mida nimetatakse elastsusjõuks, millised on definitsiooni liigid, millest sõltub keha jäikus, mida iseloomustatakse mehaanilise pingega, millest sõltub jäikus, siin on joonised ja valemid, mida nimetatakse elastsuseks, mida nimetatakse plastiliseks, näited
1.Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus. 1) Rotoorsed jõud Fm 2) kasuliku koormuse jõud Fk 3) Raskusjõud Fg 4) Deformatsioonijõud Fd 5) keskkonnatakistuse jõud Fkt 1-5 on aktiivsed välisjõud Veel tegelikult inertsjõud Fi Sõltuvad ajast: stabiilne, dünaamiline 2.Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud? Detaili sisejõudude leidmiseks kasutatakse lõikemeetodit: tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus ning sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimustest. Sisejõudude määramiseks tuleb võrrutada nulliga detaili osale rakendatud jõudude projektsioonide ja momentide summad. 3.Deformatsioonide liigid (nende skeemid). 4.Konstruktsiooni tugevuse varutegur. Selle suurus ja valikuprintsiibid. Piirpinge ja tegelike pinge vahelist suhet nimetatakse varuteguriks. Ebapiisav varutegur ei taga konstruktsiooni töökindlust, liigselt suur varutegur toob aga materjalide suurt kulu ja k...
Elastsusjõud. Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõud arvutada Hooke'i seadus järgi: Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale Fe= -kx, kus Fe on elastsusjõud, k on keha jäikus ja x keha pikenemine
Kodune töö nr 2. Deformatsioonide uurimine Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda deformatsioonide uurimisega ning ühtlasi kirjeldada hoone horisontaalsete ja vertikaalsete nihete määramist ning selleks tarvilikke instrumente ja lähtepunkte. Hoone kõrvalekallet loodjoonest või siis horisontaaltasapinnast nimetatakse kreeniks. Käesolevas töös kasutatakse horisontaalsete nihete tuvastamiseks koordinaatide meetodit. Huvi all olev hoone (Tähtvere 59) asub supilinnas õlletehase külje all ning künka nõlval. Supilinn on tuntud ebastabiilse pinnase poolest ning seetõttu on sealsed hooned väga tundlikud ehitustöödele. Seoses Tähtvere ja Meloni tänava pindamistöödega soovitakse teada, kas suurenenud raskeliiklus ja pindamistöödest tulenev vibratsioon põhjustab hoone kaldumist ja seeläbi kahju. Horisontaalsete nihete tuvastamiseks on vaatluse all oleva maja korstnapitsile selle renoveerimise käigus paigaldatud ree...
Varda defromatsioonid Deformatsioon varda mõõtmete ja kuju muutumine (Pikijõud Pikkedef; Põikjõud Lõikedef; Väändemoment Väändedef; Paindemoment Paindedef; Need on varda põhideformatsiionid) Pikkedef: Väljendub kas varda ristlõigete omavahelises eemaldumises (tõmbejõud) või omavahelises lähenemises (survejõud) koos varda samaaegse ahenemise või jämenemisega.(Mõõduks otsristlõigete vahekauguse muuduga võrdne pikkuse muut) Pikkedeformatsiooni intensiivsus ehk pikkeprinkus deformeerumise intensiivsust vaadeldavas kohas saab iseloomustada kujuteldava ühikpikkusega lõigu pikenemisega. Ristlõike pikkejäikus Pikkeprinkus on võrdeline pikijõuga ja pöördvõrdeline korrutisega EA(x). Posit. tõmbejõule vastav pikenemine - posit/ Negat. Survejõule vastav lühenemine negat. 1) Konstantne pikijõud konstantse ristlõikega vardas 2) Astmeliselt muutuv pikijõud või ristlõige 3) Keerukalt muutuv pikijõud konstantse ristlõikega vardas 4) Pid...
toidus, kasutatakse toidulisandites, • D2 – tekib taimedes, takistab D3 imendumist Olulisus • Kaltsiumi imendumine – luude tugevus • Ca ja P tase kehas • Terve immuunsüsteem • Lihaste tugevus Leidumine • Päikesevalgus • Kalamaksaõli • Heeringas, tursamari, forell, makrell, lõhe, tuunikala, sardiin • Või, pekk, margariin • Vinnutatud kala • Munad • Soolatud veiseliha, maksapasteet Puudujääk põhjustab: • Kasvu kängujäämist • Luuvalud ja deformatsioonid • Probleemid hammastega • Probleemid närvisüsteemiga • Lihasnõrkus • Aneemia e. kehvveresus • Eelsoodumus hingamisteede haiguste tekkeks Liigtarbimine põhjustab: • Neerukahjustused • Anoreksia • Kaalukaotus • Polüuuria – kuseteede haigus • Südamerütmihäired
keha seda väiksem on 14)Keha massi ja kehakaalu erinevus. · Kaal on rõhumisjõud aga mass, näitab keha raskust. 15) Kirjelda keha kaalu muutust vastavalt sellele,kas sõidate liftiga ülesse või alla. · Mida kõrgemal jõud liftiga , seda suuremak läheb keah kaal. 16)Millest sõltub hõõrdejõu suurus? · Keha omassist. 17) Milliseid deformatsiooni liike on olemas? Nimeta ja kirjelda neid. · Plastilised deformatsioonid peale jõu muutumise lõpuu keha kuju ja mõõtmed ei taastu , elstsed deformatsioonid keha kuju ja mõõtmed taastuvad. Auto kokkupõrkel 70kg massiga kehaga kiirusel 100km/h mõjub jõud130kn . millise aja jooksul toimub seiskumine? Andmed: M= 70kg Vo = 100km/h= 28 m/s V=0 F=130kn =130000 N T =? Lahendus: A= f/m = 130000/70=1857 m/s2 A = v-vo/ t At = v- vo / a T = v-vo /a = 0,015 s
ja neid kokku suruva jõu vahel. 19. Eleastsusjõud on jõud, mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Põhjused: raskusjõu kasvamisega peab suurema ka elastsusjõud. Fe= -Kx ( def. On vastassuunaline tema def. jõuga; K on võrdetegur=näitab keha jäikust(nt def. suurust jõu ühiku kohta(määratakse katseliselt); x on def. suurus) 20. Elastsusjõu suund on vastupidine deformatsioonile ja elastsusjõu suurus on võrdeline kujumuutuse suurusega. 21. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon 22. Jäikus k (ühik on N/m) näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku (m) võrra. 23
Deformatsiooniks laiemas mõistes nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutusi, mis tingivad selle keha kuju ja mõõtmete (mahu) muutuse. Deformatsiooniks kitsamas mõistes nimetatakse aga suurusi, mis iseloomustavad keha kuju ja mõõtmete muutumise intensiivsust. Kontekstist peab alati selguma, kas tegemist on laiema või kitsama tõlgendusega. Deformatsioonid jagunevad: 1.1 Plastilised deformatsioonid ehk jääkdeformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu (näiteks plastiliini voolimine, paberi kortsutamine). 1.2 Elastsed deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad (näiteks vedru kokkusurumine).
1 Tugevusanalüüsi alused 1. TUGEVUSANALÜÜSI EESMÄRK JA PÕHIPRINTSIIBID 1. TUGEVUSANALÜÜSI EESMÄRK JA PÕHIPRINTSIIBID 1.1. Tugevusanalüüsi problemaatika Inseneri vastutus = projekteeritud ja valmistatud tooted (masinad, seadmed, aparaadid jm. konstruktsioonid) peavad töötama ohutult ja tõrgeteta (purunemine, deformatsioonid, kulumine, jne.) Inseneri kaks olulist küsimust: Kas konstruktsioon on piisavalt Kas konstruktsioon on piisavalt jäik, tugev, et ohutult taluda kõiki et vältida lubamatuid koormusi? deformatsioone? Seadme (ja ka muu konstruktsiooni) töövõime sõltub kolmest olulisest aspektist (Joon. 1.1):
2)Sõltub keha liikumise kiirusest 3)Sõltub kehade vahelisest elektromagnetilisest ja gravitatsioonilisest jõust. Kuidas parandada hõõrdejõudu-vedelikega jne 5. Mis on deformatsioon ning millest on see tingitud? Deformatsioon- keha osakeste vastastikune asendi muutus, mis tingib selle keha kuju ja mõõtmete muutuse. Deformatsiooniks kitsamas mõistes nimetatakse aga suurusi, mis iseloomustavad keha kuju ja mõõtmete muutumise intensiivsust. Deformatsioon on tingitud: 1) Plastsed deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu (näiteks plastiliini voolimine, paberi kortsutamine). 2) Elastsed deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad (näiteks vedru kokkusurumine). 6.Mis on elastsusjõud ning millest on see tingitud:
kiirenduse 1m/s2 . 1N=k g*m/s2 . 5)Hook'I seadus . Elastsel deformatsioonil tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega: Fe=k , kus Fe on elastsusjõud, keha pikenemine ja k jäikustegur . Jäikustegur näitab, kui suurt jõudu tuleb rakendada, et keha pikendada pikkusühiku võrra . Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m 6)Deformatsiooni liigid . Deformatsioonid jagunevad plastseteks ja elastseteks . Plastilised deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu(näiteks plastiliini voolimine , paberi kortsutamine) . Elastsed deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad(näiteks vedru kokkusurumine) . 7)Millega võrdub kiirenduste suhe ? Keha masside pöördsuhtega . a1/a2=m1/m2 . 8)Mis on inerts ?
Haiguste ühised sümptomid ja erisused Tartu 2010 Tugi ja liikumiselundite haigused · Podagra · Osteoporoos · Reuma · Reumatoidartriit · Koksartroos · Raynaud`tõbi · Süsteemsed sidekoehaigused Podagra on kusihappe ainevahetuse haigus, kus kudedesse ladestuvad kusihappe soolad ja liigestes tekivad põletikulised muutused · Ühised sümptomid · Erisused Valu · Põletiku tunnused: turse, punetus, kuumamine · · Deformatsioonid liigestes · Haigushoog algab öösel · · CRV tõus Halb enesetunne: väsimus, nõrkus · Äge valu suure varba · Subfebriilne palavik põhiliigeses · Häiritud liikumine · Podagra sõlmed ehk toofused · Veres kusihape
Hõõrdejõu liigid: 1) seisuhõõrdejõud, kui keha seisab paigal kuigi talle mõjub jõud F (FshF), sel juhul on seisuhõõrdtegur; 2) liugehõõrdejõud, kui keha liigub mööda aluspinda (sel juhul on liugehõõrdetegur); 3) veerehõõrdejõud, kui keha veereb mööda aluspinda (sel juhul on veerehõõrdetegur). Elastsusjõud on jõud mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõud arvutada Hooke'i seadus järgi: Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja
vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. Hõõrdejõu liigid: 1) seisuhõõrdejõud, kui keha seisab paigal kuigi talle mõjub jõud F (F shF), sel juhul µ on seisuhõõrdtegur; 2) liugehõõrdejõud, kui keha liigub mööda aluspinda (sel juhul µ on liugehõõrdetegur); 3) veerehõõrdejõud, kui keha veereb mööda aluspinda (sel juhul µ on veerehõõrdetegur). Elastsusjõud on jõud mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõud arvutada Hooke'i seadus järgi: Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema
süsteemne autoimmuunne haigus, mis haarab liigeseid. Minul avasti see haigus 2004. aastal, praeguseks olen läbinud mitmeid ravikuure ning võtan igapäevaselt rohte. 3 Ülevaade Reumatoidartriit esineb ligi 1%-l Eesti elanikkonnast. Haigestuvad põhiliselt 20-50 aastased inimesed, naised 3-4 korda sagedamini kui mehed. Haigus kujutab endast liigeste põletikku, mille tagajärjel liigespinnad hävivad, liigeste töövõime häirub. Tekivad liigeste deformatsioonid ehk moondumised ja inimene invaliidistub. Vaatamata selle, et haiguse põhikoldeks on liigesed, on tegemist siiski organismi üldhaigestumisega, mille puhul tekivad muutused ka teistes organites ja süsteemides. Etiopatogenees: RA puhul on tegemist liigesekesta sisemise kihi põletikuline kasvajataoline vohamine. Õhuke liigeskiht pakseneb. Põletikulone kude levib piki liigeskõhre ja luu pinda, uuristades-söövitades kõhre, luud ja liigessidemed
d. tagasisidestatud tegevuste korral Küsimus 8 Valmis Hinne 6,00 / 6,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milliste töövahendite vahele paigutuks modaalanalüüs? Vali üks või enam: a. CAD - Fourier Analyzer b. Fourier Analyzer FEM c. CAD - FEM Küsimus 9 Valmis Hinne 6,00 / 6,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas autoistme seljatoe projekteerimisel on analüüsi kriteeriumiks: Vali üks või enam: a. Elastsed deformatsioonid b. Pinged c. Plastsed deformatsioonid Küsimus 10 Valmis Hinne 6,00 / 6,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas on omavahel seotud sünergia ja toote kvaliteet? Vali üks või enam: a. kvaliteedi tõus kutsub esile sünergia tekke b. sünergia ja kvaliteet on üksteisest sõltumatud c. sünergia tõhustamine tõstab toote kvaliteeti d. on samaväärsed mõisted Küsimus 11 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
jõuga ( ehk rõhumisjõuga) Kui ta liikumist ei säilitata mingi teine jõud, jääb keha lõpuks seisma, hõõrdejõu mõju arvutatakse valemiga: F=µmg F-hõõrdejõud m- kehamass g-raskusjõu võrdetegur 9,8 N/ kg µ- hõõrdejõu tegur, millel on arvuline väärtus. Raskusjõud on arvuliselt võrdne toereaktsiooniga ,mis tähendab pinnasevastasemõjuga Hõõrdejõudu aitavad vähendada rattad, laagrid, detailide õlitamine. Hõõrdejõuga kaasnevad ka deformatsioonid. Deformatsiooni all mõistetakse kehakuju või ruumala muutust. Seega tekib jõud , mida nim elastsusjõuks. Elastsusjõudu käsitletakse kui ,,Hooki seadust"
1.1. Miks on tugevusanalüüs insenerile oluline? * projekteeritud ja valmistatud 1.35. Nimetage aspekte, mis mõjutavad varuteguri valikut!: *koormusolukorra tooted (masinad, seadmed, aparaadid jm. konstruktsioonid) peavad töötama määramatuse hinnang- kui koormusi saab hinnata vaid ligikaudselt, tuleb võtta ohutult ja tõrgeteta (purunemine, deformatsioonid, kulumine, jne.) suurem varutegur *materjali tugevuse määramatuse hinnang - kui kasutatavate 1.2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad detaili töövõimet? * Geomeetria, materjalide omadused on teada ligikaudselt *arvutusskeemi täpsus ja materjal, koormused metoodika lihtsustused * konstruktsiooni vastutusrikkus ohutuse ja võimalike 1.3. Millist füüsika haru käsitleb Tugevusõpetus
Temperatuur mõjutab tugevalt plastmasside omadusi. Plastmasside põhirühmad võivad töötada temperatuurivahemikus -200...+200 C°. Räniorgaanilistest polümeeridest ja fluoroplastidest valmistatud plastmasside ilmumisega tõusis ülemine temperatuuripiir +500 C°. Plastmassidele on iseloomulik madal jäikus. Kõige jäigemate plastikute (klaasplastide) elastsusmoodul on ligikaudu 10 korda madalam kui metallidel. Selle tulemusena ületavad plastmassdetailide deformatsioonid koormamisel märgatavalt metalldetailide deformatsioone. Kasutatud kirjandus : Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Plastmass Tänan kuulamast !
100 90 80 70 60 50 Jõud F [kN] 40 30 20 10 0 0.00 0.50 1.00 1.50 2.00 2.50 Deformatsioonide juurdekasv u [mm] Graafik 2.2. Deformatsioonide juurdekasvu kõver 4. Koormus proportsionaalsuse piiril Pp, millele järgnevad suured plastilised deformatsioonid Vastavaks koomuseks on Pp = 50 kN 5. Deformatsioon up proportsionaalsuse piiril koormusest Pp 3 Koormusele Pp vastav deformatsioon on up = 1,24 mm. 6. Kahelõikelise naelühenduse kandevõime standardi EVS-EN 1995-1- 1:2005+NA2007+A1:2008+ NA:2009 kohaselt Arvutuseeldused: o I kasutusklass o Lühiajaline koormus o Puidu tugevusklass C24
4) energeetiline ehk neljas tugevusteooria. Varutegur S liitpinguse puhul on arv, mis näitab, kui mitu korda tuleb suurendada samaaeglselt kõiki peapingeid, et saabuks piirseisund. Juhul kui sidemete arv ületab sõltumatute tasakaaluvõrrandite arvu on tegemist staatikaga määramatu konstruktsiooniga. Telgi, mille suhtes tsentrifugaalmoment võrdub nulliga nimetatakse kujundi peatelgedeks, (inertsimomente peatelgede suhtes peainertsimomentideks.) Kui deformatsioonid peale väliskoormuse eemaldamist kaovad, siis nimetatakse neid elastseteks deformatsioonideks ja keha, mis taastab peale väliskoormuse eemaldamist oma kuju ja mõõtmed elastseks. Deformatsioonid mis peale väliskoormuse eemaldamist jäävad nimetatakse plastseteks e jääkdeformatsiooniks. Kehi, mis säilitavad peale koormuse eemaldamist deformatsioone, nimetatakse plastseteks. Materjalide omadust deformeeruda märgatavate plastsete deformatsioonideta nimetatakse plastsuseks.
paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist. · vees immutatud materjali üht külmutamist ja sellele järgnevat ülessulamist vees nimetatakse külmutustsükliteks. · Kümakahjustused tekivad,kuna jää maht on 10% suurem vee mahust. · Tekkinud suurema mahuga jää avaldab survet pooride seintele,mistõttu viimased deformeeruvad. · Vahelduva sulatamise-külmumise käigus proovikehade pooride seintes tekkivad plastsed deformatsioonid süvenevad lõppedes pragude tekkega proovikehas. Soojajuhtivus · Materjalidel on omadus suuremal või vähemal määral soojust juhtida ja salvestad. · Materjali iseloomustatakse soojaerijuhtivusega. · Soojavool suureneb materjali niiskudes,sest vesi on parem soojusjuht kui õhk(25 korda suurem). Soojamahtuvus · Soojamahtuvus on materjali omadus sooja salvestada. · Erisoojus on soojushulk,mida vajatakse,et materjali massiühiku temperatuur tõuseks 1% .
protsessil on p - const, siis pärast selle suurusega taandamist omandab valem kuju:V1/V2=T1/T2 3.Tuletada Kurvi sisenemise max kiirus. 4.Defineerida jõu põhiühik ja anda selle ligikaudne väärtus. Jõu ühikuks on njuuton. (N)1 njuuton on jõud, mis annab ühe kilogrammise massiga kehale kiirenduse üks meeter sekundis sekundi kohta. 5.Tuletada kiiruse valemid , kui a=const . 6.Potensiaalse energia jäävusseadus. Suletud süsteemis, kus ei mõju hõõrdejõudusid ja kus kõik deformatsioonid on absoluutselt elastsed, on kehade kineetiliste- ja potentsiaalsete energiate summa jääv. 7.Kaks keha(1 keha mass on 2 kg ja kiirus 10m/s ja teine keha on 4 kg ja kiirus 4m/s) liiguvad üksteisele vastu.Kui suur on nende kiirus pärast kokkupõrget ja kui suur on Q mis vabanes ? 8. 80 m kõrguselt visatakse alla keha algkiirusega 20m/s . Leida lõppkiirus ja aeg , mis kulus kehal maapinnale langemiseks ?
Tuulikute kasutamise eelised: tuul on taastuv ressurss; ei saasta õhku puudused: tuulevaba perioodi ajal ei saa energiat; tekitab palju müra ja vibratsiooni Paljudes riikides ollakse tuumaenergia kasutamise vastu, sest: -tuumajääke ei ole kuhugi panna (matta) -jäätmed on keskkonnale ohtlikud -tuumakatastroof tekitaks väga suuri kahjustusi Taastumatute energiaallikate kaevandamisel tehakse keskkonnale palju kahju (muutused põhjavees, maapinna deformatsioonid, aheraine) Taastuva energia kasutamine ei ole keskkonnale nii kurnav ja reostav, kuid nõuab siiski palju raha Energia säästmise võimalused: -tuled kustutada iga kord, kui ruumist väljuda -vältida liigset veekasutust -tavalised lülitid asendada valgusregulaatori või liikumisanduriga -äraoleku ajal hoida toas tavapärasest madalamat temperatuuri -päikesepaneelid
1. Defineerige suurus 1N 1 njuuton on niisugune jõud, mis annab kehale massiga 1 kilogramm kiirenduse 1 meeter sekund ruudus. 2. Kui suur on muutuvkoormuse osavarutegur kandepiirseisundis alalises arvutusolukorras? 1,5 3. Defineerige mõiste dünaamiline koormus Koormus, annab konstruktsioonile või tema osadele märgatava kiirenduse. 4. Defineerige mõiste staatiline koormus Koormus, mis ei põhjusta konstruktsioonis arvestatavaid kiirendusi. 5. Kuidas on tagatud eestis projekteerimisstandardite eeldus: ehitustöid teostavatel isikutel on küllaldased ametioskused ja töökogemus? Tuleks järgida sobivaid kvaliteedijuhtimise abinõusid: töökindlusnõuete määratlused; organisatoorseid abinõud; kontroll projekteerimise, valmistamise, kasutamise ja hooldamise ajal. 6. Mida tähistatakse ehitusprojektis tähisega G? Alalise koormuse osavarutegur. 7. Mis on koormuse arvutusväärtus ja kuidas see leitakse? See on, suurus, mis on saadud normkoormuse korru...
saavutab umbes 30. eluaastaks. Edaspidi on luudes ülekaalus luukoe lammutamine ehk resorptsioon. Tugevad luud on parimaks kaitseks osteoporoosi eest. Osteoporoos ei põhjusta enamasti kaebusi, kuid tema kõige ohtlikumateks tüsistusteks on luumurrud. Luuhõrenemisest tingitud luumurde kutsutakse haprusmurdudeks, nende sagedus suureneb vanusega. Kõige sagedasemad on reieluukaela-, randme-, selgroolülide murrud. Lülimurdude tagajärjeks on kehapikkuse lühenemine, seljavalud ning selja deformatsioonid (nt.küüru teke). Osteoporoos on kõige sagedasem luukoe ainevahetuslik haigus: hinnanguliselt on Eestis kolmandikul üle 60-aastastest naistest ja pooltel üle 70-aastastest naistest osteoporoos. Kuna kogu maailmas on prognoositud keskmise eluea tõusu, siis on oodata ka haprusmurdude arvu kasvu. Kui 1990.a registreeriti maailmas 1,66 miljonit reieluukaelamurdu, siis aastaks 2050 oodatakse selle arvu suurenemist 6,26 miljonini aastas. Osteoporoos on haigus, mida on võimalik ennetada ja ravida
MEHAANILISED OMADUSED Materjalide mehaanilised omadused iseloomustavad materjali käitumist välisjõudude toimel Mehaanilised omadused jaotuvad erinevate materjalide puhul: 1) Tugevusnäitajad - materjali vastupanu piiri ehk tugevust (tähis R või f; ühik kG/cm2 , N/mm2 , MPa) väljendatakse materjali purustava välisjõu (tähis Pmax ) kaudu, mille ühik on kG, N. 2) Deformatsioonid (strain e. deformation) - välisjõu toimel võib muutuda materjali kuju st. materjal deformeerub. Ka jõu mõjumise viis võib olla erinev, seetõttu on erinevad ka materjalide deformatsioonid. TUGEVUS Tugevus on kehade või materjalide võime purunemata taluda pingeid, mis tekivad mitmesuguste koormuste tulemusena nagu näiteks soojuslikud, mehaanilised jms. Samas võib mõjuv jõud võib olla nii staatiline (pidevalt kasvav) kui ka dünaamiline (löök-).
l = lT = l V ; Lõige · varraste pikke- l Vask EVAV NV deformatsioonid on NT sõltuvuses nende pikisisejõududega: Lõike tasakaaluvõrrand terasvarda F = 0 ehk F - NT - NV = 0 lühenemine:
epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres. Kehalainete seas eristatakse kiiremaid P-laineid e. pikilaineid, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitatavate impulssidena, ning aeglasemaid S-laineid e. ristlaineid , mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. P-lained on oma olemuselt kivimkeha tihedust muutvad elastsed deformatsioonid ja levivad vabalt ka vedelikes. S-lained on aga vaid keha kuju muutvad elastsed deformatsioonid ega levi vedelas keskkonnas. Pinnalaineid on kahte liiki. Rayleigh' lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna. Love' i lained aga võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine levikusuunaga. Just pinnalained tekitavad maavärinate purustusi, kuna nende toime on isegi S-laintetest aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem
Piesoelektrikuteks on kõik püroelektrikud, s. t. spontaanselt polariseeritud dielektrikud. Mehaanilise deformatsiooni korral muutub spontaanse polariseerituse suurus, mille tulemuseks on otsene piesoefekt. Piesoelektriline efekt tekib ka mõnede teiste materjalide, nt. kvartsi korral. Võib väita, et piesoefekti ei teki kristallides, millel on sümmeetriakese, s. t. polarisatsioon tekib vaid mittesümmeetriliste kristallide puhul. PIESOEFEKT - mehaanilised deformatsioonid põhjusatvad laengute liikumist kristallis ja vastasnimelised laengud kogunevad kristalli vastasservadele. Vahelduvas elektriväljas hakkab kristallplaat võnkuma. Peale looduslike on veel tehiskristallid ( senjettsoolad, durnaliin jne.). Tänu piesoefektile käitub kristallplaat KS elektriväljas väga stabiilselt ja kõrge Q, LC võnkeringina.
Halvem on olukord müüritise ristisuunas. Skeem Müüritise lõhenemine Parast sidekivisse prao tekkimist lõheneb müür vertikaalset vuuki mööda kuna nake kivide ja mördi vahel ei ole eriti suur. Arvestades kõiki neid asjaolusid tuleks nüüd kujundada müüritise seotised ja konstruktsioon. Ajaloo vältel on need seotised kujunenud katse-eksituse meetodil, kaasajal on juba teadlikult väljapakutud mitmesuguseid seotisi ja lahendusi müüritise kujundamisel. 9, Müürituse deformatsioonid, erinevatest deformatsioonidest tulenevad probleemid Müüritise deformatsiooniomadused Deformatsioonid müüritise koormamisest Nagu uurimised on näidanud moodustab müüritise deformatsioonidest põhilise osa mördi deformeerimine. Seega on müüritise deformatsioonide vähendamise teeks mördivuugi hoidmine minimaalse (normaalse) paksuse juures. Müüritise kui hapra materjali deformatsioonid on peale elastsete deformatsioonide seotud mikropragude tekkimisega nii mördis, kui ka kivides.
Hõõrdejõu liigid: 1) seisuhõõrdejõud, kui keha seisab paigal kuigi talle mõjub jõud F (FshF), sel juhul on seisuhõõrdtegur; 2) liugehõõrdejõud, kui keha liigub mööda aluspinda (sel juhul on liugehõõrdetegur); 3) veerehõõrdejõud, kui keha veereb mööda aluspinda (sel juhul on veerehõõrdetegur). Elastsusjõud on jõud mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõud arvutada Hooke'i seadus järgi: Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline
19) Metallitööstuses eelistatakse kasutada elektroodkeevitusel reeglina: V: alalisvoolu. 20) Kervituse kõrge tootlikkus ja kvaliteet tagatakse kaarkeevitusel räbustis tingituna: V: suurest keevitusvoolust, keevituskiirusest ja kasutades keevitustraktoreid. 21) Termiitkeevitus põhineb ja kasutatakse: V: Fe3O4 ja Al2O3 põlemisel eralduval soojusel, raidrööbaste liitmisel. 22) Laserkeevitust iseloomustab: V: Väikesed toote deformatsioonid, min terade kasv, suur keevituskiirus. 34) Jootmisel hinnatakse liitepinde märgumist joodisega märgumisnurgaga, räbusti kasutamise eesmärk on: V: mitte mõjutada märgumisnurka, taandada oksiidikelmet. 35) Sulatuspõkk-keevituse eeliseks takistuspõkk-keevituse ees on: V: toote suurem ristlõige, liitepinnad suletakse ja oksiidid paisutatakse. 38) Laserlõikamisega saadud toorikut iseloomustab: V: kitsas lõiketsoon (0,1-0,6 mm), täpsed toorikud, suur lõikekiirus.
6. Miks on vaja teada lõikeriista kujundusnurki? Teriku kujundusnurki on tähtis teada, sest need määravad kindlaks teriku elementide asendi kordinaattasandite ja teineteise suhtes ruumis. Kujundusnurgad mõjutavad oluliselt laastu tekkimist, lõikejõude, tera kuumenemist ja püsivusaega. 7. Kuidas mõjutab esinurga suurenemine lõikeprotsessi? Esinurga suurenedes tungib terik paremini materjali sisse, vähenevad materjali deformatsioonid, lõikejõud, lõiketemperatuur ja teatud esinurga väärtuseni kasvab ka püsivusaeg. Esinurga kasvades üle optimaalse väärtuse väheneb teriku ristlõige, halvenevad soojuse äravoolu tingimused tera pidemesse ja treipinki, lõikeserva tugevus, mille tulemusena väheneb püsivusaeg. Optimaalne esinurk: 25 kuni -10. 8. Milleks on lõikeriistadel vajalik taganurk? Taganurk on vajalik, sest selle kaudu vähendatakse hõõrdumist teriku peatagapinna ja tooriku vahel
.......................................................................................... 30 4.3.2 Müürituse nihketugevus .......................................................................................... 31 4.3.3 Armeerimata müüritise normpaindetugevus ........................................................... 32 4.4 Müüritise deformatsiooniomadused ............................................................................... 33 4.4.1 Deformatsioonid müüritise koormamisest .............................................................. 33 4.4.2 Muud deformatsioonid ............................................................................................ 34 4.4.2.1 Roomamine (roome) ........................................................................................ 34 4.4.2.2 Deformatsioonid müüritise niiskumisest .......................................................... 34 4.4.2
haigus on möödunud ja ravi võib lõpetada. Ka vaibefaasis on võimalik liigesekahjustuse aeglane edenemine, seetõttu tuleb ravi katkestamist alati hoolega kaaluda. Mõnedel inimestel kulgeb haigus aastaid olulisi deformatsioone tekitamata ja haaratud on võrdlemisi vähe liigeseid see on aeglase, healoomulise kuluga RA. Mõõdukas kulg on siis, kui haigus tabab üht liigesegruppi teise järel ja deformatsioonid võivad kujuneda umbes kümne aastaga. Haiguse ägenemisi esineb ligikaudu kord aastas või paari järel. Kiire kulu puhul on liigesepõletik pidevalt aktiivne, deformatsioonid võivad tekkida juba mõne aastaga ning liigesekahjustus on ulatuslik. Kõrvalhaigused: osteoporoos, amüloidoos, silmapõletik ja suukuivus, aneemia ning suurenenud südame ja veresoonkonnahaiguste risk. 9 Joonis 4
..18%) TÕMME Tugevuspiiriks tõmbel vigadeta männipuidul piki kiudu normaaltingimustel on saadud ft =70…130 N/mm2 ja suhteline deformatsioon on u. 1%. SURVE Väike vigadeta katsekeha puruneb pikikiudu survele ca 35…40 N/mm2 juures. Survepurunemisel tekib puidus tugevamate ja jäigemate kiugruppide väljanõtkumine – nad surutakse pehmetesse kevadpuidu kihtidesse. Survel esinevad puidus suured plastsed deformatsioonid, mistõttu habrast purunemist ei teki. MULJUMINE Puidu tugevus survele risti kiudu fc,90 on tunduvalt väiksem kui pikikiudu fc,0 ning deformatsioonid on nii suured, et proovikeha võidakse õhukeseks suruda. Seetõttu kujutab muljumistugevus endast tinglikku suurust, mida piiratakse deformatsiooniga. Muljumistugevus saadakse puidu deformatsiooni põhjal selle töötamisel elastses staadiumis. Tavaliselt on puidu survetugevus ristikiudu umbes 5…10 N/mm2.
Müüritise tugevdamine ladumise ajal Põhiliseks tugevdamise võtteks on siin müüritise armeerimine võrkudega ladumise ajal. Võrkudes kasutatakse traati läbimõõduga 3...4 mm. Võrk peab olema tehtud ristuvatest varrastest, mitte ajavõrguna. Sellina võrk mahub normaalpaksusega vuuki(ca 10mm). Müürivõrk Müür on oma töötamise seisukohalt lõpmata pikk. Müüri koormamisel saavad külgdeformatsioonid tekkida ainult müüriga ristsuunas, pikisuunas on sümmeetria tõttu deformatsioonid takistatud. Johtuvalt nimetatud asjaolust töötavad külgdeformatsiooni takistajatena ainult risti müüriga vardad. Pikivardad on võrku siduvad ja loovad müüritise äärtel ankurduse ristvardale.
1. Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus. 1) Rotoorsed jõud Fm 2) kasuliku koormuse jõud Fk 3) Raskusjõud Fg 4) Deformatsioonijõud Fd 5) keskkonnatakistuse jõud Fkt 1-5 on aktiivsed välisjõud Veel tegelikult inertsjõud Fi Sõltuvad ajast: stabiilne, dünaamiline 2. Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud? Detaili sisejõudude leidmiseks kasutatakse lõikemeetodit: tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus ning sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimustest. Sisejõudude määramiseks tuleb võrrutada nulliga detaili osale rakendatud jõudude projektsioonide ja momentide summad 3. Deformatsioonide liigid (nende skeemid). 4. Konstruktsiooni tugevuse varutegur. Selle suurus ja valikuprintsiibid. Piirpinge ja tegelike pinge vahelist suhet nimetatakse varuteguriks. Ebapiisav varutegur ei taga konstruktsiooni töökindlust, liigselt suur varutegur toob aga materjalide suurt kulu j...
8 31,85 32,70 0,85 19,35 19,55 0,2 3,6 0,036 9 32,89 33,74 0,85 19,16 19,34 0,18 3,43 0,0343 10 32,81 33,41 0,6 19,19 19,48 0,29 3,26 0,0326 Keskmine 0,03255 6 Järeldus: Termopuidul olid deformatsioonid väiksemad kui tavalisel puidul. Termomännil olid väiksemad deformatsioonid kui seda oli termokasel. Niiskele puidule pidi rakendama vähem jõudu, et seda purustada. Samuti imas termopuit endasse vähem niiskust kui tavaline puit. Võib järeldada et termopuit on kvaliteetsem kasutusel ehituses, just oma heade omaduste tõttu. 7
Skolioos Ettekanne Skolioosi korral on tegemist lülisamba haigusliku kõverdumisega külgsuunas. Viimase aja uuringud näitavad, et väikesed lülisamba kõverdused on üsna tavalised ja neid loetakse normaalseks assümeetriaks. Skolioosiks loetakse deformatsioonid, mille kõverdus on üle 10° Cobbi järgi.küljele. Lülisamba haigusliku kõverdumise esinemissagedus on naistel 2% ja meestel vaid 0,5%. Haigus võib olla kaasasündinud, kuid sagedamini siiski omandatud. Õigeaegse raviga on tulemused head. Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust: kaela, rinna, nimme ja ristluu osas. Skolioosi korral tekib lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Haiguse viimases staadiumis
33.Vormstantsitud tooted Seega termomõju tsoon on kuni kaks korda kitsam kui elektroodkeevitusel; seega Vormstantsimisel kasutatakse tooriku deformeerimiseks väiksemad deformatsioonid materjalis eritööstu stantsivagudega stantse. Vormstantsimine on · Suurem läbikeevitatavus survetöötluse perioodiline protsess, kus sepistamisest · Kõrge tootlikkus ja hea kvaliteet erinevalt on Me voolamine stantsivao vormiga piiratud.
Kaarpihustus 40...60 Kuumeneb vähe Halb 1,0 19. Metallitööstuses eelistatakse kasutada elektroodkeevitusel reeglina alalisvoolu (c) 20. Keevituse kõrge tootlikkus ja kvaliteet tagatakse kaarkeevitusel räbustis tingituna suurest keevitusvoolust, keevituskiirusest ja kasutades keevitustraktoreid (a) 21. Plasmakeevitust otsekaarega iseloomustab: suur keevituskiirus, kitsas termomõju tsoon (d) 22. Laserkeevitust iseloomustab väikesed toote deformatsioonid, minimaalne ferriiditerade kasv, suur keevituskiirus (c) 23. Elekterkontaktkeevituse protsessid kuuluvad termomehhaaniliste protsesside hulka (b) 24. Kõvasulamite jootmiseks terase külge võib kasutada soojusallikana oksüdeerivat hapnik-atsetüleenleeki (a)
19.Metallitööstuses eelistatakse kasutada elektroodkeevitusel reeglina ? d) alalisvoolu 20. Keevituse kõrge tootlikkus ja kvaliteet tagatakse kaarkeevitusel räbustis reeglina ? a) suurest keevitusvoolust, keevituskiirusest ja kasutades keevitustraktoreid 21. Termiitkeevitus põhineb ja kasutatakse ? b) Fe3O4 ja Al2O3 põlemisel eralduval soojusel, raudteerööbaste liitmisel 22. Laserkeevitust iseloomustab ? a) väikesed toote deformatsioonid, minimaalne ferriiditerade kasv, suur keevituskiirus 23. Paksu soomusterase tootlikuks ja kvaliteetseks keevitamiseks tuleb kasutada ? d) MIG/MAG - keevitust 24-31 on puudu 32. Kaasaegne tendents valmistada abrasiivkulmise tingimustes töötavate töömasinate osi on ? d) osad valmistatakse odavast madalsüsinikterasest, kulumiskindel tööosa saadakse kulumiskindla pealekeevitusega. 33. Detonatsioonipihustamise eeliseks leekpihustuse ees on ?
6 Mis on liimpuit? Lamell-liimpuiduks ehk liimpuiduks nimetatakse vähemalt neljast lamellist pakettristlõikeks liimitud elemente. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Liimpuitu tehakse põhiliselt kuusest või männist. Liimimiseks kasutatakse üldiselt veekindlaid resortsiinliime. Siseruumides tarvitamiseks ka melamiinliime. Lamell- ja spoonliimpuidu eeliseks võrreldes saematerjaliga on lisaks suuremale tugevusele ka ristlõike suurem elastsus ja väiksemad temperatuuri-niiskuse deformatsioonid. Liimpuit peab hästi vastu tulele. Sõlmedes kasutatav teras peidetakse tavaliselt puidu sisse. Liimpuidu valmistamine toimub täielikult tööstuslikul viisil, kus tagatakse täpne tehnoloogiline reziim alates puitmaterjali ettevalmistamisest kuni toote liimimise ja pressimiseni. Valmistamise põhietapid on kuivatamine, tugevussorteerimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus ja pakkimine
p 1500 S = 0 [S] S = = 2 [ S ] = 1,5 p max 738 6.Teha järeldused Valitud hammasrattad peavad vastu esitatud tingimustele ja tugevus tingimus ning pindväsimus tugevus on tagatud!!! 7. Hammasülekande omadused ja tõrgete põhjused 1. Koormuse ülekandeelementideks on hambad ja nende mehaaniline kontakt 2. Ülekande töös ühed hambad väljuvad hambumisest ja teised hambad lähevad hambumise; 3. Hammaste väikesed kujuhälbed ja komponentide deformatsioonid põhjustavad ülekande töötades kiirendusi mille tulemuseks on: · Müra · Hammaste kiire kulumine 4. Töökiiruse (ülekandesuhte) sujuv muutmine on tehniliselt keerukas. Hammasülekannete eelised: 1. Sujuv liikumine: · sisenvõlli sujuva pöörlemise korral pöörleb ___________________________________________________________________ 8 Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected]
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MHE0061 MASINATEHNIKA" TÖÖ NIMETUS: VÄÄNE ÜLESANNE NR: 2 ÜLIÕPILANE: KOOD: RÜHM: AAAB30 Töö esitatud: 18.12.2016 Arvestatud: Parandada: TALLINN 2016 M4 M3 M2 M1 V IV III II I A B C D E H V IV III II I l5 l4 ...
vastassuunaline liikumis suunale. Hõõrdejõud mõjub pikki kokkupuute pinda ja hõõrdejõud on võrdeline kokku suruva jõuga. Kui liikumist ei säilita mingi teine jõud, jääb keha lõpuks seisma, hõõrdejõud arvutatakse valemiga F= (müü) m g F=hõõrdejõud M-kehamass G- raskusjõud Rõhumisjõud on arvuliselt võrdne toereaktsiooniga mis tähendab pinnasevastumõju. Hõõrdejõudu aitavad vähendada rattad, laagrid, detailide õlitamine. Hõõrdejõuga kaasnevad ka deformatsioonid. Deformatsiooni all mõistetakse kehakuju või ruumala muutust. Seega tekib jõud, mida nim elastsusjõuks. Elastsusjõuks nim deformatsioonis tekkinud jõudu , mis püüab taastada esialgset olekut. Elastsusjõud tekib aatomi vahel mõjuvatest jõududest. Elastsusjõudu käsitletakse kui ,,Hooki seadust" See tähendab seda et keha deformatsioonil tekkiv jõud (elastsusjõud) on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine, deformeeritava keha osakeste nihe suunaga.
liimpuidu korral. Puidu temperatuuripaisumise tegur on välke ning siit tulenevalt puitkonstruktsioonides temperatuuripingeid ei arvestata ning temperatuurivuuke ei tehta. Puitkonstruktsioonidele esitatavad olulised nõuded: mehaaniline vastupanuvõime ja stabiilsus; ohutus tulekahju korral. Esimese nõude täitmiseks peab kandekonstruktsioon olema projekteeritud ja ehitatud nii, et selle ehitamise ja kasutamise ajal oleks tagatud nende tugevus ja stabiilsus ning deformatsioonid jääksid lubatud piiridesse. Teise nõude kohaselt tuleb projekteerida ja ehitada selliselt, et tule lahtipääsemisel oleks tagatud kandekonstruktsioonide kandevõime spetsifitseeritud ajaperioodil. Puitkonstruktsioonide ehitamisel tuleb silmas pidada puidu füüsikalisi ja mehhaanilisi omadusi mõjutavaid tegureid, peamiselt niiskust ja puidu vigu. Märja puidu kasutamine ehituses on kuritegu: see loob eeldused bioloogiliste kahjustuste tekkeks, millega kaasneb puidu füüsikaliste ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
