimekirja. 2004. aastal suleti Paulu Güll külastajatele, kuna seda hakati renoveerima. 1. veebruaril 2008
Minu tulevane kodu Mõne lähima aasta jooksul tahaks soetada endale oma elamise. Seetõttu olen tihti mõelnud milline minu tulevane kodu saab olema. Kuna on plaanis osta juba valmis maja seab see mõningad piirid kodu kujundamislel. Kõike väga detailselt ma paika ei paneks kuna see peaks sobima ümbruskonnaga, kõrvalhoonetega ja elumaja enda väljanägemisega. Kuid on mõned detailid mida ma kindlasti tahaksin ja müned mida väldiksin. Kindlasti peab olema palju ruumi kuhu saaks rajada haljastust. Maja taha tuleksid viljapuud ja -põõsad, väike aialapike ja ehk ka kasvuhoone kus saaks kasvatada maitsetaimi ja mõningaid ilutaimi. Maja esikülge kaunistaksid aga ilupuud ja -põõsad. Võimalik, et saab olema ka mõni veesilm. Otseselt veekogu äärde ma elamist ei tahaks
püsima. 19. Mis juhtus Aksel Stromiga metsas?Kes ta päästis? V: Aksel kukkus kaljuprakku ja tormituul kukutas talle peale puu. Oliine päästis ta. 20. Miks käisid Aksel ja Barbro kohtu ees, mis oli tulemuseks? V: Barbro tappis nende lapse. Mõlemad pääsesid karistusest sest lensmaniproua seisis nende eest. 21. Milline oli Iisaku talu? V: Iisaku talu Kaugemaa oli kõige suurejoonelisem talu ümbruskonnas. Seal oli palju hooneid: heinaküünid, elumaja, sahvrid, saeveskid, laudad jne. Lisaks oli Iisakul ka põlluharimisriistu, mida teistel ei olnud.
Hiljem tuli ümberasujaid veelgi juurde. Koloonia Gröönimaal jäi püsima umbes 500 aastaks. Eiríkr ise valis endale parimad maad Eiríksfjordi (Tunulliarfik) kaldal Ida-Asulas. Tema talukoht sai nimeks Brattahlí (praegune Qagssiarssuk). Saaga järgi olevat Eiríkri kristlasest naine jóhildr lasknud talu juurde ehitada Gröönimaa esimese kiriku. Saagas öeldakse, et jóhildr lasi kiriku ehitada elumajast kaugele, sest Eiríkr ei sallinud ristiusku; tegelikult asus kirik aga üsna elumaja juures (nii kiriku kui ka eluhoone varemed on välja kaevatud). Gröönimaalt ei ole leitud jälgi skandinaavlaste paganlikest matustest, mistõttu arvatakse, et kristlus domineeris ümberasujate seas algusest peale. Eiríkr Punase naine Tjóhildr ehitasBrattahlíi kiriku, mille varemed on välja kaevatud. Praegu on sinna püstitatud kiriku rekonstruktsioon. Eiríkril oli kolm poega ja üks tütar: Vínlandi avastajana tuntud Leifr Õnnelik, orvaldr, orsteinn ja Freydís
Nõukogude aja algus poolel käsitleti puu majade piirkonda kodu rajoonina, nüüd aga nähakse selles miljööväärtuslikku piirkonda. Esimese maailmasõja alguseks oli hoonestatud ala, mis ühelt poolt piirnes Kolde puiestee ja teiselt Roo tänavaga. Oma Kolde majad Tallinna linnavolikogu 1922.a. otsusega anti Pelgulinna taga asunud vabad linnamaad ehitusühingule ''Oma Kolle'' Arhitektid H.Johanson ja Eugen Habermann projekteerisid Kolde tänavale kaheksa 2- korruselist elumaja. Lisaks ehitati 1930. a. arhitekt J.Pikkovi projekti järgi viis 2-korruselist elamut Ristiku tänavale. ''Oma Kolle'' ei olnud mitte ainult ehitusühing, vaid ka kõiki elanikke koondanud ühing, mille juhatuse ruume kasutasid ''Oma Kolde'' naiste käsitööring, Pelgulinna Ranna Heakorra ja Kaunistamise Selts ning spordiselts ''Visadus''. Nende seltside tegevuses oli ''Oma Kolde'' liikmetel kaasa öelda kaalukas sõna. Ehitusühisus pidi rajama ka teed ja haljasalad
SAJANDIKS EKR ON NAD SEGUNENUD · ETRUSKI KEELT KIRJUTATI KREEKA TÄHTEDEGA · SEDA OSATAKSE LUGEDA, KUID EI SAADA ARU · ILMSELT ON TEGU MINGI KAUKAASIA KEELKONNA KEELEGA · TEKSTE ON PALJU, KUID NEED ON LÜHIKESED · ETRUSKI KULTUUR MÕJUTAS TUGEVASTI ROOMA KULTUURI · ROOMLASED ON ETRUSKIDELT ÜLE VÕTNUD GLADIAATORITE MÄNGUD, ÜMMARGUSED HAUAKAMBRID JA PUNASE RANDIGA TOOGAD ÜLIKUTEL · ÜLE VÕETI KA ETRUSKIDE ELUMAJA ESIALGNE KUJU · ETRUSKI LINNAD OLID EHITATUD JUBA ARHAILISEL AJASTUL KORRAPÄRASE PLANEERINGUGA · TÄNAVATEL OLI KIVIPLAATIDEST KATE, ON LEITUD KA KANALISATSIOONI JÄLGI · LINNU ÜMBRITSESID KÕRGED HAMBULISED KIVIMÜÜRID · ETRUSKID PÖÖRASID SUURT TÄHELEPANU MATMISKOMMETELE · KÕIGE ISELOOMULIKUMAD OLID ÜMMARGUSE PÕHIPLAANIGA HAUAKAMBRID TUMULUSED · TUMULUSI ON LEITUD TOSCANAS SUURTE GRUPPIDE E. NEKROPOLIDENA
1740. aastatel. 18. sajandi keskel lasi keisrinna Anna Ivanovna viia lossipargist Peterhofi paleei parki viia raidkujud ja purskkaevud ning Kadrioru loss jäi edaspidi kasutamata ja hooletusse. Kadrioru lossi paremad päevad saabusid pärast keiser Aleksander I külaskäiku Tallinnasse 1804. aastal, pärast mida anti korraldus Eestimaa kubernerile korrastada loss ja ehitati tänapäeva Koidula tänav äärde lossi ülevaataja elumaja, kus tänapäeval asub Eduard Vilde Muuseum, kuid aja jooksul jäi loos jällegi keisriperekonna tähelepanuta. 1837. aastal külastas Tallinna uus Vene keiser Nikolai I, kes andis korralduse lossi korrastamiseks ning andis lossi Eestimaa kuberneri suveresidentsiks. 1917. aasta kaksikvõimu ajal Eestis asus Kadrioru lossis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. 1921. aastast asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928. aastal Eesti Kunstimuuseumiks. 1929
Kui eosed on siiski sobiliku kasvukoha leidnud, siis järjekindel ja tähelepanelik konstruktsioonide kontrollimine aitab kahjustuse kiiresti avastada. Mida suuremaks on kahjustus arenenud, seda keerulisem ja kulukam on selle kõrvaldamine. Majavamm hakkab enamasti kasvama keldritest või esimese korruse puitpõrandast. Koduses majapidamises tuleb hoolikalt jälgida puitkonstruktsioone, keldreid ja esimeste korruste põrandaid. Majavamm võib muuta elumaja täiest ebakõlblikuks. Majavammist vabanemiseks on vaja ette võtta pikk ja keerukas protsess ning parem oleks, kui ei laseks sellel kannatuste rajal üldse oma teed alustada. Kasutatud kirjandus www.majavamm.ee http://www.tapeedil.com/ehitushooldus/majavamm.htm http://www.ehituskaar.ee/?op=art&id=615&page=1 http://sites.google.com/site/alorents/seened
Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level · Rahulik aed Pompeis Koduaed oli elumaja või maamaja lahutamatu osa. Era-aaed arenes iluaiaks. Peristüülaed. Rooma kultuur ja arhitektuur teiste tsivilisatsioonide imiteerimisena. Paradeisoi- pargid. Euripoi- voolava vee sängid. Näiteks Hadrianuse villa. Erapargid. Hadrianuse villa Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
SEINAD Välisseinte ülesanne on: sisekeskkonna eraldamine väliskeskkonnast, Tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus Välisseintele esitatavad nõuded: Kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, välisilme püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus Välisseinte liigitus Materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust, metallist, klaasist Paigaldavate detailide suuruse järgi: Tellisseinad, väikeplokk-seinad, suurplokkseinad, puitkarkass seinapaneelid, raudbetoon paneelseinad, puitkarkass ruumpaneelid Looduslikust kivist konstruktsioonide vastupidavus sõltub kasutatavate müürkivide keemilisest koostisest ja struktuurist. Lubjakivid on üsna tundlikud ilmastiku mõjude suhtes. Liivakivid on vastupidavamad kui Tellised Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vaj...
TALLINNA TEHINKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Kinnisvara haldus JUHEND VANA PALKHOONE TARINDITE ÜLEVAATUSEKS Kodune töö Juhendaja: xxx Tallinna 2015 Ehituspalk Ehitus kasutatavad puuliigid: Kuusk-Ehitaja seisukohast on kergem töödelda. Kuusepalk kipub kuivades rohkem lõhenema, kui mänd. Sobib paremini katuse ja väliseina voodriks, sest tõrjub vett paremini ning kuusepuit kahjustub aeglasemalt. Kuusk on kergem kui mänd. Mänd- Tugev ja vastupidav ehituspuit. Männipalk kardab sinetust ning tuleb hoolikalt katta ja kuivatada, et hallitus ei tekkiks. Ehituspalki tuleks langetada Talvel siis on palk seen- ja putukkahjustustele vähem vastuvõtlikum. Palkseina remondiks sobiva ehituspuidu kuivamisaeg on 12-24 kuud, sõltuvalt palgi läbimõõdust. Kuivast, umbes 20% niiskussisaldusega puidust palksein vajub...
Õpetus sel ajal põhines rohkem art nouveau stiilil. Kooli astumisega hakkab Eduard Jeanneret tegelema ka kullassepaametiga, kus ta tegi vaape ja graveeris monogramme kella kaasidel. Esimene arhitektuurproekt sündis tal 1905. aastal koos professionaalse arhitektiga. See oli elumaja, mis oli tehtud Charles´i tuttavale.(pilt 1.) Teenitud rahaga läks ta reisile Itaaliasse ja Austria-Ungarisse. Viinis ta veetis palju aega uute proektide loomisega. Seal ta ka kohtus kuuluste kunstnikutega, uuris Viini arhitektuuri ja palju muud. Reis lõppeb Pariisis, kus ta elas veel kaks aastat ja töötas paljudes töökodades stažöörina. 1911. aastal reisis E.Jeanneret idasse – Kreeka, Balkani poolsaar, Väike- 1
said kokku tänase Solarise keskuse juures. Järgemööda kerkisid ka teised piirkonnad uued hooned. 1958. aastal valmis Eesti Energia peahoone koos elumajaga Estonia puiestee 1, kaks aastat hiljem avas uksed Tallinna kaubamaja, Tööstusprojekti hoone sai valmis 1963. aastal. Samal aastal avati ka Teaduste Akadeemia raamatukogu tsirkuse naaberkinnistul. Tsirkusetelk lammutati 1966. aastal, et teha ruumi Estonia puiestee 1 elumaja laiendusele, eelkõige aga projekteerijate majale. Fotol vaade tsirkusele kaubamaja poolt. Vasakul kulgeb Lenini, tänane Rävala puiestee. Stenbocki maja on klassitsistlik hoone Tallinnas Toompea põhjaserval, Eesti Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei asupaik. Hoone kavandas Johann Caspahr Mohr Eestimaa kubermangu kohtuasutuste jaoks, kuid pärast hooneehituse riikliku finantseerimise lõpetamist 1788. aastal jätkas krahv Jakob Pontus Stenbock hoone ehitust isiklikest vahenditest
Niikaua kuni ema veel Turjal elas polnud elul väga vigagi, kui meri andis siis elati paremini, kuid kui kala ei näkanud, siis elati kehvemalt, üks oli kindel: elamisväärne oli see elu Turjal koguaeg. Peale ema surma hakkasid asjad vaikselt karile jooksma, majja tuli uus perenaine, kellega polnud algusest peale head klappi, järjest rohkem hakkas isa vanadus esile tulema ja sealt ka igasugused hädad liigestega. tõsise paugu lõi Turja kohale tulekahju mis hävitas elumaja, mille oli kunagi Turja peremees ihu ja hingega ülesehitanud ja siis see kadus koos peremehe noorusega. Turja elanikud olid sunnitud kolima väiksesse sauna, kus Hannes tundis, et tema ei mahu sinna ja läks eluvooluga kaasa mis viis ta Tondiojale kui võõrana. Kuigi seal oli kõik olemas, mida võis üks tulevane peremees tahta, ei leidnud Hannes seal õnne, pinged järjest kasvasid, kui tuli äkki ootamatu teade, et Turja sauna ainukest toitjat, Klausi, pole enam.
Nende tootmisviis muutus ökonoomse organiseerituse etaloniks. Tellimustööde asemel hakati tegema tooteseeriaid, õppinud meistrite asemel asusid tööle ilma erikoolituseta vabrikutöölised. Viktoria ajastu 1837 -1901 Kuninganna Viktoria ajastu oli suurte muutuste ajastu. Masstoodete küllus ja kättesaadavus mõjutas nii kõrgklassi kui keskklassi elulaadi. · Interjöörid olid kujundatud kindlate kujundusreeglite ja mustrite järgi. · Elumaja oli jagatud kindlateks ruumideks, kus avalik elu ja eraelu hoiti rangelt eraldi. · Salong e.võõrastetuba oli kõige tähtsam ruum. · Ruum oli sisustatud paljude vaatamisväärsustega, külalistele pakuti meelelahutust. · Söögituba oli teine tähtis ruum majas. Rikkalik puhvetkapp oli ruumi keskpunkt · Augustus Welby Northmore Pugin ( 1812 1852) oli Inglismaa arhitekt, kujundaja, teoreetik, kes sai tuntuks kui Parlamendihoone autor.
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst on järelmaailmale avaldanud kindlasti väga suurt mõju. Vaatamata sellele, et Rooma oli väga edukas riik eriti sõjaliselt, võeti suuresti eeskuju kreeka kunstnikelt. Positiivne omadus on sellel siiski: paljud kreeka kunstiteoste originaalid on hävinud sõdade tõttu, ning just tänu roomlaste kopeerimisele ja kollektsioneerimisele saame aimu kreeka kunstnike meistriteostest ning ka kultuurist. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas juba Tirynsist tuntud megaroni. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, millest üks kaunemaid liike oli marmor. Kivide sidumisel kasutati mördi asemel metallist klambreid. Kreeka templiarhitektuur on hämmastavalt loogiline ja üksikasjalik. Terviku ning detailide vahel valitseb täiuslik harmoonia ning igal üksikosal on kindel ülesanne. Hilisemate rooma ehiti...
detsember 1803. Tema pere vabastati pärisorjusest 26. aprill 1815. Kui Kreutzwald oli 30. Aastane abiellus ta Marie Elisabeth Sodleriga . Nende abielust sündis kaks tütart: Anette Adelheid (11. juuni 1834. -29. veebruar 1895.) ja Marie Ottilie (28. september 1836.- 17. oktoober 1851.) ning poeg Friedrich Alexis (23. september 1845.- 17. oktoober 1851.) Kreutzwald suri 13. august 1882. Ja ta maeti Tartu Jaani kalmistule. F. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi kogupindala on 5066 m² kuhu kuulub elumaja, hoovmaja, ait, tall, etnograafiline muinasjututuba, saun, kelder, lillerikas aed, ja lehtla. Kreutzwaldi sõna ja mõttemaailma elavana hoidmisel aitavad kaasa muinasjututunnid, luuleõhtud, raamatut tutvustused. Ka on võimalik külastajatel istuda ja lugeda mõnda Kreutzwaldi teost. (1. Aimi Hollo 2002.) (LISA 1 Foto 1) Kreutzwald oli isiksus, kes sednud kord sihi siis visalt pürgis selle poole, hoolimata ,,elu paratamatusest" ja ta saavutas oma sihi. Oma parima mehe ea 30.-74
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA TANTSUKUNST Leaanika Parra Vana-Kreeka ja Vana-Rooma arhitektuur ja skulptuur Referaat/essee Viljandi 2013 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst on järelmaailmale avaldanud kindlasti väga suurt mõju. Vaatamata sellele, et Rooma oli väga edukas riik eriti sõjaliselt, võeti suuresti eeskuju kreeka kunstnikelt. Positiivne omadus on sellel siiski: paljud kreeka kunstiteoste originaalid on hävinud sõdade tõttu, ning just tänu roomlaste kopeerimisele ja kollektsioneerimisele saame aimu kreeka kunstnike meistriteostest ning ka kultuurist. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas juba Tirynsist tuntud megaroni. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, millest üks kaunemaid liike oli marmor. Kivide sidu...
Võimaldab õiguslikul isikul asja kasutada. AÕS § 54 (2) alusel saab koormatit jagada kokkuleppel Elioniga. 7. Jah, tuleb kanda iga korteriomandi kinnistusraamatu lahtrisse. Sigala elamukvartalis Talunik B peab asula lähedal sigalat. Naaberkinnisasjad võõrandatakse ning ehitatakse täis mitmekordseid elumaju. Kahe aasta pärast on talu keset elamukvartalit. Elanikud kaebavad pidevalt iseloomuliku lõhna pärast, mis pärineb sigade pidamisest. a) Elumaja omanik E nõuab sigade pidamise lõpetamist. Kas edukalt? b) B likvideerib sigala ning alustab vanarauaäri. Varsti asetseb elumajade keskel laoplats autovrakkidega. Ka antud juhul tunnevad üürnikud ennast kahjustatuna. Kas majaomanik E saab nõuda sellest tegevusest hoidumist? Hüpotees: Kas elanik saab nõuda Blt AÕS § 89 alusel sigala sulgemise ? 1. Omanik ? + 2. Omandiõiguse rikkumine ? + 3. kordumine ? + 4. rikkuja ? + 5. talumine ? AÕS § 143 + a
rühm kinni slovaki osmikusse. Teine rühm tuli peale tormi jooksuga, peaaegu oleks nad suutnud teise rühma vabastada, aga siis ilmus välja Nemecsek, kes oli tulnud haigena võitlema ja nurjas rünnaku. Pal- tänava poisid oli võitnud küll lahingu, kuid keegi ei hoolinud sellest, sest Nemecsek labas väga haigena maas. Nemecsek suri oma Isamaa eest võideldes, kõik poisid oli väga kurvad. Kui selgus, et krundile ehitatakse kolmekordne elumaja hakkas Boka nutma, sest see mille eest Nemecsek suri oli neilt ära võetud. Peategelaste iseloomustused Boka iseloomustus Boka oli 14 aastane poiss ja tema näos oli veel vähe mehelikkust. Kui Boka avas suu, et rääkida siis teenis ta tublisti paar aastat juurde. Tema hääl oli tasane, sügav ja tõsine ning mis ta ütles oli samataoline kui ta hääl. Ta rääkis harva rumalusi ja koerustükkidest ta osa ei võtnud.
Wrighti karjäär algas paljulubavalt, võites paadimaja ehitamiseks korraldatud konkursi. Järgnevatel aastatel ehitas ta peamiselt ühepereelamuid, paljud neist oma maja lähinaabruses. Oma naise vanemad aitasid Franki vajalike kontaktide loomisele kaasa. Suuremad kavandid, nagu American Luxfer Prism Companyle, ei jõudnud siiski projekti staadiumuist kaugemale. Juba oma iseseisvuse esimesel aastal valmis Wrighti olulisim ehitis: Winslow House (vt. Lisa 2) elumaja jõukale ärimehele moodsas River Foresti eeslinnas. Hoone on kahekorruseline, millel on rangelt sümmetriline fassaad ning tugevalt eenduv, suhteliselt lame kelpkatus (neljast kaldpinnast moodustuv harikatus otsimiste kolmurksete kaldpindade ehk kelpadega); alumine korrus on laotud tellistest, ülemist korrust kaunistavad ornamentide terrakotaplaadid. Selle maja juures on juba vaadeldavad põhielemendid, mis viitavad edasisele arengule preeriamaja stiili suunas. Sellega saavutas Wright 20
Palazzod- paleed, kolmekorruselised, koosnevad neljast tiivast, nelinurkne siseõu, madal katus -vanemad palazzod on raskepärased, sest olid kaetud suurte kiviplokkidega -palazzode puhul rakendati proportsioonireegleid, mis on vastandlikud gootika päevil kehtinutele -kõrguse asemel rõhutati madalat - 1.korrus oli massiivsem ja raksepärasem, 2. Korrus kergema ilmega ja 3. Täitsa kerge - 15.saj keskpaigaks muutus palazzode stiil peenemaks ja kergemaks - oli elumaja, mille elanikud ei tahtnud enda rikkust varjata -aknad muutusid suuremaks, palazzod avanesid tänava poole -üha enam kasutati antiikarhitektuurist pärit detaile Alberti -uue palazzotüübi levik, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid -pilastrite ja akende vaheldumine muutus hoone harmoonilisemaks, pidulikumaks, rõhutas hoone mittekindluslikku iseloomu -kasutas kirikuehituses antiikeeskujusid -arendas tsentraalperspektiivi õpetuse järjekindlaks teooriaks Skulptuur 15. Sajandil
kelle tõekspidamised erinevad maarahva omadega totaalselt ning erinevat päritolu inimesed ei sobi kuidagi kokku. Turja ema oli suurepärane naine, kes hoidis oma perekonda hästi koos ning suutis säilitada head meeleolu. Peale tema surma muutus aga elujärg kehvemaks kui see varem oli olnud. Uue perenaise tulek tekitas õhus pingeid ning lahkhelisid pereliikmete vahel. Aina kehvemaks muutus ka Turja isa tervis. Kõige raskemaks hoobiks osutus aga tulekahju Turjal. Elumaja hävik sundis perekonda sauna elama minema. Seal aga tundis Hannes end üleliigsena ning lahkus juba kauaoodatud peigmehena Tondiojale, kust ta kahjuks õnne ei leidnud. Teade Klausi uppumisest muserdas Hannest ning ta läks lõplikult Turjale halvatud isa eest hoolitsema. Hannesele olid abiks ka tema õde Marie ja Taali, kelle mees endale naiseks palus pärast lahutust Liidast. Raamatu põhiprobleemiks oli inimese enesemõistmine. Raamatu autor
olemasolus saab olla kindel. Esmajärgulised on materiaalsed väärtused, nagu jõukus või kõrge positsioon ühiskonnas. Paljude maalikunstnike teose on kantud püüdlustest näidata, et elus ei oma kõige suuremat tähtsust vaid silmapaistvad ja hiilgavad asjad või saavutused. Maalil ,,Katused,Napoli" on Thomas Jones kujutanud tagaplaanil uhkeid renessansskirikuid, mis esimestena vaataja pilku köidavad ja nende ette on ta asetanud vana, pehkinud välimusega elumaja. Autor on palju vaeva näinud, et välja tuua pisemadki detailid sellest vaatepildist. Võib mõista, kuidas on kunstnik püüdnud meieni tuua märkamatuks jääva lihtsuse aegumatut väärtust. Samamoodi nagu esmakordselt maali vaadates, unustame ka oma eludes, et lihtsates asjadest peitub ilu ning et ilul on omadus pakkuda tröösti, mida inimestena enesele tunnistades või mitte, siiski alateadlikult otsime.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
