ära balti hõimudega, keda ka tihti baltlasteks kutsutakse) olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Vana-Liivimaad (saksa keeles Alt-Livland, inglise keeles Old Livonia) asustanud sakslased ehk saksa diasporaa Baltikumis. Baltisakslaste hulka sulandus sajandite jooksul ka eestlaste saksastunud "ülemkiht". Alates Eesti ja Läti alade vallutamisest ja ristiusku pööramisest Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu poolt 12.-13. sajandil on baltisakslased suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse, keele ja kultuuri arengut, moodustades valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), linnarahvast ning vaimulikest. Baltisakslased on Baltikumi elama asunud ning siin kodunenud sakslased, alati vähem kui 10 % elanikkonnast. Sakslaste vägivaldne sissetung 13. sajandil andis suhetele põlisrahvastega algusest peale püsivalt vaenuliku ja koloniaalse iseloomu. Siinse feodaalse ühiskonna 3
Tuntud baltisakslased Jevgenia Grigorjeva 12.klass Baltisakslased olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud) Baltisakslaste päritolu on mitmekesine ja osaliselt ebaselge, kuid iseenesestmõistetavaks peetakse Saksamaa päritolu. Johann Reinhold von Patkul oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales
Tuntud baltisakslased Jevgenia Grigorjeva 12.klass Baltisakslased olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud) Baltisakslaste päritolu on mitmekesine ja osaliselt ebaselge, kuid iseenesestmõistetavaks peetakse Saksamaa päritolu. Johann Reinhold von Patkul oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase
Läänemere vahelisest kaubandusest. Hansa Liidul oli ka kultuuriline mõjuvõim-liit aitas kaasa kaunite kunstide arengule nagu arhitektuur ja maalikunst, käsitööoskuste levikule, mõjutas kirjakeelte arengut ja loodi Rostock'i ülikool. Tänu Hansa Liidule on Eesti kultuuripärand mitmekesisem ning eriti tugevaid mõjutusi sai arhitektuur. Veel tänapäevalgi leiab endiste hansalinnade vanalinnades sarnaseid säilinud elemente. 5. Baltisakslased olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Liivimaad, Eestimaad ja Kuramaad asustanud sakslased Baltikumis. Eesti ajaloos mängivad nad suurt rolli alates 12.-13. sajandist kui Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu vallutasid ning ristiusustasid praegused Eesti ja Läti alad. Lisaks on nad suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse, keele ja kultuuri arengut, moodustades valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), patriitsidest ning vaimulikest. 6
Baltlaste roll eestlaste elus Kõik mis on olnud minevikus, on tähtis praegu, sest kõik minevikus toimunud on mõjutanud tulevikku. Kõik baltlaste teod nii Eestis kui Lätis on teinud meist need , kes me täna oleme. Isegi kui need pole olnud meelt mööda, tuleb sellega leppida. Seitsesada aastat tagasi Eesti maale tulnud võõras haritud rahvas ning endale kodu lõi, aga saksastamiseks polnud neil piisavalt jõudu. Baltlased arvasid, et ilma nendeta ei jääks eestlased püsima. Väidetakse, et sakslased tõid meile kultuuri, aga tegelikult eestlased ise otsisid endale kultuuri. Kui sakslaseid poleks tulnud, ega me kultuurist ilma poleks jäänud. Eesti asub läänemere kaldal, küll oleks kultuur tulnud Skandinaavia riikidest või Taanist. Baltlased väidavad, et nad tõid protestantismi meile, aga tegelikult said nad said nad protestantismi osaliseks samamoodi nagu meie, väljaspoolt saanud. Nad lihtsalt kand...
Baltisakslaste roll eestlaste ajaloos Baltisakslased olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Vana-Liivimaad asustanud sakslased. Baltisakslaste hulka sulandus sajandite jooksul ka eestlaste saksastunud "ülemkiht". Alates Eesti ja Läti alade vallutamisest ja ristiusku pööramisest Mõõgavendade ordu jaSaksa ordu poolt 12.-13. sajandil on baltisakslased suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse,keele ja kultuuri arengut, moodustades valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), linnarahvast ning vaimulikest. Majandusliku arengu oluliseks mõjuteguriks kujunes raudteede rajamine. 1870. aastal valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. Seejärel rajati uued ühendusteed:Tapa-Tartu-Valga-Riia ning Valga-Võru-Pihkva. 20. sajandi algul sai
RAHVUSLIKU LIIKUMISE KUJUNEMINE Eestikeelne kirjasõna: Ilmalik kirjandus- kalendrid, 1806.a. esimee eestikeelne ajaleht 1857.a. Perno Postimees (ilmus kord nädalas) Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu. Eduard Ahrens koostas uue eesti keele grammatika, võttes aluseks Põhja-Eesti keskmurde. Rahvusliku haritlaskonna kujunemine: Estofiilid- Baltisakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist. FR.R.KREUTZWALD JA FR.R. FAELMANN, olid esimesed haritlased, kes liitusid estofiilide liikumisega, nad käisid ka ÕPETATUD EESTI SELTSIS. 1857-1861.a. anti välja rahvuseepos ''Kalevipoeg''. Arst Philipp Karell. Eesti haritlaskonna moodustasid rahvakoolide õpetajad. Rahvusliku Liikumise eeldused ja sihid: Rahvuslikus Liikumises hakati teadustama oma mineviku, keelt, kultuuri omapära, see kõik viis välja Eesti rahvuse kujunemiseni.
1. Missugustest allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast? Juhuslikud märkmed vanades kroonikatest, harvades säilinud dokumentides, Taani ajaloolase kroonikast, Läti Henriku kroonikast2. Mida uut tõid 13.sajandi sündmused Eesti alade muusikasse? Ristiusustamise-tekkisid kirikud, kabelid, kloostrid. Jumalateenistustel lauldi. Koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Ristirüütlite tegevusega kaasnes põlirahva kultuuri ja paganlike traditsioonide hävitamise püüe. Eesti folkloor3. Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erines ränd-ja linnamuusikute tegevus?... 4. Missuguseid seoseid võiks leida varase vaimuliku muusika ning eesti vanema rahvamuusika vahel?... 5. Missugused olid hariduse omandamise võimalused? Kuidas võiks sõnastada selle perioodi hariduselu eesmärke? Rajati koole, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli ka kirikulaul ning vaja...
valgustusideede realiseerimisel tähtsust. Baltikumi valgustus oli rahvavalgustus, ratsionalism ehk filosoofiline valgustatus oli ülikoolides ja vaimulikkonnas. Aadelkond ja haritlaskond arutlesid, kas pärisorja üldse saabki tsiviliseerida ja kuivõrd on maarahvas võimeline õppima. Mingigi haridus peab siiski olema, sest inimese harimise kaudu saab kõrvaldada tema pahed nagu: joomine, vargused, liiderlikkus, kasimatus jpt. nagu kujutasid baltisakslased maarahvast. Talupojale tuli anda nii palju haridust kui hädaks vajalik mitte aga teda täielikult harima, veelgi vähem iseseisvalt mõtlevaks-analüütiliseks isikuks kujundama. Seepärast sisaldasidki esimesed õpetlikud ilmalikud käsiraamatud peamiselt sotsiaalse toimetuleku õpetusi ja eetilisi juhiseid kristlikuks eluks. 18. sajandil oli kasutusel ka eestikeelne aianduse käsiraamat: ,,Aija-Kalender kummast kik Kärnerit woiwa öppida mis tö egga kuu ajal sünnip tehha" Tarrtu, 1796
Balti aadlikud Vene riigi teenistuses NIKITA ILLE MARIA DÜNA 11A Baltisakslased Venemaa Keisririigi teenistuses • Esimesed baltisakslased astusid Vene riigi teenistusse juba 16. sajandil, kuid murranguks sai Põhjasõda, kui Venemaa vallutas senised Rootsi Idaprovintsid. Kõige tuntumaks sellel perioodil Vene riigi teenistuses olnud baltisakslaseks on Johann Reinhold Patkul. Johann Reinhold von Patkul sündis 24. juuli 1660 Stockholm. Ta oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi- vastase koalitsiooni moodustamisel, mille
sajandil " Tähtaeg on kalendaarses plaanis. Vastused leiate õpiku paragrahvidest 20 23. Ärge kirjutage õpiku teksti maha, vaid vastake küsimustele oma sõnadega. 1.Kas Balti erikord oli eestlastele kasulik või kahjulik? Põhjenda! (3p) Kahjulik. Siis koostati Balti provintsiaalseadustik millega anti edasi aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslikud õigused ja eesõigused. Taas alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid. 2. Miks saavutasid baltisakslased Vene impeeriumis kõrge positsiooni? (2p) Kuna baltisakslased olid Peeter I jaoks olulised kaadrireservid, meelitas ta neid riigi teenistusse. Nad olid isevalitsusele lojaalsed ja sellist pühendumist hinnati kõikjal kõrgelt ka enamikkude valitsejate seas. 3. Millised uuendused toimusid talumajapidamistes 19. sajandil? (3p) Koostati talurahvaregulatiiv mis andis talurahvale õiguse vallasvarale, keelustas
mõjutanud erinevate maade okupatsioonid. Sellepärast saame päris Eesti kunstist kui rahvuslikust kunstist rääkida alles peale eestlaste vabanemist feodaalsest pärisorjusest ehk perioodist, mis algab Köleri kunstilise tegevusega. Antud essee keskendub Kumu ekspositsiooni ,,pärlitele" Eesti kunstis, mida saaks periodiseerida Köleri tegevusest kuni 1930ndateni. Kuni 19. sajandi teise pooleni domineerisid Eesti kunstimaastikul baltisakslased, ning eestlastest suuri kunstnikuid enne Kölerit ei eksisteerinud. Laiemateks põhjusteks olid võõrvõim, rahvuslikul rõhumisel põhinev pärisorjuslik kord, vaene ühiskond ja puudulik kunstiharidusesüsteem. Ka Köler sai alustada oma kunstilist tegevust tänu talurahva pärisorjusest vabastamisele, millega tekkisid eeldused eesti rahvusliku kultuuri sünniks. Köler omandas hariduse küll Peterburis, ning veetis seal ka suurema osa oma elust, kuid
1. Kiriku roll eestlaste muusika ajaloos *1164. Rajati tütarklooster > jumalateenistus oli seotud lauluga *Suuremates kirikutes, kus oli rohkem õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistuses laul: ilmselt ühehäälne gregooriuse laul *kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus õppekavas oli kirikulaul *1329 kirikus orel, kuid tähtsus oli väike *kontaktile rahvalaulu ja kiikulaulu vahel viitab kirikupühadega seotud kalendrilauludele *jumalateenistuste järel ilmaliku pidustused, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng *Lutheri reformatsiooni järel püüti laulma panna ja kogudus lisaks koorile *reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute vara, sealhulgas ka noodiraamatuid *avaldati erinevaid lauluraamatuid *püüti juurutada Saksast üle võetud koraalilaulu traditsiooni *Müller õpetas koolipoistele koraale > pidi tõstma rahva arusaamist kirikulaulust *Forseliuse seminar oli täielikuks aluseks kiriku...
Rahvuslik ärkamine 19. Sajandi lõpp Sisukord Rahvuslik liikumine Seltsid Tähtsus Eeldused Rahvuslik liikumine Eesti Rahvuslik Liikumine on eestirahvuslaste poliitiline liikumine, mis nimetab oma põhiliseks eesmärgiks Eesti Vabariigi kodanike aktiviseerimist ja kaasamist demokraatliku riigivõimu teostamisse, et tagada sellega iseseisva Eesti riigi püsimajäämine ning areng rahvusriigina. Rahvuslik liikumine Rahvusliku liikumise keskuseks kujunes Tartu Eestlaste kultuurielu hingeks oli Johann Voldemar Jannsen(1819 1890),kes Pärnust tartusse asus 1869.a. 1864.a. Tartu Postimehe veergudel propageeris Jansenn mitmehäälset laulu,avaldas sõnumeid muusikapidustuste ja sündmuste kohta välismaal. Jannseni kogumikud ,,SioniLauloKannel" ja ,,Eesti laulik" ,,SioniLauloKannel" Seltsid Vanemuise selts asutati 1865.aasta jaanipäeval. Asutaja Johann Voldemar Jannsen 1865.aastal sündis Estonia selts Eesti esimene lauluselts oli Revalia Vanem...
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse
Estofiilid ja äratajad – erinevad motiivid, erinevad vahendid? Estofiilid ehk muust rahvusest iskud, kes on meeldivas positsioonis eesti keelele ja kultuurile oli 19. sajandil üsna palju. Need oli baltisakslased, kes püüdsid talurahvast valgustada. Äratajad aga tegutsesid nagu nimigi ütleb ärkamisaja kõrghetkel. Ärkamisaja alguseks loetakse 1861. aastat, mil vabastati Venemaa talupojad pärisorjusest. Toimusid rahutused Venemaa tsaaririigis, kuid ka meil toimusid rahustusi-Mahtra sõda. Kuigi tundub, et baltisakslastest estofiilidel olid ühised eesmärgid äratajatega, siis kas estofiilidel oli tõesti nendega võrreldes samad motiivid ja samad vahendid? Miks baltisakslased siia tulid
Baltisaksa kõrgkultuur Karl Ernst von Baer Baltisakslased olid Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht. Eesti- ja Liivimaal asunud baltisakslased sattusid korduvalt Rootsi võimu alla, Kuramaa baltisakslased aga mitte nemad olid vaid eraldatud Poola vasallriigina. Aleksander II trooniletuleku järel, 19. saj teisel poolel, tugevdas ta seisuslikku autonoomiat, võttes käibele sõna "baltlane". On võimalik, et Eesti, Liivi ning Läti päritolu oli tabuteema. Kõik, kes olid kas vasallid või aadlikud nimetati automaatselt sakslasteks. Läänemere idaranniku maade feodaalse ühiskonna kolm esimest priviligeeritud seisust moodustusid siiski põhiliselt baltisakslastest.
), aj.v ühendas kubermangud, autonoomia (30.03.17) MAAPÄEV oli omamoodi tolleaegne parlament, olid parteilised esindused, enamlaste pooldajate kasv (03-10.17) OKTOOBRIPÖÖRE 26.10.17, Eestis kaksikvõim, põrandaalune Maapäev, Eesti alamdiviis (JL), Eestis kõik erakonnad enamlaste vastu (va.EKP), 23.02.1918 Pärnus, päev hiljem TLN., Argument, Bresti rahu, Ajutine Valitsus (K. Päts) SAKSA OKUPATS. baltisakslased, saksa keel, de facto (ITA,FRA,ENG), 11.11.18 Compiegne. RAHVUSL. ÄRKAM. Kalevipoeg: Kreutzw, Faehlmann. C.R.Jakobs. radikaalsem, Sakala, eestl=saksl, balti erikord, otsis tuge venelastelt, jõukas taluperemees, kurgja. J.Hurt eestl. folkl., rahvuskultuur, rahvuslus, omariiklus, pol. ühend. RUS võimatu, tugi sakslastelt, rahvuslik ülesanne. J.V.Jannsen P.Postimees, `eestlane', 1.ÜLP., L.Koidula, MIMÕR. VENESTAMINE Aleksander II->III, vene keele peale
Eesti iseseisvumine Eesti iseseisvumise väljakuulutamine oli väga keeruline. Ette tuli palju takistusi. Eestimaal võimutsesid nii venelased kui sakslased ja kohati ka baltisakslased, kes kõik olid selle vastu. Eesti iseseisvumine on otseselt seotud Esimese maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile uued riigid, nt Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Venemaal läks sõjas halvasti, see tõi kaasa protestiliikumisi ja 1917.a. veebruarirevolutsiooni, millega kukutati tsaar Nikolai Teise võim ja see läks üle Ajutisele Valitsusele.
Milles seisneb ,,balti tragöödia" selle romaani kontekstis? "Tühine balti kõrvaltegelane: kui laev peaks uppuma, hästi, siis pole sul vaja rottidega koos lahkuda. Aga ainult narr hüppab uppuvale laevale. Ainult lambad jooksevad põlevasse lauta. Riigisakslane pole sa kunagi olnud. Ja selle tubli ennasttäis preislase üle pole sa kunagi vaimustust tundnud" (Vegesack 2009: 599). Tragöödia on traagilise lõpplahendusega lugu ja just sellise lõpu said baltisakslased ka Vegesacki romaanis "Balti tragöödia". Romaani keskmes oli küll üks kindel perekond ja suguvõsa, kuid tegelikult tabas sarnane saatus ka kõiki teisi baltisakslasi. Romaani peategelase lapsepõlv ja baltisakslaste elujärg üldiselt oli olnud väga pikka aega muretu ja lausa idülliline, kuid sõjaga lagunes traditsiooniline baltisaksa ruum. Baltisakslased seisid äkitsi silmitsi olukorraga, kus neil ei olnud enam oma kohta. Eesti ja
Eesti poliitikute peamine eesmärk oli Eesti ala ühendamine üheks kubermanguks ja autonoomia saavutamine. 26. märtsil toimus Petrogradis eestlaste meeleavaldus. 30. märtsil anti välja Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, millega nähti ette Eestimaa kubermangu ühendamine ja valimiste kaudu Ajutise Maanõukogu valimine. Mai lõpus valiti Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev, mis oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Suvel loodi ka Rahvusväeosa. Autonoomia saavutamise järel: - muudeti asjaajamine eestikeelseks - vene ametnikud asendati eestlastega - valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele Eesti iseseisvus kuulutati välja 24. veebruaril 1918. 3. märtsil oli kogu Eesti Saksa okupatsiooni all ning võim läks saksa sõjaväelastele. Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Rahvuslike erakondade tegevus, poliitilised koosolekud ja demonstratsioonid keelati ära ning aja...
Korraga puhusid tuuled nii idast kui ka läänest. Määravaks sai aga see, mida arvasid Baltikumi tulevikust paikkonna põliselanikud ,,Balti tragöödia" kontekstis eestlased ja lätlased. Milline oli baltisakslase roll ja identiteet ülemöödunud sajandi Baltikumis? Kes olid baltisakslased? Identiteedi leidmine ja eneseteadvustamine algavad kodust. 20. sajandi alguseks olid täis tiksinud need kuulsusrikkad 700 aastat, mil võõrvalitsejad, nende seas kauaaegseimad asunikud baltisakslased, olid end Liivi- ja Eestimaa aladel justkui kodus tundnud. Nad olid siia tulnud erinevatel põhjustel: tooma ristiusku, edendama kaubandust, laiendama oma valdusi. Pärast neid käisid meie esivanemate maadest ehk sakslaste vallutatud aladest üle veel mitmed võõrvalitsejad, nende hulgas rootslased, poolakad, venelased. Teatava kindlustunde andis sakslastele Balti erikord, mille hiilgeaeg oli küll juba 18. sajandil ära olnud. ,,Balti
) 3. Kuidas erinevad üksteisest lk 67 toodud kaks uudist kommunistide mässukatse kohta Tallinnas? Too konkreetseid näiteid. Mis võis mõlema väljaande eesmärk olla? 4. Miks ei õnnestunud Balti Liidu loomine? Millisele liidule seejärel keskenduti? 5. Nimeta Eesti Vabariigi majanduselule kolm iseloomulikku joont aastatel 1918-1930. 6. Miks viidi 1919. aastal läbi maareform? Kuidas ja miks suhtusid sellesse eesti talupojad ja baltisakslased? 7. Nimeta kolm (erinevas valdkonnas) ülemaailmse majanduskriisi tagajärge Eestile. 8. Kes ja miks teostasid 12.03.1934 Eestis riigipöörde? 9. Miks muutus vabadussõjalaste liikumine poliitiliseks ja miks nende liikumine keelustati? 10. Võrdle K.Pätsi ja J.Tõnissoni: päritolu, haridus, usk, poliitiline tegevus, maailmavaade, saatus. 11. Miks kuulutas Eesti end erapooletuks ning ei tahtnud luua liitu Venemaa või Saksamaaga? 12
sadamas Vene laevastiku mitmeks nädalaks. 1812.aastal tungisid Napoleoni väed Kuramaale, kuid Riia lähistel nende pealetung seiskus. Vene väejuhatus koondas täiendavaid väeüksusi Baltikumi, et vajaduse korral tagasi tõrjuda liitlaste võimalikke dessante. Vene ühiskonna murranguline uuenemine 18.sajandi algul vajas hulgaliselt mitmesuguseid asjatundjaid, keda Venemaal endal ei jätkunud. Seetõttu kutsuti Venemaale hulgaliselt välismaalasi, luues neile soodsaid tingimusi. Ka baltisakslased olid Peeter I jaoks äärmiselt oluliseks kaadrireserviks. Baltisakslaste sõjaline mõjukus Vene armees tuli eriti esile 18.sajandi teise poole sõdades ning veelgi enam Napoleoni sõdade ajastul. Kõige silmpapaistvam baltisaksa ohvitser oli Michael Andreas Barclay de Tolly. 19.sajandi teisel poolel hakkasid baltisakslaste positsioonid Vene ühiskonnas nõrgenema ning neid hakati isegi impeeriumi sisevaenlasteks pidama. Sellegipoolest jäid baltisakslased enamasti isevalitsusele
Arhitektuur ja ehitatud keskkond XX sajandi Eestis Kursusee esmärk: vaadata, kuida suuem osa Eestist on ehitatud. 1. Poliitika ja majanduse antud võimalused – Raha, juriidiline raamistus 2. tellija olemasolu - arhitekti dialoog tellijaga 3. kes kavandas – arhitekt kui isiksus 4. Arhitektuuri institutsiooni ehitmine – kuidas ühiskond tajub kes on arhitekt mis on arhitektuur, kuidas toimub reproduktsioon, arhitektuuri toetav institutsioon, kriitika, väljaanded, muuseum. 5. Eesti arhitektuuri ehitamine – 20. sajand jaguneb 4. Suhteliselt vastandlikku perioodi. Seal on palju katkestusi, kirjanik Hasso Krull räägib katkestuste kultuurist, kus mitmel korral otsast peale on alustatud tühjalt kohalt. Eesti ja liivima kubermangud Tsaari Venemaal ehk tsaariaeg kuni 1917 Eesti Vabariik ehk eesti aeg 1918-1940 ...
L.- Eur. ei väljendunud rahvuslikud liikumised nii nagu idas; seal juba keskajast saati keelepiiride alusel riikide loomine. Patriotism, natsism muutub halvaks, kui see mutub sovinismiks. Piirid mõnikord hämarad. Saksamaa rahvus, aga väga killustatud. Võimaldab Saksamaal ühineda rahvusluse slogani all. Itaalias võitlus välisvõimu vastu, paljudes regioonides Austria ülemvõim. Eestis 19. saj 60ndatel rahvusliikumine. Keskne idee - jõuda samale tasemel kui baltisakslased. Tugev saksa kultuurimõju, taheti 'järgi teha.' 1869 laulupidu sakslaste eeskujul. Kötzebue orgunnis esimese teatri Tallinnas (saksa), 1870 sündis Eesti rahvusteater Vanemuine. 20. saj tõuseb päevakorda rahvuslik iseolemine. Interlude: eksamis sarnasused, erinevused!! Saksamaa killustatud. Napoleoni sissetung aitas kaasa vana Saksamaa lagunemisele. Prantslased toovad kaasa demokraatia põhimõtted, kuid Napoleon lähtub oma huvidest Reini Liit. Tuleb viha prantslaste vastu
„Méduse'i parv“ REALIS M Jean-François Millet "Viljapeade LOOMING EESTIS ■ Ühed esimesed eesti soost kunstnikud läksid Peterburi Kunstide Akadeemiasse õppima alles 19. sajandi keskel. Eestis paiknev kunstielu oli sajandi alguses väga elav, aga selle loojateks ja tarbijateks (kuni 20. sajandi alguseni) jäid siiski baltisakslased. ■ Üldine kultuurivahetus Saksamaaga tihenes – sealt tuli Eestisse kunstnikke ja kirjanikke, siit mindi Iseloomulik oli baltisaksa kunstnikel kujutada Eesti talupoegi nende igapäevastes tegevustes. Tuntumad baltisaksa kunstnikud olid Carl Timoleon von Neff ja Oskar Hoffmann. „Jüripäev. Teel laadale“ „Talumehed kõrtsis“ “Eesti naine lapsega” Johann Köler ■ Elas aastatel 8
Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. Balti erikord hakkas välja kujunema Poola ja Rootsi ajal 1620.1630. aastatel. Ühine kindralkuberner valitses balti kubermange kuni 1876. aastani (v.a. 18081819) 1832. kirikuseadusega piirati luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks usuks sai vene õigeusk. Baltisakslased olid väga mõjukad Vene riigiteenistuses ja sõjaväes. Uuenduste vajalikkus Eelneval sajandil katsed talupoegade olukorda parandada ebaõnnestusid. Kui Aleksander I sai keisriks, otsustas ta parandada talupoegade ja mõisnike suhteid Keiser pooldas pärisorjuse kaotamist, kuna ta sai aru, et see annab ühiskonnale halba mõju. Vabameelsuse võidulepääs, valgustuslike ideede levik ja Napoleoni sõdade aegsed
Eesti professionaalse kunsti sünd Eestis 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses töötanud kunstnikus olid valdavalt baltisakslased ehk nad ei elanud pidevalt Eestis ning olid seotud ka Saksamaa, Itaalia ja Venemaaga. Soodustavalt mõjus Tartu Ülikooli rajamine 1803. aastal, sest samal ajal kui avati Tartu ülikool hakkas selle juures tegutsema ka joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi juhtimisel.Kujutava kunsti zanritest viljelesid nad portreesid, maastiku ning linnavaateid, lõid altari- ja vähesel määral mütoloogilise sisuga maale. 19. sajandi II veerandist hakkasid nad huvi tundma eesti talupoja ja tema elu-olu vastu. Kuulsad baltisaksa kunstnikud maalisid mitmeid maale Eesti talupoegade elust. Esimene end eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler, ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal. Lõputööks ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser A...
1. Mis impeeriumid hävitas I ms. Euroopas? Saksa, Vene, Austria-Ungari ja Türgi 2. Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist sõja eel ette näha? Sest see eeldas venemaa ja saksamaa lüüasaamist 3. Mis sõja osapoolt ja miks toetasid baltisakslased? Vene impeeriumit, sest nii oli neil ainuke võimalus kaitsta oma privileege 4. Miks on I ms. nimetatud positsioonisõjaks? Sest kaitserelvade areng oli tunduvalt kiirem kui ründerelvade ja siis paljud hukkusid proovides ülevõtta teatud positsioone? 5. Mis tegi Venemaa sõjaväe nõrgaks I maailmasõjas, kuigi nad ületasid arvuliselt kõiki oma vastaseid? 1917. aastaks oli Venemaa sõdinud juba ligi kolm aastat. Alalised kaotused ja taganemised sõjaväljal olid kasvatanud sõdurite
2. Mis sündmusega algas vabadussõda? 1. Vabadussõda algas n28. novembril 1918 kui Punaarmee ründas Narvat. 3. Milliseid raskusi pidi Eesti riik vabadussõja algul ületama? 1. Vastaste arvuline ülekaal- rahvaväe loomine oli alles algusjärgus 2. Relvastust ja varustust oli vähe 3. Madal võistlusmoraal- inimesed ei tahtnud enam relva kätte võtta 4. Otstarbeka juhtimise puudumine 4. Landeswehr'i sõda osapooled - eestlased, lätlased, baltisakslased puhkemise põhjus - Baltisakslased üritasid luua Baltihertsogi riiki kuidas lõppes - Võnnu lahinguga- eestlased võitsid ja tähistatakse võidupühana. lõpetati rahulepinguga ja taastati Läti seadusliku valitsuse võim ning sakslased viidi baltimaadest välja. 5. Mis sündmusega ja millal lõppes Eesti vabadussõda? Tartu rahulepinguga kirjutati alla 2. veebruaril 1920, millega Venemaa tunnistas eesti riikilikku iseseisvust. 6
· 1917. hilissügis ands tunda, et Venemaa hakkab lagunema. Eesti jäi ,,omapead" · Võimu ihaldasid nii baltisakslased, rahvuslased kui ka enamlased · Baltisakslasi toetas Saksamaa, enamlased võisid loota Nõukogude Venemaa abile ning rahvuslased (Maapäev) otsustasid luua kontakte demokraatlike lääneriikidega · 28 november 1917. pidas Maapäev istungi, milles otsustati Eesti saatus Eesti Asutava Kogu õlule · See otsus tähendas Eesti riigiõigusliku sideme katkestamist Venemaaga ning Maapäeva pidamist ainult Eesti seaduspäraseks esinduskoguks
pärandada. Talupojad olid põhiline maksumaksjate kiht. Kuigi siinsete talupoegade elugi polnud kiita, oli õige vene talupoja elu kõvasti hullem. 19. sajandil hakkas baltisakslaste seni siiski üsna hinnatud positsioon Vene ühiskonnas langema, sest neid peeti saksameelseteks impeeriumi sisevaenlasteks. Selle põhjuseks oli baltisakslaste eelistatud positsioon. Palgavahe oli küll 18.sajandi lõpus likvideeritud, kuid arusaam püsis. Baltisakslased edenesidki ametiredelil kiiremini, kuid tegelikuks põhjuseks oli siin oma kohustuste parem täitmine. Negatiivne suhtumine baltisakslastesse tuleb 19. sajandi keskpaigas esile seoses avalikustamisega, kui hakatakse rääkima nende eelistatud positsiooni tagamaadest. Alates venestusest 1860. aastail hakkasid baltisakslased tuge otsima Saksamaalt ja seoses Saksamaa ühinemisega nähakse baltisakslasi aga Saksamaa käsilastena.
aastal politseireform ning 1889. aastal kohtu ja talurahvaasutuste reform. Balti erikorra põhialus aadlikorporatsioonide omavalitsus püsis Veebruari revulutsioonini ja taastati ajutiselt 1918, Saksa okupatsiooni ajal. Baltisakslaste talurahvareformid panid aluse iseseisvate taluperemeeste kihi kujunemisele.Paljud uued sordid ja tehnilised uuendused jõudsid eestlasteni baltisaksa mõisnike kaudu. Baltisaksa haritlased tundsid huvi eestlaste kui pärismaalaste keele ja kultuuri vastu. Baltisakslased lasid ehitada Eestimaale palju ilusaid mõisahooneid. Tartu Ülikool oli baltisaksa vaimuelu keskus, kuid sinna oli võimalik astuda ka eestlastel. Kasutatud kirjandus: Ene1 Miksike.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Balti_erikord
Juhtivad tööstusharud · Tekstiilitööstus · Masina ja metallitööstus · Paberitööstus · Laevaehitustehased Tallinnas, mis rajati seoses Venemaa valmistumisega sõjaks. · Tööstus ei arvestanud Eesti vajadusi. Eesti ühiskonna seisuslik ja poliitiline jagunemine · Sajandi vahetusel toimus poliitilise elu diferentseerumine: kujunesid välja grupeeringud ja kerkisid uued juhid. Aadliks- kellest lõviosa oli baltisakslased, mõningal määral vene rahvusest mõisnike Kodanluseks- peamiselt baltisakslased või venelased, aga kasvas ka eestlastest kodanlaste arv. Töölisklassiks-linnade vabrikutöölised ja käsitöölised, maarahva kesk- ja alamkihid Konservatiivsed- kohalikud valitsusametnikud ja baltisakslastest aadlikud(keda huvitas vanakord) Liberaalid- peamiselt eestlased natuke ka baltisakslasi ja vene kodanlased Revolutsionäär(sotsiaaldemok
Poliitilised rühmitused 20. saj algul: KESKRIIGID (1882) Saksamaa, Austria-Ungari, 1) mõõdukad (liberaalid) juht Jaan Tõnisson, Türgi, alguses ka Itaalia(1915) keskus Tartu, häälekandja Postimees, toetajaskond haritlased ja L-E taluperemehed, probleemid: Eestis 1917. a veebruarirevolutsioon liiga palju kadakasakslust, Vene riigikord tuleks Venemaa sõjajõud, majandus- ja poliitiline süsteem asendada parlamentaarse monarhiaga. polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa 2) radikaalid juht Konstantin Päts, keskus Tallinn, Esimene maailmasõda: ajaleht Teataja, toetajad lihtrahvas ja Vene *riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi oli demokraadid, probleemid: Eestis kehv majanduslik mässumeelne ja tihedad olid vastuhakud, olukord, Vene majanduslik areng aeglane. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides 3) sotsialistid (sotsiaa...
saj alguse seisuga oli. Maailmasõda ja Eesti *Kokku sai vene mundri selga 100 000 eesti meest, kellest u 10 000 langes. See oli suur kaotus (meid oli miljon). *Sõja puhkedes võttis eestlaste seas maad üldiselt lojaalne ja isegi entusiastlik meeleolu, sest ametlik Saksa- vastane propaganda kõlas kokku valitseva saksavaenuliku hoiakuga. *Riigivalitsus muutus venemeelseks. Peterburi ristiti ümber Petrogradiks. Keelati saksa k avalik kasutamine. Baltisakslased hakkasid otsima kompromissi eestlastega-pakkusid eestlastele piiratud pääsu maapäeva ja maa valitsemise juurde. *Juba üsna sõja algul sai palju eesti mehi surma-Poolas jm. *Sõda tõi kaasa mitmeid olmelisi ebamugavusi. Paljud tarbekaubad (suhkur,petrool,tee,tuletikud) läksid ,,kaardi peale", puhkes õitsele must turg.1914.a kuiv seadus. Tehased töötasid täiskäigul, kuid andsid peamiselt sõjalist toodangut; tööliste arv
.................. 8 Lisad ..................................................................................................................................................... 9 Kasutatud materjal .................................................................................................................... 12 Sissejuhatus 13. sajandi alguses langesid Eesti alad saksa ristisõdijate valdusesse. Vallutuste tagajärjel said eestlaste valitsejaiks võõrad, kellest aja jooksul kujunesid nn. baltisakslased. See määras Eesti kultuurilise omapära sajandeiks. Eesti rahvuslik ehk eesti rahvusest kunstnike loodud kunst tekkis alles XIX sajandi teisel poolel. Enne seda tegutsesid Eestimaal baltisaksa kunstnikud ja kui mõnel talupojalapsel õnnestuski saada kunstiharidus, siis ta enamasti saksastus. Seetõttu pole eestlaste juurte kirjeldamise järel ülearune heita põgus pilk baltisakslaste taustale. Oma referaadis käsitlen täpsemalt kahte baltisaksa kunstnikku - Eduard Karl Franz von
.................. 8 Lisad ..................................................................................................................................................... 9 Kasutatud materjal .................................................................................................................... 12 Sissejuhatus 13. sajandi alguses langesid Eesti alad saksa ristisõdijate valdusesse. Vallutuste tagajärjel said eestlaste valitsejaiks võõrad, kellest aja jooksul kujunesid nn. baltisakslased. See määras Eesti kultuurilise omapära sajandeiks. Eesti rahvuslik ehk eesti rahvusest kunstnike loodud kunst tekkis alles XIX sajandi teisel poolel. Enne seda tegutsesid Eestimaal baltisaksa kunstnikud ja kui mõnel talupojalapsel õnnestuski saada kunstiharidus, siis ta enamasti saksastus. Seetõttu pole eestlaste juurte kirjeldamise järel ülearune heita põgus pilk baltisakslaste taustale. Oma referaadis käsitlen täpsemalt kahte baltisaksa kunstnikku - Eduard Karl Franz von
Eesti kunsti sünd 1. Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased. Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes. Pandi alus Eesti ilukirjanduse järjepidavale arengule, arenes ka muusika elu.Eesti kunstnikel puudus kodumaal rakendus: tellitud skulptuurid ja maalid toodi enamasti sisse või olid tehtud baltisakslaste poolt, kellel oli ressursse, ning kelle töid hinnati. Eesti kunstnike kohta levisid eelarvamused, samuti ei olnud neil võimalus kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada.
Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, ladina keel. filsoofiat, poliitikat, ladina, kreeka keelt, ajalugu. teoloogia, õigusteadus või meditsiin Ülikoolis vehklemistreener, tantsu-ja muusikaõpetaja. Lisa & Allikad Allikad: Pärtel Piirimäe "Ajalooõpik 8. klassile I osa" Vikipeedia, vaba entsüklopeedia http://turm.ee/sodalased/info/ajalooline-moogavoitlus/ http://ak.rapina.ee/eda/keskaja_muusika/ http://maaleht.delfi
Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, ladina keel. filsoofiat, poliitikat, ladina, kreeka keelt, ajalugu. teoloogia, õigusteadus või meditsiin Ülikoolis vehklemistreener, tantsu-ja muusikaõpetaja. Lisa & Allikad Allikad: Pärtel Piirimäe "Ajalooõpik 8. klassile I osa" Vikipeedia, vaba entsüklopeedia http://turm.ee/sodalased/info/ajalooline-moogavoitlus/ http://ak.rapina.ee/eda/keskaja_muusika/ http://maaleht.delfi
4. Tallinna Ülikooli eesti humanitaarinstituudis õpetatakse türgi keelt ja Jaapani ajalugu. 5. Alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis käibel Euroopa Liidu ühisraha euro. 6. 25-aastane valgepea-merikotkas lendas Lõuna-Ameerikast Kanadasse. 7. Mees seisab sinimustvalge ukse juures, julgemata sisse astuda. 8. Ühiskonnas võiks rohkem tammsaarelikku tööarmastust ning vaimsust olla. 9. Esimese maailmasõja lõppaastal tahtsid baltisakslased luua Balti hertsogiriigi. 10. Üleeilne Postimees kirjutas rahvamassi tungimisest ÜRO hoonesse. 11. Mongoolias ristiti tuhande üheksasaja üheksakümnendal aastal Ulaanbaatari lennujaam Tsingis-khaani-nimeliseks. 12. Mari nägi poeletil sibulasorti ,,Jõgeva kollane" ning lausus :,,Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline". 13. Mart sündis 10. Juunil 1961. Aastal Riidma külas Alatskivi mõisa kandimehe perekonnas. 14
Ahelküla- Küla, kus majad asetsevad hõreda reas tee ääres. Aheraine- Kaevandatava maavara hulgas olev mittekasutatav kivim. Ajalooline rahvusvähemus- Väljaspool oma riiki pikka aega elanud rahvuslik kogukond, nt rannarootslased ja baltisakslased enne Teist maailmasõda Eestis. Alev- Linnast väiksem, kuid alevikust suurem linnaline asula Eestis; ajalooliselt suurem küla, millele on antud üksikud linnaõigused. Alevik- Kõige väiksem linnaline asula Eestis; varem peeti alevikku maa- asulateks, kuid ka praegu arvestab Statistikaamet võrreldavate andmete saamiseks alevikud endiselt maa-asulate hulka. Annekteerima- teise riigi territooriumi või selle osa vägivaldselt oma riigiga liitma.
Reaalselt ei saanud Ajutine Valitsus tegutsema hakata, sest järgmine päev okupeeriti Tallinn sakslaste poolt ning algas Saksa okupatisoon. Osa okupatisooni põhjusest oli see, et Venemaa oli Saksamaaga sõlminud Brest rahulepingu, mille tõttu sai Saksamaa loa okupeerida Venemaa lääneosa. Palju, mis oli saavutatud, kadus. Rahvusväeosad saadeti laiali. Asjaajamiskeeleks sai jälle saksa keel, mistõttu ametnikeks said sakslased või baltisakslased. Mõned iseseisvumisega seotud poliitikud vangistati. Saksa riik Eesti Vabariiki ei tunnistanud, kohalikud baltisakslased soovisid võimu oma kätte saamist ja oli idee luua Eestist ja Lätist Balti Hertsogiriik, mis oleks olnud Saksa Keisririigi kooseisus autonoomne. Lätis ei olnud veel Läti vabariiki, kuid eeldati, et nagu juhtud Eestis, juhtub ka Lätis. Baltisakslased kartsid oma positsiooni kaotamist. Eestis oli võim Saksa armee kohaliku esindaja käes, kelleks oli von Seckendorff
Eesti talurahvas Riigistatud mõisate tagasiandmine suurendas uuesti mõisnike võimu. 1765.a.- Katariina II seadus Liivimaal · talupoegadel õigus vallasvarale · koormistele seati kindlad piirid · õigus mõisnikku kohtusse kaevata · (Eestimaa kubermangule need ei laienenud!) Kultuurielu · Kultuuriliselt oli Venemaa veel Euroopast maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile erilist mõju avaldada. · Tihenesid sidemed Saksamaaga. (Tartu ülikool oli suletud, baltisakslased said hariduse Saksamaa ülikoolides, Baltikumis leidsid tööd paljud Saksamaalt pärit haritlased.) · 1739.a. ilmus piibli täielik tõlge. Tõlkis Anton-Thor Helle Valgustusliikumine · Kirikuõpetajad jagasid jutlustes nõuandeid ja kasulikke teadmisi. · Hakati välja andma ka ilmaliku sisuga raamatuid. Eriti populaarsed olid kalendrid (need sisaldasid näpunäiteid põllupidamise, arstimise jne. kohta) · August Wilhelm Hupel, Põltsamaa
Kas vajame filmi/seriaali muistsest vabadusvõitlusest? Läbi ajaloo on Eesti pidanud sõdima oma vabaduse eest, kaotades palju elusid, kannatades palju, kuid samas tõstnud rahvustunnet ja kindlustanud meie riiki. Suuremad sõjad vabaduse eest on pandud ühise nime alla: muistne vabadusvõitlus. Kuid kas inimesed teavad sellest piisavalt, või oleks vaja luua film muistsest vabadusvõitlusest? Termin eestlaste muistne vabadusvõitlus võeti kasutusele 1920. aastate Eestis ja see sidus kahte suuremat võitlust vabaduse eest. Juba 13. sajandil oli Muinas-Eesti peaaegu ühtne riik, mille rahvas tegutses koos. Baltisakslased, pidades Eestit niiöelda metsikuks maaks, tõid siia ristiusu ja üritasid seda eestlastele peale suruda, kuid see vaid tugevdas rahvustunnet ning sundis eestlasi enda huvide ja uskumuste eest seisma. Kuigi ristisõda kaotati, jäi rahvustunne püsima, innustades eestlasi enda vabaduse eest ed...
ühiskonda üha enam lõhestavad sotsiaalsed vastuolud. Tallinna radikaalid 1901. hakkas Tallinnas ilmuma Teataja, mille asutaja ja toimetaja oli Konstantin Päts. Lehe ümber ka haritlased: A. H. Tammsaare, Eduard Virgo, J. V. Veski jt. Toetajaskond maarahvas. Ei eitanud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeris majanduse edendamist, eestlaste rahvustunde nõrkuse majanduslike positsioonide haprus. Majandusliku olukorra parandamise saavutamiseks tuli baltisakslased majandusest ja poliitikast kõrvale tõrjuda. Oldi valmis sekkuma suurde poliitikasse, loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülevenemaalised reformid. Koostööd venelastega tõrjuti Tallinna linnavolikogu valimistel baltisakslased välja ning Päts sai Tallinna abilinnapeaks. Sotsiaaldemokraatia Tekkisid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei ringid suurematesse Eesti linnadesse. Töötati illegaalselt: pidades salakoosolekuid ja levitades keelatud kirjandust
ääres elades endale kuluuri otsinud või omandanud.Need on ainut oletused,ning me ei saagi kunagi teada kellel oli õigus,kellel mitte.Eesti asukoht on kultuuri omandamiseks väga hea,sest üle lahe asub Soome,loodesse jäävad Rootsi ja Norra ning itta Venemaa.Tänu kaubateedele on kultuuri levik mitmekülgne ja laialdane,nii et baltlaste argument on veidi liialdatud,eestlased ja lätlased oleksid ka ilma sakslasteta edasi eksisteerinud. Baltisakslased olid haritud ning uhked, kuid eestlased enamjaolt matslikud,harimatud.Oli vähe neid,kes julgesid sakslastele vastu hakkata.Sakslased vabastasid eestased orjapõlvest,mistõttu soovisid baltlased matsirahvalt austust ,lugupidamist.Tegelikult tõi vabaduse kaasa hoopis Prantsuse revolutsioon ning sakslased olidki need, kes meile orjapõlvele aluse panid. Suur kultuuriand,mis on osaks saanud kõigile Läänemere ääres asuvatele riikidele on oli protestantism
Tartu Ülikool. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna soodsa geograafilise asendi tõttu Rootsi Baltikumivalduste keskpunktis. Ülikooli asutas tegelikult Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, kes oli üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632.a. Tartus uksed avanud ülikoolis õppisid enamuselt Rootsi ja Soome päritoluga tudengid. Sõja puhkedes viidi ülikool 1656.a Tallinnasse, kus see oli 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal. Peamiselt olid üliõpilased Baltisakslased. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal Ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses Ülikool põhjasõja tingmustes 10 aastat kui aastal 1710 Venemaa linna vallutas. Taasavamine toimus alles 1802. a. Õppetöö toimus ladina keeles,loengute ja dispuutide vormis.Pärnus oli 30-40 tudengit, Tartust tulid professoreid. Rootsi aegses Ülikoolis tegutses üle poolesaja õppejõu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
