kuni vähemalt 30°C. Soojaveearvesti – veearvesti, kus vee temperatuur, mille hulka mõõdetakse, on üle 30°C kuid ei ületa 90°C. Kuumaveearvesti – veearvesti, kus vee temperatuur, mille hulka mõõdetakse, alampiir on üle 30°C ja vee temperatuuri ülempiir üle 90°C. Vee temperatuuri ülempiiri võib kehtestada veearvesti valmistaja ja selle arvväärtus märgitakse veearvestile. Suurim voolukulu Qmax või qs - suurim voolukulu, mille korral arvesti peab suutma piiritletud aja jooksul toimida purunemata ning ületamata lubatud piirvigu ja suurimat lubatud rõhukadu. Nimivoolukulu Qn või qp - kulu, mille väärtus võrdub ½ Qmax. Nimivoolukulu Qn korral peab arvesti suutma toimida tavalistes kasutustingimustes, s.t pideva ja katkendliku kasutamise korral, ületamata lubatud piirvigu. Ka nominaalkulu. Väikseim voolukulu Qmin või qi – voolukulu, millest alates ei tohi arvesti ületada lubatud piirvigu
Millega vrdub elektrivoolu t? Vrdub juhi otsetele rekendatud pinge, voolutugevus ja t sooritamiseks kulunud aja korrutisega. A=U I t. Mis on elektrivoolu t hikuks? Millega see vrdub? hikuks on 1 daul. 1 daul=1 volt * 1 amper * 1 sekund Kuidas mdetakse elektrivoolu td? Pinget juhi otsetel mdetakse voltmeetriga, voolutugevust ampermeetriga ja kellaga ajavahemikku, mille vltel juhis on elektrivool. Voolu t arvutatakse, korrutades pinge, voolutugevus ja ajavahemiku vrtused. Otseselt: elektrienergia arvesti abil. Kuidas iseloomustada juhi soojenemist elektrivoolu toimel? Voolu t arvel suureneb juhi siseenergia ning juhi temperatuur tuseb. Mida thendab A=Q? Kuna soojenenud juhi temperatuur on mbritsevate kehade temperatuurist krgem, algab soojuslekanne juhilt mbritsevatele kehadele. Sel juhul on voolu t vrdne soojushulgaga Q, mis eraldub vooluga juhis. Millega vrdub elektrivoolu vimsus? Vrdub elektrivoolu tga ajahikus. Arvuliselt vrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega.
elektriohtuse reegleid. 21. Miks on hõõgniit valmistatud volframist? Sest volfram talub kõrget temperatuuri. 22. Kuidas muutub elektrienergia hõõglambis? Soojus- ja valgusenergiaks. 23. Millega on võrdne pinge nulljuhtme ja maa vahel? Nulliga 24. Kuidas tuleb ühendada kaitsmed? Kaitsmed tuleb ühendada jadamisi. 25. Milline keha võib teha tööd? Tööd võib teha keha, millel on energiat. 26. Mida näitab arvesti? Arvesti näitab elektrivoolu tööd. (kWh) 27. Milleks muundub liikumatus juhis elektrivälja energia voolu töö tulemusena? 28. Kuidas vältida lühise teket? Lühise teket saab vältida, kui järgida ohutusreegleid, varustada vooluring kaitsmetega. 29. Millega tähistatakse voolutugevust ja mis on ühik? Voolutugevust tähistatakse I-ga. Ühikuks on 1 A 30. Millega tähistatakse pinget ja mis on ühik? Pinget tähistatakse U-ga. Ühikuks on 1V 31
8 TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond Individuaalne töö Elektriarvesti Aruanne Koostaja: Hiljar Undrits Tallinn, 2010 SISSEJUHATUS Individuaal tööks valisin elektriarvestid. Nimet elektriarvesti ODIN. ODIN arvesti on kompaktne eletriarvesti aktiivenergia mootmiseks, mis on ette nahtud DIN-liistule paigaldamiseks ja sobiv kasutada jaotuskilpides. Seadme lihtsust iseloomustab elektriarvesti esipaneel, selge märgistus, tugevad kruviklemmid ja kergesti loetav näidik. Kaasasolevas karbis on üheselt arusaadavad juhised, mis selgitavad teksti ja jooniste abil arvesti paigaldamist. 10 Üldised omadused ODIN-arvesti on 3-faasiline aktiivenergiaavresti, mis on mõeldud
24,6 kraadi juures 0.684 tjv.a tjv.L cjv (J/gK) Q2, J Kwh Jahutusvee Jahutusvee Arvesti näit, kWh temperatuur temperatuur Veekulu, ml väljumisel, oC sisenemisel, oC 0.07 23 23 650 0.13 25 23 650 0.23 30 23 650 0.34 33 23 650 0
Vaakumvastuvõtja (kondensaadi kogur) 22. Jahutusvee vastuvõtja (kogur). 23. Aurusti vanni temperatuuri andur (termomeeter). Aurusti tööpõhimõte: Vedeliku aurud, mis tekivad kolvis 11 vanni 12 temperatuuri juures, liiguvad kondensaatorisse 3, kondenseeruvad seal ning kondensaat kogutakse vastuvõtjasse 21. Aurustamise pinna suurendamiseks ja vedeliku kelme segamiseks pannakse kolb 11 pöörlema muudetava pöörlemissagedusega elektriajami abil. Katseandmed Tabel 1. Algandmed Arvesti näit, kWh 0,87 kWh Temperatuur vannis, 0C 53 °C Keeduklaasi mass, kg 0,223 kg Suhkru kogus, kg Destilleeritud vesi, ml 700 ml Suhkur + vesi keeduklaasis, kg 0,941 kg Lahuse temperatuur, 0C Kolvi mass, kg NR. 11 0,252 kg / 0,896kg Kolvi mass, kg NR. 21 0,276 kg / 0,351kg Tabel 2
· Mis on nullkaitse? · Mis juhtub, kui skeemi mingis osas tekkib lühis või ülekoormus? Elektrivagustuse installatsioon Elektrivalgustuse installatsiooni skeem koosneb kaitselülitist F1, induktsioontüüpi elektrienergia arvestist P, sulavkaitsmetest F2, harukarpidest X1 ja X2, hõõglampidest E1-4, kahepooluselisest lülitist S1 ning veksellülititest S2 ja S3. Skeemi toiteks on faasipinge 230 V. Induktsioontüübi elektrienergia arvesti P koosneb alumiiniumkettast, pinge- (ühendatakse rööbiti toitevõrguga) ja voolumähisest (ühendatakse jadamisi toitevõrguga). Elektrienergia arvesti abil mõõdetakse tarbitud elektrienergiat kilovatt-tundides (kWh). Ühefaasilisel elektrienergia arvestil on 4 klemmi, mida loetakse ja nummerdatakse vasakult paremale. Arvesti sisendklemmid on 1 ja 3, väljundklemmid on 2 ja 4. Klemmide vale ühendus võib põhjustada ketta pöörlemist vastassuunas või lühise tekkimist
Elektrimõõteriistad Voolu tüübi järgi jagunevad: ·Alalisvooluahelate mõõteriistad mõõtmiseks vajalikud lisatakistid voolu mõõtmiseks shunt, pinge mõõtmiseks lisatakisti ·Vahelduvooluahelate mõõteriistad mõõtmiseks vajalikud mõõtetrahvod voolu- ja pingemõõtetrafod, kasutatakse ka vahelduvvoolu muundureid alalisvooluks Elektrimõõteriistad Konstruktsiooni ja põhimõtte järgi jagunevad: 1.Magnetoelektriline liikuva raamiga 2.Magnetoelektriline liikuva magnetiga 3.Elektromagnetiline 4.Elektrodünaamiline 5.Ferrodünaamiline 6.Induktiivne 7.Elektrostaatiline 8.Vibratsiooniline Elektrimõõteriistad Mõõteosutile vasttoimiva mehhanismi järgi jagunevad nad veel: ·mehhaanilise vastumomendiga (nr. 1 8) ·ilma mehhaanilise vastutoimeta (nr. 1 6) Elektrimõõteriistade tüübid Elektromagnetiline mõõtemehhanism Elektrostaatiline mõõtemehhanism Elektromagnetiline mõõtemehhanism Elektrostaatiline mõõtemehhanism Ferr...
Luuletuse pealkiri pärineb Lusitaniast, provintsi rooma nimi, mis hõlmab ligikaudu tänapäeva Portugali. Portugali rahvas ja kogu selle rahvas on selle patriootliku eepose tõelised kangelased. Lusiadest on kirjutatud ottava rima, itaalia päritolu rüüme skeem, mida tavaliselt kasutatakse renessansi eepose luulel. Ottava rima stanza'il on kaheksa rida koos kolme rhyme'iga, järgides rütmikava abababcc'it . See on vooluhulga arvesti, mis võimaldab narratiivil sujuvalt liikuda, ja pikkadel assonantlikel joonistel on omamoodi lullutuskvaliteet. Lusiadid algavad meedias res või keskeas. Vasco da Gama ja tema Portugali meeskonnaliikmed on Malindi Ida-Aafrika kuningriigis, kes on jõudnud raskesse ilma ja varitsusega. Kohalik kuningas julgustab Gama lugema portugali rahva ajalugu, mida ta teeb, tagasi iidsetesse aegadesse. Gama räägib lugu Rooma üldisest Quintus Sertoriusist, kelle edukas mäss tegi Hispaniale
ümberpaigutamiseks vooluringi kõrvaliste jõudude poolt. Ühik : Volt (V) · Millal tekib lühis ja mida see tähendab? ...- nähtus, kus välitakistus läheneb 0'ile, mistõttu voolutugevus saavutab maksimumi. · Joule- Lenzi seadus: Elektrivoolutoimel juhist eemaldunud soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, takistuse ja aja korrutisega. Q=J2*R*t · Elektrivoolu töö? ...-f.s, mis võrdub voolutugevuse pinge ja aja korrutisega. Ühik: dzaul(J). Mõõteriist: arvesti ehk voolumõõtja. · Elektrivoolu võimsus? ...-f.s, mis näitab arvuliselt kui palju tööd tehakse ühes ajaühikus. Ühik: Vatt(w).
Elektrivoolu töö kaudu muundub elektrivälja energia teisteks energialiikideks. Voolu töö on füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Voolu tööd saab arvutada valemite: A=U*I*t, A=I2*R*t ja A= U2/R *t abil. Voolu töö ühikuks on 1J ja 1kW * h. Elektrivoolu tööd mõõdetakse kaudselt voltmeetri, ampermeetri ja kella abil ning otseselt elektrienergia arvesti abil. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus. Voolu võimsust saab arvutada valemite: N=U*I, N=I2*R ja N=U2/R abil. Voolu võimsuse ühikuks on 1W. Elektrivoolu võimsust mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetriga või otseselt vattmeetriga. Voolu võimsus elektriseadmes on võrdne seadme nimivõimsusega ainult sel juhul, kui pinge seadme klemmidel on võrdne nimipingega. Elektrisoojendusriistades muundub elektrivälja energia
ja korterite mõõtjate näitude vahe. Vee kaod meie majas jaotatakse iga kuu 120 korterile võrdselt. 2002.aastal Iga kuu kaod olid 240m3 (240m3 / 120 = 2,20m3 ühe korteri kohta). 2003.aastal, peale seda kui muutus juhatus, tegime veearvestite kontrolli korterites. Mitte kõik korteri omanikud lasid sisse, aga vee kaod järsku langesid kuni 60-80 m3 kuus. Üldkoosolekul 21.12.05.a. otsustati paigaldada majale teine üld arvesti. Kui suur oli üllatus, kui meie poolt paigaldatud arvesti näitas: 725m3 AS Pärnu Vesi veearvesti näitas: 759m3 Vahe oli: 34m3 AS Pärnu Vesi vahetas oma veearvesti koheselt uue arvesti vastu. Selle kuu lõpus me võime olla kindlat et meie veekaod on veelgi väiksemad. Järgmise etapina, meil on plaanis, taadelda kõik veearvestit (mis on rohkem kui 5 aastad vanad). Kuna enamik majas olevatest mõõtjatest oli paigaldatud 96-97 aastatel.
Haapsalu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus Elektrivõrk kodus Referaat Kodune elektrivõrk Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga. Suurtes elamutes tuleb elekter korruse- või korterikilpidesse hoone peakilbi kaudu. Väikeelamus jaotatakse elekter rühmaliinide vahel elamu peakilbis. Korterikilbis asuvad peakaitsmed, pealüliti, rühmakaitsmed ja elektrienergia arvesti. Rühmakaitsmetest algavad rähmaliinid, mis viivad elektrivoolu pistikupesadeni ja elektritarvititeni (valgustiteni, kodumasinateni, elektripliidini jms.). Kui on vaja teha elektritöid, siis saab kodus voolu välja lülitada pealüliti, peakaitsmete, vastava rühmaliini kaitsme või kaitselülitiga. Elektrikilbis peavad lülitid ja kaitsmed olema tähistatud vastavate pealdistega, näiteks: pealüliti, tubade valgustus, elektripliit, garaazh jne.
Liitumiskilbi asukoht · Õhuliini mastil · Kaablivõrgu korral tänaval · Suurtel majadel keldris või välisseinal Peakaitse liitumispunkt · C-tunnusjoonega automaatkaitse · Aeglase toimega g6 tüüpi sulavkaitse · Peakaitse suurus on määratud lepinguga Kilbisisene juhtmestik peakaitse · 16A kuni 6mm2 · 32A kuni 16mm2 · 100A kuni 25 mm2 Vasest juhtmed kindlasti Mõõtekilp · Sisend transiitkilbist või liinist · Üks peaautomaat · Arvesti · Väljund tarbija elektriseadmetesse NB ! mõõtekilp kuulub võrguettevõttele ja on lukus. Mõõtekilp välistingimutes · Valmistatud ilmastikukindlast materjalist · Omama soovitavat UV kindlat värvkatet · Olema ventileeritav · Kondensvee äravool · Kaitseaste vähemalt IP34D Mõõtekilp sisetingimustes IP vähemalt 2 0 Jaotuskilp Territooriumi või ehituse keskne jaotus- ja lülitusseadmete kompleks koos juurdekuuluvate
sajandi alguseks jõudnud sinnani, et me kombime planeedi ökosüsteemide kandevõimet kogu selle ulatuses. Inimkond on viimase 50 aasta jooksul kulutanud rohkem loodusvarasid ning tootnud rohkem saasteaineid ja jäätmeid kui kunagi varem kokku. Seejuures tarbib ÜRO inimarengu aruande kohaselt rikkam 20% elanikkonnast Maa kõigist kasutatavatest ressurssidest ligi 88%. 4. Mis on ökoloogiline jalajälg? Kuidas seda väljendatakse? Tõhus loodusvarade tarbimise arvesti on ökoloogiline jalajälg. Üksiku inimese põhjustatud ökoloogiline jalajälg arvutatakse selle järgi, kui palju põllumajandus- ja karjamaad, metsa, hoonestatud maad, merd ja fossiilse energia tootmiseks kasutatavat maad tema tarbimise ja jäätmete ladustamise jaoks vaja on. 5. Mis on ökoloogilise jalale piirnorm? Kui suur on see Eestis? Maa elanike keskmine ökoloogiline jalajälg on praegu 2,3 globaalset hektarit, mis ületab napilt tarbimise jätkusuutlikkuse piirnormi
energiakulu ja selle energia maksumus Koostaja: Rando Pilberg Juhendaja: Kalju Haabmets Parksepa 2013 Töö käik: · Tee tabel kodus olevate elektritarvitite kohta, märgi iga tarviti taha tema nimipinge, töösagedus ja võimsus. · Tee tabel energiakulu kohta iga päev 1 nädala jooksul. Selleks märgi igal päeval, ühel ja samal kellaajal eletriarvesti näit. Kui sul on kahetariifne arvesti, tuleb üles märkida iga päev nii päevase kui ka öise energiakulu kohta. · Uuri vanematelt, millist energiapaketti kodus kasutatakse. Küsi vanematelt Eesti Energia arvet, kas paberkandjal või internetist. Uuri sealt, millistest komponentidest koosneb 1kWh hind. Arvuta nädala kestel kulutatud elektrienergia maksumus sarnaselt arvel näidatuga. · Mida arvad sellisest energia kulust? Kas Sul oleks võimalust elektrienergiat säästa? Paku välja omapoolseid lahendusi!
Õnnetuste vältimiseks vajavad nii elektritarviti kui ka pistikutega juhtmed teadlikku kasutamist ja hooldamist. Elektrijaotusvõrk Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga. Suurtes elamutes tuleb elekter korruse või korterikilpidesse hoone peakilbi kaudu. Väikeelamus jaotatakse elekter rühmaliinide vahel elamu peakilbis. Korterikilbis asuvad peakaitsmed, pealüliti, rühmakaitsmed ja elektrienergia arvesti. Rühmakaitsmetest algavad rähmaliinid, mis viivad elektrivoolu pistikupesadeni ja elektritarvititeni. Kui on vaja teha elektritöid, siis saab kodus voolu välja lülitada pealüliti, peakaitsmete, vastava rühmaliini kaitsme või kaitselülitiga. Kodus olevad elektritarvitid on kohtkindlad (näiteks laelamp, elektripliit, pesumasin jms.), mis asuvad samas kohas ning nende ümberpaigutamine nõuab juhtmete lahtiühendamist ja teisaldatavad
4 Seade mis võiks olla On olemas mitmeid mõõtureid ning monitoorimis seadmeid, kuid need enamus on kõik eraldi, need seadmed võiksid minna kõik ühe kindla seadme alla, mis oleks kompaktsem ja mugavam kasutada ning mis annaks kõige kohta üldise informatsiooni, samuti võiks antud seadme alt saada reguleerida kõike toimuvat. Seade võiks hõlmata järgmisi funktsioone: Termomeeter – temperatuuri mõõtmiseks ja reguleerimiseks. Elektri- ja gaasimõõturid – arvesti näitude korrapäraseks jälgimiseks ja analüüsimiseks. Pistikupesaarvesti – Seade võiks anda ülevaate millised seadmed tarbivad kõige enam elektrit. Elektrikulumonitor – elektrikulu tarbimise analüüsimiseks ja ülevaateks. Termokaamera – Pindade ja soojuskadude analüüsiks. 7 Kasutatud kirjandus 1. https://www.energia.ee/et/nouanded/seadmed 2
pinge on: Какой ответ правильный. Самое высокое напряжение в Эстонских электросетях переменного тока: 1. 500 kV; 2. 110 kV; 3. 330 kV; 4. 35 kV: 5. Milline on õige vastus. Pingetrafo primaarnimipinge on 10. 000 v, sekundaarnimipinge on 100 V voolutrafo primaarnimivool on 1000 A, sekundaarnimvool on 1 A. Elektrienergia arvesti näit tuleb läbi korrutada teguriga: Какой ответ верный. Трансформатора напряжения примарное минимальное напряжение 10 000 В, секундарное минимальное напряжение 1000А, секундарный минимальный ток 1 А. 1. 10 000; 2. Pinge sekundaarnimipinge ja voolutrafo sekundaarnimivoolu korrutisega; 3
Ehk kõnekeeles tööstusvoolumootor. Põhilised elektrimootorid tööstuses, reguleerida suurtes piirides toitepinge muutumisega; käivitus sisselülitusel veojõud suur, sageduse põllumajanduses jne. kasvades veojõud väheneb Ehitus ja tööpõhimõte (elektrienergia arvesti töötab samal põhimõttel) Paigalseisev osa ehk staator(õõnes malmsilinder) ja sellega ühise telje ümber Elektromagnetlained pöörleb rootor (vask, alumiiniumvarrastest). Paigalseisev osa staator tekitab Laetud osakese võnkumine tekitab selle läheduses muutuva elektrivälja, see indutseerib muutuva pöörleva magnetvälja, mis vahelduvooluvõrku lülitades tekitab magnetvälja, see jälle muutuva elektrivälja jne
SOOJUSPUMBAD 1. Mida tähendab soojuse ülekanne ning kuidas tead nimetatakse? Soojuse ülekandmine tähendab soojuse kandmine madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale. Soojuse tranfsormatsiooniks 2. Mis on külmutusagents? Aine abil kantakse soojust üle 3. Milleks kasutatakse soojuspumpa? Soojuspumpa kasuta ruumide ning sooja tarbevee kütmiseks 4. Mis on soojuspump? Lisakütmis võimalus 5. Mis osadest koosneb soojuspump? Aurusti, kompressor, kondensaator ja paisuventiil 6. Mis rõhud on soojuspumba erinevatel osatel? Aurustis on kõige madalam rõhk ja kondensaatoris on kõige kõrgem 7. Mis toimub aurustis? Külmutusaegnts kogub endasse välisõhust tuleva soojuse, ning aurustub 8. Mis toimub kompressoris? Kompressor surub aurustunud külmutsagentsi aru rõhu alla millest tulenevalt kuumeneb külmutusagents vähemalt 100 kraadini 9. Mis toimub kondensaatoris? ...
Korpuses 6 tiiviku 3 telg langeb kokku vedeliku voolusuunaga. Tiiviku pöörlemine kantakse tiguülekande 2 ja reduktori abil arvestusmehhanismile 1. Selleks, et vältida voolupööriseid tiivikul, mis suurendab arvesti ebatäpsust paigutatakse tiiviku ette labadega vooluvaigisti 5, mis suunab voolu pikki riista telge. Pöördlaba 4 on riista häälestamiseks tegelikule kulule. Väikeste kulude mõõtmiseks (kuni 3,5m³/h) kasutatakse labadega tiivikut, (b)see on lihtsam kuid ka ebatäpsem 7. Elektrood nivoo kontrollmõõteriistad.
1 toru puhul- reguleerimisarmatuuril minimaalne rõhu takistus 2 toru puhul- kõrgenatud (4Pa) takistus rõhk 6. Millist vett tuleb kasutada kaugkütte korral küttesüsteemi täitmiseks (täite- ja lisavesi) ja milline mõõteseade on selle juures vajalik ja milleks? Tuleks kasutada deaereeritud ja keemiliselt ettevalmistatud vett. Kaugkütte korral on soovitatav täite ja lisavesi võtte kaugküttevõrgust läbi arvesti. 7. Kui suure osa katavad naaberkorterid maja küttesüsteemist lahti ühendatud korteri soojusvajadustest kui korter paikneb hoone keskosas ja selle temperatuur on 10°C võrra madalam naaberkorterite temperatuurist? 65% ELAMUTE SOOJUSVARUSTUSSÜSTEEMIDE HOOLDUS JA REMONT 1. Millise süsteemi korral nõutakse tavaliselt survekatsetusi ja süsteemi läbipesu? Sõltuva süsteemi korral. Survekatkestusi tehakse igal aastal, läbipesu 2 aasta tagant 2
elektripliit, -keris jne. Kodumasinad, nagu näiteks tolmuimeja, pardel, pump ja elektritrell kulutavad elektrit vähe. Ka tuleks jälgida inimeste erinevaid vajadusi kui mõnda tarvitit osta. Väike pere ei vaja suurt külmkappi ja kõige suuremat telerit. (Altpere, E 1993) On kasulik makseraamatus vajalikke elektriarvesti näita võtta iga kuu kindlal päeval, siis saab võrrelda elektrienergia kulu kuude kaupa ja tarbimise ootamatul muutumisel leida elektritarviti või arvesti rikkest vm. oleneva põhjuse. Ka sel juhul, kui maksuraamatut pole, on soovitatav üles märkida arvetest või arvesti näitude alusel elektrienergia kulu kuude ja aastate kaupa, et tarbimist jälgida. (Altpere, E 1993) 12 4.2. Energia sääst koolis Kool peab tagama õpimiseks ja õpeetamiseks mugavad ja soodsad tingimused. Lastele soodsa keskkonna loomine algab õpetajast ja õpetamise meetoditest, kuid
kulutavad elektrit vähe. Ka tuleks jälgida inimeste erinevaid vajadusi kui mõnda tarvitit osta. Väike pere ei vaja suurt külmkappi ja kõige suuremat telerit. (Altpere, E 1993) On kasulik makseraamatus vajalikke elektriarvesti näita võtta iga kuu kindlal päeval, siis saab 10 võrrelda elektrienergia kulu kuude kaupa ja tarbimise ootamatul muutumisel leida elektritarviti või arvesti rikkest vm. oleneva põhjuse. Ka sel juhul, kui maksuraamatut pole, on soovitatav üles märkida arvetest või arvesti näitude alusel elektrienergia kulu kuude ja aastate kaupa, et tarbimist jälgida. (Altpere, E 1993) 4.2. Energia sääst koolis Kool peab tagama õpimiseks ja õpeetamiseks mugavad ja soodsad tingimused. Lastele soodsa keskkonna loomine algab õpetajast ja õpetamise meetoditest, kuid väga tähtis on ka ruumide korrektne valgusus ja õige sisekliima
Andur registreerib mõõtesuuruse väärtuse ja edastab selle vastava mõõtesignaali kujul, näiteks Halli andur, rõhuandur jne. Seejuures mõõtesignaal võib olla nii pidev kui katkendlik. Anduri (aga ka mõõteahela) esimest muunduselementi, mis on mõõtesuuruse otsese mõju all, nimetatakse tajuriks. Väljundseadis on mõõteriistas niisugune mõõtesignaali muunduselement, mis on ette nähtud mõõdiste väljastamiseks. Ta võib esinedsa nii otseväljundseadise, nagu meerik, arvesti, skaalaga väljundseadelfis (skalaarnäidik) jt. kui ka kaudväljundseadise kujul, nagu magnetlint, magnetketas jms. mäluseade. Tehnilises kirjanduses on võrdlemisi laialt levinud väljundseadise asemel mõisted lugemisseadis ja näidik (vt. p. 1.4.11) Mõõteriista kasutusvõimaluste laiendamiseks võivad mõõteahelasse kuuluda ka abiseadised (adapterseadised), nagu võimendi, vahe-, edastus- ja mastaabimuundurid ning teised mõõteahela koosseisu kuuluvad nii mõõtesignaali muundavad
Integreeriv mõõteriist Valgusandur mA Elektrimõõteriist näitena milliampermeeter o Impulsiloendur Voolumähis Pingemähis Ühefaasiline Kolmefaasiline vatt vattmeeter mee ter Arvesti t Aegrelee Programmkell V Digitaalvoltmeeter 000 Lülituskell A 000 Digitaalampermeeter Ostsilloskoop Ostsillograaf 11. VALGUSALLIKAD
kork on eemaldatud 16 Kütuselisandi etteande juhtimine: Mootori juhtarvuti saab infot iga kütuselisandi pihustamise kohta ja sellest hetkest nullib oma sisseehitatud läbisõidu arvesti. See arvesti loeb kilomeetreid pärast viimast tankimist Korgi magnet Kütusepaagi (kütuselisandi pihustamist). kork on kinni Kütuse taseme andur annab arvutile infot igasugusest kütusetaseme muutusest paagis, mis ületab 7 liitrit. Arvutisse on kodeeritud ka mõiste "korgi tsükkel": arvuti registreerib kütusepaagi korgi
klappide süsteem piimavoolu ja pesu juhtimiseks, 5...7- tsisterni sektsioonid Venemaal eksperimentaalselt juurutatud torutranspordi süsteem: 1- piimatank, 2- pump, 3- piimakoguse loendi, 4- kompressor, 5- õlieraldi, 6- õhu jahuti, 7- vahueemaldi, 8- söefilter, 9- pesukeskus, 10- pesulahuste paagid, 11- vastuvõtuseadmed Piima vastuvõtt vooluhulga arvestiga: 1- õhueraldi, 2- pump, 3- piimafilter, 4- piima vooluhulga arvesti Elektromagnetilise vedelike vooluhulga mõõteseadme ehitus: 1- korpus, 2- elektroodid, 3- vedeliku voolutoru, 4- elektromagneti mähis, 5- elektromagneti südamik, 6- kattekiht, 7- magnetväli Piimatööstuse tehnoloogilised liinid ja piim töötlemise etapid: A- piima vastuvõtt, 1- piimaauto, 2- vastuvõtutank piima kaalumiseks, B piima jahutamine ja säilitamine, 3- plaatjahuti, 4- säilitustankid, C- piima eeltöötlus, D- piimatoodete valmistamine
· suurtel kajadel keldris või välisseina ääres Peakaitse liitumispunktis- · C- tunnusjoonega automaatkaitse · Aeglase toimega gG- tüüpi sulavkaitse · Peakaitsme suurus on määratud lepinguga Kilbisisene juhtmestik peakaitsme nimivooluga: · Kuni 16A- 6mm2 · Kuni 63A- 16mm2 · Kuni 100A- 25mm2 Juhtmete materjalik on vask Mõõtekilp- · Sisend transiitkilbist või liinist · 1 pealüliti · Arvesti · Väljund tarbija elektriseadmetesse Mõõtekilp kuulub võrguettevõtjale ja on lukustatud Mõõtekilp välistingimustes · Valmistatud ilmastikukindlast materjalist · Omama soovitavalt UV- kindlat värvikatet · Olema ventileeritav · Võimaldama kondentsevee äravoolu · Kaitseaste vähemalt IP34D Mõõtekilp sisetingimustes- IP20 Jaotuskilp- territooriumi ehituse keskne jaotus ja lülituseadmete kompleks koos
Elektromotoorjõudu E saab lugeda kaduvväikseks, kuna nurkkiirus on väike ja samaaegselt ahela takistus R võib olla küllalt suur. Sellisel juhul taandub valem (2.255) lihtsamale kujule: R I U r = . (2.256) Elektrimootori pöördemoment Lihtsa konstruktsiooni ja suhtelise odavuse tõttu kasutati vahelduvvooluahelates kõige sagedamini energiamõõtmiseks induktsioonarvesteid. Nende tööpõhimõtet on kirjeldatud eelpool (vt lk 95). Joonisel 2.101 on esitatud sellise arvesti lihtsustatud skeem. Induktsioonarvestite konstruktsioonid on väga erisugused [23, 42, 45, 48] ja sõltuvad seadmete kasutusalast. Kodutarbijatel kasutatakse elektrienergia arvestamiseks ühe- või kolmefaasilisi arvesteid, mis võivad olla varustatud kahe kettapöörete loenduriga eri tariifiga energia arvestamiseks. Kolmefaasilised mõõturid kujutavad endast tavaliselt kahe- või kolmesüsteemilisi energiaarvesteid, millel on vastavalt kaks või kolm voolu- ja pingemähist, mida ühendatakse
arvväärtust. Mõõtmiseks peavad mõõteseadmed olema kalibreeritud Igal mõõtevahendil on element, millele mõõtmise käigus otseselt rakendub sisendsuuruse (mõõtesuuruse, mõõtesignaaali) mõju- mõõtevahendi sisendseadiseks e. anduriks. Samuti on igal mõõteseadmel väljundseadis, mis annab väljundi ehk mõõdise kas mõõtesignaalina või mõõtjale vahetult tajutaval kujul. Vähemkompleksed mõõtevahendid, nagu andur, mõõtemuundur, mõõtur, mõõdik, arvesti jms, on tihti suuremate mõõtekoosluste, nagu näiteks mõõteseadmete või -komplekside funktsionaalsed koostisosad. Mõõtevahendi täpsust ei saa välja arvutada, see on defineeritud mõõte tulemuse lähedusastmena. Mõõtetäpsust iseloomustatakse mõõtevahendi näidu hälbega. Näiduhälve on mõõtevahendi näidu erinevus mõõdetava suuruse tegelikust väärtusest. Normdokumentidega määratud positiivset või
voolu ja pinge vaheline faasinihkenurk oleks 90o - φ. Reaktiivvõimsust mõõdetakse varrides (var), nimetus on tulnud sõnadest (volt-amper-reaktiivne). Näivvõimsuse mõõtmine Kasutatakse voltampermeetri meetodit: mõõdetakse voltamprites (VA). 14. Energia mõõtmine. Elektrienergia tööd (energia kulu) mõõdetakse induktsioonarvestitega. Elektrieneria arvesti mõõdab elektrienergia kulu kilovatt-tundides (kWh). Induktsioonmõõteriista mõõtemehanism töötab ainult vahelduvvooluga. Pinge- ja voolumähised asuvad elektritehnilisest lehtterasest koostatud südamikel. Pingemähis on suure keerdude arvuga ja ühendatakse rööbiti. Voolumähis on väikese keerdude arvuga ja ühendatakse jadamisi tarbijaga. Induktsioonarvestid võivad olla: ühefaasilised; kolmefaasilised neutraaljuhtmega;
Piimakogus määratakse neid ühikmahtude loendamisega ja piima üldkogus saadakse liitritena. Kuna piim vahutab kõvasti, siis kuulud seadmete komplekti tingimata õhueraldi. Selle läbimisel muutub piim õhuvabaks ja alles siis suunatakse mõõturisse. Vajalik surve antakse piimale tsentrifugaaalpumbaga, mis suunab selle läbi vastuvõtuliini: esmalt filtrisse, seejärel arvestisse ja sealt edasi säilitustanki. Ühikmahtude loendamisega töötava rõngakujulise kolviga arvesti tööprintsiip. Seade koosneb kalibreeritud mõõtekambrist, mis kulgeb ekstsentriliselt küljega pidevalt vastu mõõtekambri seina liibuv rõngaskolb. 60. 5 61. Elektromagnetiline vooluhulga määramise põhimõte 62. 63. Põhineb induktsioonvoolu tekkele elektrijuhi liikumisel magnetväljas: 64
Elektrienergia mõõtmine: Elektrienergia mõõtmiseks vahelduvvooluahelais kasutatakse ühe-, kahe- ja kolmeelemendilisi induktsioonsüsteemi arvesteid, alalisvooluahelais on kasutatavamad elektrodünaamilised arvestid. Hõlpsamalt saab aktiivenergiat Wa kolmefaasilises ahelas mõõta kahe- või kolmeelemendilise arvestiga. Kolmejuhtmelises ahelas tehakse mõõtmised kaheelemendilise arvestiga. Reaktiivenergiat Wr, juhul kui koormus on sümmeetriline, saab määrata kahe ühefaasilise arvesti abil. Energia Wr leidmiseks tuleb arvestite näitude vahe korrutada 3. 10. Elektrimasina mõiste, teetähiseid ajaloost, areng. Seadmeid, mis on määratud mehhaanilise energia muundamiseks elektrienergiaks või vastupidi nim. ele ktrimasinateks. Kuni XIX sajandi lõpuni valitses tööstuses ajamimootorina aurumasin, mille kõrvale ilmus sajandi lõpus auruturbiin. Elektriajam sai alguse esimestest elektrimootoritest. 1834. a. konstrueeris M. H.
- 18. Hävis toorainet loodusõnnetuse tagajärjel 4 736.- Arvestada aruandeaasta kasum (kahjum). Koostada kasumiaruanne skeem 2 järgi. Ülesanne 15 Koostada järgmiste andmete alusel kasumiaruanne skeem 1 · Valmistoodangu müügist saadi tulu 240000.- · Teenuste müügist saadi tulu 23000.- · Materjalikulu tootmises oli 76000.- · Materjalikulu teenuste osutamisel oli 4500.- · Palka arvesti tootmistöölistele 2100.-, millele lisandusid sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse · Teenuse osutajale arvesti palka 2300.-, millele lisandusid ettevõtte kanda jäävad maksud · Toodetele ja teenustele tehti reklaami 1400.- eest · Saadi tulu raha hoidmise eest pangas 150.- · Laekus laenuintress 12200.- · Müüdi põhivara soetusmaksumusega 12000.-, millelt oli arvestatud kulumit10500.-. Põhivara müügist saadi 5900
pöörisvoolu. Induktsioonmõõteriistu kasutatakse vahelduvvoolu aktiivenergia arvestina.. sel juhul ühendatakse ta poolid vooluahelasse samamoodi kui vattemeetri vastavad poolid. Siis on keetta pöördemoment võrdeline mõõdetava aktiivvõimsusega. Elektrienergia mõõtmine: vahelduvvoolu energiat mõõdetakse induktsioonarvestiga. Toodetakse ühe ja kolmefaasilisi arvesteid, mis võivad sõltuvalt vooluvõrgust ola kas kahe või kolmesektsioonilised. Arvesti klemme katva karbi siseküljele on trükitud ühendusskeem, mistõttu tema ühendamine ei tohiks olla probleemiks. Alalisvooluarvesteid enam ei toodeta, sest akude laadmiseks või muuks otstarbeks vajalik alalisvool saadakse vahelduvvoolu aladamisel ning kulutatud energiat mõõdetakse sel juhul vahelduvvooli poolelt. 33. Mitteelektriliste suureuste elektriline mõõtmine Elektrilisel teel saab mõõta kõiki mõõdetavaid mitteelektrilisi suurusi: aeg, kiirus, jõud, rõhk, temp. Jm. Siin
kuhu on teenindavale personalile juurdepääs ning kus temperatuur ei lange alla 0 0 C. Individuaaltarbijate arvestid paigaldatakse tavaliselt hoone sellesse ruumi, kuhu siseneb toiteliin. Korteriarvestid paigaldatakse tavaliselt trepikotta korrusekilpi, kappi või vahetult korterisse korterikilbile. Arvestite kapis peab arvestid paigaldama nii, et numeraatorid oleksid kohakuti kapi ukses olevate avadega, mille kaudu on võimalik uksi avamata üles kirjutada arvesti näitu. Kommunaalseadmetes paigaldatakse arvestid sisestus-jautus- seadmetesse. Arvestite juurde kulgevad elektrijuhtmed paigaldatakse ehituskonstruktsioonide kanalitesse või lihtsal torudesse. Arvestite ühendamisel võrguga jäetakse juhtmete vabad otsad pikkusega 250 mm. Vooluarvesti ees oleva kaitseaparaadi ja arvesti vahelised juhtmed peavad olema ilma ühenduskohtadeta. 4.6 EESTIS VALMISTATAVATE JUHTMETE JA KAABLITE KASUTUSALAD
Kaitsevahendid ,misa tagaksid personali tööohutuse 49.Elektrijuhistiku süsteemid, elektriseadmete ühendamine jaotuskilbiga.Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga. Suurtes elamutes tuleb elekter korruse- või korterikilpidesse hoone peakilbi kaudu. Väikeelamus jaotatakse elekter rühmaliinide vahel elamu peakilbis. Korterikilbis asuvad peakaitsmed, pealüliti, rühmakaitsmed ja elektrienergia arvesti. Rühmakaitsmetest algavad rähmaliinid, mis viivad elektrivoolu pistikupesadeni ja elektritarvititeni (valgustiteni, kodumasinateni, elektripliidini jms.). 50.Potentsiaaliühtlustus- Potentsiaali ühtlustust on vaja, et el. seadmete kered ei oleks pinge all. seadme metallkere võib pinge alla sattuda, kui nulljuhe katkeb või ühendatakse lahti ja puudub eraldi kaitse-nulljuhe, kordusmaandus või potentsiaaliühtlustus (seega võid korpuset elektrit saada).Klemm või latt, mis on ette nähtud
Need hülsid on varustatud kummitihendiga ja on ettenähtud toru konkreetse läbimõõdu jaoks. 2.5 Ehitusaegsed insenervõrgud 2.5.1 Ehitusaegne elekter. Ehitusplatsi varustamiseks elektrienergiaga paigaldatakse alaline kilp, ehitatava hoone põhja poolt. Toide kilbile saadakse Rakvere tänava alajaamast. Selleks kilbist paigaldatakse ajutine kaabel ehitusplatsi varustamiseks. Peakilbist on lubatud võtta 6x63A. Ehitamisaegset voolutarbimist mõõdetakse kilbis paikneva arvesti abil. Ajutised kaablid paigaldatakse nii, et nad ei segaks transporti ega tõstemehhanisme. Montaazi jõudmisel 1. korruseni, tehakse ajutine peakilp peakaitsega 63A hoone välisseinal. Korrustele paigaldatakse ajutised kilbid kaitsmetega 32A. Ajutised kilbid likvideeritakse siis, kui maja peakilp on alaliselt pingestatud. 2.5.2 Ehitusaegne side. Ehitusaegne side on lahendatud traadita internetiga ja mobiiltelefonidega. 2.5.3 Ehitusaegne veevarustus Ajutine veevarustus ajaperioodil 08.09
SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE AES3630 I − II osa I osa SISSEJUHATUS Peeter Raesaar TALLINN 2005 SISSEJUHATUS 2 I osa SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ....................................................................... 3 1.2 ELEKTRI ÜLEKANDE JA JAOTAMISE “PÕHITÕED”........................................ 5 1.3 ELEKTRIVÕRKUDE PLANEERIMISE JA PROJEKTEERIMISE ETAPID ................ 6 1.4 ELEKTRITARBIMISE JA KOORMUSTE PROGNOOSIMINE ................................ 7 1.4.1 Arengut mõjutavad trendi...
Samuti tuleb kursis olla makromajanduses kasutatavate näitarvude muutustega, et võtta vastu õigeid otsuseid. Aegreaks (kronoloogiliseks reaks) nimetatakse arvandmete rida, mis kirjeldab suuruse ajalist muutumist. Aegrida saadakse korduvvaatluse kasutamisel. Harilikult esitatakse aegrida ajamomentide (kuupäev, kellaaeg) või ajaperioodide (kuu, kvartal, aasta) ja neile vastavate suuruse väärtuste kogumina. Momentrida iga element on seotud teatud ajamomendiga (näiteks elektrienergia arvesti näit konkreetsel ajahetkel). Perioodrida iga element on seotud mingi ajavahemikuga, perioodiga (näiteks elektrienergia kulu päevas). Sõltuvalt, kas ajamomentide vahed on võrdsed või mitte, saab rääkida võrdperioodsetest ning mittevõrdperioodsetest aegridadest. ÜLESANDED Ülesanne 12-1 Milliste järgnevate suuruste aegrida on esitatav momentreana, milliste oma perioodreana? a) sularaha hulk kassas; b) käive; c) toote hind; d) varude maksumus;
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...
Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldos...
tegelikest väiksemana. Kostja on märkinud kontrollakti, et ta ei lugenud elektriarvesti viimast numbrit, pidades seda kümnendkohaks. Hageja hinnangul oli tegemist omavolilise tarbimisega, kuna kostjad on moonutanud mõõteseadme näitu, teatades need tegelikest kümme korda väiksemana. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et elektriarvesti näitude tegelikust väiksemana teatamisega rikkusid kostjad lepingust tulenevat arvesti näitude teatamise kohustust. See rikkumine ei muutnud aga elektrienergia tarbimist omavoliliseks. Hagejal oli võimalik elektriarvesti näitu kontrollida ning teha kindlaks kostjate tegelik tarbimine. Seega sai hageja nõuda tasu üksnes tegelikult tarbitud elektrienergia eest. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei suutnud tõendada vaidlusalusel ajavahemikul tarbitud elektrienergia kogust ega välja tuua kehtinud elektritariife.
tellisepuru ahju sisemuses; tühjenevad vuugid; pigi ahju seintel. Sageli on võimalik ahje renoveerida nii, et puudub vajadus nende lammutamiseks ja uuesti ehitamiseks. Väärtuslikud pottahjud tuleb kindlasti restaureerida. Pliidikütte puhul võib kaaluda kasutada ka pliidi soojusenergiat tarbevee soojendamiseks. 13.2.1.2 Kaugküte Kaugkütte puhul tuleb renoveerida vana soojussõlm, vajadusel asendada torustikud, paigaldada soojusvahetid, soojusenergia arvesti, asendada vajadusel ringluspumbad, sulg- ja ohutusarmatuur jne. Kaugkütte väljavahetamine lokaalkatlamaja või muude soojusallikate vastu ei ole õige. Koostootmine võimaldab elektri tootmisel tekkivat heitsoojust kasutada kaugküttesüsteemis. Kui kaugkütte tarbijaid on vähe, kaob süsteemi efektiivsus. 234 13.2.1.3 Otsene elekterküte Elekter on väga väärtuslik energiakandja, mida kütmiseks kasutada ei ole otstarbekas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
