Elektrimootor Elektrimootor leiutati aastal 1892. See on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks. Kui elektrimootorit poleks leiutatud, oleks praegu väga palju teisiti ning inimene, kes on harjunud tänapäevaste mugavustega, ilmselt ei suudaks elu ilma selleta ette kujutada. Alljärgnevalt on toodud mõned näited, mis oleks teisiti: 1) Puuduksid paljud kodumasinad, mis on inimese igapäeva elu jaoks hädavajalikud.
kool eriala nimi klass ELEKTIMOOTOR Referaat Juhendaja: õpetaja linn 2015 SISSEJUHATUS Mis on elektrimootor? Kes oli leiutaja elektrimootoril? Milleks seda kasutatakse ja millised on elektrimootori alaliigid? Millised on erinevad mootoritüübid? Neile küsimustele ma saan vastuse referaadi koostamise käigus. 2 Elektimootor Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muudab elektri mehaaniliseks energiaks ehk tööks. Elektrimootori leiutas mees nimega Michael Faraday. Faraday kõige tähtsamad leiutised olid
energiaks muutmiseks demonstreeris briti teadlane Michael Faraday 1821. aastal. ● Vabalt rippuv juhe oli kastetud elavhõbedaga täidetud vanni, mille keskel oli püsimagnet. ● Kui juhtmest voolu läbi lasti, hakkas juhe magneti ümber tiirlema. Ajalugu ● Faraday algsel mootoril ei olnud aga mingit praktilist väärtust. ● Esimese mootori, mis oli võimeline masinaid tööle panema, leiutas ameeriklane Thomas Davenport aastal 1837. Mis on elektrimootor? ● Elektromehhaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. ● Mõned seadmed muudavad elektrit liikumiseks, aga nende põhieesmärk ei ole kasuliku mehaanilise jõu tootmine, seepärast ei nimetata neid enamasti ka elektrimootoriteks Elektrimootorite tüübid On olemas vähemalt kolme tüüpi elektrimootoreid: magnetilised, elektrostaatilised ja piesoelektrilised. Enamus elektrimootoreid on magnetilised. Magnetiline
ELEKTRIMOOTOR REMETS A. MAKSIMOVA A. IVANOVA D. ZATHEJEVA K. MIS SEE ON? • Elektrimootori töö põhineb magnetvälja ja vooluga raami vastastikumõjul. Vooluga raam pöördub magnetväljas. Elektrimootoris pannakse vooluga raam magnetväljas pöörlema, muutes iga poolpöörde jätel voolu suunda raami mähises. • Elektrimootoris muundub elektrivälja energia mehaaniliseks energiaks. EHITUS • Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähisega raam, mis hakkab pöörlema, kui mähises tekitada elektrivool. Elektrivool juhitakse mähisesse läbi poolrõngaste vastu surutud harjade. NÄIDE 1. magnetvälja tekitav püsi- või elektromagnet 2. pöörlemistelje omav vooluga raam, tavaliselt raudsüdamikule keritud mähis 3. ühendusklemmid(harjad) voolu juhtimiseks raami 4. vooluallikas elektrivoolu tekitamiseks raamis. KASUTUSALAD • Puhurites, turbiinides, puurmasinates, elektriauto ratastes, vedurites ja konveierlintides. • Väikseimaid...
Elektrimootor ja elektrivoolugeneraator Koostanud: Geneli Sonija Elektrimootor Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level v Töö põhineb vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul v Magneti pooluste vahele on paigutatud mähisega raam. v Kui tekitada raami mähises elektrivool siis raam pöördub. v Mootoris pannakse mähisega raam pöörlema. v Raam hakkab pöörlema ainult siis kui muuta voolu suunda mähises just sel hetkel , mil raami tasapind on risti magnetvälja jõujoontega v Alalisvoolu elektrimootoris muudetakse voolu suunda mähises kahe poolrõnga abil. v Elektrivool juhitakse mähisesse läbi poolrõngaste vast...
Referaat Harjadeta elektrimootor Õppeaines: Elektrotehnika Transporditeaduskond Sisukord 1. Elektrimootor 1.1. Asünkroonmootor 1.2. Asünkroonmootori rootor 1.3. Sünkroonmootor 2. Püsimagnetiga sünkroonmootor 2.1. Suurevõimsuselised sünkroonmootorid 2.2. Väiksevõimsuselised sünkroonmootorid 3. Harjadeta alalisvoolumootorid 4. Samm-mootorite tööpõhimõte 4.1. Unipolaarne mootor 4.2. Bipolaarne mootor 4.3 .Lainetalitus 4.4 .Samm-mootori koormamine 5. Kasutusalad 1.Elektrimootor
uurimiskomisjoni liige, aastast 1840 akadeemia adjunkt, 1847 akadeemik. Jacobi uuris elektromagnetismi, eriti masinaehituse seisukohalt. Ta oli galvanoplastika leiutaja. Samuti uuris ta elektrimootoreid ja traadiga telegraafi. 1834 hakkas ta tegelema elektrimootoritega, et uurida elektromagnetjõu kasutamist liikuvatel seadmetel. Ta uuris elektromagnetjõudu mootorites ja elektrigeneraatorites. Elektrimootorist Elektrimootor on elektromehhaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. Jacobi sõnastas maksimaalse võimsuse teoreemi: "Maksimaalne võimsus edastatakse siis, kui vooluallika sisetakistus võrdub koormuse takistusega, eeldades, et välistakistust saab muuta ja vooluallika sisetakistus on konstantne." Ta avastas selle, uurides aku poolt elektrimootorile edastatavat võimsust. Jacobi mõõtis mootori väljundparameetreid, määrates tsingi koguse, mida aku tarvitas.
MOOTORID Elektrimootor on elektromehhaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetismi nähtusele. Kuid on ka mootoreid, mille töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel, nagu näiteks piesoelektrilisel efektil või elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetismi nähtusel põhinevad mootorid tekitavad jõudu magnetvälja ja voolu all oleva juhti vastastikmõjust. Vastupidise saavutamiseks, elektrienergia tekitamiseks mehhaanilisest energiast, kasutatakse generaatoreid või dünamoid. Mõnda elektrimootorit saab kasutada ka generaatorina, näiteks sõiduki veomootor võib olla kasutusel mõlemal eesmärgil. Elektrimootoreid ja generaatoreid kutsutakse ühisnimega elektrimasin. On olemas vähemalt kolme toimimismehhanismiga elektrimootoreid: magnetilised, elektrostaatilised ja piesoelektrilised. Kõige...
Elektrimootor-põhineb vooluga juhtme ja MV vastastikmõjust. Tekitab el. voolu. Selleks et raam pöörleks, muudetakse voolu suunda iga poole pöörde järel. Pöörleb ainult siis kui raami tasapind on risti MV jj-ga. Mootor kulutab el energ.. Tööt. Mootor muundub el energ, meh energ. Generaator-elektromagnetilise induktsiooni nähtusel põhineb EV generaatori töö. G-s pannakse mähisega raam MV pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioon. Kulutab meh. energ., annab el. energ. Elektromagnetiline induktsioo tekib, kui juht lõikab MV jõujooni, suund sõltub juhteme liikumise suunast MV jõujoonte suhtes. Vastassuunaline. Poolus. Magneti koht kus tema mõju rauaesemetele on kõige suurem. Põhja- ja lõunapoolsus. Jõujooned-jooned, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed, N-S Michael Faraday- leiutas voltmeetri, rajas õpetuse elektri- ja magnetväljast, avastas elektromagnetilise induktsiooni nähtuse. H...
docstxt/124238885061780.txt
1.Kuidas saada võimalikult tugevalt elektromagnetit?Kust leiab see kasutamist 2.Too vähemalt 3 näidet elektromagnetite kasutamise kohta nuh mis tahad? 3.Kus asu maamagntiline lõunapoolus? 4.Kus asu põhjapoolus 5.Milline tähtus on maa magnetväljal? 6.Mis oleks teisiti,kui maal puuduks magnetväli 7.Millisel nähtusl põhineb elektrimootori töö? 8.Millised enegria muundumised toimuvad elektrimootoris? 1)suurendada voolutugevust mähises; suurendada mähise keerdude arvu. kraanades raskete metallesemete tõstmisel ja ümberpaigutamisel 2)elektromagnetrelee, mikrofon, telefon 3)magnetiline lõunapoolus asub maakera põhjapoolkeral kanada põhjaosas 4) magnetiline põhjapoolus asub maakera lõunapoolkeral antarktikas 5)maa magnetväli kaitseb maa elanikke kosmilise kiiruguse ees, st kosmosest tulevate suure energiaga laetud osakestest, mis mõjuvad elusorganismidele kahjulikult 6) kui maal puuduks magnetväli : a) siis ei oleks elanikel kaitset kos...
Elektrimootori ja generaatori tööpõhimõte Elektrimootoreid rakendatakse tavaliselt elektromehaanilistes mänguasjades, kodumasinates ja auto käivitis. Väiksemaid mootoreid leidub käekellade ja mobiiltelefonide sees. Elektrimootori töö põhineb vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul. Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähistega raam, mis võib vabalt ümber oma telje pöörelda. Kui tekitada raami mähises elektrivool, siis raam pöördub. Kuna mähise vastaskülgedes on elektrivool vastassuunaline, siis mõjuvad raami vastaskülgedele ka vastassuunalised jõud. Nende jõudude mõjul raam pöördubki. Elektrimootoris pannakse mähisega raam ringi käima, selleks muudetakse voolu suunda raami mähises iga poole pöörde järel, muutub ka raami vastaskülgedele mõjuvate jõudude suund ning raam pöördub edasi. Tavaliselt tekitatakse elektrimootoris magnetväli elektromagnetite abil, ühendades elektromagneti ja rootori mähised ...
Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muudab elektrienergia mehaaniliseks energiaks. Antud elektrimootor töötab tänu elektromagnetismi nähtusel - elektromagnetismi nähtusel põhinevad mootorid tekitavad jõudu magnetvälja ja vooluga juhtme vastastikmõjust. Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähisega raam ehk vasktraadist ringike. Kui selles tekitada elektrivool, siis ringike pöördub. Alalisvoolumootorites kasutatakse magnetvälja tekitamiseks nt. püsimagneteid. Kontaktrõngaste abil juhitakse pöörlevasse ringikesse alalisvool
Juhendaja: Toomas Sommer Tartu 2009 PÜSIMAGNET ERGUTUSEGA EHK ALALISVOOLU MOOTORI TÖÖPÕHIMÕTE Püsimagnetitel on alati kindlad jõujooned, kui nende jõujoonte vahele panna juhe, mida läbib elektrivool, siis tekib jõud, mis mõjub risti juhtmes oleva voolu suuna ja magnetvälja jõujoonte suhtes, seda jõudu nimetatakse Lorentzi jõuks. Tänu taolisele elektromagnetisminähtusele on meil võimalik ehitada elektrimootor. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutmine rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. Täpsemalt püsimagnetiga elektrimootori tööpõhimõttest: Magnetvälja jõujooned liiguvad põhjapoolusest N lõunapoolusesse S, kui need kaks poolust üksteise lähedusse asetada siis nad tõmbuvad, kuid kui asetada üksteise lähedusse kaks samanimelist poolust, siis need tõukuvad
..................................................................................9 3 SISSEJUHATUS. Püsimagnetitel on alati kindlad jõujooned, kui nende jõujoonte vahele panna juhe, mida läbib elektrivool, siis tekib jõud, mis mõjub risti juhtmes oleva voolu suuna ja magnetvälja jõujoonte suhtes, seda jõudu nimetatakse Lorentzi jõuks. Tänu taolisele elektromagnetisminähtusele on meil võimalik ehitada elektrimootor. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutmine rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. 4 1. AJALUGU. Sõna ,,elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) ,,merevaik". Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis hakkab see kergesti teisi esemeid külge
Fyysika 6. Mõisted: Voolu töö-füüsikaline omadus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, vpplutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega.(A=Uit;A=IIRt ja A=UU/R*t)1J või 1kW*h Voolu võimsus-füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus.(N=UI;N=IIR ja N=UU/R)1W Faasijuhe-juhe, mis omab pinget maa suhtes(230V) Nulljuhe-juhe, mis ei oma pinget maa suhtes Lühis-vooluringi osa otsteühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Voolutugevus suureneb järsult.(on ohtlik/ülekuumenemine-tuli) Kaitse- kaitsme ül. On katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis.(sulavkaitse ja bimetallkaitse) püsimagnet-keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel see omadus säilib pika aja vältel. Elektromagnet-raudsüdamikuga pool. Mõju on seda tugevam, mida suurem on keerdude arv ja voolutugevus poolis. Elektromagnetiline induktsioon-magnetväljas liikuvas juhtmes te...
Hübriidauto on auto, mis kasutab sõitmiseks mitut energiaallikat ehk elektrimootorit ja sisepõlemismootorit. Võib näida ülemäärane, et raisatakse nii palju aega ja raha, et arendada ökonoomsemaid autosid alternatiiviks bensiiniga töötavatele sõidukitele, eriti kui üleüldine populatsioon näib olevat perfektselt õnnelik olemasoleva iseliikuva auto tehnoloogiaga, aga hübriidautod pakuvad teist suurt eelist; kõvasti madalamat väljavoolu. Kui väljavool või väljalaske toru väljavool on mainitud auto arutlustes, siis tingimused eelistavad bensiini põlengus tekkinud gaase, mis saastavad atmosfääri. Need gaasid on Carbon Dioksiid, Carbo Monoksiid, Nitro Oksiid ja Hüdrocarbon. Need gaasid, harilikult eelistatud kasvuhoone gaasidena on tegelikult suureks mureks, sest nende efekt maa kliimale, püüdes kuumust atmosfääri, mis muidu põrkuksid tagasi kosmosesse. Elektrimootori kasutamisel saab auto energiat akudest. Hübriidauto puhul laeb akusid elekt...
Kui kahe paralleelse, lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on üks meeter ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga -7 meetri kohta jõud 210 njuutonit, siis on voolutugevus juhtmetes 1 amper. 5. Vooluga juhe magnetväljas Vooluga juhe avaldab magnetväljale orienteeruvat mõju. Vooluga juhtme magnetväljas pöördub magnenõel juhtmega risti (Oerstedi katse). 6. Selgita, kuidas töötab elektrimootor Alalisvoolumootori pöörlev osa ehk rootor sisaldab juhtmekeerde, mis on sümmeetrilised rootori pöörlemistelje suhtes. Juhtmekeerud lülituvad kordamööda vooluringi läbi grafiitvarraste, mida nimetatakse harjadeks. Vedrud suruvad harjasid vastu rootori kontaktrõngast. Kontaktrõngal paiknevad vaskplaadid on juhtmekeerdude otsteks. Vooluringi osaks on parajasti just see juhtmekeerd, mille plaadid on kontaktis harjadega. Rootor koos oma juhtmekeerdudega paikneb püsimagneti magnetväljas.
Haridus- ja Teadusministeerium Reduktori projekt Juhendaja: Sisukord: Elektrimootori valik.........................................................................................................................4 Ülekande põhiparameeterarvutus.................................................................................................... 4 Arvutan pöördemomendi erinevatel võllidel:..............................................................................5 Hammasrataste materjali valik ja lubatud pingete arvutus..............................................................5 Leian tegurid................................................................................................................................5 Arvutan lubatud kontaktpinged................................................................................................... 6 Hammaste ülekandearvutus.............
Pumba mootor KO 1 2 1 2 4 5 KO 6 5 M ...
Mikrolülitid 4 ja 5 teatavad, et uks "on lukus" ja "on lukus+ safe" Luku pöördkeel Lukustamised ja avamised Pöördkeele liikumine teeb elektrimootor mõjutab mikrolülitit 1, millelt tuleb signaal "uks on lahti", "uks on kinni". Lukustusseadise ülesanne on mehaaniliselt lukustada ja avada ust ning teatada vastavast asendist juhtplokile.
Aadress: Metsaveere talu, Rõõmu vald Kontaktandmed: Karu Mati, mob 55xxxxxx ja e-posti aadress [email protected] Pakkumise saaja: OÜ Mesilane Registrikood: 12345678 Aadress: Rukkilille talu, Õnne vald Kontaktandmed: Karu Kati, mob 55xxxxxx ja e-posti aadress [email protected] Teenuse sisu: Hinnapakkumus meevurrile: Meevurr on 4-raamiline, pööratavad kassetid, kõik roostevaba, rihmajamiga, kuullaagritel, elektrimootor reduktoriga 182 p/min; 0,11 kw; 380 v. Rihmajam ja elektrimootor asuvad meevurri all. Jalgade kõrgus 40 cm, vurri läbimõõt 70 cm. Teenuse eelarve ja maksumus: Kulu ühik kogus hind summa km kokku Meevurr tk 1 536,86 536,86 107,37 644,23 Kokku tk 1 536,86 536,86 107,37 644,23 Teenuse hind kokku: 644,23 eurot Käibemaks: 107,37 eurot Summa käibemaksuta: 536,86 eurot Kaup on uus. Pakkumise kuupäev 15. jaanuar 2013
Elektrooniline seisupidur on loodud autode disainimisvõimaluste avardamiseks ja sõidu lihtsamaks ja ohutumaks muutmiseks. Elektrooniline parkimispidur võimaldab lihtsalt sooritada ka tõusul kohaltminekuid. Elektroonilise parkimispiduri aktiveerib nupuvajutus, piduriklotsi vastu ketast surub elektrimootor, mis on kolmekäigulise ülekandega, mille ülekandearv on 1:50. 1. Elektrimootori hammasratas on väiksem ja keermega kolvi tõukuri hammasratas on suurem, ülekandemehhanism ja elektrimootor on ühendatud hammasrihmaga. 2. Loksplaadil ja hammasrattal on erinev hammaste arv 3. Keermega liikuv kolb moodustab viimase ülekandefaasi. Kolbi liigutav mutter on disainitud nii, et kui parkimispidur on aktiveeritud, siis lukustab mutter end ise. Mutri kuju on ka selline, et see ei saa kolvi see keerlema hakata. Nii on parkimispidur kindlalt peal. Kui parkimispidur nupuvajutusega maha võtta, siis lukusti tuleb ise lahti ja laseb piduriklotsidel kettast eemalduda.
PÜSIMAGNET ERGUTUSEGA ALALISVOOLU MOOTOR TÖÖTAB NII... Magnetvälja jõujooned liiguvad põhjapoolusest N lõunapoolusesse S, kui need üksteise lähedusse asetada siis nad tõmbuvad, kuid kui asetada üksteise lähedusse kaks samanimelist poolust, siis need tõukuvad. Sellest saab järeldada, et magnetväljal on omad kindlad jõujooned, mida saab ära kasutada elektrimootori tekitamiseks. Selleks, et tekitada elektrimootor, peab olema teadlik Lorentzi jõu omadustest. Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvaks jõudu. Lorentzi jõud mõjub risti voolu suuna ja magnetvälja jõujoontega, selle suund on määratud vasaku käe reegliga. Selleks, et tekitada elektrimootor on vaja püsimagnetit, mähist, kommutaatorit ja elektrivoolu. Kui elekter liigub mööda positiivset juhet negatiivsesse (kokkuleppeliselt) ja sealt edasi mähisesse, siis
7 ketihalss 8 ketiklüüs 5 Ahtris olev ankruseade 1 ketiklüüs 2 kepsel 3 ketipidur 4 elektrimootor 5 ketikast 6 ankur 7 - ankruklüüs 6 7 Ankrut iseloomustab tema hoidejõud pinnases. Admiraliteediankrul ületab see 4 8 ankrukaalu, Halli ankrul ainult 3 4 korda. Kõigil kaasaegsetel ankrutel on hoidejõud suurem, kui seda on Halli ankrul.
kasutatakse toiteallikana akut, ning j6uülekandena planetaarreduktorit, mis v6imaldab oluliselt suurendada oluliselt väändemomenti. Väändemomenti on v6imalik astmeliselt reguleerida. Osadel trellidel on magnethoidik, kuhu v6ib kinnitada kruvikeeramisotsiku. puuri v6i kruvi. K6ikidel akutrellikruvikeerajatel ei ole l6ikepuurimise mehhanismi. Elektritrelli p6hiosadeks on mitmeosaline korpus , mille üks osa moodustab ka käepideme. Korpusesse on paigutatud elektrimootor. Mootori rootor pöörleb kahel kuullaagril. Rootori v6llile on kinnitatud jahutusventilaatori tiivik. Trelli korpuses asuvad harjahoidjad harjadega. Trelli korpuse külge kinnitub reduktori korpus, kus asub reduktor koos löökpuurimisemehhanismiga. Reduktori v6lli keermestatud otsa kinnitub padrun. Padrun v6ib olla v6tmega v6i vtemeta , nn kiirpadrun. Akutrellidel on enamasti ilma v6tmeta padrun. Trelli korpusesse on paigutatud ka juhtimislülitid. 1.Pöörlemise suuna muutmise lüliti 2
Selle külge on monteeritud pingi kõik põhiosad. ● Sängi ülaosas on kaks lamedat ja kaks prismaatilist juhikut, millel võivad nihkuda suport ja tsentripukk. ● Spindlikast paikneb sängi vasakul otsal ja kujutab endast malmkarpi, kus asetseb treipingi töövõll - spindel. ● See on õõnes võll, mille parempoolsesse otsa kinnitatakse toorikut hoidev rakis, näiteks padrun. ● Spindli paneb pöörlema vasema jala õõnsusse paigutatud elektrimootor kiilrihmade , hammasrataste ja sidurite abil. ● Mehhanismi, mis võimaldab muuta spindli pöörlemiskiirust, nimetatakse kiirustekastiks. ● Suport on seadis lõikeriista kinnitamiseks ja nihutamiseks. Nihutada võib käsitsi ja mehaaniliselt. ● Supordipõll on mehhanismide süsteem, mis muudab käiguvõlli ja - kruvi pöörlemise supordi sirgjooneliseks liikumiseks. ● Ettenihkekast kannab pöörlemise üle käigukruvile ja
Sele 8. Hüdraulilise roolivõimendi pump [7] Pump pannakse tööle väntvõllilt tuleva rihmajamiga. Pumba etteanne on võrdeline mootori pöörlemise sagedusega. Jõusilindrile töövedeliku etteande reguleerimiseks on pumba sisse paigutatud möödavooluklapp, mis viib üleliigse töövedeliku tagasi pumba imurisse. 2.2. Elektrilise roolivõimendi tööpõhimõte ja ehitus Elektrilise võimendi puhul tekitab lisajõu elektrooniliselt juhitud elektrimootor, mis lülitub vajadusel juurde. Lisaks saab elektrimootorit kasutada iseseisvateks juhtimisliigutusteks[4]. Teise hammasrattaga võimendi ehitus[4]: 16 Roolivõll Pöördemomendiandur Juhtplokk Rootori pöörete arvu anduri ja tigureduktoriga elektrimootor Hammaslattreduktor Töö:
1.1 Vooluring Omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, moodustavad vooluahela. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Lüliti sulgemisel tekib vooluahelas vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud osades elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaaniliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambis soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja on.
IP telekapultides NV igal pool, et me üldse midagi näeksime Röntgenkiirgus röntgenmasinas (haiglad, lennujaamad jne) e) Kuidas saab valgust polariseerida? Läbi polaroidi; valgus on rislaine ja teha materjal kust läheb läbi vaid ühtpidi lained. f) Miks ei saa vaadata väiksemaid objekte kui mikromeeter? g) Võrdle generaatorit ja elektrimootorit Generaator ja elektrimoorot on sarnased. Mõlemad koosnevad mähisest ja magnetist. Elektrimootor paneb voolu toimel magneti liikuma, generaator aga muudab liikuva energia elektrienergiaks (induktsiooni vool) 3) Ülesanded 1. Raadiolaine sagedus on 50MHz a) Milline on vastav lainepikkus? b) Kui kaugel on raadiokiirguse allikast objekt, kui sellelt peegeldunud laine jõudis allikani tagasi 0.6 mikrosekundi jooksul? 2. Punase viipelaseri valgus langes veepinnale 30-kraadise nurgaga ristsirge suhtes. a) Kui suur on ligikaudu valguse lainepikkus?
Trafo ülekandeteguri n=w1/w2=2200/500=4,4 valem: n=w1/w2 LK213 Harjutus: 1)Milliseid elektrimasinaid nim generaatoriteks, milliseid mootoriteks? Generaator: mis muundavad mehaanilise energia elektrienergiaks. (elektrienergia allikas) Mootor: on seade mis muudab elektrienergia mehaaniliseks energiaks (elektri tarviti) 2)Milliseid elektrimasinaid nim asünkroonmootoriks? Asünkroonmootor on vahelduvvoolu jõul töötav elektrimootor mille pöörlemissagedus ei ole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. . 3)Millest ja kuidas sõltub asünkroonmootori magnetvoo pöörlemissagedus? Sõltub staatormähiste pooluspaaride arvust 4)Kuidas liigitatakse kolmefaasilisi asünkroonmootoreid rootortüüpide järgi? Lühisrootor- ja faasirootoriga asünkroonmootor 22)Kuidas käivitatakse lühisrootoriga asünkroonmootoreid? Sulgeda võrgulüliti
FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED II *Mis on vahelduvvool? Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. *Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ja efektiivväärtus? Kuidas on omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituud on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. Kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel. *Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasjuhe on juhtmeliik, mis omad pinget maa suhtes. Nulljuhe on juhtmeliik, millel puudub pinge maa suhtes ning tänu millele tekib kinnine vooluring. Maandusjuhe on juhtmeliik, mis on ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga, voolutugevus suureneb järsult ja rakendub kaitse. *Miks kasutatakse kaitsmeid? Kuhu need ühendatakse? Kaitsmeid kasutatakse elektrivoolu võrgus vooluringi katkestamiseks, nend...
Valitud detaili joonis Stantsimise viis Väntpress Stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Energia saadakse elektrimootorilt, mis kantakse väntvõllile, mis paneb omakorda liikuma liuguri. Tooriku deformeerimine toimub liuguri allaliikumisel. Kuna sama detaili saab valmistada ka sellise seadmega nagu stantsimisvasar, siis tooks välja väntpressi eelised : · Stantsiste suurem täpsus · Suurem tootlikkus · Koormuste väiksem dünaamilisus · Väiksemad stantsikalded Väntpressi põhimõtteskeem 1.Väntkepsmehhanism 2.Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9.Hammasülekanne 10.Sidur 11.Pidur Väntpressi töö lühikirjeldus Tööks vajalik energia saadakse elektrimootorilt (6), energia kantakse üle kiilrihmülekande (7), võlli (8) ja hammasülekande (9) nind siduri (10) abil väntvõllile. Vä...
· Marko Martin · Mihkel Poll 6. Mis on klahvpill · Pill, mille heli tekitatakse sõrme vajutusega klahvile 7. Klaversiin · Ehk tsembalo kujunes välja 15 sajand. Koosneb kõlakorpusest ja sageli kahest manuaalist. Igale klahvile vastab üks keel. Pilli kõla on järsk, terav ja lühike. 8. Kuidas tekib oreli heli · Tekib õhusamba liikumisel viledes. Õhu paneb liikuma õhuseadeldis: kui vajutada klahvile, pumpab elektrimootor õhu läbi õhukanalite ja kastide viledesse 9. Oreliosad · Viled, klahvid, registrid, 7 manuaali, pedaal, registrinupud 10. Nimeta üks kuulus oreli ja akordion mängija · Andres Uibo · Henn Rebane
3. Mitte seista hööveldatava laua otsa kohal, sellega väldite vigastusi võimalikust tagasilöögist. 4. Mitte hööveldada jäätunud puitu. 5. Veenduda, et hööveldatavas puidus ei oleks naelu, kilde ega muid metallesemeid. 6. Seisatada höövelpink kohe kui noavõll hakkab lõikama ebaühtlaselt või kui märkate noavõllil vibreerimist. 3 PÄRAST TÖÖD 1. Lülitada elektrimootor välja. 2. Puhastada tööpink ja töökoht. 3. Tööpingi riketest teatada töölõigu juhile. TÖÖOHUTUS FREESPINGIL TÖÖ AJAL 1. Detail tuleb pinki kinnitada õigesti ja tugevasti, et see ei tuleks lahti. Kinnituskohad tuleks võtta töödeldavale pinnale võimalikult lähedale. 2. Detaili kinnitamiseks tuleb kasutada raidega kinnituspakkidega kruustange või rakiseid. 3. Kui detail kinnitatakse kas pneumo-, hüdro- või elektromagnetilise rakise abil, tuleb olla
KETASSAAG Ketassaag Ketassaag või lauasaag on puutöövahend millele on kinnitatud sae ketas ja mida ajab ringi elektrimootor. Esimest teadaolevat ketassaagi kasutati inglismaal, 1777. aastal. Ketassae ehitus Saagimine 1.panna peale mask, kõrvaklapid, prillid. 2.kontrollida, kas sae tera on otse ja täpselt püsti, kas piire on paralleelselt teraga, kas nurgamõõdik on õige nurga all. 3.Sättida tera õigele kõrgusele. 4.kinnitada tera kaitse 5.asetada materjal piirde/nurgamõõdiku vastu. 6.käivitada saag. 7.Lükata materjal käe või vastava lükatiga, kindlalt kinni hoides sae terale.
red tr Valin mootoriks ABB M2QA 180 L6A (3, lk 124), mille võimsus on Nm := 15kW ja pöörete arv n m := 980rpm 4. Ajami ülekandearv nm n m = 980 rpm mootori pöörete arv i := = 12.8 n tr n tr = 76.4 rpm trumli pöörete arv Valin reduktoriks SMR5-25/1 (4, lk 5), mille ülekandearv i red := 15 ja lubatud maksimaalne võimsus Nadm := 20hp = 14.9 kW 5. Valida sobiv elektrimootor ja reduktor Sobivad elektrimootor ja reduktor on valitud punktides 3 ja 4. 6. Lintkonveieri tegelik tootlikkus nm n tr := = 65.3 rpm i red m v := ntr D = 1.368 s ton Q := q v = 239.5 hr 7. Kanderullide läbimõõt, pikkus ja vahekaugus Tugirullide vahekauguse leia n allikast 2, lk 196, Tabel 46 t vk := 1.4m Joonis 7.1 Rulltugi (2, lk 329)
Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: · saagpinke · höövelpinke · lihvpinke · puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: · E. Rihvk ,,Puitehistöö koolis" · A.Gurvits ,,Laudsepatööd" · A. Jackson, David Day ,,Puutöömmeistri käsiraamat" 4 1.Saagpingid. Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige pui...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: • saagpinke • höövelpinke • lihvpinke • puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: • E. Rihvk „Puitehistöö koolis“ • A.Gurvitš „Laudsepatööd“ • A. Jackson, David Day „Puutöömmeistri käsiraamat“ 4 1.Saagpingid. Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu j...
Elektromanetiline induktsioon on nähtus kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Elektromagnetism käsitleb elektromagnetnähtuste omavahelisi seoseid ja vastastikuseid muundumisi. Maxwelli väide: ajas muutuv elektrivälja tekitab magnetvälja ja vastupidi. Elektromanetväli koosneb elektriväljast ja manetväljast mis levib ruumis lainena. Elektromagnetlaine on ristlaine kus elektrilaine ja magnetlaine võnguvad teineteise suunas ristsuundades ja levivad valuse kiirusega. Pööriselektriväli Elektrigeneraator,elektrimootor,dünamo-koosnevad paigalseisev osa ehk staator,pöörlev osa ehk rootor Generaator toodab voolu,mootor tarbib voolu Kui rootor pannakse pöörlema kas mehhaanilise jõu abil,siis rootoris olevad traatramid hakkavad oma tasapinnaga lõikama magnetvälja jõujooni. Rootori raamid pöörlemisel magnetväljas kui nad lõikavad magnetvälja jõujooni ja tekitavad vahelduvvoolu. Tekkiv elektriväli pole potensiaalne vaid pööriselektriväli....
1837 Samuel Morse Elektriline telegraaf 19. saj. esimene pool Michael Faraday Elektrigeneraator. Võimaldas toota elektrit suurtes kogustes. Elektrimootor 1876 Graham Bell Telefon. Sajandivahetusel kasutasid telefoni juba ligi pooled USA elanikud 1879 Thomas Alva Edison Töökindel elektripirn. 19. saj. lõpul hakati elektrit
Kui klotsid/kettad kuluvad, siis jalgpiduri vajutamisel võtab keermestatud puks uue asendi. Elektrooniline seisupidur Elektrooniline parkimispidur võimaldab lihtsalt sooritada ka tõusul kohaltminekuid . Elektroonilise parkimispiduri aktiveerib nupuvajutus, piduriklotsi vastu ketast surub elektrimootor, mis on kolmekäigulise ülekandega, mille ülekandearv on 1:50. Elektrimootori hammasratas on väiksem ja keermega kolvi tõukuri hammasratas on suurem, ülekandemehhanism ja elektrimootor on ühendatud hammasrihmaga. Loksplaadil ja hammasrattal on erinev hammaste arv. Keermega liikuv kolb moodustab viimase ülekandefaasi. Elektroonilise seisupiduri eelised: · rakendub automaatselt, kui süüde välja lülitatakse; · aitab auto kiiremini ja hõlpsamalt peatada, kui hüdraulilise pidurisüsteemiga midagi juhtub. Elektroonilise seisupiduri puudused: · autode niigi komplitseeritud elektrisüsteemid muutuvad veel keerulisemaks;
Kui palju tööd tuli ehitajatel teha ühe sellise ploki viimiseks 146 m kõrgusele Cheopsi püramiidi tippu? 5. Kui palju tööd teeb pump, tõstes 1 vett (1 12 m kõrgusele? 6. Ema veab enda järel kelgul istuvat poega. Poeg koos kelguga kaalub 25 kg ning hõõrdejõud moodustab 2 % kelgule mõjuvast raskusjõust. Ema teeb tööd 49 J. Kui kaugele vedas ema kelgu? 7. Kaks tütarlast, kelle massid olid erinevad tulid sama pika ajaga trepist üles. Kas nad arendasid ühesugust võimsust? 8. Elektrimootor teeb 20 sekundiga 8000 J tööd. Kui suur on selle mootori võimsus? 9. Rahetera, mille mass oli 5 g langes 2 km kõrgusel asuvast äikesepilvest maapinnale 40 sekundiga. Kui palju tööd tegi raskusjõud? Kui suur oli keskmine võimsus rahetera langemisel? 10. Niagara joas langeb igas sekundis 50 m kõrguselt alla 7 * kg vett. Kui suur on selle joa võimsus?
Tallinna Ehituskool Tikksaag Rühm12 Ehituspuusepp Koostas : Raiko Roosmann TIKKSAAG (Joon. 60) põhiosad on: korpus kuhu on paigaldatud elektrimootor koos juhtimislülititega, jõuülekande reduktor, ekstsentrikmehhanism mis muudab elektrimootori pöörleva liikumise saelehe ülesalla liikumiseks, pendelliikumise mehhanism, terahoidja; saeleht; juhtrullik ja reguleeritav tald. Tikksaagi kasutatakse puidu, metalli, plastmassi jms. saagimiseks. Tikksaag võimaldab teha lisaks sirglõigetele ka kõverjoonelisi lõikeid. Muutes alustalla asendit on võimalik saagida kuni 45º nurga all (Joon. 62).
Edgard Voloshko MM41 M/S Baltic Princess Roolimasin Aktuaator Tüüp: RV 10503 Mark: FRYDENBÖ steering gear Rooliballeri diameeter: 455 mm ° Maksimaalne roolinurk: 2 x 46, 5 Arvutuslik rõhk: 100 bar Kaitseklapi avanemise rõhk: 100 bar Töörõhk: 80 bar Arvutuslik moment: 1269 kNm ° Pööramise aeg 1 pumbaga (35030) ...
pöörab piiraja templi eest ära. Samal ajal matriitsipooled sulguvad ja tempel deformeerib toorikut. Tagasiliikumist alustab pealiugur, eemaldades templi toorikust. Samuti liigub tagasi matriitsipool, mis vabastab tooriku. Stantsimisseade Kuumvormstantsimiseks valin press-stantsi. Saadavad stantsised on mõõtmete täpsuselt väga täpsed, mis tõttu on stantsimiskalded oluliselt väiksemad või puuduvad üldse. Samuti puuduvad sidepinnad. Horisontaalstantsmasina põhimõtteskeem 1. Elektrimootor 9. Pealiugur 2. Kiilrihmülekanne 10. Ekstsentrik 3. Hooratas 11. Keps ja kangsüsteem 4. Sidur 12. Külgliugur 5. Ajamivõll 13. Matriitsipool 6. Hammasrattad 14. Matriitsipool 7. Väntvõll 15. Tempel 8. Keps Stantsimise joonis Deformeerimiskalle Stantsise lõppvagu Lõiketöötlust vajavad detaili osad 6 ava Ø6mm Ø12mm Süvend 10mm M6 ava
Anda üleliigne soojus ümbritsevasse keskkonda, radiaatori elemente võib olla kas alumiinium või messingust(vask+tsink). Radiaatorikork ei pea olema radika küljes vaid ka paisupaagi küljes.Et süsteemis oleks surve(tõstab keemis temperatuuri), suletakse süsteem korgiga, millel on kaks klappi(surveklapp ja ülerõhuklapp). Ventilaator Ventilaator on alaliselt sisselülitatud, mis paikneb veepumba võlli küljes.2 tüüp: elektrimootori võllile istatud ventilaator ja elektrimootor lülitub sisse siis kui mootoris temperatuur tõuseb 90 kraadini, selleks on süsteemis bimetall andur.Andurik on bimetall, lülitusrelee, mis soodustab(kiirendab) elektrimootorisse voolu laskmist.
Abstraktsionism 1960. aastatel. Minimalism. Op- kunst. Kineetiline kunst Abstraktsionism 1960.aastatel Abstraktsionism ehk esemetu kunst 1960.aastate abstraktsionistid tahtsid piirata kunstniku isiklikku eneseväljendust Abstraktsionism on puhtalt dekoratiivne, millel on ka sügavam sisu meeleolud, tunded, maailmasuhtumine. Üksteisest selgesti eraldatud siledad värviväljad. Maalidel kasutatakse kahte või kolme värvi, äärmisel juhul isegi ühte. Tänapäeval end ammendanud. Tähtsamad esindajad: Ellsworth Kelly Al Held Kenneth Noland Frank Stella Ellsworth Kelly Al Held Kenneth Noland Frank Stella Minimalism Kunst, mis püüab nappide vahenditega teoseid luua Vähe kaunistusi, ilustusi- lihtsus, selgus Keskenduti hädavajalikule Puudub sisu Kolmemõõtmelised, ülilihtsa vormiga objektid Tähtsamad esindajad: Donald Judd Robert Morris Carl Andre Sol LeWitt Donald Judd Robe...
tööorganiga, milleks võib olla mitmesuguste mõõtmetega latid, plaadid või silindrilised trumlid. Vastavalt tööorganile jaotatakse nad siis: · vibroplaadid; · vibrolatid; · välisvibraatorid; · erineva diameetriga süvisvibraatorid - vibronuiad . Plaatvibraator Plaatvibraator kuulub pinnavibraatorite hulka ning on ette nähtud 20...30 cm paksuse betoonikihi tihendamiseks. Vibraatori täitur on metallplaat 4, mille külge poltidega kinnitub elektrimootor 1. Suunamata sundvõnkeid tekitab kaks ekstsentrikut 2, mis on kinnitatud mootorivõlli otstele. Elektrimootor lülitatakse elektrivõrku kaabli ja pistiku abil. Vibraatorit teisaldatakse betoonisegu pinnal käsitsi, hoides teda kinni käepidemest 5. Vibrolatt Betoonpõrandate tasandamiseks, tihendamiseks ja eelsilumiseks kasutatakse vibrolatte. Vibrolatt on üks pindvibraatorite eriliikidest. Ta koosneb jäigast raamist 6 ja sellele paigaldatud elektrivibraatorist,
saab käitamise elektrimootorilt. Lehekülg 2/5 11.01.2013 15:14 Test nr 1 https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=482930&showall=1 2.Mehaanilised pressid: Kahte tüüpi - kepsuga või eksentrikuga. Mõlemi puhul saab press energia hoorattalt, mida liigutab elektrimootor. Hooratas on kepsuga ühendatud siduri abil ja viidud tsentrist välja. 3.Kruvipress: Kruvipressid saavad oma surveenergia hoorattalt. Jõud suunatakse hoorattalt rammile jõukruvi abil. Jõud on ühtlane. 4.Stantsimisvasarad: Vasarad saavad oma energia rammi potentsiaalsest energiast, mis muudetakse kineetiliseks energiaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
