Biheivioristlik e. käitumuslik paradigma Käitumuslik paradgma keskendub nähtavale käiumisele. Uuritakse kuidas erinevad keskkonna stiimulid mõjutavad nende käitumist.Sotsioloogia, psühhooogia, kasvatusteaduse ja filosoofia suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmalt saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust. Biheiviorismi erinevad liigid: · Klassikaline: Watsoni versioon. Objektiivne-vaimne elu puudub; seespidist staadiumit pole; mõtted on varjatud kõne. · Metodoloogiline: kolmanda isiku objektiivne uurimine. Sellesse liiki on süvenetud ka kognitiivses ja psühhoanalüütilises paradigmas. · Radikaalne: Skinneri versioon. · Loogiline: rajatud Oxfordi filosoofi Gilbert Rylei poolt tema raamatus "Vaimu konseptsioon" · Teleoloogiline: Skinneri järgne, lähedane mikroökonoomikale · Teoreetiline: aktsepteerib vaadeldavad...
Psühholoogia koolieksam Kordamisküsimused 1.Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühikat ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psyche- hing,vaim; Logis-teadus (hingeteadus). 2.Psüühika on inimese sisemaailm, tema hingeelu, see on aju omadus peegeldada ümbritsevat tegelikkust. Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused kokku moodustavad psüühika. Psüühika jaguneb: ·Teadvus-inimestel ·Alateadvus- ei jõua teadvusesse ·Eelteadvus 3.Psühholoogia harud Teoreetiline haru- üldpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, psühhiaatria, arstiteadus. Rakenduslik haru- tehnopsühholoogia,tööstuspsühholoogia,organisatsioonipsühholoogia, kasutavad psühholoogia teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas. Üldpsühholoogia, perekonnapsühholoogia, parapsühholoogia, tööpsühholoogia, diferentsiaalpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia. Rakenduslik e. Praktiline psühholo...
teadete kokkuvõtlik, kvantitatiivne analüüs, mis põhineb teaduslikul meetodil ning seda ei piira mõõdetavate muutujate tüübid või kontekst, milles teateid luuakse või esitletakse (Neuendorf, 2002, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Shoemaker ja Reese ei toeta täielikult Neuendorfi ranget tõlgendust, mis väidab, et kontentanalüüs on vaid kvantitatiivne uurimus. Nad jagavad kontentanalüüsi kaheks traditsiooniks: biheivioristlik ja humanistlik traditsioon. Biheivioristliku traditsiooni lähenemine kontentanalüüsile huvitub peamiselt sellest, millist mõju uuritav tekst avaldab, humanistlik lähenemine püüab aga tuvastada, mida tekst ütleb seda tootnud kultuuri ja ühiskonna kohta (Shoemaker ja Reese, 1996, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Neuendorf võttis kokku, et kontentanalüüsi rollile on neli peamist lähenemist: kirjeldav,
Biheivioristlik õppimiskäsitlus (Cuthrie, Hull, Skinner, Pavlov, Thorndike, Tolman, Watson) Elusolendid õpivad luues sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel. Biheiviorism huvitub käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimist mõistetakse peamiselt üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmise ja meeldejätmisena. Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel. Õppimine rajatakse ettemääratud teadmiste salvestamisele mälus ja mälust reprodutseerimisele ka seal, kus oleks võimalik valikuvõimalusi pakkuv, lahendusi otsiv käsitlusviis. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi? Õppimine on seda parem, mida enam "õigeid" reaktsioone õppija mäletab ja reprodutseerib. Rõhutatakse õpetaja aktiivsust, ta valib õiged "ärritajad", et saada soovitud käitumist ja "tasustada" seda. Õppija passiivne vastuvõtja ja justkui ei vastuta õppimise eest. Õppimise käigus omandatud üksik...
sekkumismeetodeid. Sekkumine on vajalik ning see on eesmärgipärane tegevus, et leevendada, vähendada lapse probleemi, selle sagedust, intensiivsust või täiesti see probleem täiesti kõrvaldada. Sekkumine oma sisult on lühiajaline protsess, ent oluline on võrgustikutöö selles vallas; eeskätt kolleegide abi ja nõuandmine. Sekkumisstrateegiaid on kokku neli: biheivioristlik, psühhoanalüütiline, kognitivistlik ja ökosüsteemne lähenemine. Biheivioristlik lähenemine tundub olevat kõige efektiivsem, kuna see sekkumismeetod ei nõua väga laiapõhiseid ning professionaalseid teadmisi ning tegutseda tuleb nüüd ja praegu. Probleemiga tuleb tegeleda lähtuvalt stiimulist ja reaktsioonist. Kui laps käitus kohatult, nagu antud probleemisituatsioonis, peab täiskasvanu reageerima koheselt ning samas ümbruses. Kohe tuleks peas analüüsida käitumist antud situatsioonis ning tuletada meelde
· Optimistlik vaade isiksuse olemusele · Unikaalsus ja individuaalsus · Kogemuse struktuur · Subjektiivsus ja käitumine Probleemid · Alateadvuse osa ignoreerimine · Minevikusündmuste osa ignoreerimine · Lihtsustatud vaade isiksusele · Idiograafiline lähenemine · Tautoloogilised seletused · Isiksuse arengu ebarahuldav kirjeldus · Filosoofiline ja romantiline isiksuse kirjeldus Kognitiiv-käitumuslik paradigma Biheivioristlik lähenemine. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) John B. Watson (1878-1958) Skinner, B.F. Science and human behavior. 1953. NY: Macmillan. I Biheiviorism (behaviorism) õppimine (learning ) S R II Klassikaline tingimine (classical conditioning) Radikaalne biheivioristlik lähenemine J. Watson, I. Pavlov
· Optimistlik vaade isiksuse olemusele · Unikaalsus ja individuaalsus · Kogemuse struktuur · Subjektiivsus ja käitumine Probleemid · Alateadvuse osa ignoreerimine · Minevikusündmuste osa ignoreerimine · Lihtsustatud vaade isiksusele · Idiograafiline lähenemine · Tautoloogilised seletused · Isiksuse arengu ebarahuldav kirjeldus · Filosoofiline ja romantiline isiksuse kirjeldus Kognitiiv-käitumuslik paradigma Biheivioristlik lähenemine. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) John B. Watson (1878-1958) Skinner, B.F. Science and human behavior. 1953. NY: Macmillan. I Biheiviorism (behaviorism) õppimine (learning ) S R II Klassikaline tingimine (classical conditioning) Radikaalne biheivioristlik lähenemine J. Watson, I. Pavlov
ÕPITEOORIATE VÕRDLUS ja LÜHIKOKKUVÕTE BIHEIVIORISTLIK SUUND Plussid Probleemid tegevus on kontrollitav ja juhitav valmisteadmised objektiivne hindamine pinnapealsus (õpetamises, hindamises) kiire faktiomandamine autoritaarsus, ühesuunalisus mõõdetavus faktid ei seostu kogemusega käsitleb mehhaanilist õppimist ei hinnata protsessi õpetajal lihtne õpeprotsessi juhtida õppija passiivsus, õppija vastutus madal süsteemsus isiksust ei arvestata teaduslik teadmine ei nõuta õpetajalt innovaatilisust väline motivatsioon õppija ei loo seoseid mälu treenimine KOGNITIIVNE SUUND Plussid Probleemid teadlikkus tõlgendamine valmismudeleid ei ole loovus hinnangu subjektiivsus individuaalsuse arvestami...
esindajad Biheivioristlik suund ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS oma õpivajaduse
Teabekanali valik: eksperdile viitamine, tuntud inimesele viitamine kui tuttavale jne Kellegi “sildistamine”, mis hakkab mõjutama selle isiku tajumist ka tulevikus Vastuseisu ületamine, nt. te ei pea meie toodet ostma “Jalg ukse vahele” – inimene pannakse enne nõustuma väiksemate ettepanekutega (enne põhiettepanekut, nt “me tutvustame meie tooteid”, millele järgneb tutvustus meeldivalt sisustatud ruumis jne) Biheivioristlik käitumise vormimine Käitumise sagedus kasvab - positiivne kinnitamine – olukord, milles käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed - negatiivne kinnitamine – olukord, milles käitumise sagedus tõuseb, sest sellele järgneb oodatava ebameeldivuse ärajäämine Käitumise sagedus väheneb - karistus – olukord, kus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameeldiv sündmus - frustreeriv tasumatus – käitumise sagedus
1.) Dualism- Millegi jagamine kaheks. (nt: inimese jagamine kaheks- keha ja vaim) Dualismi eriti tuntud vorm on Descartes'i dualism. Descartes oli esimene, kes samastas vaimu selgelt teadvuse ja eneseteadvusega ning eristas seda kehast. Tema sõnastaski esimesena keha ja vaimu probleemi praegu tuntud kujul. 2.) Okasonalism- on õpetus, mida pooldas prantsuse filosoof Nicolas Malebranche (16381715). Ta arvas, et kehaliste ja vaimsete sündmuste vahel ei ole otseseid põhjuslikke seoseid. Kehalised ja vaimsed sündmused on omavahel kooskõlas selle pärast, et Jumal neid kogu aeg kooskõlastab. Okasionalism oli kristliku fatalismi filosoofiline alus. 3.) Epifenomenalism- teooria, mida pooldas T.H.Huxley, kes väitis, et mentaalsed protsessid on vaid kehaliste protsesside epifenomenid. 4.) Biheiviorism- kujunes välja psühholoogias, seisneb veendumuses, et psühholoogia uurimisaineks peab olema inimeste(loomade) käitumine, mitte aga teadvus, hing...
Kognitiivne õppimine On olemas kaks õppimisteooria liiki: *biheivioristlik ja *kognitiivne. Lähemalt tuleb juttu kognitiivsest õpiteooriast. Kognitiivse õppimisteooriaga on seotud sellised isikud- Tolman, Rescola, Kamin, Seligman(1950.ndatest). Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine. Lühidalt võib öelda, et kognitiivne õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. Kognitiivse õppimise tunnused: *uue käitumise omandamiseks piisab ka selle ühekordsest nägemisest, *nähtu jäljendamine ei pea toimuma kohe, vaid siis kui on sobi...
(Krull 2000) Õppimise põhiajendid · Hedonistlik motiiv - kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi · Tunnetuslik motiiv - sisemine aktiivsus, mis väljendub huvi tundmises ümbritseva maailma vastu · Sotsiaalse lävimise motiiv - avaldub põhiliselt sotsiaalse suhtlemistarbena (Krull 2000) Õppimisteooriate liigid · Biheivioristlik õppimisteooria: - kohandumine välismaailmaga, st iseendale hea soovimine ja halva vältimine · Sotsiaalkognitiivne õppimisteooria: - käitumise muutus toimub vaatluse teel - omandatakse sageli ühekordse nägemisega · Kognitiivne õppimisteooria: - sisemise huvi äratamine ja sellest lähtuva aktiivsuse üles näitamine · Sotsiaal-konstruktivistlik õppimisteooria: - õpilase sisemine aktiivsus - mõtete vahetamine teiste inimestega
suurimaid eeldusi on maailma reaalsus, maailma struktureeritus ja see struktuur tuleb kujundada ka õppijais. Konstruktivism seevastu väidab, et teadmistel ja reaalsusel ei ole objektiivset või absoluutset väärtust või me vähemalt ei tea seda reaalsust. Teadatahtja interpreteerib ja konstrueerib reaalsuse, tuginedes oma kogemustele ning ümbritseva mõjust temale. 2. Konstruktivistlik õppimisteooria · B. F. Skinneri poolt populariseeritud biheivioristlik õppimisteooria juhib haridust siiani. Enam kui veerand sajandit on koolid ja õpetajad loonud biheivioristlikke eesmärke. Õppekava on tugevasti järginud uskumusi, et parim tee õppimiseks on jagu saada väikestest teadmiste kogustest ja seejärel ühendamine need tervikuks suuremate mõistete kaudu. · Alates 1980. aastate lõpust on uurijad rajanud arusaama õppimisest, mis lähtub kognitiivsest ja arengupsühholoogiast
Emotsioone saab kirjeldada kolme mõõdu järgi intensiivsus, polaarsus, kestus. Liigid: meeleolu, ärevus, stress, frustratsioon, afekt, kirg. Emotsiooni roll on tulenevalt situatsioonist tekitada positiivseid (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivseid tundeid (ärevus, hirm, kurb, süütunne, viha, häbi). Emotsioonide funktsioonid on vaimsed ning on seotud tunnete ja mõtlemisprotsesside afektiivsete komponentidega. 9. Õppimise erinevaid käsitlusi (nt biheivioristlik, kognitiivne). 10. Isiksuse erinevad käsitlused (psühhodünaamilised teooriad, tunnusjoonte teooriad, kognitiiv-käitumuslikud teooriad, humanistlikud- fenomenoloogilised teooriad) . Erinevad intelligentsusteooriad. 11. Areng. L. Kohlberg kõlbelise mõtlemise areng, E.Erikson psühhosotsiaalne areng, J. Piaget kognitiivne areng. 12. Agressiivsus, isiksuse patoloogia (mis on norm?), hoiakud (komponendid,
Paradigmasid: o Bioloogiline paradigma käitumise bioloogiline determineeritus o Kognitiivne paradigma vaimsete protsesside uurimine (vaimsete protsesside ülesehitus) o Humanistlik paradigma inimese võime ennast teostada. Teadvus on isiksuse ainusuunav jõud. Motivatsioon ennast teostada. (self-actualization). Inimene ise valib, midaa teeb o Psühhodünaamiline paradigma teadvustamata motiivid (sexi- , surmatung) ja konfliktid (nt Oidipuse konflikt). Freudi rajatud o Biheivioristlik paradigma Õppimine UURIMISMEETODID Meetodeid on mitmeid: 1. Kirjeldavad: a. Vaatlus (naturalistlik) peab olema eesmärk, mida vaadeldakse i. aktiivne vaatlus võtad ise osa ii. passiivne vaatlus ise osa ei võta asjast b. Küsitlus - c. Juhtumianalüü (case study) 2. Korrelatiivsed a. Pikaajalised uuringud (longitudinal study) mingi perioodi lõikel. Vaevanõudvad,
Võrdle Interospektiivne ja biheivioristlikku näiteid pooldajate kohta tuntud olemas on vaid see, mis on mittemateriaalne. psühholoogiat. filosoofide seas: Idealismiks nim. tavaliselt iiri filosoofi George Dualism- Prantsuse filosoof Rene' Descartes Berekley' Interospektiivne Biheivioristlik oli seisukohal, et keha ja vaim mõjutavad Arusaam, et olemas olla tähendab `tajuda või olla - Uurib - Uurivad teineteist vastastikku: teatud kehalised tajutav' . inimese inimese protsessid tekitavad mentaalseid Dualistlik interaktsionism- prantsuse filosoofi teadvust, käitumist,
ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. TÄISKASVANUHARIDUSE EESMÄRGID JA PÕHIPRINTSIIBID Täiskasvanuhariduse põhieesmärgid on anda võimalust täiskasvanuõppijale õppida, aidata ning suunata teda õppimisprotsessis. Lisaks sellele täiskasvanuhariduse eesmärk on teha õppimist mitte pealetükkivaks, ärata huvi edasiarenemiseks. Täiskasvanuhariduse puhul arvestatakse õppijate kogemusega, arvamusega ning antakse võimalust juhtida ennast õppimisprotsessis ise. Õpetaja ainult aitab ja suunab õppijat. 2. ANDRAGOOGIKA KUJUNEMINE ISESEISVAKS TEADUSHARUKS. KNOWLESI JA LINDEMANI PANUS ANDRAGOOGIKA ARENGULE Juba Aristotelese, Platoni ja Sokratese töödes leidub mõtteid selle kohta, et inimene peab õppima kogu elu ning erinevates elu faasides erinevates faasides omandatakse teadmisi erinevalt. See tõi 19. sajandi väljapaistvad mõtlejad andragoogika kui iseseisva teadusharu juurde. Tegelikult mõistis vajadust sellise...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolled Õpetajakoolituse osakond Katrin Hildunen AP II B kõ Kognitiivne areng Kodutöö areguõpetusest Juhendaja: Merle Rohtla Rakvere 2008 KOGNI- TIIVNE ARENG Intensiivs ed Arengu arengu- ...
Hispaania kodusõjas. Kirjanikest mõjutasid teda S.Anderson, G.Stein, E.Pound, S.Fitzgerald. Teoste ainestikku ammutas Pariisi, Aafrika ja Hispaania reisidelt. Nobeli preemia sai "Vanamees ja meri" eest Ta elu lõppes Kuubas hingelise kriisi tõttu vabasurma minnes. Teoste autobiograafilisus väljendub selles, et "Hüvasti relvad" ja "Päike tõuseb" raamatute peategelasi saab samastada ka H endaga. Biheivioristlik meetod - fikseerida võimalikult objektiivselt, erapooletult tegelasta käitumist ja kõnet, väliselt nähtavat - kuuldavat täpselt jäädvustades edasi anda hingeelu. Jäämäeteooria - nähtavat-kuuldavat on vaid väike osa sügavamast, peidetud tegelikkusest Jäämäe teooria seotud tekstistiiliga - ei püüa päevavalgele tuua nähtuste juuri, algeid, põhjuseid ja neid "ära seletada", vaid piirtub nendele vihjamisega
David Funder, isiksuse uurimise liider, eristab nelja klassikalist paradigmat. 1. Psühhoanalüütiline paradigma, mis sündinuna tugitoolispekulatsioonidest üritab jätkuvalt jõuda kindlamale empiirilisele pinnale. 2. Isiksusjoonte paradigma elas üle võrdlemisi pika kriisiperioodi, milles pandi tervikuna kahtluse alla püsivate ja ajas stabiilsete isiksuseomaduste olemasolu. 3. Käitumuslik ehk biheivioristlik paradigma üritas psühholoogiast välja ajada kõik, mis on subjektiivne ega ole vahetult jälgitav, kaasa arvatud isiksus. 4. Humanistlikul paradigmal on suurejooneline ajalooline taust, milles on tuntav nii eksistentsialismi kui zen-budaismi mõju. Funderi arvates on nende nelja klassikalise paradigma kõrvale või osaliselt ka asemele kerkinud kolm uut paradigmat. 5. Sotsiaal-kognitiivsel paradigmal ei ole selgelt määratletud tuuma. See on üsna kirju uurimuste
Sõltuvuskäitumine Sõltuvuskäitumine - käitumine, mida iseloomustab mingi tegevuse, aine, eesmärgi või suhete muutumine inimese elu peaeesmärgiks nii, et inimene taandub teistest tegevustest ja/või hakkab see füüsiliselt, mentaalselt või sotsiaalselt kahjustama inimest või teisi tema ümber. Sõltuvus hakkab sellest hetkest, kui see segab igapäevast elutegevust. Behavioral addiction (APA): A repeated behavioral leading to significant harm or distress. The behavioral is not reduced by the person and persists over a significant amount of time. ● Tekkimine - vastav käitumine muutub peamiseks ja kõige olulisemaks tegevuseks igapäevaelus ning domineerib mõtlemises, tunnetes ja käitumises. ● Meeleolu muutused - käitumise emotsionaalne mõjutamine, mis on inimese üle võimu võtnud. See on seotud suureneva kiirustamisega või tuimestamise või rahustava “põgenemisega”, mida ne...
Kordamisküsimused 1.Millistest osadest koosneb närvirakk jam is on nende osade ülesanded? Ole valmis leidma pildilt. Närvirakk e. neuron jaguneb: sensoorne, motoorne, interneuron, koosneb: · dendriidid, mis hargnevad välja rakukehast · rakukeha (tuum ja mud organellid) · aksonid e. närvilõpmed (aksoni küngastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) Närviimpulss tekib aksonikungastikul ja kulgeb mööda aksonit presunaptilisse aksonilõpmesse Info ulekanne uhelt närvirakult teisele toimub virgatsainete keeles läbi sunapsi 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid aksoneid. Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks. 3. Millised on põhilised virgatsained (neurotransmitterid) ja mis on nende funktsioonid? Ain...
Kasvatuse võim ja võimetus Tiiu Kuurme Raamatu lugemisel tehtud ülestähendused ja mõtted KASVATUSEST JA KASVATUSTEADUSEST Kui saaks kasvatuse tagasi Kasvatamatu ei pea dialooge. Kardeti biheivioristlikku õppestiili, aga nö vabadus hariduses selles tõi kaasa moraalituse. Kuurme arvates on oluline keskenduda hariduses olukordadele. ,,Sadade inimühikutena korraga vooruloenguid kuulates õpetajaks ei kujuneta." ,,Tulevikuõpetajatest peaksid saama olukordade loomise meistrid, kus õppijad midagi teha saavad, milleski veenduda võivad." Kasvatamine on kallis tegevus, millest tuhat korda kallim veel on kasvatamatus. Uskumuste pedagoogika Pedagoogika see, kuidas suhtlen, kuidas nende käitumist mõjustan ja neid arengus aitan, ei ole teadus. Väidetakse, et on probleemlapsed ja õpiraskused, aga tegelikult on selle taga täiskasvanute l...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüs...
Kasvatuse võim ja võimetus Tiiu Kuurme Kokkuvõte Autor on koondanud valitud esseed kasvatusest ühiste kaante vahele. Artiklid on kirjutatud mitmete aastate jooksul, kus autor püüab lahti seletada ilminguid millega ta on kohtunud kasvatuse maailmas ringi rännates ja ajaliselt sattus see kiirete muutumiste Eestisse, kus leidus palju imestusväärset. Juttu tuleb valdkondadest, mis kuuluvad traditsioonilisse üldkasvatusteadusesse: juurdlemine kasvatusteaduse ja seda uuriva teaduse olemuse üle, lapsepõlv sotsiaalkultuurilises vaateviisis, hariduse tähendus, kogemuse ja õppimise suhted, kool kui kasvatustegelikkus, alternatiivpedagoogika. Kasvatusest ja kasvatusteadusest Autor pooldab järgmist kasvatuse määratlust: kasvatus on suhe ja suhete loomine. Suhe lapsega, kellele oll...
intelligentsus, aistingud ja õppimine. Kuni 19. sajandini oli psühholoogia üks filosoofia alavaldkondi, kuid 19. sajandi teisel poolel sai ta iseseisvaks teadusharuks. Willhelm Wundt rajas 1879 aastal Leipzigi esimese eksperiment labori. On olemas sadu erinevaid psühhoteraapiaid ja koolkondi. Psühholoogias on palju erinevaid valdkondi, mida iseloomustavad erinevad olemused. Saab eristada viit teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, biheivioristlik ehk käitumuslik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline ehk psühhobioloogiline lähenemine. Humanistlik psühholoogia Humanistlik psühholoogia tekkis pärast sõda aastal 1945. Paljudes maades on toimunud suuri muutusi seoses selle koolkonna kasutusele võtuga. Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast
Sotsiaalne mõju Mõjustamine: - protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine. Inimene -> kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud psühholoogilised vajadused (nt. teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim),...
reprodutseerimisele ka seal, kus oleks võimalik erinevaid valikuvõimalusi pakkuv, lahendusi otsiv käsitlusviis. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi? Õppimine on seda parem, mida enam "õigeid" reaktsioone õppija mäletab ja vajadusel reprodutseerib. Biheivioristlikus käsitluses rõhutatakse õpetaja aktiivsust, tema tegevus on oluline, sest ta valib õiged "ärritajad", et saada soovitud käitumist ja "tasustada" seda. Seega asetab biheivioristlik õpikäsitlus õppija üsna passiivsesse rolli ja jätab valikutegemised, edasiliikumiskiiruse määramise ja hindamise õpetamistegelikkuses õpetaja kanda. Õppija on sellises käsitluses passiivne vastuvõtja ja justkui ei vastuta õppimise eest. Õppimise käigus omandatud üksikud teadmised ja oskused ei loo üldisemaid mõtlemis- ja teadmiste käsitlemisoskusi. Õppijat ei nähta uusi tegevusi ja lahendusi pakkuva mõtleva olendina, vaid toiminguid ellu viiva mehhanismina.
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada ...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava Sandra Kesvatera, Marit Sepma SOODSA ÕPIKESKKONNA ETTEVALMISTAMINE TÖÖKS KLASSIGA. ÕPETAJA KUI KLASSI JUHT JA SUUNAJA Referaat Juhendaja Merle Taimalu Tartu 2013 Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Sissejuhatus Kuidas olla edukas klassi juhtimisel ja toime tulla erinevate harjumuste -ja võimetega õpilastega, tagamaks laste toimetuleku õppetöös ja suhetes eakaaslaste ning täiskasvanutega? Klassi juhtimine ja distsipliin ei ole kattuvad mõisted (Johns, MaCNaugh...
49). · Kiitmist ja tunnustamist tuleb kasutada kui laps on saavutanud soovitut tulemust. Väike ja otsene autasu on effektiivsem kui viivitatud või suur autasu (Cooper, Ideus 1996: 52). Biheivioristlikud uurimused rõhutavad, et väga oluline on vastuvõetamatu käitumisega õpilasi sagedasti tasustada ja kiita. Üksikute laste või terve grupi lubamatut käitumist aitab edukalt ohjeldada biheivioristlik käitumise modifitseerimise metoodika, mis nõuab õpetajalt oskust jälgida muutusi lapse käitumises (Krull 2000: 517, 539). · Negatiivsed tagajärjed, nagu mõõdukas karistus, mõnikord võib olla effektiivne. Neid tuleb kasutada ökonoomselt ning karistus peab olema väga täpselt määratud (Cooper, Ideus 1996: 52). · Valikuliselt tuleb ignoreerida sobimatut käitumist. · Antud laps vajab liikumisvõimalusi, mis peaksid mõistagi olema alati sihipärased
TTK0030 Majandusgeograafia Kordamisküsimused 2015.a. Sissejuhatus 1. Geograafia kontseptsioonid. 2. Geograafia areng (geograafidele esitatud ülesanded läbi ajaloo). 3. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid? 1960- 80ndate alguseni biheivioristlik lähenemine: inimene ei ole alati ratsionaalne (bounded rationality), kognitiivse info ja inimeste valikute mõju paigutuslikele otsustele. Erinevate osalejate majandusotsuste uurimine erinevates olukordades. Keskendutakse inimeste käitumise uurimisele. Inimeste käitumist püütakse ennustada sotsiaalpsühholoogilises kontekstis, et teha kindlaks kognitiivseid protsesse, mis toimuvad nt elukoha valikul, tarbimisel või kohtade (ka linnade) imago üle arutlemisel.
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut AUTOAGRESSIIVNE KÄITUMINE NOORUKIEAS referaat Juhendaja: Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .....................................................................................................................3 Autoagressiivsest käitumisest....................................................................................................4 Enesevigastuste tagamaad........................................................................................................4 Psühhosotsiaalsed tegurid............................................................................................................
kujutada matemaatilisse funktsiooni rüütatud seaduspärasusena. Herman von Helmholz püüdis aga teostes, mis ilmusid 18556-1866, füüsikaseadusi kasutades seletada nägemis-ja kuulmismehhanisme. Eksperimentaalne, loodusteaduste eeskujule toetuv psühholoogia laienes nii sisuliselt kui ulatuselt väga kiiresti, mis tähendas teadusliku analüüsi ülekandumist introspektiivsele psühholoogiale, mida filosoofia haruna oli pikka aega harrastatud. 1960 aastateni psühholoogias valitsenud biheivioristlik suund püüdles loodusteadusliku objektiivsuse poole, mille järgi peab psühholoogia piirduma väliselt täheldatava käitumise, erititi käitumise mõõdetavate vastuste uurimisega, mida inimeses tekitavad eri ärritajad. 7 Biheivioristid eitavad aga selliste mõistete teaduslikkust, kus ei saa teha sõltumatuid uuringuid teadvus.
KONTROLLTÖÖ Psühholingvistika aines. ¤ Psühholingvistika (edaspidi PSL) aines. PSL kujunemise eeldused: sotsiaalne tellimus(keeleõpe,arvutid,kõnevõime korrigeerimine/taastamine kõnekaotuse korral. Vajaduspõhisus tekkis ka seetõttu et II MS oli kaasa toonud traumasid,kus inimesel oli tekkinud afaasia(kõnevõime kadu/piiratud kõnevõime). PSL on piirteadus, mis kasutab mitmete teaduste teadmisi. ¤ Biheivioristlik PSL (Osgood, Skinner) põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormile vastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrab nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi; peamised keeleüksused on sõnad. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus,modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Keskendusid käitumisele, vaatasid kõnet kui käitumist
meditsiinist kui ka psühholoogiast. Psühhoteraapia jaotatakse neljaks suureks rühmaks: psühhoanalüütilised või psühhodünaamilised, käitumuslikud ja humnastlikud/eksistensialstikud suunad. (Psühhoteraapia, 2010) Kognitiiv-käitumuslikud teraapiad – teraapiad, mis keskenduvad käitumis- või mõtlemismustrite kindlakstegemisele ja muutmisele. kognitiiv-käitumuslik teraapia ehk KKT biheivioristlik teraapia ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia dialektiline käitumisteraapia Psühhodünaamilised teraapiad – teraapiad, mis põhinevad psühhoanalüütilistel teooriatel. Teraapia eesmärk on sageli alateadlike konfliktide teadvustamine. Eestis on esindatud: Psühhoanalüütiline teraapia Analüütiline psühhoteraapia (jungiaanlik) 9
Osad lapsed on sunnitud kodust lahkuma (nii nimetatud majanduslikud põgenikud). Agressiivsus Teisele inimesele või esemele tahtlik kahju või viga tegemine. 11 Sekkumisstrateegiad 24.oktoober 2011 1. Biheivioristlik Teoreetiline alus 2. Kognitivistlik Meetodid 3. Psühhoanalüütiline Sekkumisstrateegiad 4. Ökosüsteemne Kokkuvõte Biheivioristlik lähenemine: ,,Parim aeg probleemidega tegelemiseks on nüüd ja otsekohe ning selles ümbruses, kus need ilmnevad ehk siin ja praegu". Biheivioristile omane ütlus. Kui probleem ilmneb, siis koheselt sellega tegelema hakata.
Majandusgeograafias domineeris: Paiknemise teooria (location theory) ja neoklassikaline lähenemine ruumiliste mustrite (geomeetriline) model-leerimine, ja seletamine. 2. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. · Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid? 1960- 80ndate alguseni biheivioristlik lähenemine: inimene ei ole alati ratsionaalne (bounded rationality), kognitiivse info ja inimeste valikute mõju paigutuslikele otsustele. Erinevate osalejate majandusotsuste uurimine erinevates olukordades. · Keskendutakse inimeste käitumise uurimisele. · Inimeste käitumist püütakse ennustada sotsiaalpsühholoogilises kontekstis, et teha kindlaks kognitiivseid protsesse, mis toimuvad nt elukoha valikul, tarbimisel või kohtade (ka linnade) imago üle arutlemisel.
Majandusgeograafias domineeris paiknemise teooria ja neoklassikaline lähenemine ruumiliste mustrite modelleerimine ja seletamine. 2. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid? 1960- 80ndate alguseni biheivioristlik lähenemine: inimene ei ole alati ratsionaalne (bounded rationality), kognitiivse info ja inimeste valikute mõju paigutuslikele otsustele. Erinevate osalejate majandusotsuste uurimine erinevates olukordades. Keskendutakse inimeste käitumise uurimisele. Inimeste käitumist püütakse ennustada sotsiaalpsühholoogilises kontekstis, et teha kindlaks kognitiivseid
posteriorist nn puhtaks teadmiseks ja eelnevalt arvutite / robotite programeerimist vastupidi. Perekonna, E- I -L , teadmiste suhe tarkvara ja riistvara kasutamiseks, mis toob on looduslik fakt, millel puudub a priori või a välja nn tehnoloogilise vaimu dualismi. posteriori teadmine, kinnitades seega Piisavalt kõrge tarkvara arengu tulemusena eelöeldud seoseid. kaob aga eelnimetatud tugev biheivioristlik 13 Kolmanda ehk K isiku vaimu omamise dualismi vajadus. See tähendab, et robotid on analoogia on ligilähedane I isku vaimu saavutanud inimesele sarnase (või võrdse) olemasoluga, sest K on võrdne E ja I intellikentsuse, lubades paljunemist ehk toota paljunemise komplitseeritud a priori 12 Kasutusel vastava termini iseloomustamiseks,
· lapse kõne areng- kuidas omandatakse teine keel · kuidas kõne funktsioneerib ühe viisina suhtlemisviisina. - keel kui märgisüsteem, milliseid kõneakte esineb ja kuidas neid kujundada. · Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat- mida eesti teadlased teevad eesti keele osas kõneuuringus. PSL arenguetapid 1 · 3 põhilist etappi, lisandunud kognitiivmingiakt.. · 1. etapp- biheivioristlik psühholingvistika- põhineb psühholoogilisel ja keeleteaduslikul teoorial. Selles etapis tugev psühholoogia osa · iseloomulik- käitumisele põhinemine- ütlesid, et käitumine on väliselt vaadeldav ja suunatav, vaatasid kõnet kui verbaalset käitumist- kõne kui reaktsioon stiimulile. Probleemiks- ei selgitatud, kuidas tekib spontaanne, omaalgatuslik kõne. · Keskendus teadete kodeerimisele ja dekodeerimisele suhtlemise käigus- põhines sideteoorial.
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulis...
väljund kahetine: 1. Eesmärk – tagada inimese võimalikult parim toimetulek; 2. Eeltingimus - õpilase arengutasemest tulenevad suutlikkused on tulemusliku õppetöö korraldamise eeltingimuseks. Kui õpilase arengulisi eripärasid õppeprotsessi läbiviimisel ei arvestata, siis pidurdatakse sellega tema õppimist (Ots, 2005). Arenguteooriad ja õpikäsitlused Õppimise teooriad (Biheiviorism, sotsiaalne õppimine – Biheivioristlik õppimise käsitlus Bioloogilised teooriad (Küpsemise koolkond) – Humanistlik õppimise kästlus, Kognitiivne õppimise kästlus Kognitiivsed teooriad (Plaget intellektuaalse arengu staadiumid) – Kognitiivne õppimise käsitlus, sotsiaal-konstruktivistlik õppimise käsitlus Kultuurilis-ajalooline arenguteooria- Sotsiaal-konstruktivistlik õppimise käsitlus Arenguteooriad Teooria: • Loogiliselt terviklik – sisemiselt kooskõlas, väited ei ole üksteisega vastuolus •
Psühholoogilisest poolest mõistetakse õppimist kui protsessi kus tänu praktilisele kogemusele muutub õppija käitumine ja tegevusvõime suhteliselt püsivalt. (praktika tagajärjel tekkinud muutus käitumises). Põhilisteks õppimisteooriate liikideks on biheiviorislikud, neobiheivioristlikud, kognitiivsed ja konstruktivistlikud, sotsiaal-konstruktivistlikud. Biheivioristlik nagu ka nimi vihjab keskendub vaadeldava käitumisele, see vastu neobiheivioristlikud ehk sotsiaalkognitiivsed õppimisteooriad näevad õppimise allikana inimese huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. Kognitiivse õppimisteooria alusel nähakse õppimise allikana inimese sisemist aktiivsust ehk kas inimene väljendab huvi teda ümbritseva maailma vastu. Põhilised õppimise ajendid: 1. Sotsiaalne suhtlemine 2. Tunnetuslik 3
üldisemat laadi ettekujutused (mallid) sellest, kuidas teda ümbritsev maailm on korraldatud, ning teadvus rakendab neid konkreetse, meelte abil hangitava teabe korrasta- misel; et tunnetus võib seega töötada ka ülevalt allapoole (top- down processes). Paralleelselt saksa idealistliku psühholoogiaga arenes anglo- ameerika keelepiirides, eeskätt Ameerika Ühendriikides 20. sajandil välja uurimissuund, mida hakati nimetama biheiviorismiks (behavior ``käitumine''). Biheivioristlik psühho- loogia lähtub veendumusest, et inimese psüühiline tegevus avaldub tema käitumise kaudu ning et seepärast tuleb inimese psüühika mõistmiseks uurida ta käitumist, kasutades selleks algselt loodusteadustest pärinevaid meetodeid hüpoteeside püstitamist, katsete tegemist nende kontrollimiseks ning katsetulemuste analüüsimist statistiliste meetodite abil. Dodekafoonia kompositsioonitehnikaga, mida tuntakse dodekafoonia ehk kaksteisttoontehnika nime all
objektide kaudu väljendatult on see sümbolite, objektide või mõistete mõtteliste kombinatsioonide ja kujutluste kasutamine. Mõtlemise resultaadiks võib olla õppimine, st muutus meie senises tegevusvõimes. Kuid on ka võimalik, et vaimse aktiivsuse tulemusena erilist edasiminekut oodatavad tegevusvõimes ei kaasne. 6. Millised on kolm põhilist õppimisteooriate liiki? 1) Biheivioristlikud. Biheivioristlik lähtealus käitumise ja õppimise uurimiseks 2) Kognitiivsed ja konstruktivistlikud. Kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena 3) Sotsiaalkonstruktivistlikud. Sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena 7. Millise õppimisteooria alla liigitub signaali õppimine? Biheivioristlik õppimisteooria Klassikaline tingimine Signaali õppimine (Pavlovi katsete olemus) 8
ADLER - Peamine inimese vajadus püüelda üleolekule, täiuslikkusele ja täiustumisele. Kui täius jääb saavutamata: alaväärsuskompleks- kui alaväärsustunne, siis kompenseerib sooviga ennast maksma panna, üle olla. 5 2. Klassifitseeriv e isiksusejoonte lähenemine (trait approach). Isiksus on ajas püsivate, stabiilsete omaduste kogum ja see moodustab kindla struktuuri; viie-faktoriline mudel ehk Suur Viisik 3. Käitumuslik e biheivioristlik - Isiksus on omandatud reaktsioonide kogum; kujundab välja keskkond. 4. Humanistlik C.Rogers, A.Maslow; Isiksuse tuuma moodustavad teadlik, isemotiveeriv võime muutuda ja täiustuda; Isiksus on kaasasündinud; eesmärk isiksusel on eneseaktualisatsioon Eneseaktualiseerimine Täiuslikult aktualiseeriva isiksuse juhttunnused: 1) hea reaalsustaju 2) võime end, kaasinimesi ja keskkond aktsepteerida sellisena nagu see on 3) loomulikus
Comte, Michels, Pareto, Weber; 1871 Ecole Libre des Sciences Politiques Pariisis) n Ameerika poliitikateadus (Lippmann, Laski; Chicago koolkond; 1880 School of Social Sciences Colombia ülikoolis New Yorgis) n Pärast Teist maailmasõda plahvatuslik areng n Struktuurfunktsionalism (Parsons, Merton) ja varane süsteemiteooria (Lasswell) 1920-65 n Biheivioristlik pööre 1945-70 (Easton, Downs, Almond ja Verba jt) n Hiljem keskendumine reaalsele rakendatavusele n Süvenemine sisusse, diskursusanalüüs, kriitiline teooria ja sotsiaalkonstruktsionism (Wallerstein, Foucault, Habermas) n Matematiseeritud mudelid, mõistusliku valiku ja mänguteooria (Downs, Olson, Niskanen) n Poliitikafilosoofia uus tõus (Skinner, Rawls) n Valitsemise uuringud (Dye, Offe, Sorensen)
aktsioonuuringute teostajad omaks, et nende uurimus avaldab teatud mõju, ja töötavad selles raamistuses, uurides nii mõjude olemust kui ka muid parasjagu kulgevaid sotsiaalseid protsesse. Uuritav pole lihtsalt objekt, teda mõjutab ka sotsiaalne keskkond, kust ta tuleb. 10) Milles seisnevad sotsiaalsete uuringute uued paradigmad? Sotsiaalsete uuringute uued paradigmad ei ole nii piiratud kui varasemad rangelt biheivioristlik metodoloogia (õpetus teadusliku uurimuse meetodeist) ja rõhutab iseloomulike joontena aruannete analüüsi ning osalusuuringuid. See võtab ka väga erineva seisukoha oma uurimisobjekti suhtes: KÄSITLETAKSE NII: ,,Osaleja" psühholoogilistest uurimustest osa võtvad inimesed. ,,Katseisikud" vähem manipuleeritava käitumisega inimesed 11) Stanfordi vangide/vangivalvurite katse http://www.youtube.com/watch? v=rmwSC5fS40w&feature=related
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
