Otsingule "eesti muinasjutt" leiti 233 vastet

...use iseloomustamiseks (nt. ei seisa pudeliski paigal). Lüroeepika - põimuvad lüürika ja eepika: jutustava sisuga lüüriline luule. Suurvormid: eepos, ballaad. Lüürika-iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Tunnused: riim, stroof, värss. Vormid: ood, sonett, hümn. Metafoor-tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Peidetud võrdlus – sinitaeva silm. Miljöö-aeg-ruum Miniatuur-iseloomustavad lühidus, napp sündmustik, detailne sõnastus, lüüriline meeleolu ja poeetilisus Muinasjutt -pajatab väljamõeldud sündmustest: imemuinasjutt-hea võidab kurja tänu imeesemele; loomamuinasjutt-loomad asendavad inimesi ja neid kujutatakse iseloomudele vastavalt; tõsieluline muinasjutt-tegevus areneb tavaelu raamides; Seadused- kindel algus ja lõpp, sündmustiku kordumine, tegelased on vastandlikud Muistend-sündmustik on seotud kindla koha, aja, tegelaste või sündmustega: tekkemuistendid-sisaldavad fantastilisi seletusi maa, inimeste, loomade tekkimise kohta; vägilasmuistendid-seotud Kalevipojaga, Vanapaganaga; kohamuiste...

...isi alaliike:  HYPERLINK http://et wikipedia org/wiki/Ime muinasjutt o Imemuinasjutt ime  ehk nõidusmuinasjutud  HYPERLINK http://et wikipedia org/w/index phptitle=Novellilaadne muinasjutt&action=edit&redlink=1 o Novellilaadne muinasjutt pole veel kirjutatud novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud  HYPERLINK http://et wikipedia org/w/index phptitle=Legendilaadne muinasjutt&action=edit&redlink=1 o Legendilaadne muinasjutt pole veel kirjutatud legendilaadsed muinasjutud ja muinasjutud rumalast kuradist eesti  HYPERLINK http://et wikipedia org/w/index phptitle=Kaval Ants ja Vanapagan&action=edit&redlink=1 o Kaval Ants ja Vanapagan pole veel kirjutatud Kaval Antsu ja Vanapagana lood Muinasjutu põhisüþee on nõrga või vaese aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka aga halva rumala õela jne vastase üle Muinasjutte tunnevad kõik rahvad Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste Tuhat üks ööd  HYPERLINK http://et wikipedia org/wiki/Eesti o Eesti Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps ...

Eesti keele ajalugu Esimesed kirjalikud katsetused kasvasid välja ilmselt koopaseinale maalitud graafiliselt kujutistest(piltkiri). Kui sümbolid, mida piktograafilise kirjaga kujutati, hakati lihtsustama, kujunes välja ideograafiline kiri. Edasi kiilkiri (sumerid, babüloonlased, assüürlased). Tähestikkiri ligikaudu 1700 e.m.a(Palestiina,Süüria) 100 ekr võtsid selle üle foniiklased, edasi levis see kreekasse ja rooma. Eesti keeles hakati raamatuid kirjutama üle 400 a. Tagasi, 16.saj. Eesti keele kirjaviisi ei olnud keegi välja töö...

Eesti keele lõputöö Sõnaliigid Sõnaliigid on käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad. Käändsõnad on sõnad mida saab käänata kõigis 14 käändes. NT: poisid, punane, hääl, koer... Pöördsõnad on sõnad mida saab pöörata: ma, sa, ta, me, te, nad. NT: töötavad, teevad, õppima... Muutumatud sõnad on sõnad mida ei saa käänata ega pöörata, kuid paljudes kohamäärsõnades on äratuntav 3 kohakäänet(alla,all,alt). NT: hästi, ohtrasti, mossis, alla... Õigekiri Käändsõna tüvi, tunnus ja lõpp Tüvi...

Eesti Rahvaluule Eesti rahvaluule on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Esimene neist tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, teine võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jm. Traditsioonilises käsitluses mõistetakse rahvaluule all eeskätt talupojaühiskonnas levinud pärimust (muinasjutud, muiste...

eepika on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist Ainestiku ja selle ulatuse kujutamislaadi järgi jaguneb eepika þanrideks: eepos romaan suurvormid ja jutustus novell lühijutt valm muinasjutt anekdoot väikevormid lüürika on poeedi elamuste subjektiivne vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse pöördumise või kirjelduse vormis enamasti seotud kõnes dramaatika Dramaatika ehk näitekirjandus ehk draamakirjandus varem draama on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval Dramaatika põhiþanrid on tragöödia komöödia ja draama Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest johtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana Draamakirjanduse teos on mõel...

Kool Oma nimi Klass Eesti kultuuri ja kirjanduselu 1960´ Referaat Tallinn 2008 Sissejuhatus 1944 aasta sügisel langes Eesti taas Nõukogude vägede meelevalda Esimene okupatsiooniaasta oli näidanud mida see kaasa toob Seepärast veeresid taganevate Saksa vägede mille hulgas sõdisid kaasa ka rohkelt eestlasi selja taga põgenikevoorid mere poole Umbes 70 000 eestlasel õnnestuski minna Esialgu koonduti peaasjalikult Saksamaale ümberasustatud inim...

.Vanem eesti kirjandus 11. klass Nimi _____________________________ Punkte 200/_____ Hinne ___ Meie esivanemad on julgemate oletuste järgi elanud (kus?) __________________ kaldal ligi _________aastat. Igal rahval on enne (millist?) _____________________ kultuuri olnud (mille?) __________________ aeg. Viimast anti edasi suuliselt ühelt põlvkonnalt teisele. 13. sajandi alguses oli eestlasi umbes 150 000. Nad tegelesid künnipõllunduse, _________________ ja _________________, sõitsid merd ja kauplesid naabermaadega. ____________...

Eesti rahva ennemuistsed jutud (Fr. R. Kreutzwald) Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Muinasjutud jagunevad looma- ja pärismuinasjuttudeks. Muinasjutu põhisüžee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne.) vastase üle. Ta on välja mõeldud jutustus, mis oli algselt mõeldud täiskasvanutele. Muinasjutul on 6 kindlat tunnust nagu: kindel algus; kindel lõpp; sündmustiku kordumine; olulised arvud; tegelased on vastandlike omadus...

FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru (1917 – 1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.) Esimeheks Under. Tuglas pani nime “Kalevipoja” järgi. Avalikud kirjandusõhtud?Raha?kirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas Â...

1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad – edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma “Liivimaa kroonikas” eestlaste alistamises...

...vad 3 korda; jalga tõmmatakse seitsmepenikoormasaapad; kaunile neiule on kaaslasteks 7 vägimeest; ühel õel on 7 venda; Lumivalgeke satub 7 pöialpoisi juurde; Hunt kimbutab 7 kitsetalle; on vaja teha 12 vägitegu jne. Maagiline arv on 3 korda 3 ehk 9. Selline arvukorduste esinemine viitabki arvumaagiale, mis oli seotud rituaalidega. 1.2. Muinasjuttude liigid • Loomamuinasjutud (need on ka vanimad kihistused näiteks eesti muinasjutuloomingus). Loomad on isikustatud (kõnelevad, tegutsevad nagu inimesed). Elumudel luuakse loomade kaudu. Loomamuinasjutud on seotud kohaliku olustikuga, kuid nende motiivid on rahvusvahelised. Omapäraseks näiteks võiks tuua, et inglise 4  folklooris on väga vähe loomamuinasjutte, kuna inglise rahvas on väga noor (“Kolm põrsakest”). Loomamuinasjuttude tegelasteks on isikustatud loomad, iga loom on teatud iseloomu või tegelase sümbol. Eesti loo...

Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Eesti rahvapillid Kordofonid Lühitutvustus 04.04.2001 2  Kõige nooremaks pillirühmaks peetakse kordofone ehk keelpille. Ometi algas nende areng juba iidsetel aegadel, siis, kui inimene hakkas tähele panema pinguldatud kõõluse helilisi omadusi. Kõige algelisem keelpill oli vahest nöör või väät, mille üht otsa hoiti hammaste vahel ja teist pingutati käega. Järgmine etapp on juba vibupingutus, mida tunnevad paljud eksootilised ja ka Euroopa rahvad. Edasi tulid mitmesugused arenenumad vormid. ...

1 I. EESTI MUINASAEG: 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING: Eesti ajaloo kõige pikemaks perioodiks on muinasaeg (X at.eKr. – 13.sajandi algus). Muinasaega jagatakse väiksemateks alaperioodideks kõige tähtsamate töö- ja tarberiistade valmistamise materjali järgi: KIVIAEG • Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (X at.eKr. – IV at. II veerand eKr.) • Neoliitikum e. noorem kiviaeg (IV at. II veerand eKr. – II at.kp.eKr...

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tähtsus Eesti Vabariigi haridus- ja kultuurielus 1826. a. algul tegi Kreutwald Tartu ülikooli sisseastumiseksamid ja immatrikuleeriti arstiteaduskonna üliõpilaseks. Tutvumine ja lähem kontakt F. R. Faehlmanniga sai oluliseks teguriks Kreutzwaldi vaadete kujunemisel, ennekõike tema rahvusliku mõtteviisi arengus. Oma meditsiinialaste põhiõpingute kõrval kuulas Kreutzwald ka humanitaarainete loenguid ja luges rohkesti kirjandust. Ülikooliaastail kujunes välja tema valgustuslik maailmavaade. Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald l...

EESTI RAHVAMUUSIKA 1       Folkloor Laulud jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja looming ongi nende folkloor Sõna folkloor võttis 1846 aastal kasutusele inglise õpetlane William J  Thoms ingl folk rahvas lore teadmine tarkus  Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus  Rühm tähistab inimeste hulka keda seob mingi ühine tunnus näiteks rahvus soomlased elukoht hii...

Eesti kirjandus 1. Varaseim kirjalik allikas eesti keelest 13.saj läti Hendriku Liivimaa kroonika, mis kirjutatud ladina keeles. Esimene eesti keelne raamat katekismus ilmus 1525. Esimene säilinud eesti keelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. Piibel ilmus täielikul kujul 1739, selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, kirjutatud põhja eesti keeles. Tänu sellele pääses võidule põhja eesti keel. „Lühike õpetus“ 18. saj väljaanne, kus jagatakse talupoegadele õpetusi talupidamiseks ja haiguste ...

Hugo Treffneri Gümnaasium Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos Referaat Merlin Paas Juhendaja Maia Käppa Tartu 2008 2 3  Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................5 1 C. R. Jakobsoni noorusaastad...........................................................................................6 1.1 Lapsepõlv ja kasvatus.....................................................................................

Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esi...

Pilet 1 2.Kunstnik Johann Köler. Johann Köler(1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstink.Maalis oma vanemate,lihtsate taluinimeste portreid.Kuigi kohalik publik koosnes enamjaolt sakslastest,ei tahtnud Köler sellele publikule toetuda,esialgu jäi maalikunst eesti seltskonnale kättesaamatuks ja võõraks.Vaesust trotsides lõpetas Köler Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal.Lõputöö:“Herakles toob Kerberose põrguväravast“-järgib meisterlikult klassitsismi reegleid.Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne-Euroopas ja pikemalt peatus ta klassitsistide unistustemaal Itaalias-seal maalis rahvatüüpe ja maastikke.Pariisis maalis Cesise kirikule ristilöödud Kristust kujutava altaripildi.1863 valmisid eriti populaarseks saanud teosed:Kunstniku sünnik...

Ballaad-keskaja tantsulaul(tunnused:ajalooline,fantastiline) Draama-näidend(tunnused:koomiline,kurb,traagiline) Eepos-lugulaul(tunnused:muinasjumalad,mitte tõene) Jutustus-kellegi teise jutt(Tunnused:Lai sündmustik) Komöödia-koomilise sisuga(tunnused:lõppeb õnnelikult,traagika on sees) Miniatuur-lühike,napp sündmustik(Tunnused:detailne sõnastus) Muinasjutt -väljamõeldis,üleloomulik(tunnused:lõppeb hästi,pahad saavad peksa,algab``Elas kord``,``kuskil maal``,lõppeb ``Kui nad surnud ei ole`` Muistend-rahvaluule liik,kindel aeg,koht,inimene(tunnused:Olendid,fantastiline maa) Mõistatus-rahvaluule liik,varjatud tundemärgid(tunnused:mõista mõista mis see on) Müüt-usundiga seotud,fantastiline jutustus(tunnused:loodusnähtused,jumalad,pooljumalad,elu tekkimine) Naljand-rahvaluule liik,naljakas,lühike(tunnused:naljakas,humoristlik) Novell-tiheda sündmustikuga,(tunnused:lühike,humoorikas,naljakasisuga) P...

EESTI RAHVA ENNEMUISTSED JUTUD „Vaeslapse käsikivi“ Elas kord üks vaene vanemateta tütar, kes oli nagu lambatall õelasse perre jäänud. Tal ei olnud rohkem sõpru, kui vaid koer Krants. Tütarlaps aga pidi terved päevad hommikust õhtuni käsikivil perenaisele jahvatama. Õhtuti olid vaeslapse käed väga tuimad, kuid keegi ei hoolinud sellest. Ühel päeval oli tütarlaps väga kurb, kuna perenaine oli jätnud ta hommikul söömata. Sellel päeval tuli tütarlapse juurde üks ühe silmaga vanamees. Sant jälgis terava pilguga tütarlap...

EESTI RAHVA ENNEMUISTSED JUTUD „Lopi ja Lapi“ Elas kord üks kehv paar. Mehe nimi oli Lopi ja naisel Lapi. Nende elus ei läind mitte midagi hästi. Noorematena oli neil ka lapsi, kuid mitte ükski ei jäänud elama. Igal õhtul istusid Lopi ja Lapi kui kaks kändu ahjupingil, kus nad pidevalt tülitsesid. Nii süüdistati üksteist omas raskes elus, ning oleks eelistatud teist abikaasat, kes oleks neile ehk parema elu taganud. Nõnda rääkisid iga päev kuni mees rusikaga eide suule ette vajutas. Nõnda nagu tavaliselt, oli ka ühel õh...

EESTI RAHVA ENNEMUISTSED JUTUD „Tuhka-Triinu“ Ükskord elas üks rikas mees koos naise ja tütrekesega. Ühel ööl nägi ema und raskest õnnetusest. Ning mõned ajad peale seda haigestus ta raskesse haigusesse ning lasi oma tütrekesel oma haua veerele kasvatada pihlakas, mida saab raputada, kui tal elu raskeks kipub. Ei läinud väga kaua aega kui tütrekese isa uut naist läks otsima. Ning ühel päeval tuligi isa tagasi koos uue naise ja tema kahe lapsega. Sellest sai tütrekesele kuri kasuema, kes hoidis vaid oma tütreid ja rikka mehe...

EESTI RAHVA ENNEMUISTSED JUTUD „Rohkesti tasutud heategu“ Ühel päeval, kui üks noormees kodu poole liikus, nägi puu all pikutavat meest. Olnud näinud taevas õudseid tormi pilvi, otsustas ta härra äratada. Härra oli väga tänulik selle üle, kuid ei osanud kuidagi selle eest maksta. Ütles viimaks: „Kahe aasta pärast, kui sind väeteenistusse võetakse, käid ühest kohast teisse, kuni viimaks Soome korterisse elama lähed. Ühel päeval, kui koduigatsus tungivalt peale surub, pead minema hobustekarja, seal on sinu läheduses kõ...

,Argipäev vajab muinasjutte Tänapäeva argipäev vajab muinasjutte. Paljud inimesed käivad teatris, kinos, vaatavad kodus filme või mängivad mänge. Neid tegevusi nimetatakse tavaliselt igavuse peletamiseks, kuid tegelikult võib nende tegevuste põhjuseks olla hoopis inimese alateadvuses soov. Olla kangelane või olla staar või mõni muu huvitav tegelane. Paljud inimesed mängivad mänge nii arvutis kui ka konsoolide peal. Mängimine tekitab paljudele võimaluse olla „kangelane” olla keegi kes neist päris elus ei pruugi saada. Neil tekkib võ...

ÄRKAMISAEG. Eesmärk:Tutvustada ärkamisaja  tegelasi ning nende tähtsust  eesti   kirjandusele     FR.R.KREUTZWALD 1803­             1882 Ametilt arst Rahvuseepos  ,,Kalevipoeg” looja Muinasjuttude   kirjutaja. Reinuvader  Rebase lugude autor Rahvavalgustuslik  tegevus  LYDIA KOIDULA 1843 ­ 1886 Luuletaja, hüüdnimeks  Emajõe ööbik Viljeles isamaaluulet Koidula jutukirjanikuna  (külajutud) Eesti näitekirjanduse  looja 1....

...d- nimis?naline t?iend, mis v?ljendab lauses p?his?na m?istet teis(t)e s?na(de)ga (Kooli majandusjuhataja Malle ostis v?rvi). M?iste- eseme v?i n?htuse oluliste omaduste ja tunnuste kogum. M??rus- lauseliige, mis m?rgib tegevusega seotud asjaolusid: kohta, aega, viisi, hulka. M??ruseks v?ib olla k??nds?na k?igis k??netes, nimis?na ja kaass?na ?hend v?i m??rs?na (Eile k?ndisin katusel). Nimi- kindlale olendile, isikule, kohale, tootele, asututusele, perioodikav?ljaandele antud nimi, mis kirjutatakse l?biva suurt?hega (Artur, Eesti , Miisu, Reks). Otsek?ne- lause, kus kellegi k?ne on edasi antud k?neleja enda s?nastuses (Ema ?tles:" Hakkame teatrisse minema."). Pealkiri- on teosel, dokumendil, sarjal. Kirjutatakse esisuurt?hega ja jutum?rkides ("Kevade"). P?imlause- liitlause, mis koosneb pealausest ja ?hest v?i mitmest sellele alistatud k?rvallausest (Muutusin r??msaks, kui teda n?gin). Rektsioon- alistusseos, kus verb (tegus?na) m??rab selle, missuguses vormis on teised ema juurde kuuluvad s?nad (p?hinema millel?). Rindlause- liitlause, mis koosneb kahest v?i enamast k?rvuti asetsev...

Arc de Triomphe Erich Maria Remarque Eesti Raamat 1975 Lk 9 „Ja mis teil ka südamel poleks – ärge pidage seda liiga tähtsaks. Vähe on asju, mis kauaks tähtsaks jäävad. (Ravic Joanile) Lk 11 „Naine oli talle võõras, nii nagu ta ennast ise kõikjal võõrana tundis, ja see tunduski talle kummalisel viisil lähedase, see lähendas rohkem kui kõik sõnad ja aja nüristav harjumus.“ (Ravic Joanist) Lk 13 „Kriitilistel aegadel kulub pisut mugavust marjaks ära. Vana sõduriseadus.“ (Ravic Joanile) Lk 18 „Kuidas võikski talle selgitada seda hingematvat pinget, kui nuga teeb esi...

...d midagi"), oluliste sündmuste rõhutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu (näiteks 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada), sümboolsete arvude (eriti 3) esinemine loo struktuuris või kirjeldustes (kolmarvu seadus; olulised on ka arvud 3, 7, 9, 12). Muinasjutud jaotatakse harilikult looma- ja päris muinasjuttudeks . Pärismuinasjuttudel eristatakse omakorda järgmisi alaliike: ime- ehk nõidusmuinasjutud, novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud, legendilaadsed muinasjutud ja muinasjutud rumalast kuradist ( eesti Kaval- Antsu ja Vanapagana lood). Muinasjutu põhisüžee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne) vastase üle. Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Kirjanike loodud muinasjutte nimetatakse kunstmuinasjuttudeks. Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Eestis hakati muinasjutte sihipäraselt koguma 19. sajan...

...liste võimete poolest vanema õe varju. Eriti raskesti mõjus tütarlapsele õe ja ema häbenemine tema pärast, kui ta kaheksa-aastasena kirikus suures rahvamurrus ära minestas. Õde nuttis kartusest, et minestamist võidakse pidada langetõveks. Anna palus salaja jumalat, et ta ära surra saaks. Aga Anna pani ennast omal viisil maksma. Ta oli püüdlik vanemaid abistama nii hanekarjusena kui muidu käsualusena ja kuulis rõõmuga enda kohta lausutud tunnustust, et ta olevat „lahke jalaga“ . Nagu tavaliselt 19. sajandi Eestimaal , nii hakati ka Haavakivil laste koolipaneku peale mõtlema nende kümnenda eluaasta paiku. Saksa keele äraõppimise vajadus kutsus linnas kui ka maal ellu ettevalmistava õppekavaga erakoole. Nii said mõlemad tütred Pataste mõisas avanud läti rahvusest piiriametniku tütre E.Markovi hoole alla. Anna tundis ennast nii inetuna ja halvana, et teda keegi armastada ei või. Neis ebakõlades õnnestus Annal siiski kinni haarata õppimisest ja jõuda varsti paremate õpilaste hulka, kellel lasti rohkem iseseisvalt raamatutega töötada. Fri...

Vadja keel Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks – maa tšeeli). Vadja keeles eristatakse nelja murret: ida- ja läänemurre ning kukkusi ja kreevini murret. Viimast kõnelesid 15. sajandil Lätisse küüditatud vadjalased (kreevinid) ning see hääbus 19. sajandi keskel. Kukkusi (Kurovitsõ) külas kõneldav murre on tegelikult vadja ja isuri segamurre. Idamurret räägiti II maailmasõja ajal veel vaid ühes külas (Itšäpäivä, ...

...on rahvaluule tähtis kirjandusmälestisena rahva noorusajast. Ta viljastab ka nüüdiskirjandust ja tutvustab kui ajaloomälestis kaugeid aegu, sealhulgas sellistki aega, millest muid allikaid pole või on äärmiselt vähe. 20. sajandil on folkloristika huviorbiiti tõusnud ka kaasaegne folkloor, samuti rahvapärimuse kirjalikud ja mittetraditsioonilised vormid näiteks graffiti ja linnalegendid. Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga. Eesti tähtsaim rahvaluulekoguja oli Jakob Hurt, suurkoguja oli ka Mattias Johann Eisen. Oskar Loorits on uurinud eriti rahvausundit, Herbert Tampere rahvalaule ja rahvamuusikat, August Annist "Kalevipoega". Eesti suurim rahvaluulekogu, umbes 1,2 miljonit lehekülge, asub Tartus Kirjandusmuuseumis. Eesti rahvaluule on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloo...

...õgõperäl 2002 aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 73 vadjalast Vaid 12 neist elas Leningradi oblastis ja 12 Peterburis 1 Tundub et tegemist on inimestega kes on viimasel ajal hakanud väärtustama oma vadja juuri ning tunnistanud end vadjalasteks 1989 aasta rahvaloenduse käigus arvati vadjalased „teiste rahvaste“ hulka Vadjalastel pole olnud kunagi ei oma kirjakeelt ega omakeelset kooliõpetust Vadja keel on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli mille lähimad sugulaskeeled on eesti ja liivi keel See on eesti põhjaeesti keele lähim sugulaskeel ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks – maa tðeeli 2002 aasta rahvaloenduse andmeil oli Venemaal 774 vadja keele oskajat Vadja keeles on neli murret ja mitu erinevat murrakut: † idavadja läänevadja † Mäe vadja † Oru vadja Vaipoole vadja † Kukkusi vadja † kreevini Kreevini keelt kõnelesid 15 sajandil Lätisse küüditatud vadjalased kreevinid ning see hääbus 19 sajandi keskel Kukkusi Kurovitsõ külas kõneldav murre on tegelikul...

... Kadri Laur 12 B Toomas Nipernaadi August Gailit Raamatust: Teoses tundus Nipernaadi elavat veel kaugemas ja sügavamas ajas kui mulle ettekujutus sellest raamatust alguses oli. Positiivse ja muretu alatooniga raamat kuigi probleemidest ja seiklustest selles romaanis puudust polnud. Väga hea Eestimaa looduse kirjeldus , lugesin seda raamatut Tenerifel ookeani ääres ja sellise suvise meeleolu kõrval pani ookean hoopis Eesti maaililisi metsasid igatsema. Ühelt poolt vaadatuna oli Toomas Nipernaadi armastusromaan , kus väärtustati ja kohati isegi ülistati armastust. See, et igas romaani novellis on peategelasel uus "armastus", näitab romaanis lihtsalt seda kuidas ka päriselus kõik toimubki. Ma usun, et selles raamatus on kõigile midagi, sest olukorrad ,mis raamatu huvitavaks muudavad on väga elulised. Peategelane rända...

Keeleroll ühiskonnas Viimase kuu jooksul oleme eesti keele tundides vestelnud nii kirjakeelest kui ka kõnekeelest. Tean, et kirjakeelt kasutatakse enamasti ajakirjanduses, seadusandlikes kui ka ametlikes dokomentides, kõnekeelt aga teiste inimestega suheldes näiteks bussis või arstikabineti taga olevas järjekorras. Kirjakeele olemus ning tähtsus peitub õigete grammatiliste vormide kasutamisel kirjakeeles. Keel on küll muutuv ajas, aga ikkagi säilitab konservatiivsuse. Kirjakeel nii plahvatuslikult ei arene kui kõnekeel, kõnekeel on rohkem muutuv, st on mõjutatav nii slängist kui ka laenudest...

... Sissejuhatus 3 Margus Konnula aka Contra 4 Postmodernism 17 Postmodernism kirjanduses 18 Luuletuste analüüs 19 LISA 1 20 LISA 2 21 LISA 3 22 LISA 4 23 LISA 5 24 Kokkuvõte 25 Kasutatud kirjandus/materjal 26 SISSEJUHATUS Minu uurimustöö eesmärgiks oli tutvuda tuntud Eesti humoristi Contra loominguga tuua välja postmodernismile omaseid tunnuseid ning seostada neid Contra luulega Olin kursis sellega et tegemist on Võrumaalt pärit humoristiga ning olin teda erinevates telesaadetes varem näinud kuid täpsem info tema elu ja loomingu kohta mul puudus Kuna tegemist on väga huvitava karakteriga oli uurimustööd huvitav koostada MARGUS KONNULA AKA CONTRA Contra kodanikunimega Margus Konnula sündis 22 märtsil 1974 aastal Võrumaal Urvastes õppis Urvaste ...

...la oli see juhus, kuid Tallinna linnavolikogu eelmistel valimistel võitis erakond, kes reklaamile enim ressursse kulutas. Veel üks eelis kõrgemaks positsiooniks on haridus. Isegi selles on paremini kindlustatud inimestel paremad võimalused. Rikkamad saavad lubada kalleid erakoole ja – õpetajaid ning riigieelarveväliseid ülikoolikohti kuni lõputunnistuste võltsinguteni välja. Alati ei kaasne sellega küll suurem haritus, kuid levinud arvamus on, et jõukamad on ka intelligentsemad. Eeliseid on neil selleks küllaga. Eestis on kultuurne olemine üsna kulukas. Käibemaksu tõusmise järel on raamatud, kontserdid ja teatrietendused nii mõnelegi üle jõu käivad. Peale harituse on ka näilised võimusümbolid, nagu kallid autod ja uhked majad, rikaste pärusmaa. Nii nukker kui see ka poleks, aitab varanduslik seis võimu saavutamisele palju kaasa. Raha paneb inimesed alatult käituma. Vara nimel on tapetud ja rünnatud, rüüstatud ja vallutatud, end naeruvääristatud ja väärtushinnanguid unustatud. Margaret Mitchelli Ameerika kodusõja teemalise r...

Eestluse elujõu allikad Austatud Eesti president ja kirjanik Lennart-Georg Meri on öelnud teoses „Eesti rahva elulood“ eessõnas: „Eesti ajaloo kogemus vajab ka küüditajate ja kvislingite elulugusid – mitte kättemaksuks, vaid mõistmiseks. Võitja tunnus on suuremeelsus!“ Eestlased on sitke rahvas. Me oleme üle elanud varem mainitud küüditamise, mitmed sõjad, pärisorjuse ja riigireetmise. Eesti rahvas on võitjad. Me oleme võidelnud endale iseseisvuse, oma riigi, keele ja kultuuri. Iseseisvus ei tulnud lihtsalt. Selleks oli vaja kõvasti tahtejõudu ja v...

...vab ja seetõttu suhtusid loodusesse suure austusega. Hingejõudu annab vanlase südame söömine, loomade vere joomine, hõiti alles ära lõigatud küüsi, jukseid ja hambaid. Mentaliteet: ela ise ja laase ka teistel elsada Jumalad: Vanataat e. Uku (taevavalitseja), Taara (taeva ja maa looja), Vanemuine (laulujumal), Koit ja Hämarik (viimased kakas on Fhaelmanni väljamõeldised. Rahvuslik ärkamisaeg: 1857 – J.V.Jannsen avaldas ajalehe „Perno Postimees“ 1962 – ilmus „Kalevipoeg“. 1863 – hakkas ilmuma „ Eesti Postimees“, kui perekond kolis Tartusse. 1865 – esimene eesti näidend (koidula „Saaremaa talupoeg“) 1869 – Tartu esimene eesti üldlaulupidu. Eesti kirjameeste selts oli Jakob Hurt. Eesti aleksandrikoolist pidi saama esimene Eesti keelne keskkool. 1878 – Jakobson asutas ajalehe „Sakala“ Eesti Üliõpilaste Seltsi eesotsas olid Willem Reiman, jaan Tõnisson ja Oskar Kallas 1884 – Otepääl õnnistati sisse sini-, must-, valge lipp. Esimesed eesti raamatud: Liivimaa kroonika – ilmus 1940, ladina keelsena, räägis esimestes...

...lt selleni ei jõuta). Hakati teadlikult jäädvustama rahvaluulet, lisaks keskajale taasavastati mitmete renessansi- ja barokk-autorite looming. Tänu W. Scottile tekkis ajaloolise romaani žanr. 3. Kes on kuulsamad romantikud, sh luule esindajad? (märksõnad) Prantsusmaal: Chateaubriand, G. Sand, Merimee, Madame de Stael, Hugo, Saksamaal: Heine, Brentano, Arnim, Hölderlin, ven. Schlegelid, Novales, Tieck, Hoffmann Venemaal: Puškin, Lermontov Inglismaal: Shelley, Blake, Wordsworth, Coleridge, Southey, Byron, Keats Eestis : Kr. J. Peterson, L. Koidula Šotimaal: W. Scott 4. Kes on Walter Scott? Tänu temale tekkis ajaloolise romaani žanr. 5. Millised on Merimee elu ja loomingu olulisimad faktid? „Džentelmen kirjanduses“. Loomingutunnusj.: teiste rahvaste keelele, kommetele ja minevikule keskendumine. Töötas muinsuskaitseinspektorina >20a. Tundis huvi vene keele vastu (õppis ära) ja tõlkis Puškini ja Gogoli teoseid. Ta tuli kirjandusse näidenditega, näidenditekogu „Clara Gazuli teater“. Laialdaselt sai tuntuks ajaloolise romaan...

...s-põhjuslik järgnevus. Fantastika - ebatõeline, mõttekujutuslik. Kirjanduses fantaasiaga seotud kujutlused, mõtted, tegelaskujud, sündmustik. Följeton - pilkejutt, veste. Ajakirjandusžanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukias. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), august Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. Haiku - jaapani väike loodusluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Huumor- Heatahtlik nali Hümn- Kiituslaul, milles ülistatakse mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid. Idee - kirjandusteose peamine mõt...

...ljööd ja tegelasi aga kohandatakse tõepära ja parema vastuvõtu huvides. Populaarsed anekdootide tegevuskohad on kool, hullumaja, mets, sild, tunnel, meri, taevas jt. Tuntumad tüübid on anekdoodid rahvustest (kolm rahvust, tšuktšid), riigimeestest (Hitler, Stalin, Lenin, Brežnev), isikutest (Juku, Tšapajev ja Petka), loomadest ja lindudest (elevant, lõvi, karu, kirp, papagoi), hulludest, sadistidest, blondiinidest, politseist jt. Igal aastal ilmub maailmas hulganisti anekdoodikogusid, Eestis välja antud valimikest on üks populaarsemaid Leelo Tungla koostatud “Oi-oi , Juku” (1995). Näiteks: “Aitäh, tädi, kingituse eest!”, “Pole tänu väärt, Juku!”, “Seda arvan minagi, aga ema käskis ikka tänada!” 4. Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe. Näiteks madal – sügav, alustama – lõpetama, vähe – palju. 5. Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse arhaisme tegelaste kõne ja sündmuste i...

Arvustus Laulev Revolutsioon James Tusty, Maureen Castle Tusty Iga tulihingeline eestlane on kordki elus laulupeol käinud, selles pole kahtlustki. Eestlased- laulurahvas? Nii ju räägitakse. Meie ise räägime. Lausa legendina on õhku tõusnud jutud meie vabaks laulmisest ning tänaseks on sellest kokku monteeritud ka film. „Laulev revolutsioon“ on ameerika filmitegijate Maureen Castle Tusty ja James Tusty nägemus Eesti lähiajaloost. See on film, mille tegemine võttis aega neli aastat. Filmitegijad räägivad ise, et laulvast revolutsioonist kuulsid nad Eestis filmitegemist õpetades. Olles üsnagi üllatunud, otsustasid nad teha sellest filmi, mida saaks näha terve maailm. Film on ise inglisekeelne, küll aga on täiesti olemas eestikeelsed subtiitrid. Pärast filmi olen siin- seal kuulnud torisemist filmi „keelsuse” üle, kuid olgem ausad, see film ei valminud mitte ainult eestlaste silmarõõmuks, vaid laiemale vaatajaskonnale. See on lugu, mida ...

SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 1.1. Lapsepõlv 1.2. Noorukiiga 1.3. Elu pärast kooli lõpetamist 1.4. Haigusaastad 1.5. Elu Tallinnas 1.6. Tammsaare tööpäev Tallinna perioodil 1.7. Tammsaare surm 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 2.1. Tammsaare kirjanikuna 2.2. Tammsaare tõlkijana 2.3. Tammsaare ajakirjanikuna 2.4. Tammsaare kriitikuna 3. TEOSE ANALÜÜS KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost „Tõde ja õigus” teab peeagu iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatusega, tundliku loomuse ning väga laialdase teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kijutatud erakliku, endasse tõmbunud inimesena. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest on Tammsaare väga seltskondlik, jutukas, lõb us ja sarmikas. (Tammsaare...2007). Väike-Maarja kooliaastatel äratasid Anton Hansenis sÃ...

Tallinna Kunstigümnaasium UURIMUSTÖÖ MART SAARE OSA EESTI MUUSIKAAJALOOS Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mart Saare lapse - ja koolipõlv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.1 Lapsepõlv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 1.2 Kaansoo külakool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.3 Suure-Jaani kihelkonnakool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.4 Eesti Aleksandri-linnakoolis . . . . . . . . ....

Eesti keel Kirjanduse kontrollküsimused XII klass Millal ja millega seoses hargnes eesti kirjandus 20 saj kaheks ja kuidas neid nimetatakse 1944a lahkusid eestist välismaale sõjapõgenikena rida kirjanikke tekkis paguluskirjandus Eesti kirjandus oli jagunenud kaheks – väliseesti ja kodueesti kirjandus Nimetage kirjanikke kes 1944 Aastal lahkusid EestistMarie Under Albert Kivikas August Gailit Karl Ristikivi Gustav Suits Millistesse perioodidesse jaguneb eesti kirjandus aastatel 1944 1990Stalinism sulaaeg stagnatsioon uued tu...

.... oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut – kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse. 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, ku...

..........................................................................................12  Sissejuhatus Eestis on vast vähe inimesi, kes ei oleks kuulnud nime Kristjan Raud.Teda tuntakse põhiliselt kui eesti kujutava kunsti edendajat ning tolle aja kunstielu koraldajat.Ta sündis lihtsasse talupoja perekonda, kuid mis ometi teda ei heidutanud oma eesmärgi poole liikumast ja saavutamast midagi suurt.Ta osales mitmete seltside tegevuses ning tal on suuri teeneid eesti rahvakunsti ja ainelise vanavara kogumise organiseerijana. Pole kahtlustki, et ta on olnud Eesti jaoks väga oluline persoon, kuid mis on siiski see, mis jäädvustas ta igaveseks me...