Linna keskel asuvad Tian'anmeni väljak ja Keelatud linn. Linnast 10 km loodes asub Suvepalee. Pekingis toimusid 2008. aasta suveolümpiamängud. Kliima lähisarktiline. Pekingi tööstuslinnaosa Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Brüssel Brüssel on Belgia pealinn Brüsselist voolab läbi Zenne jõgi, mis 18671871 kaeti kesklinnas täielikult Brüsselis asub mitme rahvusvahelise organisatsiooni peakorter. Neist olulisemad on NATO ja Euroopa Liit Rahvaarv Brüsselis 1 080 790 Brüsselis on mereline kliima, sest Atlandi ookeanilt saabuvad sinna sageli niisked õhumassid Kõige rohkem sajab novembris ja detsembris (79 mm), kõige vähem veebruaris (53 mm) ja aprillis (54 mm) Brüssel
KOOLI NIMI Geograafia Belgia ja pealinn Brüssel Referaat Koostaja:NIMI KURSUSE nr Pärnu 2017 1 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................................2 1. Belgia .....................................................
BELGIA ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10 403 951 (2008) Pindala: 30 528 km² Riigikeel(ed): hollandi, prantsuse ja saksa Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskmine tihedus: 344 in/km² Lipp: must-kollane-punane Suurlinnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi Liege, Brugge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia ASEND Geograafilised koordinaadid: 50° 50 N, 4° 00 E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Luksemburg ja Saksamaa LOODUS Kliima iseloomustus: Asub parasvöötmes, leebed talved, jahedad suved, vihmane, niiske, pilvine Pinnamood: Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud,
EL Liikmesriigid koos pealinnadega Linn tähis aasta pealinn Belgia BE 1. jaanuar 1958 Brüssel Saksamaa DE 1. jaanuar 1958/3. oktoober 1990 Berliin Prantsusmaa FR 1. jaanuar 1958 Pariis Itaalia IT 1. jaanuar 1958 Rooma Luksemburg LU 1. jaanuar 1958 Luxembourg Holland NL 1. jaanuar 1958 Amsterdam Taani DK 1. jaanuar 1973 Kopenhaagen Iirimaa IE 1. jaanuar 1973 Dublin SuurbritanniaUK 1. jaanuar 1973 London
Belgia Asukoht asub LääneEuroopas on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga Üldandmed Pealinn: Brüssel Pindala: 32 547 km2 Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002) Lipp: mustkollanepunane Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Vääring: euro (1 = 40.3399 BEF) Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege,
BELGIA ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10,750 miljonit (01.01.2009 ) Pindala: 30 528 km² Riigipiiri pikkus: 1482,1 km Riigikeel(ed): hollandi (flaami keel), prantsuse, saksa SKT: 454,283 mld $ (2007) Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku tihedus: keskmiselt 342 in/km² Regioon: 10 provintsi (Eestis maakonnad) Suuremad linnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi, Liege, Namur Seos EL ga: asutaja riik 1957 aastal SÜMBOOLIKA Lipp: Must kollane punane, võrdsed vertikaalsed triibud (23.01.1831, tegemist on kunagise Brabanti hertsogiriigi värvidega ) Vapp: järgmisel slaidil Hümn: Brabanconne Rahvusloom: lõvi Rahvuslind: tuuletallaja Rahvuslill: kukemagun Iseseisvuspäev: 4.10.1830 Rahvuspüha: 21. juuli (päev, mil belglaste kuningas Leopold I andis ustavusvande riigi põhiseadusele
Belgia Karl Mihkel Pohga 8b klass Belgia üldandmed Belgia pindala 30 528 km² Belgias elab 10 951 266 mln elanikku (2011) Belgia pealinn on Brüssel Rahvastiku tihedus 358,7 in/km² Belgias on mereline parassoe kliima Talv on jahe, jaanuaris 2°C kuni 4°C Suvi on soe, juulis 16°C kuni 18°C Sajab kuni 1000mm aastas, õhuke lumikate Jääkatet ei teki Belgias on väga mitmekesine maastik Põhjamere ääres on 67 km rannikut, millele omakorda järgnevad tasandikud Belgia keskosas on mäestikuline Belgia kagu osas on lehtmetsalisi madalmäestike Belgia kõrgeim koht on Botrange 694m
ja rahu konfliktide koostööks Euroopa tagamiseks, ohjeldamiseks riikide vahel. rahvusvaheliste (loodi külma sõja probleemide ajal) lahendamiseks Kes sinna 193 liikmesriiki 29 liikmesriiki 28 liikmesriiki kuuluvad? Peakorter New York, USA Brüssel, Belgia Brüssel, Belgia Kes ja kuidas seda ÜRO peasekretär Kõrgeim organ on Liidu peamine juhib? on António Põhja-Atlandi otsusetegija on Guterres. Nõukogu, mille Euroopa Liidu Vetoõigus on esimees on NATO Nõukogu, mis Ameerika peasekretär Jens esindab Ühendriikidel, Stoltenberg liikmesriike.
OPEC o Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon o Reguleerida toornafta hinda maailmaturul ÜRO o Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (Eesti 1991) NATO o Põhja-Atlandi lepingu Organisatsioon (Eesti 2004) RIIGID JA PEALINNAD Austria- Viin Afganistan- Kabul Belgia- Brüssel Albaania- Tirana Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo Alžeeria- Alžiir Brasiilia- Brasilia Ameerika Ühendriigid- Washington Bulgaaria- Sofia (Sofija) Andorra- Andorra la Vella Costa Rica- San Jose Araabia Ühendemiraadid- Abu Dhabi Egiptus- Kairo Argentiina- Buenos Aires Filipiinid- Manila
Sissejuhatus Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollani, Luksemburgi ja Saksamaaga. Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks: prantsuskeelne Valloonia, hollandikeelne Flandria ja pealinna Brüsseli piirkond, kus on ametlik staatus mõlemal keelel. Belgia sai ametlikult sõltumatuks Madalmaade Kuningriigiks, mis koosneb Belgiast, Hollandist ja Luksemburgist 4. oktoobril 1830. Iseseisvuspäevana tähistatakse 21. juulit, mil Léopold I sai 1831. aastal esimeseks Belgia kuningaks.Belgia riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kahekojaline parlament koosneb esindajatekojast (mille liikmed valitakse kuni neljaks aastaks) ja ülemkojast ehk senatist, mille liikmed valitakse või nimetatakse. Belgia poliitilisest olukorrast tulenevalt juhib riiki reeglina koalitsioonivalitsus. Praeguseks riigipeaks on Philippe I. Belgia on 1957. aastast Euroopa Liidu liikmeks. Brüsselis on mitme rahvusvahelise organisatsiooni peak...
11,96 - Noah Ngeny (Kenya), 5. september 1999 Rieti 1500 m jooks - 3.26,00- Hicham El Guerrouj ( Maroko), 14. juuli 1998 Rooma 1 miili jooks - 3.43,13- Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. juuli 1999 Rooma 2000 m jooks - 4.44,79-Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. september 1999 Berliin 3000 m jooks - 7.20,67-Daniel Komen (Kenya), 1. september 1996 Rieti 5000 m jooks - 12.37,35-Kenenisa Bekele (Etioopia), 31. mai 2004 Hengelo 10 000 m jooks - 26.17,53-Kenenisa Bekele (Etioopia), 26. august 2005 Brüssel 10 km jooks - 27.02-Haile Gebrselassie (Etioopia), 11. detsember 2002 Doha 15 km jooks - 41.29-Felix Limo (Kenya), 11. november 2001 Nijmegen 20 000 m jooks - 56.26,0-Haile Gebrselassie (Etioopia), 27. juuni 2007 Ostrava 20 km jooks - 55.48-Haile Gebrselassie (Etioopia), 15. jaanuar 2006 Phoenix 1 tunni jooks 21285m -Haile Gebrselassie (Etioopia), 27. juuni 2007 Ostrava Poolmaraton - 58.33-Samuel Wanjiru Kamau (Kenya), 27. juuni 2007 Haag 25 000 m jooks - 1:13
Kuna linnades elab 97% elanikest, võib järeldada, et põhiline osa elanikkonnast on hõivatud tööstuses. Väga palju tööd annab belglastele ka EL-i juhtorganite paiknemine Belgias. EL-i ametnikkonna teenindamiseks vajatakse paljude kohalike teeneid. Valloonia ehk prantsuse piirkond on majanduslikult vähemarenenud. See võib põhjustada mõningaid sotsiaalseid probleeme prantsuskeelse elanikkonna hulgas. Majanduslikult edukam on flaami piirkond. Kuigi pealinn on Brüssel, peetakse oluliseks majanduskeskkuseks sadamalinna Antwerpenit. Antwerpen on säilitanud Flandrias majanduskeskuse rolli peamiselt tänu sadamale. Belgia on kõrge arengutasemega tööstusmaa kuna rohkesti toorainet veetakse sisse ja enamik tööstustoodangut välja, järeldub sellest, et riigi majandus sõltub välisturust. Ajalooliste tööstusharude (söe ja tekstiilitööstus) osakaal on vähenenud. Kuna 85% inimestest elab linnades, siis põllumajndus on spetsialiiseerunud siseturule
1.E Parlament Martin Schulz president 751 liikmeid/üles:1.näidata kätte poliitilised suunad ja teha poliit.algatusi rahvaesinduse moraalse jõuga 2.kontrollida EK tegevust 3. kontrollida eelarve üle, va kohustus.väljaminekud 2. E Ülemkogu(Brüssel) Donald Tusk eesistuja,ametiaeg 2,5a ELi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, E Kom. president, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.Üles:määratleda Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. 3. EL Nõukogu(Brüssel) Liikmed:Valitsuse ministrid igast ELi liikmesriigist, vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale.Üles:1. Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos EP, tuginedes E.Komi ettepanekutele.2.nende õigusaktide vastuvõtmise õiguse delegeerimine komisjonile, millega tagatakse nõukogu enda poolt vastu võetud õigusaktide läbiviimine-rakendamine. 4. COREPER (alaliste esindajate komitee)/koosneb 1.liikmesriikide suursaadikutest(COREPER I) 2.suursaa...
· Euroopa Liidu Nõukogu · Euroopa Ülemkogu · Euroopa Kontrollikoda · Euroopa Kohus · Euroopa Keskpank · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkommitee · Regioonide Kommitee · Euroopa Ombudsman Euroopa Parlament · 785 liiget · Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. · Asukoht on Strasbourg'is. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luksemburg. · Volitused : õigus anda seadusandlikke akte, rahandusalased volitused, järelvalve täidesaatva võimu üle. Euroopa Komisjon · Täidesaatev organ · Koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. · Teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. · Peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve.
Joonis 1. Belgia Kuningriik Belgia täielik nimetus on Belgia Kuningriik, mis tuleneb sellest, et seal on kuningas/kuninganna. Kuna Belgias ei ole oma kindlat keelt, siis on tal mitu nimetust: 2 Hollandi keeles Koninkrijk België; Prantsuse keeles Royaume de Belgique; Saksa keeles Königreich Belgien. Belgia on riik Euraasia mandril, Euroopa maailmajao loodeosas. Belgia pealinn on Brüssel. Ametlikku keelt Belgias pole ning selle alusel jaguneb Belgia kaheks põhiliseks osaks: prantsuskeelseks Vallooniaks ja hollandikeelseks Flandriaks. Belgia piirneb Hollandi, Saksamaa, Luksemburgi ja Prantsusmaaga. Loodest on riik ümbritsetud Põhjamerega. Selles riigis on parasvöötme mereline kliima ning seetõttu sajab palju vihma. Belgia pinnamood on üldiselt madal ja tasane, seetõttu nimetati Hollandit ja Belgiat varem ka Madalmaadeks. Kõige madalam
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MÜÜJA Claudia Oks M-13 EUROOPA LIIT Pärnu 2014 Liitumine: Belgia (Brüssel) Itaalia (Rooma) Luksemburg (Luxembourg) Holland (Amsterdam) Prantsusmaa (Pariis) Saksa Föderatiivne Vabariik (Berliin) Taani (Kopenhaagen) Iirimaa (Dublin) Ühendkuningriigid (London) Kreeka (Ateena) Hispaania (Madriid) Portugal (Lissabon) Austria (Viin) Soome (Helsingi) Rootsi (Stockholm) Eesti (Tallinn) Läti (Riia) Leedu (Vilnius) Poola (Varssavi) Tšehhi (Praha) Slovakkia (Bratislava) Ungari (Budapest) Sloveenia (Ljubljana) Malta (Valletta) Küpros (Nikosia) Rumeenia (Bukarest) Bulgaaria (Sofia) Horvaatia (Zagreb)
2.-5. sajand, kui ala kuulus Frangi riigile, kinnistus ristiusk, arenesid feodaalsuhted ning hakkasid kujunema vallooni ja flaami rahvas. 843 sõlmitud Verduni lepinguga jagati Frangi riik kaheks: Belgia ala lääneosas tekkis Prantsusmaale alluv Flandria krahvkond ja idaosas Lorraine'i kuuluv Brabandi hertsogkond. 10.-12. sajandil arenes neis käsitöö (peamiselt kalevi tootmine) ning tekkis rahvusvahelise tähtsusega kaubalinnu (näiteks Gent, Brugge, Antwerpen, Brüssel, Ypres). Linnad võitlesid edukalt senjööridega ning saavutasid 13.-14. sajandil majandusliku õitsengu. Sajaaastases sõjas (1337-1453) võitlesid Flandria pärast Inglismaa ja Prantsusmaa. 1348 ühendati Flandria ja 1430 Brabant Burgundia hertsogkonnaga. Kui viimane 1477 jagati, läksid nimetatud alad Habsburidega, 1555 Habsburgide impeeriumi jagamisel sai need Hispaania. Selle absolutistliku ülemvõimu alt vabanes Belgia ala kodanliku revolutsiooni ajal, kuid
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK EUROOPA LIID LIIKMESRIIGID KOOS PEALINNADEGA LIITUMISAASTA JÄRGI Juhendaja :Ene Külaots Pärnu 2011 Asutajaliikmed: Belgia - Brüssel ·Prantsusmaa - Pariis · Saksamaa - Berliin ·Itaalia - Rooma ·Luksemburg - Luksemburg ·Madalmaad - Amsterdam 1973: ·Taani - Kopenhaagen · Iirimaa - Dubliin ·Ühendkuningriik - London 1981: ·Kreeka - Ateena 1986: ·Portugal - Lissabon · Hispaania - Madrid 1995: ·Austria - Viin ·Soome - Helsingi · Rootsi - Stockholm 2004: ·Küpros - Nikosia ·Tsehhi Vabariik - Praha ·Eesti - Tallinn ·Ungari - Budapest · Läti - Riia ·Leedu - Vilnius ·Malta - Valletta ·Poola - Varssavi
EL-i liikmesriigid Prantsusmaa - Pariis (1952) Saksamaa - Berliin (1952) Luksemburg - Luxembourg(1952) Madalmaad - Amsterdam(1952) Itaalia - Rooma(1952) Belgia - Brüssel (1952) Ühendkuningriik - London (1973) Iirima - Dublin (1973) Taani - Kopenhaagen (1973) Kreeka - Ateena (1981) Portugal - Lissabon (1986) Hispaania - Madrid(1986) Austria - Viin (1995) Soome - Helsinki(1995) Rootsi - Stockholm (1995) Küpros - Nikosia (2004) Tsehhi Vabariik - Praha(2004) Eesti - Tallinn (2004) Ungari - Budapest(2004) Läti - Riia(2004) Leedu - Vilnius(2004) Malta - Valletta(2004) Poola - Varssavi(2004) Slovakkia - Bratislava (2004) Sloveenia - Ljubljana (2004)
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS V-10 Merili Miir EUROOPA LIIDU RIIGID KOOS PEALINNADE JA LIITUMIS AASTAGA Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Euroopa Liidu riigid koos pealinnadega, liitumise järjekorras. 1952 Belgia-Brüssel Prantsusmaa-Pariis Saksamaa-Berliin Itaalia-Rooma Luksemburg-Lukembourg Madalmaad-Amsterdam 1973 Taani-Kopenhaagen Iirimaa-Dublin Suurbritannia-London 1981 Kreeka-Ateena 1986 Hispaania-Madrid Portugal-Lissabon 1995 Austria-Viin Soome-Helsingi Rootsi-Stockholm 2004 Küpros-Nikosia Tsehhi Vabariik-Praha Eesti-Tallinn Ungari-Budapest Läti-Riia Leedu-Varssavi Malta-Valletta Poola-Vilnius Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana 2007 Bulgaaria-Sofia Rumeenia-Bukarest http://europa.eu/about-eu/countries/index_et.htm
1951. a 6 asutajaliiget loovad euroopa söe ja teaaseühenduse. 1951. aliitus ( belgja - brüssel, Itaalja - rooma, Luksempurg - Luxembourg, Holland - Amsterdam, Prantsusmaa - Pariis, Saksa föderatiivne vabariik - Berliin,. 1973. a liitus Jirimaa - Dublin, ühendkuningriik - London. 1981 . a liitus Kreeka - ateena. 1986. a liitus Hispaania - Madrid, Portugal - Lissabon. 1995. a liitusid Austria - Viin, Soome - Helsingi, Rootsi - Stockholm 2004. a liitusid Eesti- Tallinn, Läti - Riia, Leedu - Vilnius, Poola - Varssavi
Portugal – Lissabon Saksamaa – Berliin Hispaania – Madrid Luksemburg – Luxenbourg Andorra – Andorra la Vella Belgia – Brüssel Pantsusmaa – Pariis Holland – Amsterdam Monaco – Monaco Inglismaa – London Itaalia – Rooma Iirimaa – Dublin San Marino – San Marino Island – Ryekjavik Vatikan – Vatikan Norra – Oslo Malta – Valleta Rootsi – Stockholm Kreeka – Ateena Soome – Helsingi Albaania – Tirana Venemaa – Moskva
RIIK PEALINN ISLAND REYKJAVIK NORRA OSLO ROOTSI STOCHOLM SOOME HELSINGI EESTI TALLINN LÄTI RIIA LEEDU VILNIUS POOLA VARSSAVI SAKSAMAA BERLIIN TAANI KOPENHAAGEN HOLLAND AMSTERDAM BELGIA BRÜSSEL LUKSENBURG LUKSENBOURG LIECTENSTEIN MÜNCHEN PRANTSUSMAA PARIIS ANDORRA ANDORRA LA VELLA HISPAANIA MADRID PARTUGAL LISSABON ITAALIA ROOMA VATIKAN VATIKAN SAN MARINO SAN MARINO MONACO MARSSEILE SVEITS BERN AUSTRIA VIIN TSEHHI PRAHA SLOVAKKIA BRAFISLAVA UNGARI BUDAPEST SLOVEENIA LJUBLJANA HORVAA...
ÜRO kliimamuutuste konventsioon, New York (1992) Läänemere kaitse konventsioon, Helsingi (1992) Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede ja kaitse kasutamise konventsioon Helsingi (1992) Osoonikihi kaitse konventsioon (1985) ja selle Montreali Protokoll (1987) Laevadelt lähtuva saastuse konventsioon – MARPOL, London (1973) Õlireostusega seotud tsiviilvastutus konventsioon, Brüssel (1971) Konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piirüleses kontekstis, Espoo (1991) Üldsuse kaasamise ja keskkonnainfo konventsioon (täistekst) Arhus (1998) Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Rio de Janeiro (1992) Rahvusvahelise tähtsusega märgalade konventsioon, Ramsar (1971) Eluslooduse ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsoon – CITES, Washington (1973)
Euroopa riigid ja pealinnad. SVEITS- BERN MAKEDOONIA-SKOPJE MONTE NEGRO AUSTRIA-VIINI VATIKAN BELGIA-BRÜSSEL MOLDOVA-CHISINAU BULGAARIA-SOFIA LIECHTENSTEIN-VADUZ EESTI-TALLINN HISPAANIA-MADRID HOLLAND-AMSTERDAM IIRIMA-DUBLIN ITAALIA-ROOMA KREEKA-ATEENA KÜPROS-NIKOSIA LEEDU-VILNIUS LUKSEMBURG-LUXEMBOURG LÄTI-RIIA MALTA-VALLETTA POOLA-VARSSAVI PORTUGAL-LISSABON PRANTSUSMAA-PARIIS ROOTSI-STOCKHOLM RUMEENIA-BUKAREST SAKSAMAA-BERLIIN SLOVAKKIA-BRATISLAVA SLOVEENIA-LJUBLJANA SOOME-HELSING SUURBRITANNIA-LONDON TAANI-KOPENHAAGEN TSEHHI-PRAHA UNGARI-BUDAPEST MONACO-MONACO ISLAND-REYKJAVIK NORRA-OSLO KOSOVO-PRIsTINA VENEMAA-MOSKVA HORVAATIA-ZAGREB SERBIA-BELGRAD TÜRGI-ANKARA SAN MARINO- SAN MARINO ALBAANIA-TIRANA VALGEVENE-MINSK UKRAINA-KIIEV ANDORRA-ANDORRA la VELLA
Vatikan Vatikan Malta Valletta Kreeka Ateena Albaania Tirana Makedoonia Skopje Bulgaaria Sofia Montenegro Podgorica Kosovo Priština Serbia Belgrad Bosnia ja Sarajevo Hersogoviina Horvaatia Zagreb Sloveenia Ljubljana Austria Viin Lichenstein Vaduz Šveits Bern Saksamaa Berliin Luksemburg Luxembourg Belgia Brüssel Holland Amsterdam Suurbritannia London Iirimaa Dublin Island Ryekjavik Norra Oslo Rootsi Stockholm Soome Helsingi Venemaa Moskva Eesti Tallinn Läti Riia Leedu Vilnius Poola Varssavi Valgevene Minsk Tšehhi Praha Solvakkia Bratislava Ungari Budapest Rumeenia Bukarest Moldova Chisinau
tunnustäht. Need tähed on: R määrus D otsus L direktiiv Lõpus on õigusakti järjekorra nr., mis väljendatakse 4 nriga. (kui nr. pole nelja nriga, tuleb ette panna nullid, nt. 0017) 7. Abiprogramm ISPA, tema rakendusvaldkonnad ja finantseerimiskord. Abiprogramm ISPA on ELI kandidaatriikide keskkonna ja infrastruktuuri arendamiseks ette nähtud rahastamise eriprogramm. 75% vajalikust rahast annab Brüssel, 25% paneb juurde abivajav riik kaasfinantseerijana. Tänaseks on ISPA abiprogramm Eesti jaoks lõppenud, kuna Eesti on juba täisliige. 8. Abiprogramm SAPARD, tema rakendusvaldkonna dja finantseerimiskord. Abiprogramm SAPARD on ELI kandidaatriikidele suunatud maaelu ja põllumajanduse arendamise eriprogramm. Selle kaudu teostavatele projektidele annab Brüssel 50% rahast, 25% annab riik või omavalitsus, 25% abisaaja ise kaasfinantseerijana (ühistu, talunik vms)
Geograafia: Euroopa Riigid ja Nende Pealinnad Eesti: Tallinn Läti: Riia Leedu: Vilnius Hispaania: Madrid Itaalia: Rooma Rumeenia: Bukarest Soome: Helsingi Rootsi: Stockholm Ukraina: Kiiev Malta: Valetta Holland: Amsterdam Portugal: Lissabon Saksamaa: Berliin Belgia: Brüssel Suur Britannia: London Tsehhi: Praha Poola: Varssavi Iirimaa: Dublin Luksemburg: Luxemburgh Slovakkia: Bratislava Sloveenia: Ljubljana Küpros: Nikosia Kreeka: Ateena Austria: Viin Prantsusmaa: Pariis Taani: Kopenhaagen Ungari: Budapest Bulgaaria: Sofia Norra: Oslo Sveits: Bern Island: Reykjavik Valgevene: Minsk Moldova: Chisinau Albaania: Tirana Makedoonia: Skopje Türgi: Ankara Serbia: Belgrad Horvaatia: Zagreb Bosnia ja Hertsegovina: Sarajevo Montenegro: Podgorica Kosovo: Pristina
Euroopa linnad. Island- Reykjavik Monaco- Monaco Norra- Oslo Rumeenia- Bukarest Rootsi- Stockholm San Marino- San Marino Taani- Kopenhaagen Vatikan- Vatikan Soome- Helsingi Luksemburg- Luxemburg Venemaa- Moskva Gruusia- Thbilis Eesti- Tallinn Goosova- Pristina Läti- Riia Aserbaidzaan- Bakuu Leedu- Vilnius Kasahstan- Astana Valgevene- Minsk Poola- Varssavi Saksamaa- Berliin Prantsusmaa- Pariis Iirimaa- Dublin Suurbritannia- London Hispaania- Madrid Portugal- Lissabon Ukraina- Kiiev Tsehhi- Praha Slovakkia- Bratislava Austria- Viin Sveits- Bern Itaalia- Rooma Malta- Valletta Ungari- Budapest Sloveenia- Ljubljana...
Euroopa Komisjon Millega tegeleb? Euroopa Komisjon on üks Euroopa Liidu peamistest institutsioonidest. Ta esindab ja kaitseb ELi kui terviku huve. Komisjon teeb õigusaktide ettepanekuid Euroopa Parlamendile ja nõukogule, haldab eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid. Teostab õigusaktide täitmise järelvalvet (koostöös Euroopa Kohtuga) ning esindab Euroopa Liitu rahvusvaheliselt, näiteks pidades läbirääkimisi Eli ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle. Kellest koosneb? Koosneg 27 volinikust ning presidendist. Kus asub? Brüssel, Belgia ning Luksemburgis. Tal on esindused kõikides ELi liikmesriikides ja delegatsioonid maailma riikide pealinnades. Kes seda juhib? Presidendiks on José Manuel Barrosso, kelle ametiaeg algas 2010. aasta veebruaris. Komisjoni poliitilise juhtimise eest vastutavad oma viieaastase ametiaja jooksul 27 volinikku, s.t üks igast liikmesriigist. Eesti esindamine Siim Kallas asepresident, transport. ...
Euroopa Liidu liikmesriigid Esimesed 15 riiki : 1. Belgia Brüssel asutajaliige 2. Itaalia Rooma asutajaliige 3. Luksemburg Luksemburg asutajaliige 4. Madalmaad (Holland) - Amsterdam asutajaliige 5. Prantsusmaa Pariis asutajaliige 6. Saksamaa Berliin asutajaliige 7. Taani Kopenhaagen 1973 8. Iirimaa Dublin - 1973 9. Ühendkuningriik London - 1973 10. Kreeka Ateena - 1981 11. Hispaania Madrid - 1986 12. Portugal Lissabon - 1986 13. Austria Viin - 1995 14
Geograafia 1. Portugal - Lissabon 24. Luksemburg Luxemburg 2. Hispaania Madrid 25. Belgia Brüssel 3. Andorra Andorra la vella 26. Holland Amsterdam 4. Prantsusmaa Pariis 27. Suurbritannia London 5. Monaco Monaco 28. Iirimaa Dublin 6. Itaalia Rooma 29. Island Reykjavik 7. San Marino 30. Norra Oslo 8. Vatikan 31. Rootsi Stockholm 9. Malta Valletta 32. Soome Helsingi 10. Kreeka Ateena 33. Venemaa Moskva 11
1.Portugal-Lissabon 11.Albaania-Tirana 20.Austria-viin 2.Hispaania-Madrid 12.Makedoonia-Skopje 21.Liechtenstein-Vaduz 3.Andorra-Andorra la 13.Bulgaaria-sofia 22.Sveits-Bern Vella 14.Monteneegro- 23.Saksamaa-Berliin 4.Prantsusmaa-Pariis Podgorica 24.Luksemburg- 5.Monaco-Monaco 15. Luxemburg 6.Itaalia-rooma 16.Serbia-Belgrad 25.Belgia-Brüssel 7.San Mariino 17.Bosnia ja 26.Holland-Amsterdam Hertsogoviina-Sarajevo 8.Vatikan 27.Suurbritania-London 18.Horvaatia-Zagreb 9.Malta-Valletta 28.Iirima-Dublin 19.Sloveenia-Ljubljana 10.Kreeka-Ateena 29.Island-reykjavik 30.Norra-oslo 35.Läti-Riia 40....
4. Prantsusmaa - Pariis 5. Monaco - Monaco 6. Itaalia - Rooma 7. San Marino - San Marino 8. Vatikan 9. Malta - Valletta 10. Kreeka - Ateena 11. Albaania - Tirana 12. Makedoonia - Skopje 13. Bulgaaria - Sofia 14. Montenegro - Podgorica 15. Kosovo - Priština 16. Serbia - Belgrad 17. Bosnia ja Hertsegoviina - Sarajevo 18. Horvaatia - Zagreb 19. Sloveenia - Ljubljana 20. Austria - Viin 21. Liechtenstein 22. Šveits - Bern 23. Saksamaa - Berliin 24. Luksemburg - Luxembourg 25. Belgia - Brüssel 26. Holland - Amsterdam 27. Ühendkuningriik - London 28. Iirimaa - Dublin 29. Island - Reykjavik 30. Norra - Oslo 31. Rootsi - Stockholm 32. Soome - Helsingi 33. Venemaa - Moskva 34. Eesti - Tallinn 35. Läti - Riia 36. Leedu - Vilnius 37. Poola - Varssav 38. Valgevene - Minsk 39. Tšehhi - Praha 40. Slovakkia - Bratislava 41. Ungari - Budapest 42. Rumeenia - Bukarest 43. Moldova - Chișinău 44. Ukraina - Kiiev 45. Taani - Kopenhaagen 46. Küpros - Nicosia
Euroopa 1. Island- Reykjavik 2. Suurbritannia- London 3. Iirimaa- Dublin 4. Portugal- Lissabon 5. Hispaania- Madrid 6. Prantsusmaa- Pariis 7. Belgia- Brüssel 8. Holland- Amsterdam 9. Saksamaa- Berliin 10. Sveits- Bern 11. Itaalia- Rooma 12. Austria- Viin 13. Tsehhi Vabariik- Praha 14. Poola- Varssavi 15. Slovakkia- Bratislava 16. Ungari- Budapest 17. Sloveenia- Ljubljana 18. Horvaatia- Zagreb 19. Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo 20. Serbia- Belgrad 21. Rumeenia- Bukarest 22. Bulgaaria- Sofia 23. Makedoonia - Skopje 24. Albaania- Tirana 25. Montenegro- Podgorica 26. Andorra- Andorra la Vella 27. Kreeka- Ateena 28. Ukraina- Kiiev 29
Albaania Pealinn: Tirana Andorra Vürstiriik Pealinn: Andorra la Vella Austria Pealinn: Viin Belgia Pealinn: Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina Pealinn: Sarajevo Bulgaaria Pealinn: Sofia Eesti Pealinn: Tallinn Hispaania Pealinn: Madrid Holland Pealinn: Amsterdam Horvaatia Pealinn: Zagreb Iirimaa Pealinn: Dublin Island Pealinn: Reykjavik Itaalia Pealinn: Rooma Kasahstan Pealinn: Astana Kosovo Pealinn: Pristina Kreeka Pealinn: Ateena Leedu Pealinn: Vilnius Liechtenstein Pealinn: Vaduz Luksemburg Pealinn: Luxembourg Läti Pealinn: Riia Makedoonia Pealinn: Skopje Malta Pealinn: Valletta
ILM MAAILMAS Amsterdam 4...12 pilvitu New York 4...12 pilves Ateena 16...25 pilvitu Oslo 0...2 pilvitu Brüssel 3...11 pilvitu Pariis 3...13 pilvitu Frankfurt 0...10 pilvitu Riia 2...4 pilves Helsingi 1...3 s...
EUROOPA POLIITILINE KAART 1. Albaania Tirana 2. Andorra Andorra la Vella 3. Austria Viin 4. Belgia Brüssel 5. Bosnia ja Hertsegoviina Sarajevo 6. Bulgaaria Sofia 7. Eesti Tallinn 8. Hispaania Madrid 9. Holland Amsterdam (valitsus Haag´s) 10.Horvaatia Zagreb 11.Iirimaa Dublin 12.Island Reykjavik 13.Itaalia Rooma 14.Kosovo Pristina 15.Kreeka Ateena 16.Leedu Vilnius 17.Liechtenstein Vaduz 18.Luksemburg Luxembourg 19.Läti Riia 20.Makedoonia Skopje 21.Malta Valletta 22.Moldova Chiþinu 23.Monaco Monaco 24.Montenegro (Tsernogooria) Podgorica 25
1.Albaania Tirana 25.Montenegro Radgarica 2.Andorra Andorra la Vella 26.Norra Oslo 3.Austria Viin 27.Poola Varssavi 4.Belgia Brüssel 28.Portugal Lissabon 5.Bulgaaria Sofia 29.Prantsusmaa Pariis 6.BosniaHertsogovina Sarajevo 30.Rootsi Stockholm 7.Eesti Tallinn 31.Rumeenia Bukarest 8.Hispaania Madrid 32.Saksamaa Berliin 9.Holland Amsterdam 33.San Marino San Marino 10.Horvaatia Zagreb 34.Slovakkia Bratislava 11.Iirimaa Dublin| 12.Island Reykjavik 35.Sloveenia Ljubljana 13
1999. Aastal liitusid organisatsiooniga sotsialismimaad – Tšehhi Vabariik, Ungari, Poola. Hiljem, aastal 2004. Liitusid veel Läti ja Leed, sealhulgas Eesti ning veel mitmed riigid. Nagu öeldakse: ,,üks kõigi vastu, kõik ühe vastu’’ – nii kehtib ka NATO leping. Kui rünnatakse ühte neist riiki, võetakse seda kui rünnakut kõigi vastu. Huvitavat: riikide arv, kes kuuluvad NATO alla: 28 NATO juht/peasekretär: Jens Stoltenberg Peakorter: Brüssel, Belgia Ametlikud keeled: Prantsuse, Inglise 09.03.16
UusMeremaa Wellington EUROOPA Austria Viin Albaania Tirana Hispaania Madrid Portugal Lissabon Saksamaa Berliin Prantsusmaa Pariis Suurbritannia London Iirimaa Dublin Poola Varssavi Rumeenia Bukarest Valgevene Minsk Ukraina Kiiev Bulgaaria Sofia Venemaa Moskva Eesti Tallinn Soome Helsingi Rootsi Stockholm Norra Oslo Taani Kopenhaagen Leedu Vilnius Portugal Lissabon Tsehhi Praha Holland Amsterdam Belgia Brüssel Sveits Bern Sloveenia Ljubljana Slovakkia Bratislava Ungari Budapest Horvaatia Makedoonia Skopje Andorra Andorra La Velle Moldova Chiþinu Kreeka Ateena
Euroopa pealinnad. 1. Eesti- Tallinn 2. Läti- Riia 3. Leedu- Vilnius 4. Soome- Helsingi 5. Rootsi- Stockholm 6. Norra- Oslo 7. Island- Reykjavik 8. Iirimaa- Dublin 9. Suurbritannia- London 10. Taani- Kopenhaagen 11. Holland- Amsterdam 12. Belgia- Brüssel 13. Luksemburg- Luxembourg 14. Saksamaa- Berliin 15. Prantsusmaa- Pariis 16. Monaco- Monaco 17. Hispaania- Madrid 18. Portugal- Lissabon 19. Andorra- Andorra la Vella 20. Sveits- Bern 21. Liehtenstein-Vaduz 22. Itaalia- Rooma 23. Vatikan- Vatikan 24. San Marino- San Marino 25. Austria- Viin 26. Sloveenia- Ljubljana 27. Tsehhi- Praha 28. Poola- Varssavi 29. Valgevene- Minsk 30. Ukraina. Kiiev 31. Venemaa- Moskva 32. Moldova- Chisinau
STROMAE Paul van Haver (Stromae) • 12. märtsil 1985 Brüssel, Belgia • Populaarne Belgia räppar • Stromae – lava pseudonüüm • Zantrid : New Beat, electro, hip-hop • Aastal 2000 valib pseudonüümi Opmaestro ja hakkab tegevust maailmas • Uus pseudonüüm – Stromae • 18-aastasena koos räppar JEDI´ga loob gruppi. Esimene laul ja video «Faut que t’arrête le Rap» • Alustab soolokarjääri • Raha ei ole piisavalt, ja ta õpib ülikoolis (National Institute of Cinema and Radio ( INRACI ))
EL riigid ja nende pealinnad liitumise järjekorras Riik Pealinn Liitumise aeg Belgia Brüssel 1. jaanuar 1958 Saksamaa Berliin 1. jaanuar 1958 Prantsusmaa Pariis 1. jaanuar 1958 Itaalia Rooma 1. jaanuar 1958 Luksemburg Luxembourg 1. jaanuar 1958 Holland Amsterdam 1. jaanuar 1958
3 2. Euroopa Koolist üldiselt Euroopa Kool on ametlik haridusasutuste süsteem, mida ühiselt kontrollivad Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide valitsused. Täna õpivad enam kui 21 000 Euroopa Liidu institutsioonide ametnike ja liikmesriikide alaliste esinduste diplomaatide last kokku 14 üldhariduskoolis 7 ELi liikmesriigi linnades, kus on ELi asutusi. Koolid, järjestatud asutamise aasta järgi: 1. Luksemburg I (asutatud 1953), 2. Brüssel I (1958), 3. Mol/Geel, Belgia (1960), 4. Varese, Itaalia (1960), 5. Karlsruhe, Saksamaa (1962), 6. Bergen, Holland (1963), 7. Brüssel II (1974), 8. München, Saksamaa (1977), 9. Culham, Ühendkuningriik (1978), 10. Brüssel III (1999), 11. Alicante, Hispaania (2002), 12. Frankfurt, Saksamaa (2002), 13. Luksemburg II (2004), 14. Brüssel IV, Belgia (2007). Koolide tegevust rahastavad Euroopa Komisjon ja liikmesriigid. Euroopa Kooli
Ümberlõigates Eestit 2016. aasta 1. detsembril müügile tulnud Mihkel Muti romaan „Eesti ümberlõikaja“ vallutas kiiresti raamatupoodide müügiedetabelid ja sai aruteluteemaks inimeste omavahelises suhtluses. Raamat sisaldabki palju mõtlemis- ja rääkimisainet pakkuvat. Mihkel Muti, ühe Eesti riigikirjaniku jaoks ei ole see aga mitte esimene romaan. Mihkel Mutt on kirjutanud palju raamatuid ja nende seas ka romaane, nagu näiteks „Kallid generatsioonid“ (1986), „Rahvusvaheline mees“ (1994), „Progressiivsed hiired“ (2001) ja „Kooparahvas läheb ajalukku“ (2013). Kõik need pealkirjad viitavad satiirile, irooniale ja tänapäeva Eesti ees seisvate küsimustele, probleemidele. Mihkel Mutt on kahtlemata tundliku ühiskondliku ja sotsiaalse närviga kirjanik. Sellele võib olla aluse pannud võõrkeeleõpetajate peres sündimine, filoloogia õppimine kui ka töötamin...
Euroopa riigid: · Island, Reykjavik · Suurbritannia, London · Iirimaa, Dublin · Portugal, Lissabon · Hispaania, Madrid · Prantsusmaa, Pariis · Belgia, Brüssel · Holland, Amsterdam · Saksamaa, Berliin · Sveits, Bern · Itaalia, Rooma · Austria, Viin · Tsehhi, Praha · Poola, Varssavi · Slovakkia, Bratislava · Ungari, Budapest · Sloveenia, Ljubljana · Horvaatia, Zagreb · Bosnia-Hertsogov, Sarajevo · Serbia, Belgrad · Rumeenia, Bukarest · Bulgaaria, Sofia · Makedoonia, Skopie · Albaania, Tirana · Montenegro, Podgorica
Norra Oslo Vietnam Hanoi Lichtenstein Vaduz OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) Alzeeria Alziir Angola Luanda EU (Euroopa Liit ; EL) AÜE Abu Dhabi Austria Viin Iraak Bagdad Belgia Brüssel Iraan Teheran Bulgaaria Sofia Katar Ad Dawhah Eesti Tallinn Kuveit Alkuwayt Hispaania Madrid Liibüa Tripoli Holland Amsterdam Nigeeria Abuja Itaalia Rooma Saudi Araabia Riyadn Iirimaa Dublin Venezuela Caracas Kreeka Ateena Ecuador Quito
Albaania Tirana Vabariik Andorra Andorra la Vella Vürstiriik Armeenia Jerevan Vabariik Aserbaidzaan Bakuu Vabariik Austria Viin (Föderaalne) Vabariik Belgia Brüssel Kuningriik (konstitut. monarhia) Bosnia Hertsegoviina Sarajevo (Liit)Vabariik Bulgaaria Sofia Vabariik Eesti Tallinn Vabariik Gruusia Thbilisi Vabariik Hispaania Madrid Kuningriik (konstitut
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE KOOSTAJA ....NIMI.... EUROOPALIIDU KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: ................ Pärnu 2013 Euroopa Liidu "vanad" liikmesriigid: - 1951.a. Belgia- Brüssel- kasutusel euro Itaalia- Rooma- kasutusel euro Luksemburg- Luxembourg- kasutusel euro Holland- Amsterdam- kasutusel euro Prantsusmaa- Pariis- kasutusel euro Saksa Föderaalne vabariik- Berliin- kasutusel euro - 1973.a. Suurbritannia Ühendatud Kuningriik- London- euro ei ole kasutusel Iirimaa- Dublin- kasutusel euro Taani- Kopenhaagen- euro ei ole kasutusel - 1981.a. Kreeka- Ateena- kasutusel euro - 1986.a. Portugal- Lissabon- kasutusel euro Hispaania- Madriid- kasutusel euro - 1995.a. Austria- Viin- kasutusel euro Soome- Helsingi- kasutusel euro Rootsi-Stockholm- euro ei ole kasutusel Liitus 10 riiki: 1. mail 2004.a liitunud...