Eesti rahvuspargid

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti. Loe siit kuidas punkte saada 15 korda Seda faili on alla laetud 15 korda 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis 28/01/2010 Kuupäev, millal dokument üles laeti

Rahvuspargid Eestis



Grethe Massur
Lahemaa rahvuspark
Põhja-Eestis asuv rahvuspark asutati 1. juunil 1971. See oli Eesti
esimene ja suurim rahvuspark. Rahvuspargi pindala on 72 500
ha, millest 47 410 ha on maismaad ja 25 090 ha merd.
Rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse,
kultuuripärandi, ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse,
maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse
säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
Seal kaitstakse metsa-, soo-, rannaökosüsteeme, poollooduslikke
kooslusi (loopealseid), geoloogiamälestisi (Balti klinti) ning ajaloo-
ja arhitektuurimälestisi.
Lahemaa on üks tähtsamaid metsakaitsealasid.
Loodusmaastikus on rohkesti nõmme- ja palumännikuid,
laialehelisi pangametsi, salukuusikuid, lookuusikuid, taimkattega
kiviseid rannamaid.
Mitmel pool lahemaal võib näha haruldasi taimeliike:
mets-kuukress, vesi-lobeelia, raudtarn ja hall käpp.
Lahemaal elutseb ka haruldane euroopa naarits ning Lahemaal
asub ainus ebapärlikarbi leiukoht.
Matsalu rahvuspark
Matsalu looduskaitseala Lääne-Eestis loodi 1957. aastal, kuid
alles 2004. aastal nimetati Matsalu rahvuspargiks. Rahvuspark
hõlmab 48 610 ha suurust ala.
Rahvuspark on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate
lindude kaitseks. Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki.
Nende seas on siin oma pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on
rändavad veelinnud. Üleujutatud tasandikel võib näha tuhandeid
parte ja hanesid ning mereäärsed luhad on täis laglesid. Laht ise
kihab luikede, laukude ja partidega.
Matsalust leiab 49 kalaliiki, 47 erinevat imetajat ning koguni 772
erinevat kõrgtaime.
Karula rahvuspark
Rahvuspark asustati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993
muudeti rahvuspargiks. Rahvuspark asub Lõuna-Eestis. Pindala
on 12 300 ha. Rahvuspargi olulisteks kultuurväärtusteks on
pärandkultuurmaastikud. Kahe viimase sajandi jooksul on välja
kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp – hajuküla
põllusiilude, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega.
Maastik on väga vaheldusrikas, esinevad rohkearvulised kuplid,
seljakud, mõhnad, oosmõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja
nõgudega, kus paiknevad sood ja järved. Suurim järv on Ähijärv.
Rahvuspargi metsad on mitmekesised, kuid kõige rohkem on
esindatud mänd.
Karula rahvuspargis on palju haruldasi taimi, millest tuntumad on
kaunis kuidking ja paljaleheline liivatee. Park on koduks
erinevatele kotkaliikidele, ilvestele, huntidele ja karudedele.
Soomaa rahvuspark
Rahvuspark asutati 8. detsembril 1993. Soomaa on Eesti
väikseim rahvuspark – 390 km2. Rahvuspark asub Eesti edela
osas. Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude,
soostunud metsade ning lookleva sängiga jõgede kaitseks.
Soomaa asub maastikuvööndil, mida taimegeograafiliselt tuntakse
Vahe-Eestina. Rahvusparki jääb 5 sood, millest Kuresoo on
ühtlasi Eesti suurim raba. Soomaal võib igal kevadel näha nn.
“viiendat aastaaega” - suurvett.
Soomaa on koduks mitmetele Euroopa imetajatele: metskitsedele,
hirvedele, põtradele, kobrastele, ilvestele, huntidele ja
pruunkarudele. Sealsed rabad on koduks paljudele haruldastele
linnuliikidele: kaljukotkad, must-toonekured, tedred ning metsised.
Lisaks võib leida Soomaalt mitmeid haruldasi orhideeliike.
Vilsandi rahvuspark
Vilsandi rahvuspark loodi 7. detsembril 1993. aastal. Rahvuspargi
suurus on 23 880 ha (valdav osa on rannikumeri, vaid kolmandik
on maismaad). Vilsandi on Eesti kõige merelisem rahvuspark.
Rahvuspargi põhieesmärgiks on kaitsta, säilitada, uurida ja
tutvustada mere- ja rannikumaastikke – nende loodusväärtusi ja
kultuuripärandit.
Vilsandis on registreeritud üle 200 linnuliigi, kellest 112 liiki
pesitsevad Eestis. Kõige kuulsamad neist on hahad, laidudel on
neid pesitsemas tuhandeid paare. Kirjuhaha parvesid võib pargis
kohata ka talvisel ajal. Innarahu laid on hallhüljeste poegimispaik.
Vilsandis on väga rikkalik taimestik (u. 600 taimeliiki). Ligi
kolmandik sealsetest taimedest on looduskaitse all (nt: taani-
merisalat, rand-kesakann, rand-seahernes, arukäpp jpt).
Rannikupiirkondades võib kohata pesitsemas ka hülgeid.
Tänan!

Kogu dokumendi sisu näeb kui laed faili alla
Autori kommentaar: Powerpointi esitlus Eesti rahvusparkidest, mis sisaldab rahvurparkide tutvustustusi ja pilte.