Tallinn University of Technology Department of Electrical Drives and Power Electronics Report Diodes Tallinn 2011 + A VS RV V D - Fig. 1.1. Circuit diagram VS - DC voltage source PS 5005, 0-50VDC/0-5A RV - Rheostat, Rmax=3600 V - DC volt meter DV-101, 200mV-200V A - DC current meter DA-103, 2mA-20mA-200mA-5A D - Diode 1N360 Voltage divider calculations RV=(US-UAC)/If(max) RV=(46,6 - 0,45)/0,1=461,5 Table 1.1. Observed data If , mA US If Uf Ir ...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 21.02.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 1 OT Pooljuhtdiood Töö eesmärk: Töövahendid: Pooljuhtdioodi pinge-voolu Diood, toiteallikas, potentsiomeeter, tunnusjoone määramine ja selle ampermeeter, voltmeeter. kasutamise oskuste arendamine. Skeem Teooria Pooljuhtdioodid on kahe väljastusega ühe pn- siirdega elektronseadised. Nende valmistamisel kasutatakse lähtematerjalina räni germaaniumi või galliumarseniidi monokristalli, kus lisandite kontsentratsioon ei tohi ületada 10-8 %. Dioode liigitatakse siirde kuju ja mõõtmete järgi punkt- ja pinddioodideks
kortsude silumine). Mõõtmiseks(Laserkaugusmõõtja on mõeldud asendama mõõdulinti ning joonlauda ning seda ilma abilist kasutamata.)Tehnoloogias(materjalide töötlemiseks-märkimiseks, keevitamiseks, puurimiseks, lõikamiseks) keemias-keemiatööstustes(reaktsioonide käiku kiiritamiseks). Fotoonikas Diood on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Põhimõtteliselt lubab diood elektrivoolul liikuda ühes suunas, aga takistab selle liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina. Töökindlad, kiiretoimelised, väikesed, kerged ja tarbivad vähe võimsust. Nende parameetrid on kohati tüüritavad (näiteks fotodioodi voolu tüüritakse valgusega), kuid sõltuvad temperatuurist.Tööpõhimõte-on lihtne aru saada. Seda võib võrrelda uksega mis avaneb ühele
REFERAAT Dioodid Tallinn 2009 SISUKORD 1) Ajalugu 2) Diood 3) Dioodi skeemitähis 4) Olulised parameetrid 5) Dioodi sugulased 6) Jaotus AJALUGU Elektronlamp ja pooljuhtdioodid arenesid paraleelselt. Elektronlamp dioodi põhimõtte avastas Frederick Guthrie 1873 aastal ning juba aasta hiljem avastas Saksa teadlane Karl Ferdinand Braun pooljuhtdioodide tööpõhimõtte. Thomas Edison taasavastas 1880 aasta 13. veebruaril elektronlamp dioodi tööpõhimõtte ning patenteeris selle 1883 aastal (U.S. Patent 307,031), kuid ei
Dioodid Diood Diood on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Põhimõtteliselt lubab diood elektrivoolul liikuda ühes suunas, aga takistab selle liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina. Ajalugu Elektronlamp ja pooljuhtdioodid arenesid paraleelselt. Elektronlamp dioodi põhimõtte avastas Frederick Guthrie 1873. aastal ning aasta hiljem avastas Saksa teadlane Karl Ferdinand Braun pooljuhtdioodide tööpõhimõtte. Thomas Edison taasavastas 1880. aastal
Elektrotehnika Kondensaator Kondensaator on koostis osa, mis kogub endasse elektrienergiat ja tühjeneb siis lambi või takisti kaudu. Kondensaatori omadust koguda elektrienergiat, nimetatakse elektrimahtuvuseks. Mahtuvuse ühik on Farad F. Diood Diood on koostisosa, mis juhib elektrivoolu ainult ühes suunas. Vastupidises suunas diood elektrivoolu ei juhi. Transistor Transistor on koostis osa mille abil saab võimendada elektrisignaale. Kui transistori baasile anda väike voolutugevus, siis kollektorilt pääseb emitterile suur voolutugevus. Keemilised vooluallikad Keemiline vooluallikas elektrienergia allikas, mis muudab aktiivainete keemislise energia vahetult elektrienergiaks. Vooluallikaid liigitatakse Galvaanielemendid ühekordselt kasutatavad Akud korduv kasutatav
6. Mis on n & p pooljuht? N-pooljuht on elektronjuhtivusega ehk tal on võime juhtida elektrivoolu, mis on tingitud liikumisvõimeliste laetud osakeste-laengukandjate (elektronide või ioonide) olemasolust aines. P-pooljuht on aukjuhtivusega. Elektriväljas valentselektronide puudujäägil tekkinud "auk" nihkub ja võib haarata puuduva elektroni naaberaatomilt. Nii tekivad "triivivad augud", millele siis vastab aukjuhtivusega ehk p-pooljuht. 7. Mis on diood ja millal alandab, millal võimendab voolutugevust ? Diood on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Diood, mis on lülitatud vahelduvpingele alandab voolutugevust. 8. Mis on pn-siire? On monokristalse pooljuhi ala, milles toimub üleminek aukjuhtivuselt (p- juhtivuselt) elektronjuhtivusele 9. Mis on transistor? On kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida
1.Tahke keha füüsika Aatomeid seob molekulideks ja kristallideks keemiline side, mille põhiliigid on ioon- ja kovalentsside. Ioonside tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel. Kovalentsside tekib elektronpaaride ühistamisel. Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomid või ioonid on paigutanud korrapärasesse ruumvõresse. Tahke keha omadusi saab uurida, kui on teada Fermi nivoo asukohta. 1.1 Ioonilisesideme teke Iooniline side- üks aatom võtab teiselt elektroni ära, iooniline side moodustab kristalli, kuna struktuur võib jätkuda lõpmatuseni. Positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel tekib tõmme, mis seostab ioonilise sideme. Kloor tõmbab naatriumi elektroni, et ma pilve aatom oleks ühtlasem ja energia väiksem. 1.1.1 Kristallid Aatomid/ioonid on paigutatud kindlas korras, moodustades ruumvõre . Võre konstandi saab määrata lainepikkuse kaudu. Kristallides on aatomid paigutatud väga tihedalt. Kristallide difrakt...
Pooljuhtlaserid ehk valgusdioodid Valgusdiood elektroonikas kasutatav pooljuhtdioood, Tähendus mis kiirgab valgust. Rohkem tuntud nime all LED. Õige suurusega pärispinge rakendamisel elektroodidele hakkab vagusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub kestast ja teistest komponentidest, mida diood sisaldab Kaks kontakti anood ja Kuidas töötab ? katood. Päripingestamisel rakendatakse LED-i anoodile positiivne ja katoodile negatiivne pinge. Vastupidisel juhul valgusdiood ei sütti. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Televiisorid, raadido, telefonid, Kasutamine kalkulatorid, led
Tallinn University of Technology Department of Electrical Drives and Power Electronics Report on Exercises 2 Diodes Student ******* Code ****96 Group AAVB41 Tallinn 2012 2.1. Diode rectifier VD f = 9 kHz U=6V U = 19.7 V R = 96 k Figure 1. Circuit diagram Figure 2. Timing diagram VD + R = 96 k...
korpusesse järjestikku. Selliseid seadiseid nimetatakse stabistorideks. Nende stabiliseerimispinge on väiksem kui stabilitronidel ja ka stabiliseeriv toime on väiksem. 12 2.5. Mahtuvusdioodid (Capacitance Diode) Mahtuvusdiood ehk varikap on ränidiood, mille puhul kasutatakse P-N-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku - siirde tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel. Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele, kus nad on välja tõrjunud varem laialdaselt kasutatud pöördkondensaatorid. Mahtuvusdioodi tüüpiline mahtuvuse sõltuvus pingest on toodud joonisel 2.3. JOONIS 2.3. 2.6
mõjul valentstsoonis liikuvad augud pooljuhtide kasutamine dioodid, raadiod, televiisorid, kiip pn-siire ühinemiskiht n-pooljuhi ja p-pooljuhi vahel päripinge vooluallika positiivne poolus ühendada p-poolmega vastupinge vooluallika negatiivne poolus ühendada p-poolmega diood ühe pn-siirdega pooljuhtseadis, kus kasutatakse pn-siirde ühesuunalist elektrijuhtivust alaldi - seadeldis raadio teel antavate signaalide desifitseerimiseks. Alaldamine tekib siis kui diood lülitada vahelduvvooluringi Transistor on kahte pn-siiret sisaldav pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektronmagnetvõnkumiste generaatoris, võimendis jne Kiip pooljuhtplaadike, millesse on tehtud suur hulk imepisikesi, mõnemikromeetriste mõõtmedega transistoreid koos lülitusse kuuluvate takistite, kondensaatorite jm Monokristallid - vääriskivid Polükristallid metallid, liiv
http://www.abiks.pri.ee METALLID, POOLJUHID, DIELEKTRIKUD Kristallides muunduvad aatomite/ioonide väliselektronide energiatasemed mitme eV laiusteks energiatsoonideks. Energitasemete teisenemine energiavööndeiks tsoonideks aatomite liitumisel kristalliks ( joonis P aatomi põhitase, Epõhitasemele järgnev ergastustase, Ekeelutsoon) Kuna metallides on kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega asustatud, on nad head elektrijuhid: elektronid saavad tsooni hõivamata ossa tõustes ammutada elektriväljalt energiat ja liikuda. ( joonis Energiatsoonid metallides, pooljuhtides ja dielektrikutes) Tavatemperatuuridel ergastab soojusliikumine pooljuhtides elektrone üle kitsa (1eV) keelutsooni kõrgemasse tsooni juhtivustsooni, jättes valentstsooni tühikuid auke. Auk käitub elektriväljas nagu positiivse laenguga voolukandja. Pooljuhti...
Diood on PN siire millel on 2 elektroni Lisanditeta pooljuht apsoluutse nulli -273kraadi Kelvini on selle temperatuuri juures dielektrikud, ehk ei juhi elektrit Lisanditega omavad juhtivust. Pooljuht ehk PN siire madalatel temperatuuridel säilitab omadused. Koos temperatuuri tõusuga omandavad elektronid suurema energia ning omajuhtivus suureneb. Lisandjuhtivus sõltub samuti temperatuurist. Pooljuht diood Diood on elektroonika seadis mis juhib voolu ainult ühes suunas Pooljuhtdiood on kaheväljastusega ja ühe PN siirdega pooljuht seadis. Nende valmistamisel kasutatakse räni, germaaniumi või galium arseniid. Alaldusdioodid Kõrgsagedusdioodid Schotkydioodid ülikõrgsagedus dioodid Zeneri dioodid stabilnitorid Varikapid e. mahtuvus dioodid Gunnidioodid e. generaatordioodid Varaktorid e. sagedus kordistid Valgus- , foto- ja laserdioodid Üldine dioodi märk
kui valgus langeb ainele vaakumis. 2- määrab murdumisnäitaja levimiskiiruse järgi samades keskondades. n=sina/sinb=c/v c-valguse levimise kiirus vaakumis v- valguse levimise kiirus aines Murdumise füüsikaline põhjus on kiiruse muutus üleminekul ühest keskonnast teise. 4 1. elektrivälja tugevus 2. elektromotoorjõud 3. pooljuhtventiil ehk diood 4. elektrolüüsi kasutamine tehnikas 5. valguse difraktsioon 1. elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjuba antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse ruuduga. Vektor on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget + laengust eemale ja – laengu poole
Vastupingestatud p-n siire. Täiendav päripingega p-n siire. Emitteris on suur difusioonvool. Elektriväli p-n siirdel baasi ja kollektori vahel tõmbab elektronid kollektorisse. Igale konkreetsele baasivoolule vastab kindel võimendatud kollektorvool. Vooluvõimendus on ligikaudne konstant, mis sõltub temperatuurist, sagedusest ja Uk-st. JUGFET võimendi: Transistorid: Filtrid: RC madalpääsfilter RC kõrgpääsfilter RL kõrgpääsfilter LC filter LCR filter Zener diood Zener dioodi kasutatakse vastupingestatult Dioodide lähendused Ideaalne diood: Lihtsustatud diood: Inverteeriv võimendi: Us = I1R1 Uv =- I1R1 Rs=R1 Rv=Rv0 Mitteinverteeriv võimendi: Tagasisidega võimendi Us = I1R1 Uv =Us+I2R2 R2 ja R1 moodustavad pingejaguri, millega maaratud pinge Uvs rakendatakse jadamisi voimendi sisendiga ja mis tootab sisendsignaalile vastu Summator:
Piir mikro ja makromaailma vahel. Mikromaailm-aatomite ja molekulide ja nende koostisosade (elementaarosakeste) maailm.Makromaailm-see,mida vahetult pakuvad aistingud ja tajud,teravdatud ja täiustatud mikroskoobi või teleskoobi abil.Viimane piir,mida on silmaga näeb-Valguskiir.0,5ym.Mikromaailmas kehtivad teistsugused füüsikaseadused.Spektromeetri ehitus.Spektrite liigid. Uurides aatomitest kiirguva valgusespektrit,saame infot ka aine aatomite kohta.Valguse spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Spektraalaparaadi põhiosax on prisma või difraktsioonivõre.Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest.Uuritav valgus suunataxe aparaadi ossa,mida nim koolimaatorix(toru,mille ühes otsas sisenemispilu,teises koondav lääts).Valgusallikaks pilu,mille kaudu valgus siseneb spektraalaparaati.Pilu asub läätse fookuses,kollimaatorist väljub paralleelne valgusvihk,mis suunataxe prismale.Prism...
Lubatav vastupinge ulatub alaldusdioodidel sadadest tuhandete voltideni.Töösagedused olid varem alaldusdioodidel madalad ja reeglina ei ületanud 5 kHz. Praeguseks, tänu muundamisega toiteplokkide laiale levikule, ulatuvad need aga sadade kilohertsideni. • Punktdiood - Raadiolainete detekteerimiseks. • Mahtuvusdiood (varikap) - pooljuhtdiood, mille puhul kasutatakse p-n-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku – siirde – tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel. Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele, kus nad on välja tõrjunud varem laialdaselt kasutatud pöördkondensaatorid. • Stabilitron (Zerneri diood) - pooljuhtdiood, mis töötab läbilöögirežiimil ja mis hoiab
*Mis on ppooljuht, npooljuht, pnsiire? Ppooljuht on pooljuht, milles põhilised laengukandjad on augud. Npooljuht on pooljuht, milles põhilised laengukandjad on elektronid. Pnsiire on p ja npooljuhtide kokkupuute pinnal tekkiv juhtivuse muutumine, kus ühtepidi toimub elektrivool hästi, teistpidi praktiliselt mitte. *Doonor ja aktseptor. Doonor on lisand, kus on valentselektrone rohkem kui põhiaine aatomeid. Aktseptor on lisand, kus on valentselektrone vähem kui põhiaatomeid. *Diood? Diood on pooljuhtühend, kus on omavahel ühendatud kaks erinimelist pooljuhti. (n+p) *Transistor? Transistor on pooljuhtseadis, mille abil saab elektrisignaali võimendada, lülitada, tekitada ja muundada. *Kiip? Kiip on nüüdiselektroonika põhielement, kus on väga väikesele pindalale koondatud suur hulk tranststoreid koos lisadetailidega. *Kuidas pooljuhi juhtivus sõltub temperatuurist? Temperatuuri tõustes takistus väheneb. Mida kõrgem temperatuur, seda suurem on takistus.
LED Valgusdiood on elektroonikas pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light-Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Õige suurusega päripinge andmisel elektroodidele hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub sellest materjalist, millest diood koosneb. Tavaliselt tarbivad valgusdioodid 30-60 millivatti elektrienergiat. Alles 1990. aastate lõpus tulid kasutusele sinist valgust kiirgavad dioodid. Siis hakati dioodidest esmakordselt saama ka valget valgust, kui punane, roheline ja sinine valgusdiood koos samas korpuses tööle pandi. Teise tehnoloogia järgi saadakse valge, kui osa sinisest valgusest muundatakse kollaseks. Kollane ja sinine koos loovad valge valguse illusiooni.
Impulss tehnika alused Impulss tehnikaks nimetatakse seda elektroonika osa, mis tegeleb impulsiliste saame 0tasemelise piiramise ülalt. Kui aga meil on dioodiga järjestiku pingeallikas, siis ei avane diood signaalide genereerimise, formeerimise ja võimendamisega. Impulsilisi signalle kasutatakse digitaal mitte väikeselisel positiivsel pingel vaid alles siis kui sisend pinge saab pingeallika pingest tehnikas, ning ka signaalide edastamisel, kui sinuselist signaali iseloomustatakse kolme parameetriga, positiivsemaks. Seega määrab kasutatav pingeallikas piiramis nivoo. Täpsemalt tuleb arvestada ka need on :Amplituud, Sagedus, Algfaas
lisandaine aatomitegamillel on valentselektrone rohkem kui põhiaine aatomitel. Lisandiks doonor. P-pooljuht – pooljuht kus on kristalli kasvatamise käigus asendatud väike hulk põhiaine aatomitest lisandaine aatomitega, millel on valentselektrone vähem kui põhiaine aatomitel. Lisandiks akseptor. PN-siire – kahe erinevat tüüpi pooljuhi kokkupuute pinnal tekkiv juhtivuse muutumine kus ühes suunas voolab vool hästi – teises suunas praktiliselt mitte. 19. Diood? Kui omavahel kokku ühenda n-pooljuht ja p-pooljuht tekib kahekihiline pooljuht diood mis võimendab elektrivoolu tugevust kui talle lastakse päripinget(kui + pool ühendada P-poolega). 20. Transistor? Transistor on kiht struktuur mis koosneb kahest vastas järjestikust(what?) dioodist, kasutatakse elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. 21. Kiip? Kiip on nüüdiselektroonika põhielement kuhu on väikesele pindalale koondatud suur hulk transistore
pn-siire pärivoolu resiimis: Pooljuhtelektroonikas kasutatakse voolu alaldamiseks pn-siiret, mis tekib p- ja n-tüüpi pooljuhi kontaktkihis. Kui vooluallika plussklemm ühendada p- pooljuhi ning miinus n-pooljuhiga, siis n-kihi elektronid kanduvad elektrivälja toimel p-kihti. Valentstsooni augud liiguvad aga p-kihist sama välja toimel vastassuunas (samaväärne elektronide liikumisega plussklemmi suunas). Sellises päripingestatud lülituses diood juhib voolu. pn-siire vastuvoolu resiimis: Kui vooluallika plussklemm ühendada n-pooljuhi ning miinus p-pooljuhiga, siis n-pooljuhi elektronid tõmbuvad välja toimel positiivse klemmi poole ning p-pooljuhi augud negatiivse klemmi poole, mistõttu pn-siirde läheduses voolukandjaid ei ole ning elektrivool vooluringis puudub- diood on "lukus".
kuid 2000 10 miljonit transistori) 1 Mälude areng aitas tugevalt kaasa arvutite väikseks tegemise arengule. 1970ndatel leiutati pooljuhtmälud, mis olidki väikesed. Sealtmaalt hakkaski mikroprotsessorite aeg. Enne pooljuhtmälu kasutati mäluna ferriitmälusid. 1.2. Mis on elektronlamp Elektroonika algas elektronlambi leiutamisega, esimesed olid diood ja triood. Elektronlamp on klaaskolb, milles vaakum, plekist anood, ja traadist katood, kui katoodi kuumutada, elektronid lahkuvad katoodilt, kui anoodile anda positiivne laeng liiguvad elektronid sellele ja tekibki vool. Küttepinge oli 6,3V ja 50Hz. Otsese küttega katoodil temperatuur 1000°C, kuid kaudse küttega 650 800°C Diood juhib voolu ühes suunas. Sellega sai avastada raadiolaineid, pidada sidet.
praktiliselt mitte. 22 Doonor - lisand aatom, millel on rohkem valentselektrone (elektronid, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel), kui põhiaine aatomitel, seega jääb elektrone üle ja tekib elektronide juhtivus ehk doonorjuhitavus Aktseptor - lisandaine aatom, mille on vähem valentselektrone kui põhiaine aatomitel, ülekaalus on augud ja vastavat juhtivust nim aktseptor ehk auk p-juhtivus. 23 Diood - pooljuhi ühend, mis koosneb´kahest erinimelisest poojuhist (n ja p), see võimendab elektrivoolus pärivoolukorral (pluss pool ühendada diood n-poolega, diood nõrgendab talle rakendatud elektrivoolu, kui rakendada vastu pinget) 24 Transistor - pooljuhtseadis, mis koosneb 3 pooljuhist, mis on vaheldumisi üksteisega ühendatud Kasutus: saab elektrisignaali võimendada, sisse lülitada, tekitada ja muundada
Plasma on tugevalt iooniseeritud gaas. 21. Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire ? P-pooljuhti on legeeritud akseptorid. N-pooljuhti on legeeritud doonorid. Pn-siire on p- ja n-pooljuhtide kokkupuute pinnal tekkiv juhtivuse muutumine, kus ühtepidi toimib elektrivool hästi, teistpidi praktiliselt mitte. 22. Doonor ja aktseptor. Doonor on lisand, millel on valentselektrone rohkem kui põhiaine aatomil. Akseptor on lisand, millel on valentselektrone vähem kui põhiaine aatomil. 23. Diood ? Diood on pooljuht ühend, kus on ühendatud kaks erimärgilist pooljuhti. 24. Transistor ? Transistor on pooljuhtseade, mille abil saa elektrisignaali võimendada, lülitada, tekitada ja muundada. Koosneb kolmest vaheldumisi ühendatud erinimelisest pooljuhist (npn või pnp). 25. Kiip ? Kiip on integraallülitus, nüüdiselektroonika põhielement, milles on väga väikesele pindalale koondatud transistore koos lisanditega. See kõik toimib terviklülitusena, nt võimendi. 26
ühendatud +ga ja suurem osa elektrone liigub sinna peale. P-tüüpi pooljuht on ühendatud klemmiga ning enamik auke nihkub sinna poole. Seega, üle kontaktkihi toimub väheste laengute suunatud liikumine, mille tõttu voolutugevus on minimaalne, kontaktkihi takistus suur ja elektrijuhtivus väike. Antud juhul kasutatakse dioodi vahelduvvoolu muutmiseks alalisvooluks. Et kui voolul on selline suund, et ta tekitab elektrivälja nagu juhul @ siis selle poolperioodi voolu laseb diood läbi . Kui teisel pool dioodil on selline suund nagu voolul (b), on diood ,,lukus", seega 1 dioodi kasutamise korral saame me vaheldusvoolust pulseeriva alalisvoolu. Pideva alalisvoolu saamiseks kasut. Vähemalt 2 dioodi, mis töötavad vastupidistes tööreziimides. joonis.
rZ = = = =144,44 Ω Δ I Z 6,06−5,97 0,09 Stabilitroni staatiline takistus Ro tööpunktis: U Z 43 Ro= = =7,10 Ω I Z 6,06 Hüvetegur Qz: Ro 7,10 QZ = = =0,0492 r Z 144,44 Stabiliseerumistegur kz: Δ U Z 6,02−5,89 0,13 k Z= = = =0,01413 Δ E 31,7−22,5 9,2 (Uz=5.6V) Järeldused ja kokkuvõte: Pooljuhtstabilitron (stabilitron, zenerdiood, Zeneri diood e. Z-diood) on ränidiood, mis hoiab pinge temaga rööbitisel koormusel peaegu püsivana, kuigi toitepinge või koormustakistus võib suures ulatuses muutuda. Stabilitron vähendab ka alaldatud pinge pulsatsiooni (vahelduvkomponenti). Stabilitronid töötavad pinge-voolu tunnusjoone vastuharu läbilöögi-piirkonnas (joonis 3.8). Stabilitrone toodetakse pingetele 3...400 V ja vooludele kümnendikest milliampritest mitme amprini. Stabilitrone võib ühendada
kiirgav diood). Ühendamisel tuleb jälgida et anood ühendatakse positiivse laenguga ja katood negatiivse laneguga. 11. Mis on fotodiood? Kus neid kasutatakse? Fotodiood (ka ventiil-fotoelement või fotorakk) on pooljuhtdiood, mille elektrilised omadused sõltuvad tema pn-siirdele langevast nähtavast valgusest, samuti ultraviolett- või infrapunakiirgusest. Fotodioode kasutatakse kahes tööreziimis: (1) fotogalvaaniliseks nimetatakse reziimi kui diood muundab valgusenergiat elektrienergiaks, näiteks töötades päikeseelemendina; (2) vastupingereziimiks (ka fotodioodireziimiks) olukorda kui fotodiood töötab koos välise pingeallikaga ning registreerib muutusi valguse intensiivsuses näiteks fototajuritena pildisensorites (parempoolne foto) või suitsuandurites (ülemine foto), mis peavad reageerima juba väiksemale õhu läbipaistvuse muutusele.
( Aktseptor võtab naaberaatomitelt elektroni ja tekitab elektronkattesse augu, mis soojusliikumise toimel siirdub valentstsooni). 7. Siirded: Transistor: on pooljuhtseadeldis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. tema abil saab võimendada elektrisignaale, teha ümberlülitamisi, genereerida elektrivõnkumisi jpm. Diood: on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Põhimõtteliselt lubab diood elektrivoolul liikuda ühes suunas, aga takistab selle liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina. Kiip: nimetatakse integraal- e. terviklülitust. Kiip on pooljuhtainest plaat, millesse on tehtud palju mikromeetri suurusjärgus transistore koos vajalike takistite ning kondensaatoritega. Ühes kiibis on reeglina terve elektroonikseade: näiteks võimendi, protsessor, muundur vms.
Nendeks osutusid siis: · Trafo Hahn UI396 0102 o Standards EN 61558 o Secondary 14...30 VA, 2 x 6...15 VAC/4 x 6...9 VAC o Height 36.0 mm o Primary 2 x 115 VAC, 50...60 Hz ±10% o Weight 550 g o Test voltage 6000 VAC o Ambient temperature max70 °C o Power30 VAl o Secondary voltage 9(2x) VAC o Output current 1.67 (2x) a · 4x Diood DO-41 50 V 1 A, 1N4001G o Conducting-state current 1 A o Off-state current 50 µA o Housing type DO-41 o Conducting-state voltage 1.1 V o Peak off-state voltage 50 V · Takisti (2,2 kohm, +/- 5% (punane, punane, punane, kuldne) · Alumiinium elektrolüüt bipolaar kondensaator o Pitch 5 mm o Temperature range -40...+85 °C o Capacitance tolerance ±20% o ø d 0.6 mm
aukjuhtivuselt (p-juhtivuselt) elektronjuhtivusele (n-juhtivusele). (Kogu pooljuhtseade on ühes terviklikus kristallis. Kristallil on erinevate lisanditega ehk erineva juhtivusega piirkonnad, et tekiks erinimeliste laengute vastastikmõju. Kui kogu kristall oleks ühe juhtivustüübiga, näiteks elektronjuhtivusega, siis oleks tegemist tavalise elektriahela takistusega.) Pooljuhtdiood ehk diood on kahe elektroodiga pooljuhtseadis, mille eesmärk on lasta elektrivoolu läbi ainult ühes suunas. Seadise põhiosaks on pooljuhtkristalli sisse tekitatud pn-siire. Dioodide põhiparameetrid on järgmised: · suurim lubatav pärivool IFMAX, mis antakse dioodi tüübist sõltuvalt kas keskväärtusena, maksimaalväärtusena või impulssvooluna, viimasel juhul antakse ka impulsi kestus;
sagedus võib olla 20 KHz kuni 100 KHz. Alaldusdioodid on suure võimsuselised dioodid. Nende lubatavad pärivoolud on poolest amprist kuni tuhande amprini, lubatavad vastupinged kuni 3 KV. Dioode valmistatakse nii üksikelementidena kui ka komplektidena, mingiks kindlaks kasutuseks. Nii näiteks on levinud: a. Dioodsillad, kus ühises korpuses paikneb neli dioodi (joonis 1) b. Diood sambad, kus suurema vastupinge saamiseks on järjestikku ühte kesta ühendatud terve rida dioode (joonis 2) Alaldusdioodide omadusi iseloomustatakse järgmiste parameetritega (joonis 3): 1.) Suurim lubatav pärivool, see on pärivool kesk väärtus, mis võib dioodi läbida, ilma tema riknemiseta 2.) Suurim lubatav vastupinge, see on lubatava vastupinge hetk väärtus. Selle ületamisel võib tekkida dioodis läbilöök. 3
tekkitamiseks 25.Kiip?- Kiip ehk terviklülitus, millele on väiksele pindalale koondatud suurhulk üliväikesi transitore koos lisadetailidega, mis töötavad koos tervikkliku võimenti, protsessori vm taolise seadmega. 26.Kuidas pooljuhi juhtivus sõltub temperatuurist?- Mida suurem on pooljuhi temperatuur seda paremini elektrit juhib. 27.Mis on LED e valgusdiood?- Valgusdiood on pooljuht-ühend, mis hakkab valgust kiirgama, kui seda läbib elektrivool. (Selline diood, mis pärivoolu hakkab valgust kiirgama) 28.Millal diood võimendab ja millal alaldab voolutugevust?-Diood võimandab voolutugevust, kui rakenndada talle päripinge, st vooluallika plus pool ühendada dioodi p poolega ja diood nõrgendab voolutugevust, kui rakendada talle vastupinge, st vooluallika miinus pool ühendada dioodi p poolega. 29.Mis on alalisvool?- Alalisvool on elektrivool mille voolutugevus ja suund ajas ei muutu Mis on lühis ja miks on ohtlik
Vastavat põhiainet nim aktseptoriks. 2. N-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, kus väliskihil on rohkem elektrone kui põhiaine aatomitel. 3. Nende kokku minemisel tekib pn-siire, mis on kahe eriliiki pooljuhi kokkupuute pinnal toimuv juhtivuse muutumine, kus ühes suunas liigub vool hästi ning teises suunas praktiliselt mitte. 22.Diood?- on kahekihiline struktuur, kuhu on ühendatud kaks eritüüpi pooljuhid( n ja p). 23.Millal diood võimendab ja millal alaldab voolutugevust?-Diood võimandab voolutugevust, kui rakenndada talle päripinge, st vooluallika plus pool ühendada dioodi p poolega ja diood nõrgendab voolutugevust, kui rakendada talle vastupinge, st vooluallika miinus pool ühendada dioodi p poolega. 24.Transistor?- on pooljuht seadis, mis saadakse kahe dioodi vasttasjärjestuse ühendamisel. Transistorit kasutatakse elektriseadeldiste võimendamiseks, muundamiseks ja tekkitamiseks 25.Kiip
Selleks, et pinge elektrisüsteemis ei tõuseks töö käigus lubatust kõrgemale on paigaldatud süsteemi pingeregulaator ehk õigema nimetusega pingepiirik või pingerelee. Pingerelee on lülitatud generaatori ergutusmähise vooluringi jadamisi. Pingerelee on tegelikult elektrooniline vibraator, mis katkestab ergutusmähise vooluringi. Vooluringi hakkab pingerelee katkestama siis, kui pinge tõuseb üle 14V või 28V. Vahelduvvoolugeneraator: 1- kontaktrõngad, 2- alaldi diood, 3- staatori mähis, 4- staator, 5- rootori poolus, 6- ventilaatori tiivik, 7- rootorimähis. Vooluringi katkestussagedus sõltub rootori pöörlemissagedusest st suurematel pöörlemissagedustel suureneb ka katkestussagedus. Vooluringi katkestamisega vähendatakse rootori magnetvälja tugevust ja selle kaudu staatori mähistes indutseeritavat pinget. Enamusel generaatoritel on pingereleed ehituselt sarnased st transistorpingereleed või mikroskeemiga elektronreleed. Erinevus on pingerelee
4V 45. Mitu iooni on dipoolis? 2 46. Kuidas nimetatakse kristalli piirkonda p-tüüpi ja n-tüüpi osade vahel? pn-siire 47. Millist nähtust nimetatakse laviiniefektiks? Reversivne ülepinge 48. Kuidas nimetatakse pinget, mille juures tekib laviiniefekt? Läbilöögipinge 49. Millist nähtust nimetatakse Zeneri efektiks? Reversivne ülepinge 50. Kuidas nimetatakse pinget, mille juures tekib Zeneri efekt? Zeneri pingeks 5.2.1. Küsimused dioodidest ja türistoridest 1. Mis liiki seadis on diood? Mitte linearne 2. Kuidas on mittejuhtiv diood eelpingestatud? Vastu pingestatud 3. Mis liiki takistus on dioodil? Põhitakistus 4. Kas on see hea, kui dioodi pingelang on väike? Jah 5. Kuidas on diood eelpingestatud, kui dioodi vool on suur? Otse pigestatud 6. Millist pinget nimetatakse dioodi põlvepingeks? 7. Milline on dioodi lekkevool võrreldes pärivooluga? Lekkevool väiksem pärivooluga 8. Milline näeb välja dioodi karakteristik ülalpool põlve? Peaaegu vertikalne 9
temperatuuri kasvades. · Pooljuhtide elektrijuhtivus kasvab (ehk elektritakistus väheneb) temperatuuri kasvades, niisamuti ka valguse mõjul. See on oluline tunnus, mis eristab pooljuhti metallist. Pooljuhi elektritakistust saab ka muuta teda lisanditega (doonorite või aktseptoritega) ledigeerides. Veidike ajalugu pooljuhtidest: · 1874- esimene pooljuhi ja metalli töötav kontakt (Braun) · 1899- elektroni avastamine · 1907- esimene valgust kiirgav diood (Round) · 1947- esimene bipolaarne transistor (Bardeen, Brattain, Shockley) · 1954- esimene päikesepatarei (Chapin, Fuller, Pearson) · 1958- esimene tunneldiood (Esaki) · 1959- esimene nn. mikroskeem · 1960- esimene metall-oksiid-pooljuht väljatransistor (MOSFET) · 1962- esimene pooljuhtlaser GaAs baasil (IBM laboris) · 1966- esimene metall-pooljuht väljatransistor (MESFET) · 1971- esimene mikroprotsessor INTEL 4004 · Pooljuhtide kasutusalad: · LED-id
1)*elektrivool laetud osakeste suunatud liikumine *Elektrivool metallides - vabade elektronide suunatud liikumine. Metallide elektrijuhtivust nim. elektronjuhtivuseks. *ioon laetud aatom *Elektrivool elektrolüüdides - ioonide suunatud liikumine. Elektrolüütide elektrijuhtivust nim ioonjuhtivuseks. (elektroodid(söepulgad) 1.katood-negatiivne, positiivsed ioonid suunduvad sinna; 2. anood-positiivne, negatiivsed ioonid suunduvad sinna) *Elektrivool gaasides ehk gaaslahendus elektronide ja ioonide suunatud liikumine, seega esineb gaasides nii elektron-, kui ka ioonefektiivsus *elektrivool vaakumis elektrivoolu tekitamiseks vaakumis tuleb sinna viia laetud osakesi, seda on võimalik teha termoemissiooni abil 2)Elektrolüüs nähtus, kus elektrolüüdist eraldub elektrivoolu toimel metall. Kasutamine galvanosteegias, puhaste metallide saamises maakidest. 3)Elektrolüüdid hapete, aluste ja soolade vesilahused 4)sõltumatu gaaslahendus - ...
1. Huumlahendustekib hõrendatud gaasides. nt. Virmalised. Huumlahendust kasutatakse päevavalguslampides. 2. koroonalahendus nt. Püha Elmo tuled. Tekivad teravike ümber, sest seal on laengute tihedus kõige surem. 3. kaarlahendus (elektrikaar) tekib kahe hõõguva süsi või metallelektroodi vahel kõrgel pingel. Kasutatakse keevitamisel. 4. Sädelahendus tekib siis, kui vooluallika võimsusest ei piisa püsiva kaar või huumlahenduse tekitamiseks. Nt välk. 7. Diood ehk 2 elektroodiga elektronlamp kasutatakse vahelduvvoolu alaldamisel Triood ehk 3 elektroodiga elektronlamp kasutatakse võimenduselemendina 8. Elektronkiiretoru osad: 1)elektronkahur tekitab vaakumis elektronkiire 2) hälvitussüsteem X ja Y plaadid kallutavad elektronkiirt 3) luminofooriga ekraan
· vastutakistuse taastumiskestus trr, on ajavahemik päripingelt vastupingele lülitamise hetkest kuni hetkeni, mil ümberlülitumisel kujunev vooluimpulss kahaneb etteantud väärtuseni. 26. Milleks kasutatakse stabilitroni? lk 66, lk 100 Stabilitron on gaaslahendus- või pooljuhtdiood, mille tunnusjoonel on vooluteljega peaaegu paralleelne lõik, kus pinge sõltub voolust vähe. Stabilitron ehk Zeneri diood on ränidiood, mis töötab läbilöögireziimil ja mis hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusele rakendatud toitepinge või koormusvoolu muutumisel sellele mõjuva pinge peaaegu muutumatuna. Stabilitroni töö põhineb p-n-siirde teatud kindla vastupinge väärtuse Uz ületamisele järgneval järsul dioodi takistuse vähenemisel ja seda läbiva voolu tugevnemisel. Kui p-n-siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline tööreziim stabiilne ja kasutatav. 27
4 1. elektrivälja tugevus 2. elektromotoorjõud 3. pooljuhtventiil ehk diood 4. elektrolüüsi kasutamine tehnikas 5. valguse difraktsioon 1. elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjuba antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse ruuduga. Vektor on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget + laengust eemale ja laengu poole
Vahelduvvoolu korral räägitakse näivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus (mahtuvustakistus ja induktiivtakistus). Takistus põhjustab pingelangu. Vooluahela kogutakistus võrdub kõikide takistite takistuste summaga. Kogutakistuse arvutamisel jadamisi olevate takistite takistused liidetakse: R = R1 + R2 + .... Ri. Rööbiti ühendatud takistite kogutakistus leitakse valemiga: 1/R = 1/R1 + 1/R2 + .... 1/Ri. 2.8 Diood Diood on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Põhimõtteliselt lubab diood elektrivoolul liikuda ühes suunas, aga takistab selle liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina. Pooljuhtdioodi tööpõhimõte seisneb P- ja N-tüüpi pooljuhtide ühendusel tekkiva PN-siirde omadusel juhtida voolu pärisuunas (P pooljuht positiivse
mida on rohkem. P-tüüpi pooljuhis on peale aukude vähesel määral vabu elektrone ja n-tüüpi pooljuhis on peale vabade elektronide vähesel määral auke. 21. p-n siire- nimetatakse 2 eritüüpi pooljuhi kontaktpinda 1)vastusiire:pooljuhtide kontaktpinda läbivad mittepõhilised laengukandjad- p-n siire juhib voolu halvasti 2) otsesiire: pooljuhtide kontaktpinda läbivad põhiliselt laengukandjad- p-n siire juhib voolu hästi /p-n siire juhib elektrivoolu ainult ühes suunas. 22. Pooljuht diood on vooluringi osa mis juhib elektrivoolu vaid ühes suunas. Kasutusala: vahelduvvoolu muutmiseks alalisvooluks N : keevitamisel läheb vaja
................................................................................... 195 2 1.Elektroonika ajaloost Elektroonika osad 3 4 Elektroonika ajaloost XIX sajandi lõpp XX sajandi algus Alaldid, Cu O, Se, ... Raadio leiutamine. Säde, koherer, Morse A.Popov - 1889.a; vastuvõtja - 1895.a G.Markoni - 1897.a - patent. 1904.a. - elektronlamp, - diood - J.Fleming - alaldi, - detektor. Voolu juhib ühes suunas. Dioodi ehitus: Kui anoodil on + potentsiaal, siis tekib elektronide liikumine katoodist - anoodile. 1907.a. - Li de Forest - elektronvaakumtriood. 5 6 Elektroonikas: potentsiaal on pinge mingi väljavalitud ühise elektroodi (juhtme) suhtes. Võre potentsiaal on negatiivne - selleks, et ei tekiks võrevoolu.
kuumutamine, vaid teised mõjutused. Koherentne laine Tekib juhul, kui liituvatel lainetel on ühesugune lainepikkus ja sagedus ning nende faaside vahe peab olema muutumatu. Metastabiilne tase Pikaajaline ja kahvatuid jooni andev tase. Mis on diood? Nimeta kolm dioodi tüüpi. Elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on Kus neid kasutatakse? tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Alaldi seadised (raadiod, televiisorid, arvutid jne) vajavad toiteks alalispinget. Samuti on alaldeid tarvis raadio teel edastatud heli-, video- ja teabesignaalide
Omapärased tunnused Tootjad · Nike ei soovi oma tootjate ega tehaste nimetusi avaldada tänu mõnede organisatsioonide nagu näiteks CorpWatch karmile kriitikale. Aga teada on, et enamus tehaseid asuvad Aasias. Tuleva hooajakaup · Tegu on Nike WiFi ketsidega. Jalatsi keele katte sisse on ehitatud WiFi(traadita inerneti) otsija ja kanna sisse surve tundlik sisetald, mis määrab kuhu suunas sa lähed. Keele katte peal on ka 3 diood pirni, mis hakkavad kiiremini vilkuma, kui WiFi leviala tugevneb. Kasutatud kirjandus · www.nike.com · www.nikeplus.nike.com · www.en.wikipedia.org · http://www.wifi.ee/foorum2/ · http://www.engadget.com/2008/05/04/nikedunkswifiastep intherightdirection
Parkimisabi tööpõhimõte Parkimisabi on kõrgtehnoloogiline toode, mis kasutab toimimisel väljasaadetavaid laineid, ning nende tagasipeegeldusel mõõdab kaugust takistuseni (sele 1.1). Juhti saab hoiatada lähenevast objektist mitmetel moodustel. Näiteks on olemas digitaalne tabloo, mis näitab sentimeetrise täpsusega objekti kaugust. Ning on ka olemas ainult helisignaaliga märku andvaid seadmeid. Süttinud diood tablool näitab takistuse suunda: L- vasakul, M- keskel, R- paremal ja alarmsignaal annab erinevate helidega erinevatest kaugustest teada (Sele 1.2). Mõõtekauguseks on 2 meetrit kuni 30 sentimeetrit. Voolutarbimine on ka suht väike, ainult 200 mA. Sele 1.1 Sele 1.2 Parkimisabi komponendid ja ehitus Parkimisabi koosneb juhtmoodulist, mis võtab vastu parkimisandurite peegelduvaid signaale ning muudab need heli signaaliks. Mooduli külge on ühendatud erinev arv
1.1. Aatomeid seob molekulideks ja kristallideks keemiline side, mille põhiliigid on ioon- ja kovalentside. 1.2. Ioonside tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel, kovalentside elektronpaaride ühistamisel 1.3. Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomid või ioonid on paigutunud korrapärasesse (perioodiliselt korduvate ühikrakkudega) ruumvõresse. 2.1. Kristallides (tahkistes) muunduvad aatomite/ioonide väliselektronide energiatasemed mitme eV laiusteks energiatsoonideks, mille hõivamine elektronide poolt järgib tõrjutusprintsiipi ja mis on ühised kogu kristallile. 2.2. Metallides on kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega asustatud. Seetõttu on nad head elektrijuhid: elektronid saavad tsooni hõivamata ossa tõustes ammutada elektriväljalt energiat ja liikuda. 2.3. Dielektrikuis ning tugevasti külmutatud pooljuhtides on kõrgeim hõivatud energiatsoon valentstsoon elektronidega täidetud. Liik...
· Tiivkamber annab trajektoori punktidest kaks koordinaati. Detektorid on paigutatud tugevasse magnetvälja, et osakese trajektoor kõverduks. Infot saame osakese laengu, massi ja impulsi kohta. Osakesi saab ,,näha" sähvatuste meetodi, Geiger- Mülleri loenduri, Wilsoni kambri, emulsiooni meetodi, mullikambri abil. · http://www.youtube.com/watch?v=KIAGax2ffN Pooljuhtkamber · Pjk kujutab endast tuhandeid poojuhtdioode. · Pooljuhtdiood ehk diood on kahe elektroodiga pooljuhtseadis, mille eesmärk on lasta elektrivoolu läbi ainult ühes suunas. · Pooljuhtdioode kasutatakse vahelduvvoolu alaldamiseks, moduleeritud elektrivõngete detekteerimiseks (näiteks raadiovastuvõtjates), sageduse muundamiseks, elektrivõnkumiste võimendamiseks kõigis sagedusvahemikes ning tüüritavate elementidena raadio- ja elektronseadmetes. · http://www.youtube.com/watch? v=AqzYsuTRVRc
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
