Haab http://miksike.ee/docs/referaadid2006/haab_keithlemendik3.jpg HAAB 1)Eesti kõrgeim haab on (40,8 m ja diameeter 53 cm) kasvab Järvseljal . 2)Noortele lehetele on iseloomulikud kollakaspunased või pruunikad, suvel tuhmrohelised ja sügisel sageli punased lehed. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/22/Goldground.jpg/220px 1)Noored oksad on toiduks paljudele loomadele, maharaiutud latvade oksad süüakse koorest paljaks näiteks jäneste ja hiirte poolt, võrseid ja lehti söövad ka põdrad ja kitsed. http://y.delfi.ee/norm/46609/1951659_adinkK.jpe
Ring on ringjoone poolt piiratud tasandi osa. Ring sisaldab kõiki punkte, mis on kas ringjoonel või ringjoone sees. Ringi keskpunkti tähistatakse tavaliselt tähega O. Ringjoone kaugust keskpunktist nimetatakse raadiuseks ning seda tähistatakse tähega r. Ringi läbimõõtu kutsutakse diameetriks ning tähistatakse tähega d. Valemeid Ringi diameetriks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone punkti ja läbib ringi keskpunkti. Ringi diameeter on kaks korda suurem kui ringi raadius. d = 2r Ringi ümbermõõt C = 2Pi*r = Pi*d Ringi pindala S = Pi*r^2
PII Pii on diameetri ja raadiuse suhe. Ta on kreekakeelse sõna ,,periphereia" esimene täht ja see sõna tähendab ümbermõõtu. Pii on vajalik ringjoone pikkuse C arvutamiseks valemi järgi: C = x d või C = 2 x x r Pii ei ole kümnendarv (ta ei võimalda täpset üleskirjutamist koma abil) ning ega ratsionaalarv (ei ole olemas kahte täisarvu, mille suhe võrduks pii), ega isegi mitte algebraline arv (ta ei ole ühegi algebralise võrrandi lahendiks). Sellepärast nimetatakse teda transtsendentseks arvuks. Matemaatikute jaoks väljendab arv pii üheaegselt korda ja korratust. Kuidas on see võimalik? On arvutatud väga palju pii kümnendkohti ( neid on teada miljoneid ), aga pole suudetud nende esimemises leida mingit korrapärasust: ligikaudne väärtus on 3,141592653589793238462643383279502884197169399...
F) Simony valem v=h(2g0,25h-g0,5h +2g0,75h)/3 G) Sustovi valem v=0,534d1,3d0,5hh H) Denzini valem v= (d1,32 /1000) +k I) Nilsoni valem v= d1,32 (h+2)/30000 J) Tüvikoonuse liitvalem v=(L/12(d12+d1d2+d22 ))+ vlatv 7. Puu ja puistu vormiarv, vormikõrgus ja koonekoefitsient. Vormiarv - puutüve mahu ja kujutlusliku silindri mahu jagatis vormiarve on erinevaid ja erinevused seisnevad kõrguses puutüvel,millest mõõta diameeter kujutlusliku silindri mahu arvutamiseks. Vormiarvu tähis on f. (f1,3=Vtüvi/Vsilinder) Puistu elemendi vormikõrgust määratakse keskmise või sellest jämedamate puude järgi, sest vormikõrgus on suuremate läbimõõtude piirkonnas peaaegu konstantne. Valem H ×F Koonekoefitsent- Suhtarv, mis saadakse puutüve erinevatel kõrgustel mõõdetud diameetrite omavahelisel jagamisel. -Kasutatakse diameetri muutumise kiiruse kirjeldamiseks puutüve pikisuunas
kääbusplaneediks. Kaugus päikesest - 14,4 miljardi km. Tiirlemisperiood - 556,7 aastat. 1. Kaaslane (Dysnomia) Diameeter 3100 km. Arvatakse et pind on kaetud jäätunud metaaniga Makemake See avastati 31. märtsil 2005. Kääbusplaneediks kuulutati 2008. Kaaslased puuduvad Arvatakse et selle pind on kaetud metaani-, etaani- ja võib-olla ka lämmastikujääga Pinnatemperatuur on -243.2 °C Raadius - 739 x 710 (Selle diameeter on umbes 3/4 Pluto omast (umbes 1790 km.)) Mass - 3 × 10*21 kg Tiirlemisperiood - 309.88 aastat Haumea avastati 2005. aastal 2003. aastal tehtud fotode analüüsil Kuulutati kääbusplaneediks 2008. Kaaslased : 2 (Hi'iaka, Namaka) Tiirlemisperiood - 283.28 aastat Raadius - 650 x 690 km. (pole kindel) Mass - 4.006 10*21 kg Temperatuur alla 50 K (-223 C)
Raudvara 3.ptk Protsentarvutus 1. Mis on protsent? Ühte sajandikku mingist kogumist või arvust nimetatakse protsendiks. 1% = 0,01 10% = = 0,1 20% = = 0,2 25% = = 0,25 100% = 1 50% = = 0,5 75% = = 0,75 Kümnenemurrust ja naturaalarvust saame protsendi, kui korrutame arvu 100 -ga. Hariliku murru avaldamisel protsentides teisendatakse arv kümnendmurruks ja toimitakse nii nagu kümnendmurru puhulgi. Et protsendist saada arvu tuleb jagada protsent 100-ga. 2. Arvu leidmine Protsendi järgi 1) Ühe protsendi kaudu 20% on 90 9020=4,5 4,5100=450 2) Jagades osamääraga 9020100=450 3. Osa leidmine 1) Ühe osa kaudu 60% 240-st 240100=2,4 2,460=144 2) Osamääraga korrutamine =144 Tervik korrutatakse osamääraga ja tulemus jagatakse 100-ga 4. Jagatise väljendamine protsentides ...
Sisestage aluse mass ma; koormise kogumass M; silindri läbimõõt D; raskuskiirendus g; kõ Koormise Katse Määramatus nr kogumass M, kg ma ±0,00005 1 g, ms¯² 9,81 2 D, m ±0,00005 3 n, m ±0,5 4 n, m ±0,5 = 12,00000 10,00000 ...
Vaatluste arv 175 175 tk Rühmade arv 8 tk Maksimum 19,70 cm Miinimum 4,00 cm Aritmeetiline keskmine 10,22 10,1 cm Ruutkeskmine diameeter 10,74 10,7 cm Mediaan 9,85 10 cm Mood 10,8 cm Alumine kvartiil (0,25-kvantiil) 7,63 7,8 cm 0,9-kvantiil 14,48 15 cm 0,3-täiendkvantiil(0
NEPTUUN Rasmus Roos NEPTUUN · Kaheksas ning viimane planeet päikesesüsteemis · Nagu gaasilistele planeetidele kohane, esinevad seal tormid, mis võivad ulatuda 2000 km/h · Nimetatud Vana-Kreeka vetejumala Neptunuse järgi ANDMED · Diameeter: 49 532 km · Mass: 1,0243x10^26 · Atmosfääri temperatuur: -214*C · Ööpäev: 16 tundi ja 7 minutit · Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat · Kaaslaste arv: 13 AVASTAMINE · Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier · Le Verrieri poolt antud arvutuste järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aastal. · Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja ka inglane
lained. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Pilved koosnevad veepiiskadest või jääkristallidest, mis peegeldavad kõiki värvusi, tajume seda värvuste segu aga valgena. 8. Kui keskkonna osakeste diameeter on oluliselt väiksem kui lainepikkus, kas siis rohkem murdub sinine või punane valgus? Sinine 9. Mis on kiirguse lainepikkuse ja sageduse omavaheline suhe? Kiirguse sagedus on pöördvõrdelises sõltuvuses lainepikkusest. 10. Milline on ligikaudu nähtava valguse (raadiolainete) lainepikkus/sagedus? 400800 nm (400790 THz) 11. Kas pikema lainepikkusega on ultraviolett või infrapunane kiirgus? Mida madalam energia, seda pikem, seega infrapunane 12
RINGJOON JA SELLE PIKKUS. RINGI PINDALA Matemaatika 6.klass Uued mõisted (ehk millest täna räägime) Ringjoon Ringjoone raadius ja diameeter Ringjoone kõõl ja kaar Ringjoone pikkus Ringi pindala Arv Ringjoon Märgime tasandile (vihikulehele) punkti O. A Võta sirkli haarade vahele mingi pikkus ja pane sirkli teravik punkti O O ning tõmba joon. C Punkti Tekkis O nimetatakse geomeetriline ringjoone
Kuusk EESTI ÜMARPUIDU MAHUTABEL KUUSELE (A. Nilsoni järgi) Palkide maht on antud tihumeetrites Arvutusvalem: V=(d2L(0,07995+0,00016105L)+0,04948L2)/10000 d- palgi ladvaotsa diameeter koore alt sentimeet Diameeter cm 30 42 48 51 54 60 14 1 15 6 1 16 4 1 17 6 4 18 3 5 19 2 4 20 1
Suurimad observatooriumid maailmas Mis on observatoorium? Kecki Observatooorium. (ingl W. M. Keck Observatory) · Asukoht: Hawai saared · Kaks teleskoopi · diameeter 10m · Asimuudi monteering * maailmas suuruselt teine seisuga aasta 2009 Kanaaride Suur Teleskoop (hisp Gran Telescopio Canarias) * Asukoht: Kanaari saared * Diameeter 10,4m * Avatud juuli 2007 · Seisuga aasta 2009 oli maailma suurim teleskoop Effelsberdi Raadioteleskoop (ingl Effelsberg 100-m Radio Telescope) · Asukoht: Saksamaa · Ehitatud: 1972 · Raadioteleskoop · 29 aastat oli suurim omataoliste seas. · Diameeter 100m Green Bank Telescope · Asukoht: USA · Valmis aastal 2000 · Tänaseks suurim maailmas · Diameeter 100m
(38,25 % Maast) • Mass 3,303×1023 kg (5,5271% Maast) • Päikesele 3 korda lähemal kui Maa • Tiirlemisperiood 88 Maa ööpäeva • Looduslikud kaaslased puuduvad Merkuur • http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur Merkuuri pind • http:// centralastronomyclass.pbworks.com/w/page/15400639/Mercu Veenus • Maale lähim planeet, Päikesest teine • Väga hele • Tiirlemisperiood 224, 7 Maa ööpäeva • Tihedaim atmosfäär • Kuumim planeet • Diameeter 12 100 km • Mass 4.87 x 1024 kg (81,53 % Maast) • Looduslikud kaaslased puuduvad Veenus • http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus#/media/File:Venus_globe.jpg Veenuse pind • http://www.lunarbaltic.lv/galleryvenus_ee.html Maa • Päikesest loetuna kolmas planeet • Tiirelmisperiood 265, 256 ööpäeva • Diameeter 12 745 km • Looduslik kaaslane Kuu • Mass 5.9736×1024 kg • Ainus planeet, kus on meie teada elu Maa • http://csc.newpaltz.edu/?attachment_id=64
puutüve vormiarv nelja erineva valemiga 100-ks 3. Arvutada puutüve maht üheksa erineva valemiga protsendiks 1. 4. Arvutada puutüve koore protsent 1. mahuvalemit kasutades mahuvalemi 5. järgi saadud maht Algandmed Puutüve pikkus 23,08 m Puuliik mänd Diameetri mõõtmise kaugus juurekaelast Diameeter Diameeter koorega kooreta 1,3 26,7 25,6 0 29,8 28,6 2 25,5 24,4 4 23,3 22,3 6 21,8 20,9
Anglo-Australian Telescope Anglo-Austraalia Teleskoop asub Anglo-Austraalia Observatooriumis. Kõige sagedamini kasutatavad instrumendid Anglo-Austraalia Teleskoobil on selle spektrograafid. Teised spetsiaalsed instrumendid koguvad valguse energiat spektri infrapunapiirkonnast ja on seega tundlikud väga jahedate objektide temperatuurile, et kiirata nähtavat valgust. Lainepikkus: optiline Fookuskaugus: 12.7m Atlituut Kupli alus: 1134m Kupli tipp: 1184m Peaaken Töötav diameeter: 3.893m Väliserva paksus: 0.63m Kaal: 16.19t Kaetud igal aastal: 2.5g alumiiniumiga Kuppel Diameeter: 37m Kaal: 560t Rotatsiooni aeg: 5min Juhitud: 4 3.5kW DC mootorid Teleskoop Pikkus: 15m Keskkupli/peeglite kaal: 116t Kaal koos "hobuseraua" paigaldusega(horseshoe mounting): 260t Teised peeglid Peegleid kokku: 8 Maksimaalselt kasutatakse: 4 Diameetrid: 0.376-1.47m Kõige suurema kaal: 860kg Ehitus Kõrgus (kuni kupli aluseni): 26m Diameeter: 37m Kaevandi sügavus: 0.3m Korruste arv: 9
Ring Ringjoone kõik punktid asuvad tema keskpunktist ühel ja samal kaugusel. Radius Seda kaugust nimetatakse raadiuseks r. r M Diameeter on kaks korda pikem kui raadius. Diameeter läbib alati Durchmesser ringjoone keskpunkti d r M r d = 2r Ringi ümbermõõt on võrdeline diameetriga. Umfang Mida pikem on diameeter, seda suurem on ringi ümbermõõt. d d d Võrdetegur on arv . C=d· C = 2r ·
Figuuri mõõtmine kehaskänneril Manuaalne mõõtmine Tulemus Skäneerimine Tulemus Erinevus Kommentaar 1 Kasv 178,6 1 Kasv 179,3 0,7 2 Kaela ümbermõõt ülemine 33 2 Kaela ülemine ümbermõõt 31,2 1,8 3 Kaela ümbermõõt 41 3 Kaela ümbermõõt 37,5 3,5 4 Kaela diameeter 8 4 Kaela diameeter 11,7 3,7 5 I Rinnaümbermõõt 88,5 0 6 II Rinnaümbermõõt 94,5 0 7 III Rinnaümbermõõt 91 5 III Rinnaümbermõõt 92 1 8 IV Rinnaümbermõõt 77 6 IV Rinnaümbermõõt 76,4 0,6
.............................................................8 Soojusagensise mahtkulu:.......................................................................................................8 Torude arv...............................................................................................................................9 Torude arv soojusvahetis:........................................................................................................9 Torukimbu ehk Bundle'i diameeter........................................................................................9 Korpuse diameeter................................................................................................................10 Soojusagensise soojusülekandetegur (h0).............................................................................12 Soojusläbikandetegur............................................................................................................14
Segameteoriidid ehk pallasiidid Ligikaudu võrdses koguses nikkelrauda ja silikaatseid mineraale Foto: Pallase raud, Venemaal leitud 1749.a. Hoba raudmeteoriit. Suurim teadaolev meteoriit. Kaalub ~60 t. Leiti Namiibiast Allan Hills 81001 ehk Marsi meteoriit. Tõestas elu võimalikku eksisteerimist Marsil. Cape York. Kaalub 58,2 t. Leiti Gröönimaalt. Foto: Hoba meteoriit. 1967. Vredeforti kraater. LõunaAafrikas. Diameeter 300km. Meteoriit oli ~10 km. Siljani kraater. Suurim Euroopas. Asub Rootsis. Diameeter 52km. Kaali kraater. Eestis suurim. Diameeter 110m. Sügavus 16m. Kraatri ümber 3...7 meetrine vall. Vredeforti kraater
Mõõtmised: Ülesanne: Määra silindri ruumala V=pi/4 x Druudus x l 4 x 3.8 x pi/4 = 11,932 cm kuubis Delta X / X juuksekarva mõõtmine Pikkus: 168 mm Diameeter: 0,8 mm V= pi/4 x 0.64 x 168 =84,45mm kuubis Micromeetriga Diameeter 0,5 mm
8,5 9,5 22 0,228 21 10,5 11,5 36 0,422 32 12,5 13,5 43 0,637 35 14,5 15,5 22 0,816 29 16,5 17,5 11 0,926 18 18,5 19,5 9 0,977 8 20,5 21,5 7 1,000 4 3.1 Normaaljaotuse graafik Joonis 1. Diameeter lähendatav normaaljaotusega 5 3.2 Normaaljaotuse eeldusel Tabel 4. Normaaljaotuse eeldusel 1) leida, mitu protsenti diameetritest on väiksemad kui 9 cm, 19% 2) leida, mitu protsenti diameetritest on suuremad kui 11 cm, 63% 3) leida diameetri mediaan, 12,2 cm 4) leida diameetri 0,4-kvantiil, 11,3 cm
Jupiter ja tema kaaslased Triinu Tellis Üldandmed Mass: umbes 1,9x10² kg, mis on Maast 150 korda raskem (Maa mass on 0,006×10² kg) Koostis: Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist (Gaasiline) Diameeter: 139 822 km (Maa diameeter on 12 742 km) Huvitavaid fakte Jupiteri kohta Heleduselt on Jupiter 4. taevakeha päikesesüsteemis Sai nime Rooma jumala järgi, kes oli taeva ja tormi jumal Jupiteril kestab üks päev vaid 10h Jupiteri aasta kestab 11.8 Maa aastat "Suur punane laik" on antitsükloni torm, mille kestuseks arvatakse 300 aastat "Suur punane laik" Suur torm kõrgrõhkkonnas, mis on kestnud viimased vähemale 300 aastat Asetseb 22° ekvaatorist lõuna pool
Kodutöö I Esimese rinde puude karpdiagramm üksik jäme kuusk 10 15 20 25 30 35 Diameeter (cm) Joonis 1. Proovitükil 642 mõõdetud esimese rinde puud aastal 2001 Puuliikide ümbermõõtude karpdiagramm 35 30 25 Diameeter (cm) 20 15 10 KS KU LM LV RE SA Joonis 2. 2001 aastal proovitükil 642 mõõdetud esimese rinde puude diameetrid liigiti
2) 2,25; 2 ; 2 - 2,25; 2 ; 2 8 16 16 8 9. Tõmba segaarvudele ring ümber, liigmurdudele joon alla, kümnendmurdudele laineline joon alla. Harilik murd jäta märkimata. 3 1 3 7 21 30 1 2 43 2 ; ; ; ; ; 0,6; 1 ; 5,5; 15 ; 5 2 8 80 7 6 3 5 Lahendus: 10. Kui pikk on ringi diameeter, kui raadius on 1) 5 cm; 2) 7 cm 3) 3 cm 4 mm; 4) 8,3m? Lahendus: Ringi diameeter võrdub kahekordne ringi raadius. d = 2r 1) r = 5 cm; d = 2 . 5 = 10 cm 2) r = 7 cm; d = 2 . 7 = 14 cm 3) r = 3 cm 4 mm; d = 2 . 3 cm 4 mm = 6 cm 8 mm 4) r = 8,3 m; d = 2 . 8,3 = 16,6 m 11. Kui pikk on ringi raadius, kui diameeter on 1) 8 cm; 2) 12 dm; 3) 12,8 cm; 4) 22 m? Lahendus: Ringi diameeter võrdub kahekordne ringi raadius. d = 2r
2) 2,25; 2 ; 2 - 2,25; 2 ; 2 8 16 16 8 9. Tõmba segaarvudele ring ümber, liigmurdudele joon alla, kümnendmurdudele laineline joon alla. Harilik murd jäta märkimata. 3 1 3 7 21 30 1 2 43 2 ; ; ; ; ; 0,6; 1 ; 5,5; 15 ; 5 2 8 80 7 6 3 5 Lahendus: 10. Kui pikk on ringi diameeter, kui raadius on 1) 5 cm; 2) 7 cm 3) 3 cm 4 mm; 4) 8,3m? Lahendus: Ringi diameeter võrdub kahekordne ringi raadius. d = 2r 1) r = 5 cm; d = 2 . 5 = 10 cm 2) r = 7 cm; d = 2 . 7 = 14 cm 3) r = 3 cm 4 mm; d = 2 . 3 cm 4 mm = 6 cm 8 mm 4) r = 8,3 m; d = 2 . 8,3 = 16,6 m 11. Kui pikk on ringi raadius, kui diameeter on 1) 8 cm; 2) 12 dm; 3) 12,8 cm; 4) 22 m? Lahendus: Ringi diameeter võrdub kahekordne ringi raadius. d = 2r
h = 130 + 5 = 135 mm Leian tooriku algse läbimõõdu D [1:64] 𝐷𝑡 = √𝑑12 + 2𝜋𝑟𝑑1 + 8𝑟 2 + 4𝑑2 ℎ = √1102 + 2𝜋 ∗ 10 ∗ 110 + 8 ∗ 102 + 4 ∗ 130 ∗ 135 = 300,013 𝑚𝑚 Ümardan suurima täisarvuni ja saan tooriku õige läbimõõdu Dt 𝐷𝑡 = 301 𝑚𝑚 d1 – detaili sise diameeter (mm) d2 – detaili välis diameeter (mm) r – detaili sisenurga raadius (mm) h – detaili kõrgus (mm) 4.2.1 Tõmme 1 Tooriku suhteline paksus, tabel 23 [1] 𝑠 1 ∗ 100 = ∗ 100 = 0.33 𝐷𝑡 301 s – detaili paksus (mm) Tõmbetegur, tabel 23 [1] 𝑠 ∗ 100 = 0.33 → 𝑚1 = 0.58
muutub sesoonselt vastupidiseks. Nad esinevad eelkõige Aasia lõuna-ja idaosas. 28. Selgita joonise abil tsükloni ehk madalrõhkkonna olemust. Millist ilma tsüklon toob?* Tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub, tekivad pilved ning kaasnevad sademed. Talvel: lumesadu, sula; suvel: pilves, sademed, jahe. 29. Mille poolest erinevad üksteisest troopiline tsüklon, taifuun, tornaado, tromb, tuulispask ja vesipüks? Taifuuni diameeter on väga suur: 500 kilomeeterit. Tornaado diameeter on mõnisada meetrit ja ta esineb Ameerikas. Tromb on põhimõtteliselt sama, mis tornaado, kuid diameeter on väikesem: mõnikümmend meetrit, ja ta esineb Euroopas. Tuulispask on tuulekeeris, mille diameeter on mõni meeter. Vesipüksi diameeter on ka mõni meeter, kuid ta esineb vee peal. 30. Selgita joonise abil antitsükloni ehk kõrgrõhkkonna olemust. Millist ilma antitsüklon toob?
elektrijuhtivus dielektrik 2. KLAASFIIBER ARMATUUR Klaasfiiber armatuur sai alguse Vene Föderatsioonist, kus oli toode mõeldud sõjanduse tarindi arendamiseks. Nüüdseks kasutatakse seda ülemaailmselt suuremates betoonehitistes[4]. Klaasfiiber armatuuri valmistatakse pikkadest klaaskiud niitidest, mis keeratakse omavahel kokku ja lisatakse samal ajal plastikut, et anda materjalile sidusus ja profiil. Piisavaks kaitsekihiks antakse armatuuri diameeter pluss 10mm. Üldiselt antakse armatuuri paksusi 4- 20mm, aga suurematelt tootjatelt on võimalik leida ka kuni 41mm[5]. 2.1 Omadused ja tehnilised näitajad Klaaskiu ja plastiku omavahelisel sidumisel saame tugeva materjali, mis on vastupidav tugevusele, korrosioonile ning on kerge(Tabel 2). Tabel 2 Klaasfiiberarmatuuri omadused[6,7] Tõmbetugevus N/mm2 1000 Soojusjuhtivus W/(mK) <0,5
poeg, konsul kolmandat korda, ehitas selle" Ehitisest · antiikajal tähistas tähtsate isikute mälestuseks püstitatud monumentaalhoonet ja matusepaika · Raffaeli hauakamber · 609. aastal rajati sinna ristiusu kirik - pühendatud neitsi Maarjale ja kõikidele märtritele · väiksemates mõõtmetes sageli matkitud Ehitustehnikad · antiikaja suurim kuppelehitis ja kõrgeim tehniline saavutus · kõrgus 43m · 16 sammast · kupli diameeter 43,2m · kupli tipus suur ava - diameeter 8,9m · kasettlagi - astmeliselt sissepoole tambuuri sein 6,2m Ehitustehnikad · silindrikujuline keskehitis - erinevate Rooma jumalate kujud · viilkatusega sammaskoda · alumine korrus on pilastrite ja korintose stiilis sammastega jaotatud kuueks kõrgeks nissiks · seitsmes niss väljapääsu vastas - skulptuurid
üksikuna. Lõunapoolses küljes (kontserdimaja juurest vaadatuna sõidutee vasakul küljel) kasvavate puude näol on näha ka allee üksikuid fragmente, kuid puud on säilinud ainult ühe reana. Puuliikidest on kogu allee ulatuses esindatud harilik pärn, vaher ja saar. Allee esimeses osas kasvavad sõiduteest paremal küljel (põhjapoolses küljes) pärnad ja vahtrad. Suurte mõõtmetega pärnad kasvavad jalgteest paremal pool kesklinna suunas, nendest suurimate tüvede diameeter 1,3 meetri kõrgusel on vahemikus 68-106 cm. Need pärnad on kindlasti juba mõisa ajast seotud praeguse pargiga. Pärnade vahekaugus reas on 12 m. Osa puid on juba hukkunud või asendunud nende samade pärnade uuendusega. Vahtrad kasvavad jalgteest vasakul pool kesklinna suunas, nende vahel kasvavad üksikud naaberpärnade seemnest kasvama hakanud nooremad pärnad. Vahtrate tüvede diameeter 1,3 m kõrgusel on vahemikus 42-50 cm. Visuaalsel hindamisel on antud sektsioonis jalgteed
12,35 7,7 25 8,95 Klassi kuuluvuse tõenäosus 20 20,95 15 20,7 10 14,9 5 15,95 0 14,4 6,2 9 11,8 14,6 17,4 20,2 23 25,8 16,7 diameeter cm 14,7 8,55 12,25 23,9 15,8 9,1 16,45 15,9 18,55 Kvantiilid Rühmitamata Rühmitatud 18,9 0,1 kvantiil (alumine detsiil) 9,18 10 9,65 0,9 kvantiil (ülemine detsiil) 21,15 21,6 17,9 0,75 kvantiil (ülemine kvartiil) 19,05 20
Mõõdan klaasplaadi ja ekraani vahemaa joonlauaga. Kannan tulemuse tabelisse. Ekraanile tekib kujutis, milles on eristatavad erinevad rõngad. Mõõdan digitaalnihikuga esimese tumeda ja heleda rõnga diameetrid. Muudan ekraani ja klaasplaadi vahemaad ning kordan mõõtmisi. Teen arvutused ning kannan tulemused tabelisse (tabel 1). On teada ka, et =632,8nm. Kaugus Maksim Rõnga Tan Sin Osakeste objekti umi järk diameet diameeter ja (rõnga er D, d , m ekraani nr) cm vahel k 1 2 3 keskmine L,cm L1=12 cm= 1(tume) 18,58 18,71 19,92 18,92 0,079 0,00079 9793 120mm 2(hele) 28,85 26,37 26,49 27,20 0,113 0,00011 9157 5
Loomarakul kest puudub. Viburitel puudub korrapärane siseehitus. Viburitel korrapärane siseehitus. Rakkudes puudub tsütoskelett. Esineb tsütoskelett. Vakuoolid puuduvad, mõnedel Taimerakkudes suured vakuoolid, gaasivakuoolid. loomarakkudes väga väikesed. Erinevad rakutüüpe on alla 10. Rakutüüpe loomarakkudel kuni 250. Raku diameeter 0.5 5 mikromeetrit Raku diameeter 20 40 mikromeetrit. Esinemisvorm: üherakulised, niitjad Esinemisvorm: üherakulised, niitjad, hulkraksed Kõik bakterid, sinikud e. Tsünaobakterid e. Ainuraksed, seene-, taime- ja loomarakud Sinivetikad
kasvukohatüübi Laanemetsade alla. Ringproovitükk on 1. rinde puude jaoks raadiusega 15m ehk pindalaga 706,5m2. Peapuuliigiks on kuusk, mille vanus on 22 aastat. Mõõrmine on teostatud 4. juulil 2002. aastal. Proovitükk asub Triigi metskonnas ning metsakorralduse aastaks on 2001. Reljeef on tasane nõlv, mikroreljeefiks on tasane ning raieid teostatud pole (Kiviste K 2011b). 2. Tunnuste liigid Nr 772 proovitükil on mõõdetud puuliikideks mänd, kuusk ja kask, puude diameeter proovitüki tsentri suunas (D1), diameeter tsentriga risti olevas suunas (D2), kõrgus (H), võra alguse kõrgus (HV). Mõõdetud ka puude kõrgus, kust hakkavad kuivad oksad (HKO), kahjustuse kood ja kahjustuse tugevus (nõrk, keskmine või tugev)(Kiviste K 2011b). Nominaaltunnus on mittearvuline tunnus, kus tunnuste väärtused ei ole sisemise loogika järgi järjestatavad (nt. veregrupp, rahvus, rass, puuliik, lehe kuju)(tabel 1)(Kiviste K 2011c). Tabel 1. Tunnuste liigid
> points(H~D,data=subset(DH332,PL=="HB"),pch=20,col="green") > points(H~D,data=subset(DH332,PL=="KU"),pch=20,col="magenta") > legend("bottomright",c("Kask","Haab","Kuusk"),fill=c("cyan","green","magenta")) #Teen legendi VASTUS: Tee puude omavahelisest kaugusest joonis Hynyneni funktsiooniga. #Tee puude omavahelisest kaugusest joonis Hynyneni funktsiooniga #Kirjutan ümber valemi #L=10000/(exp(c1+c2)*log(D))^(1/2) #Mänd c1=12.669;c2=-1.844 #Valem, diameeter, kõrgus, paksus,värv, tiitlid ja pealkiri curve(10000/ (exp(c1+c2*log10(x)))^(1/2),from=5,to=60,ylim=c(20,120),lwd=1,type="p",col="orang e",xlab="Diameeter (cm)",ylab="Puudevaheline kaugus (cm)",main="Puude omavaheline kaugus") #Kuusk c1=11.414;c2=-1.301 curve(10000/ (exp(c1+c2*log10(x)))^(1/2),from=5,to=60,lwd=1,col="magenta",type="p",add=T) #Kask c1=13.891;c2=-2.331 curve(10000/ (exp(c1+c2*log10(x)))^(1/2),from=5,to=60,lwd=1,col="cyan",type="p",add=T)
PÄIKE Päike on tavaline G2 täht, üks rohkem kui 100-st miljardist tähest meie galaktikas. Diameeter: 1,390,000 km. Mass: 1.989e30 kg. Temperatuur: 5800 K (pinnal); 15,600,000 K (tuumas) Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Tas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist (Jupiter mahutab suurema osa ülejäänust). Päike on isikustatud paljudes mütoloogiates: kreeklased kutsuvad teda Helioseks ja roomlased kutsusid teda Sol. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist (92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi); kõik ülejäänud ("metallid") moodustavad ainult 0.1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb...
150 160 O 120 O 140 Tooriku mõõdud: D= √ d + 2 πr d + 8 r + 4 d 2 1 1 2 2 h = = √ 120 + 2 π∗10∗120+8 ¿ 10 + 4∗140∗150 2 2 = 326,71mm [2:122] d1 – detaili sise diameeter (mm) d2 – detaili välis diameeter (mm) r – detaili sisenurga raadius (mm) h – detaili kõrgus (mm) Tooriku õige diameetri leian raamatust „Instrumendikonstruktori käsiraamat“. [2:111] Kuna minu detaili kõrgus on 160 mm siis pean ma varu võtma 5% kõrgusest 160 ∗5=8 mm 100 Dt=326,71+8≈335 mm Järelikult on kogu tooriku diameetriks 335 mm paksusega s = 1,5 mm Tõmme 1: Tooriku suhteline paksus:
Proovi Kipsi kaalutis Jääks Jahvatus number [ g ] sõelal [ g ] peensus 1 50 8,6 17,2 2 50 7,9 15,8 3 Keskmine 16,5 Vee hulk Taignakoogi diameeter [ mm ] Katse nr Mass [ g ] Mass [ g ] diameeter 1 diameeter 2 keskmine 1 150 50 200 200 200 2 120 40 137 137 137 3 128,2 42,7 165 165 165 4 132,1 44 176 175 175,5 Nõeala Nõeala Nõeala vajumise vajumise vajumise sügavus sügavus sügavus
Eelnevalt niisutatud nõusse valatakse vett (umbes 50-70 % kipsi massist). Seejärel tuleb vette valada 300g kipsi ning segada 30 sekundi jooksul homogeenseks massiks. Kipsitaigen tuleb valada Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alusklaas on eelnevalt niisutatud. Kipsitaigna ülejääk lõigatakse noaga maha. 45 sekundi möödumisel kipsi ettevalmistamise momendist tõstetakse silinder vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud kujundi diameeter. Kui diameeter ei ole 180 +/- 5 mm, korratakse katse uue veehulgaga. Katset teostatakse seni, kuni tekkinud kujundi diameeter jääb 180 +/- 5 mm piiridesse. 4.3 Kipstaigna tardumisaegade määramine Kipsi tardumisaeg määratakse normaalkonsistentse taigna Vicat aparaadi abil. Katseks läheb vaja 200g vett ning vajalik veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse rõngasse. Kogu protsess peab toimuma vähemalt 30 sekundi jooksul. Taigna
Läbimõõt (D1) 4 mm Brutokaal 0,08 kg Tüvese läbimõõt 8 mm Sooned 1 Volframkarbiidplaadid (HW) + Pikkus 51 mm Sobib täispuiduga kasutamiseks + Raadius freespea Diameeter võlliava diameeter lõikeservade arv 113 30 2 128 40 2 Nendega freesitakse puitu.
Merkuur Üks aasta Merkuuril kestab 88 päeva. Merkuur on väikseim planeet päiksesüsteemis. Merkuuril on kõige rohkem kaatreid (asteroidide ja komeedid). Suurtematele kaatritele on nimed pandud kuulaste kirjanike ja kunstnike järgi. Kõige suurema kraatri diameeter on 1550 km. Merkuuril ei ole atmosfääri, mis reguleeriks planeedi temperatuuri (tpäikese lähedus ja aeglane pöörlemine tekitavad suuri temperatuurierinevusi ). Ühes kohas võib temperatuur olla 470 kraadi ja teises kohas -150 kraadi. Merkuurile on maandunud ainult 2 kosmosesõidukit VEENUS päev veenusel kestab rohkem kui aasta Veenust kutsutakse Maa õeks Veenus pöörleb vastu päeva. Selle põhjuseks võib olla kunagine kokkupõrge asteroidiga.
kaugusel olevat fikseeritud punkti, mis asub ringiga (ja ringjoonega) samal tasandil. 4. Ringi raadiuseks nimetatakse ringi keskpunkti kaugust ringjoonest (ringi keskpunkti kaugus ringjoone mis tahes punktist), samuti ringi keskpunkti ringjoone ükskõik millise punktiga ühendavat sirglõiku. 5. Ringi diameetriks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone punkti ja läbib ringi keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust. Diameeter on raadiusest 2 korda pikem. 6. Ühikringiks nimetatakse niisugust ringi, mille raadiuse pikkus on 1 ühik. 7. Rõngas on kujund, mille moodustavad kaks samal tasandil asuvat kontsentrilist (ühise keskpunktiga) ringjoont. Rõngas sisaldab kõiki punkte, mis asuvad kas ükskõik kummal ringjoonel või suurema ringjoone sees, kuid mitte väiksema ringjoone sees. 8. C=2*pi*r 9. S=pi*r2 10. D=raadius*2 11. R=diameeter/2 12
Jumalaema katedraal Pariisis Pillerin Palo Jumalaema katedraalist #1 · Asub Prantsusmaal · Kiriku valmides olid Pariisis Cité saarel. tornid 69 m kõrged. · Ehitamist alustati · 19. sajandil lisati 1163 kuningas Louis kirikule 90 m kõrgune VII valitsemise ajal nelitistorn. kunagise Jupiteri · Kirik pühendati templi kohale. Mõistuse ja Ülima · Nurgakivi pani paavst Olendi kultusele, seda Aleksander III. kasutati ka lihtsalt · Valmis 1345 aastal panipaigana. · Tööd kestsid ligi 200 aastat. Jumalaema katedraal Katedraali sissepääs ·Püha Michael kaalub hingi, kuradit häirib, et kaal on võrdne. Jumalaema katedraalist #2 · Jumalaema kirik Pariisis on parim näide gooti stiilist. · Kesklöövi võlvide kõrgus on ligikaudu 32 meetrit. ·Tähtsal koha olid klaasimaalid ehk vitraazid-need kujundati eri värvi klaasitükkidest, mida ühendasid tinariba...
d) Teras 30, paksusega s=5mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 30x70mm Teras 30 tõmbetugevuse Rm leian lektori poolt antud materjalist [1: 15] Rm=500 (MPa) Stantsimise arvutusliku lõikejõu leian valemiga: P=L*s*ϭl Kõigepealt leian ristküliku ümbermõõdu P=2*(30+70)=200 P-ümbermõõt Sellel stantsimisel kasutan aeglasemaid kiirusi ϭl=(0,65...0,75)Rm (MPa) ϭl=0,75*500=375 N/mm2 P=L*s*ϭl=200*5*375=375000 N L—lõikeserva pikkus, mm; d—detaili (või templi) diameeter, mm; s—materjali paksus, mm; σl—materjali lõiketakistus, MPa. Arvutan kui suurt pressi survejõudu on selle jaoks vaja 375000/10=37,5 T Valin pressi survejõuga 38 T 2 e) Roostevaba teras 12X18H10T, paksusega s=4mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 20x60mm. Rm-i leian materjalist [1: 15] Rm=540 (MPa) Kasutan kiiremat stantsimist ϭl=(0,8...0,86)*Rm (MPa)
Kaugus nende ekraanide vahel a=100 cm. Kontrollida seda. Lülitage sisse valgusallikas 1. 2. Okulaar 5 kinnitage alusele nii, et difraktsioonpilt jääks okulaari vaatevälja keskele. 3. Eemaldage okulaari aeglaselt avast ja jälgige maksimumide ja miinimumide vaheldumist difraktsioonpildi keskkohas. See vastab Fresneli tsoonide arvu n muutumisele paarituarvulisest paarisarvuliseks ning vastupidi, kusjuures n väheneb. Antud seadmel on ava diameeter D ja selle kaugus valgus allikast a valitud selliselt, et okulaari maksimaalsel eemaldamisel avast (optilise pingi lõpuni) n=1 ning difraktsioonpildi keskkohas on näha valguslaik. 4. Lähendage sellest maksimaalsest kaugusest okulaari aeglaselt avale ning jälgige difraktsioonpildi muutumist. Esimese difraktsioonmiinimumi tekkimine okulaarivaatevälja keskel vastab juhule, kui n=2, järgnev maksimum tekib, kui n=3 jne
Veenus Üldandmed · Orbiit 108,200,000 km päikesest · Diameeter 12 103,6 km · Mass 4,869*1024 · Kõige ringikujulisem orbiit Huvitavaid fakte · Nimi tuleneb antiikajast · Veenus oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet · On heleduselt kolmas objekt taevas · Esimesena külastas Veenust kosmoselaev Mariner 2 1962 aastal · Pinna temperatuur on 2x suurem kui Merkuuril · Puudub magnetväli · Pole looduslikke kaaslasi Pöörlemine · Veenuse aasta kestab 243 Maa päeva
Paneme tähele, et joonisel puuduvad 6 ava diameetriga 10 ning detaili sümmeetriateljega risti olev ava. See on nii sellepärast, et neid avasid ei tehta kuumpressimise teel, vaid puuritakse hiljem. Kuna detaili kõrgus on vähem, kui selle laius, deformeerimine tuleb telje suunas. Lõikepinnaks valime tasandi, ning asendame seda selliselt, et see lõikaks detaili vertikaalset külgpinda see aitab märgata stantsipoolte omavahelist nihkumist. Vaatleme keskmist ava. Selle diameeter on 80, mis on vähem, kui detaili kõrgus 120 seega ei ole kohustuslik teha seda ava stantsida. Siiski, materjali kokkuhoiuks on mõistlik seda teha (paneme tähele, et selle ava diameeter on suurem kui minimaalne nõutav väärtus kolmkümmennd mm). Seega, teeme stantsi selle avaga. Asetame detaili selliselt, et pikem osa oleks üleval see aitab täita see paremini metalliga. Lisame detailile 1-2 mm varud igal pinnal, kus on näidatud pinnakareduse märk
(täidab õppejõud) T 16 T Suurim väändepinge = W 0 = D 3 , [] => 16 T D 3 [ ] =¿ D 3 16152,8 36,75106 =¿ D 0,0277 m=¿ D 28 mm Eelisarvude reast R10'' on sobivaim diameeter 30mm. Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Illustratsioonid Tähiste seletused Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) 4. Tugevuskontroll täisvõllile Tugevuskontrolli teostan tugevusvaruteguri kontrollimise kaudu. Kui varutegur on tagatud, on võlli tugevus tagatud (st väändepinge ei ületa lubatavat pinget). Varutegur on võrdne voolepiiri ja suurima väändepinge jagatisega. 6 29510
Maa, kuu ja kliimamuutused Maal Marje Jallai 12b Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa pildistatud Apollo 17 pardalt Andmeid Maa kohta Pikem pooltelg149 597 887 km Tiirlemisperiood 365,256 päeva' Kaaslane 1 (Kuu) Maa keskmine diameeter 12 745,591 km Maa keskmine ümbermõõt 40 041,455 km Maa telje kaldenurk 23,439° Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal 15°C Keskmine õhurõhk 101 325 Pa Maismaa keskmine kõrgus merepinnast 623 meetrit Maailmamere keskmine sügavus 3,8 km Earth as viewed from the Moon during the Apollo 8 mission, Christmas Eve , 1968 Maa siseehitus Koostis Levinuimad Maad moodustavad keemilised elemendid on: Raud 34,6% (massiprotsent) Hapnik 29,5%
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
