Lineaarne rõhu andur Lineaarseid rõhuandureid kasutatakse kohtades, kus vajatakse andmeid rõhu muutusest kogu protsessi vältel. Näiteks: sisendrõhu, välisrõhu, pidurirõhu ja kütuse rõhu mõõtmisel. Andurite mõõtepiirkonnad sõltuvad kasutuskohast. Nende anduritega võib mõõta nii absoluutrõhku kui ka rõhu erinevust välisrõhu või mõne teise rõhu suhtes. Lineaarseid rõhuadureid on palju eri liike. Tüüpilisemad on: membraan-, piese- ja kabasatiivandurid. Andurid muudavad muudavad mõõdetava rõhu mõjul elektrilist signaali, mida võimendatakse anduris asuva võimendi. Väljundsignaal on tavaliselt rõhust sõltuv pinge. Kuid on olemas ka andureid,millel ampiltuudiga sammpinge. (FordMAP)või muutuva amplituudiga sammpinge. Rõhumõõturi töö eelduseks on häireteta toitepinge ja maanduse olemasolu. Toitepinge on tavaliselt 5 V. Kontrollimiseks võrreldakse signaali ja tegeliku rõhku kogu tööpiirkonna ulatuses
seadmesse suunamiseks sobivasse vormi (optiliseks, mehaaniliseks või elektriliseks signaaliks). Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist. Mõnel juhul moodustab anduri ainult tajur (nt. termopaar, takistustermomeetri andur). Joonisel 0.2.1 on toodud tüüpilise anduri plokkskeem. Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1. elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid : induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2. optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3. mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaanilisi omadusi; 5. pneumaatilised, kasutavad gaaside mehaanilisi omadusi; 6. kombineeritud nt. elektrimehaanilised, elektripneumaatilised, elektrihüdraulilised; Liigitatakse kasutusala järgi: 1. asendi ja nihkeandurid; 2. rõhu ja jõuandurid; 3
SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 1. ANDURID..............................................................................................................................4 1.1. Induktiivandur...............................................................................................................6 1.2. Magnetväljaandur........................................................................................................9 1.3. Optoelektroonilised andurid.....................................................................
Põltsamaa Ametikool MAP ANDURID A4 Sami Laasi Kaarlimõisa 2012 MAP andurid Mitmesugused absoluutsed rõhu andurid (MAP andurid) on ühed enimkasutatavad sensoritega sisepõlemis mootori elektroonseid juhtimissüsteeme. Mootorid, mis kasutavad MAP andureid on tavaliselt sissepritsega. Mitmesugused absoluutse rõhu andurid annavad hetkega kollektorirõhu kohta teavet mootori elektroonilisele juhtseadmele (ECU). Andmete arvutamiseks kasutatakse õhutihedust, et määrata mootori õhu massivoolukiirus, mis omakorda määrab nõutava kütuse arvestamisest optimaalse põlemise. Sissepritsega mootor
Automatiseerimistehnika Andurid ja ajamid test 100/100%
Vectra B 1,6 SZR 1997 1) Vntvlli asendiandur - Jlgib vntvlli positsiooni ja prlemise kiirust. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: hall/must B14, hall/punane A16 1V/1ms 3)Diagnoosi pistik - Autode diagnoosimise kiirendamiseks ja lihtsustamiseks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: pruun/must D11, pruun/kollane B9 Sde sees 11-14V 5)Juhtplokk - Jlgib eri anduritega mootori ttingimusi ja nende muutust. 7)Kontroll relee - Kontrollib ktusepumba td. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: Pruun/punane A12 8)Temperatuuri andur - Jlgib, et jahutusvedelik le ei kuumeneks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: sinine B3, pruun B2 Sde sees:0V Thikigul: 1,8V 9)Ktuseaurude tagastusklapp Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:Pruun/punane A13 Thikigul: 11-14V 10)Heitgaasitagastus - Saadab heitgaasid uuele ringlusele heitkoguste vhendamiseks) Signaaljuhtmete vrvid...
OLULISEMATE ANDURITE TÖÖPÕHIMÕTE Mootorielektroonika seadmetest moodustavad andurid ühe suurema osa. Järgnevalt ongi toodud olulisemate andurite tööpõhimõtete kirjeldused. Temperatuuriandurid Temperatuuriandureid kohtab mootori jahutusvedeliku temperatuurianduritena, mootoriõli temperatuurianduritena, silindritele antava õhu temperatuurianduritena jne. Reeglina on need termistortüüpi andurid, mille põhiosaks on pooljuht, mida kutsutakse termistoriks. Selle pooljuhi omaduseks on temperatuuri tõustes vähendada oma elektrilist takistust. Termistor 100000 90000 80000 70000 Résistance en ohms
kuni 2500 kg bensiinimootoriga sõidukitel olema EOBD-süsteem, alates 1. jaanuarist 2002 ka kuni 3500 kg täismassiga sõidukitel. Diiselmootoriga sõiduautodel on OBDII kohustuslik 2003. aastast. Erinevalt esimese põlvkonna pardadiagnostikaseadmest on OBD-2/EOBD puhul standardiseeritud nii veakoodid kui ka diagnostikapesa ning määratletud selle asukoht sõidukis. Lubatud on ka kasutada täiendavaid valmistaja poolt defineeritavaid veakoode. 4. Andurid 4.1 Jahutusvedeliku temperatuuriandur Ehitus ja tööpõhimõte- Jahutusvedeliku temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termistore (takisteid, mille takistus sõltub oluliselt temperatuurist). Tavaliselt kasutatakse NTC (Negative Temperature Coefficient) termistore, mille takistus temperatuuri suurenedes väheneb. Termistore saab toitepinge tavaliselt läbi juhtplokis oleva lisatakisti. Termistori klemmipinge ongi temperatuuri signaaliks. Joonis 1. Jahutusvedeliku temperatuuriandur
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: 19.02.2020 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr: 31 TO: KOODUVATE JÕUDUDE SÜSTEEM Töö eesmärk: Tutvumine Töövahendid: Statiivid, ringskaala, koonduvate jõudude süsteemiga. raskused, jõu andurid PS-3202, kaalud, Windows arvuti Pasco Capstone tarkvaraga või nutiseade SParkvue äpiga (hästi sobib tavaline kaasaegne mobiiltelefon) Skeem: Teoreetilised alused: Jäik keha on staatilises tasakaalus kui üheaegselt on täidetud kolm järgmist tingimust:
juhtimisobjekti vahel. Juhtimissüsteemis analüüsitakse anduritelt saabuvat informatsiooni tagasiside kaudu ja moodustatakse seejärel juhttoimed ehk juhtkäsk täituritele juhtimisprogrammi järgi. Joonis. Automatiseeritud juhtimissüsteemi struktuur. Automatiseeritud juhtimissüsteemi põhikomponendid on järgmised: juhtimisobjekt – tehnoloogiline protsess (keevitamine, kuumutamine, tükitootmine) või seade (ahi, mootor, katel, valgusti jne); andurid – infoallikad: lülitid, kontaktid, andurid, mõõteseadmed, mis tagavad juhtimisprotsessist informatsiooni (tagasiside); juhtseade (kontroller) – pidevad või diskreetsed regulaatorid (kas kontrolleri, elektroonika, reelede või pneumokomponentide baasil, mis toimub juhtprogrammi järgi. Juhtseadme osad: -sisendmoodulid – signaalimuundurid, võimendid, eraldusplokid, jms;
ja on paigaldatud välimiseks.Induktiivne süütepool koosneb : raudsüdamikust,madalpingemähisest ja kõrgepingemähisest. Sädemetekkimine Suletud lüliti korral läbib vool madalpinge mähist ja tekitab ümber raudsüdamiku võimsa magnetvälja.Peale lüliti avanemist madalpinge pool katkeb , magnetväli kaob , kahaneb magnetväli , indutseerib madalpinge mähises 150-300 volti pinge ja kõrgepinge mähises 10 tuhat 30 tuhat volti , mis juhitakse süüteküünaltele. Pöörlemissagedus andurid Hall-andur Hall-andur koosneb sirmkettast, püsimagnetist ja magnetvoo juhist ja halli-element. Hall- andur vajab töötamiseks toitepinget ja maandust. Kui magnetvoog läbib halli-elementi, muutub halli-element voolu juhtivaks ja maandab lõppastmelt saadud signaali pinge. Kui sirmketta sirm jääb püsimagneti ja hallielemendi vahele siis katkeb halli-elemendi voolujuhtivus ja signaalipinge on maksimaalne. Optiline andur Optiline andur koosneb fotodioodist, valgusdioodist ja aukudega kettast
Andurite definitsioon ja liigitus. Anduritele esitatavad nõuded, ideaalkarakteristikud. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava suuruse mõõtmiseks, edastamiseks, säilitamiseks, registreerimiseks, võimendamiseks või juhitavasse seadmesse suunamiseks sobivasse vormi. Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1.elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid: induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2.optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3.mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaanilisi omadusi; 5. pneumaatilised, kasutavad gaaside mehaanilisi omadusi; 6. kombineeritud nt. elektrimehaanilised, elektripneumaatilised, elektrihüdraulilised; Liigitatakse kasutusala järgi: 1
et koguda keskkonnaalaseid andmeid ning seejärel saadetakse info mikroprotsessorisse, mis muudab vastavalt vajadusele Roomba tegevust Andmeid suudetakse sisestada kuni 67 korda sekundis Ruumi navigeerimine Selleks saadetakse infrapunasignaalid anduritega laiali. Infrapuna vastuvõtja, mis asub kaitserau peal, kontrollib kaua kulub selleks aeg, millal signaalid tagasi põrkuvad. Samuti peab Roomba teadma, kuhu ta ei tohiks minna. Ta väldib takistusi nelja infrapuna anduriga. Andurid saadavad pidevalt välja infrapuna signaale ja Roomba ootab signaalide tagasipõrkeid. Kui ta läheneb takistusele, siis signaal lõpuks kaob ning Roomba saab aru, et peab suunda vahetama. Kui Roomba millegagi kokku põrkab ja kaitserauale vajutatakse, siis mehaanilised objekti andurid aktiveerivad puudutuse ja annavad teate, et on tekkinud takistus Ta pöörab ennast seni, kuni leieb selge sihi. Roombal on ka teine infrapuna sensor, mida
vooluhulk jne) mugavalt mõõdetavaks, talletatavaks ja töödeldavaks signaaliks.Andmetöötlustehnoloogia ning info- ja arvutitehnika kiire areng määravad andurite intensiivse arendamise............................................................3 Kaasaegsed mõõte- ja juhtimissüsteemid põhinevad arvutitehnikal. Kuna nende süsteemide võimalused kasvavad, siis infot esmaselt vastuvõtvate andurite roll tõuseb oluliselt. Andurid muutuvad oluliseks teguriks automaatikas ja robootikas ning nad koguvad suurt tähtsust süsteemide struktuurielementidena...................3 Igapäevaelus kasutatavad andurid: suitsuandur, tulekahjuandur, temperatuuriandur, rõhuandur, kiirusandur, kiirendusandur, asendiandur, siirdeandur, jõuandur, momendiandur, pingeandur, vooluandur, lähedusandur, induktiivandur, magnetvälja andur, Geigeri
või sissetungimisohu korral heli- ja valgussignaaliga. X=0 Lahendus: andurite ja täiturite arv on esitatud tabelis. Väljundid Nimi Arv Helisignaal Q1 1 Valgussignaal Q2 1 Sisendid Nimi Kontaktide tüüp Arv Suitsuandurid I1 Sulguvad kontaktid 4 Klaasi purunemisandurid I2 Avanevad kontaktid 4 Uste avaoleku andurid I3 Avanevad kontaktid 1 Liikumisandurid I4 Sulguvad kontaktid 2 Surveandurid I5 Sulguvad kontaktid 3 Uste avamisel käivitub ohusignaal viivitusega. Viivitus sekundites on 20 s. Sulguvate kontaktidega andurid tuleb asendada VÕI (OR) loogikaelemendiga, avanevate kontaktiga andurid siis on vaja asendada JA (AND) elemendiga. JA elemendi järgi on vaja panna
sattuda. 3. Nõudeks on, et istikud oleks kastetud 2-3 korda päevas sõltuvalt istikute suurusest ja ilmastikust. teha oleks vaja pritsesüsteem ja süsteem mis annaks impulsi millal kasta. Väline ilm ei mõjuta kastmist. 4. Võimalikud lahendite otsimise suunad on visualiseerides, katsetades, mõttetööga, dünaamiliselt 5. Pakutavad lahendusvariandid: 1. Taimede kastmiseks kasutataks pihusteid. Pihustitele annaks kastmiseks märguande andurid. Andurid reageeriks niiskusele, ehk kui oleks väikene niiskuse tase kasvuhoones siis saadaks nad signaali arvutivõrku, kust saadetaks signaal edasi pumpadesse. Pumpade abil jõuaks vesi mööda voolikuid pihustitesse. Andurid asuks nii mullas kui ka õhus. Kuna andureid peaks olema iga 50 ruutmeetri kohta 2, 1 õhus ja teine mullas, siis koguneb neid lõpuks päris palju. Pealegi, kui on istikutega midagi teha vaja, siis võivad
Drosselklapi asendi andur Drosseklapi asendi andur Annab mootori juhtarvutile informatsiooni drosselklapi tegeliku asendi kohta igal hetkel. Tavaliselt on kasutusel reostaat-andurid, kuid kasutusele on võetud ka Hall´i andurid. Paikneb drosselklapiga ühisel teljel. Kalibreeritakse PC:ga -> n. 0 280 122 001 (Bosch) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Gaasipedaali asendi andur Annab mootori juhtarvutile informatsiooni gaasipedaali asendist
suuremat võimet täpse mõõtmise, andmetöötlus, töökeskkond paindlikkust ja analüüsi, et tagada tõhus diiselmootor operatsiooni. The EDC replaces the mechanical control governor with an electro-magnetic control device. EDC asendab mehaanilist kontrolli kuberner koos elektromagnetilise juhtseadmega. EDC on jagatud need peamised komponentide rühmade osas. · Electronic sensors for registering operating conditions and changes. Electronic andurid registreerimise käitamistingimuste ja muudatusi. A wide array of physical inputs is converted into electrical signal outputs. Mitmekesised füüsilise sisendite muundub elektrilise signaali väljundid. · Actuators or solenoids which convert the control unit's electrical output signal into mechanical control movement. Actuators või solenoidid , mis muudavad kontrolli üksuse elektri-väljundsignaali mehaaniliseks liikumise kontrollimiseks.
Sele 5. Piduriseadmete paiknemine veokil (allikas: Knorr) EBS elektritoide põhineb kahel eraldi ühendusel klemmiga 30(30a ja 30b; pidev toitepinge). Mõlemad vooluringid on eraldi kaitstud ja neid ei tohi kasutada muude tarbijate toiteks. EBS lülitatakse elektriliselt sisse süütelüliti (klemm 15) või EBS juhtseadme pidurilüliti (klemm 30) abil. Esirataste pöörlemissageduse ja kulumise andurid on ühenduses EBS juhtplokiga ning tagarataste vastavad andurid tagasilla rõhureguleerimismooduliga. Andmevahetus EBS juhtploki ja tagasilla mooduli vahel toimub erilise CAN andmesiini "Pidur" kaudu. Väljalülitatud aku (mehaaniline või elektrooniline aku pealüliti) korral ei saa EBSi sisse lülitada. Siis on kasutada ainult liiasussüsteem. · Andmevahetus sõiduki teiste osadega (mootori ja käigukasti juhtimine, retarder) toimub CAN andmesiini "Ajamiahel" kaudu.
Arupuru Smart dust Ilmar Telga DARPA Smart dust kontseptsioon 1998. aastast USA sõjaliste uuringute agentuuri DARPA poolt Idee oli puistata lennukilt sõjategevuse alale tuhandeid väikesi andureid raadiosaatjaga Jälgivad märkamatult vaenlase tegevust Iseorganiseeruvad andurid moodustavad intelligentse võrgu, mis filtreerib ja töötleb esmased andmed, et saata oluline teave väejuhatusele Algne motivatsioon Sõjalised eesmärgid luure DARPA ,,line in the sand" o Suhteliselt odav & täpne luureinfo vaenlase tagalast 2002 Afganistan 2003 Iraak Line in the sand Click to edit Master text styles Second level Third level
ehitusest ja töörežimist. Otsepritsel jäävad ära häirivad mõjud, nagu kütuse ebaühtlane jaotumine ja seintele kondenseerumine. Elektrooniline pritseseadis Elektronpritseseadis koosneb vähemalt kolmest osaseadisest: Õhusööteseadis: õhufilter, sisselasketorustik, seguklapp, sisselaske-harutoru Kütusesööteseadis: kütusepaak,kütusepump, kütusefilter, rõhuregulaator, klapp-pihusti Juht- ja reguleerseadis: Andurid (nt temperatuuriandur) Juhtplokk ja täiturid (nt kütusepumbarelee) Elektrooniline pritseseadis Sisend: Andurid võtavad teabe vastu ja edastavad selle elektrilise signaaline juhtplokki Töötlus: Juhtplokk töötleb saadud teavet ja võrdleb selgunud tegelikke väärtusi enamiku tunnusväljades salvestatud sätteväärtustega. Selle alusel arvutab juhtplokk välja täiturite vajaliku rakendamise. Väljund: Juhtplokk loob seadise soovitud
Kajalood hüdroakustiline seade, millega mõõdetakse laeva kiilu ja merepõhja või laeva ja vees oleva kalaparve vahelist kaugust. Võrgusond - näitab traalnooda ülemisele selisele kinnitatud seadme abil traalnooda vertikaalava ja traali sisenevat kala, mis kuvatakse roolimajas kuvarile. Täitumisandurid - kinnitakse traalnooda kalakotile, mis annavad signaali kalakoti täitumisest roolimajas kuvarile. Vahekauguse andurid - traallaudadele kinnitatavad andurid, mis näitavad traallaudade vahekaugust, mille alusel saab määrata traalnooda horisontaalava. Poorditraaler - traalnoot heidetatakse vette ja hiivatakse laevapoordist. Traalloogad asuvad laeva paremas poordis. Ahtertraaler - traalnoot heidetakse vette ja hiivatakse laeva ahtrist. Traalloogad asuvad laeva ahtris Võrgurull - traalnooda võrkosa keritakse trummlile ja kasutatakse traalnooda võrkosa veeskamiseks ning välja võtmiseks Traalpüügi protsessid:
Mida kauem inimene vingugaasi, isegi väikeses koguses, sisse hingab, seda raskemad ja eluohtlikumad on tagajärjed. Eriti tundlikud on vingugaasile lapsed, rasedad, vanurid ja südamehaiged. Suitsuandur vingugaasi olemasolule ruumis ei reageeri ja seda kahel põhjusel; vingugaas on nähtamatu ja erinevalt suitsust ei tõuse ta kiiresti kõrgemale, vaid on eeskätt põranda lähedal. Nüüd on saadaval uut tüüpi ja senisest tunduvalt odavamad ning töökindlamad vingugaasi andurid. Väljanägemiselt suhteliselt sarnased suitsuanduritele, kuid neid ei tohi paigutada ruumi lakke vaid umbkaudu 1m kõrgusele maapinnast seinale. Andurid on elektroonilise tabloo ja mäluga. Kui vingugaasi on ruumis pika aja jooksul väike kogus, mis pikapeale võib inimesele ohtlikuks saada, siis andur salvestab andmed mällu ja lubatud piiri ületades hakkab valju piuksumisega häiret andma. Tabloolt on võimalik igal ajal kontrollida, kui suur on vingugaasi hulk antud kohas. Kõikidel
27.10.2004. a määrus nr 315). Kuidas suitsuandur tulekahju avastab? Tulekahjule reageerimise järgi jagatakse suitsuandurid kahte tootegruppi: ioon- ja optilised suitsuandurid. Kuigi tööpõhimõttelt on need pisut erinevad, täidavad mõlemad ühtmoodi efektiivselt oma põhifunktsiooni. 1. Ioonsuitsuandurid avastavad eriti efektiivselt erinevaid lahtise leegiga põlengukoldeid näiteks pannil süttinud õli. Seda tüüpi andurid on ka kõige odavamad ja kättesaadavamad, nende hind jääb 100 ja 150 krooni vahele. 2. Optilised suitsuandurid aitavad eriti efektiivselt avastada hõõgumisega seotud tulekoldeid näiteks ülekuumenenud elektrijuhtmed. Sellised andurid põhjustavad vähem valehäireid. Optiliste andurite hinnad algavad 260 kroonist. Kuna nende kahe anduri tööpõhimõtted teineteist täiendavad, oleks kõige turvalisema tulemuse
Andurite signaalid 1.1 Pöörlemissagedus andurid 1.1.1 Indiksioonandur 1.1.2 Halli andur 1.1.3 Optiline pöörlemissagedusandur 1.1.4 Keeleandur 1.1.5 Magnetotakistiga pöörlemissagedus andur (MRE) 1.2 Rõhk 1.2.1 Rõhulüliti 1.3 Rõhuandur 1.4 Kiirendus või vibratsioon 1.4.1 Detonatsiooniandur 1.5 Õhumõõturid 1.5.1 Labatüüpi õhuvoolumõõtur 1.5.2 Kuumtraat- (kuumkile-) õhumõõtur
määrata väntvõlli asendit : ( osadel eraldi signaali hammasratas vahepealt paar hammast puudu ) Nukkvõlli asendi andur : - Informeerib mootori juhtarvutit sellest, milline tööprotsess antud hetkel igas silindris toimub. See on tavaliselt Halli andur ja paikneb nukkvõlli esimese otsa juures Drosselklapi asendi andur : - Annab mootori juhtarvutile informatsiooni drosselklapi tegeliku asendi kohta igal hetkel. Tavaliselt on kasutusel reostaat- andurid , kuid kasutusele on võetud ka Halli-i andurid. Paikneb drosselklapiga ühisel teljel Gaasipedaali asendi andur Annab mootori juhtarvutile informatsioon gaasipedaali asendist. Reostaat tüüpi andur paikneb mootoriruumis ja ... Mootor temperatuuri andur - Annab mootori juhtarvutile infot mootori jahutusvedeliku temperatuuri kohta : kui näiteks mootor on veel külm , tuleb küttesegu natukene rikastada . Anduri põhiosaks on pooljuht
Rikkevoolukaitselülitid lisakaitseks: *pistikupesad ruumis või õues, kui ühendatud seadet võidakse pruukida väljas; *generaatorid; *pistikupesad vanni- ja dussiruumis ning lülitid ja pistikupesad ujumisbasseinis; *pistikupesad ehitusplatsidel ja põllumajandushoonetes; *paiksed II klassi seadmed ahtates juhtivates paikades; *soojenduskaablid katusel ja vihmaveetorudes; LOENG 7 Andurid: o Traatandur o Magnetkontakt o Liikumisandurid o Vibratsiooniandur o Signaalmatt o Aktiivsed infrapunakiirte katkemise andurid o Klaasi purunemise andurid LOENG 8 Hõõglambid on enimkasutatavad valgusallikad. Halogeenlambid on oma ehituselt hõõglampidega sarnased. LOENG 9 Projekti koosseis: *seletuskiri, *välisvõrgu plaan, *elektripaigaldise üldskeem,
0Mootori elektroonika Bosch VP 36-mootori arvuti(diisel, jaoturpump) ANDURID Väntvõlli pöörlemissageduse andur, gaasipedaaliasendi andur, sisselaske asendi andur, õhurõhu andur, dosaatormuhvi asendi andur, mootori temperatuuri andur Õhu temperatuuri andur, Diiselkütuse temperatuuri andur Pidustushetke andur. Autokiiruse andur, piduripedaali lülitushetke andur, sinaal TÄITURID Dosaatormuhvi elektrooniline ajam, eelpritse regulaator klapp, elektromagneetiline sulgurklapp, eelsoendus küünalde relee, EGR klapi ajam, auto kiirusnäidik, Kliima seadme relee, Väntvõlli pöörlemissageduse näidik, Läbisõidu arvuti, Mootori diagnostika märgutuli Diiselmootorite Juhtseadmed
Lihtsamalt öeldes kui kiirendusmõõtur liigub, siis mass pigistab kristall ja tekitab väikse elektrilise pinge. Joonis 2. Joonisel on kujutatud Piesoelektriline kiirenduandur Piesoelektriline kiirendusmõõtur: hall kiirendusmõõturi korpus liigub vasakule, mass pigistab sininst piesoelektrilist kristalli (pildil suurendatud), mis tekitab pinge. Mida suurem on kiirendus, seda suurem jõud, ja seda suurem on vool, mis voolab (joonisel nooled) Kõige populaarsemad on potentsiomeetrilised andurid, mis jagunevad omakorda kaheks, mehaaniliste kontaktidega ja ilms mehaaniliste kontaktideta potentsiomeetrilised anduri. Esimestel neist on otentsiomeeter takisti konstantse takistuse väärtusega R p , millel libiseb liugur, mis moodustab elektrilise kontakti. Liugur on mehaaniliselt ühendatud uuritava objektiga, mille liikumist tuleb üle kanda.Takistus R liuguri ja takisti ühe otsa vahel moodustab liuguri asend ja takisti ehitus. Potentsiomeetriliste andurite takisti võib olla kas
esimestkorda Isaac Asimov. Asimovilt pärinevad ka robootika kolm põhiseadust...........4 2. Robotite liigid................................................................................................................5 3. Mootorid kui lihased......................................................................................................6 4. Tähtsamad robotite klassid............................................................................................8 5. Andurid ja millest toitub................................................................................................9 6. Töö...............................................................................................................................10 Kokkuvõte........................................................................................................................11 Kasutatud Kirjandus...............................................................................................
lülitavad neid sisse, jälgivad nende töötamist, vajadusel remondivad ja seadistavad neid. Igas automaatseadmes on juhitav objekt ja juhtimisseade. Automaatelemendid koosnevad järgmistest elementidest: 1)andurid-seadmed, mis mingi mitteelektrilise suuruse viib üle elektriliseks signaaliks. 2)distantsülekandeseadmed-signaal mõõtmiskohast viiakse täiturseadmeni. 3)täiturseadmed-saadud signaali põhjal korrigeerivad tegevust. Andurid:kõige levinumad andurid töötavad elektritakistuse-,mahtuvuse või induktiivsuse muutumise teel või neis tekitatakse elektromotoorjõud mehaanilise,akustilise,soojuse,magneetilise või optilise mõjutuse tõttu.(generaatorandurid) Reostaatandur:tema üheks elemendiks on voolualas olev reostaat. Selle muutusi reguleerib galvanometer. Kasut bensiininäidukul. Joonis1, Joonis2 Tensoandur reageerib rõhule;õhuke paberileht, mille peal on eenikesed vaskjuhtmed. Kui rõhuda peale, siis takistus muutub
· Elektromagnetilise induktsiooni nähtus nähtus, mille puhul muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu · Magnetvoog (tähis, valem) - füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja mõju kehale. Tähis: (Fii), ühik: 1 Wb (veeber), põhivalem · Elektromagnetilise induktsiooni seadus induktsiooni elektromotoorjõud on võrdne magnetvoo muutumise kiirusega · Elektromagnetilise induktsiooni nähtuse rakendused magnetsalvestuse lugemine, andurid, mikrofon, dünamo · Lenzi reegel magnetvälja muutused tekitavad voolu sellise suunaga, et tekkiva voolu magnetväli püüab tekkimist takistada · Eneseinduktsiooni nähtus ja seadus elektrivälja muutumisel tekib poolis täiendav elektrivool. Voolu muutumisest poolis tingitud elektomotoorjõud on võrdeline voolu tugevuse muutumise kiirusega. Vahelduvvool · Vahelduvvoolu mõiste elektrivool, mille suurus ja suund pidevalt vahelduvad (AC)
fi ProDiags Sisukord 1. ABS - pidurid .......................................................................3 2. EDS Elektrooniline diferentsiaali kontroll ............................9 3. EBV Elektrooniline pidurdusjõu kontroll ............................11 4. ESP Elektrooniline stabiilsuse kontroll ..........................................12 5. Lülitid ja andurid ......................................................................14 5.1. ASR/ESP lüliti ......................................................................14 5.2. Pidurite lülitid ......................................................................14 5.3. Ratta pöörlemissagedusandurid ..........................................14 5.4. Rooliratta pöördenurga andur ..........................................16 5.5. Pidurdusrõhu andur .
c) Püsikiiruse hoidja d) Adaptiivne püsikiiruse hoidja e) Allamäge liikumise abisüsteem (Downhill Assist) f) Ülesmäge sõidu alustamise abisüsteem (Hill Start Assist) g) Elektrooniline käsipidur h) Automaatne käsipidur 1.1.1 ABS pidurisüsteem ABS pidurisüsteem sisaldab nii mehaanilisi kui ka elektroonilisi osi. Selle pidurisüsteemi tööpõhimõtte seisneb selles, et igale rattale paigaldatud elektroonilised andurid mõõdavad iga ratta pöörlemise ning pidurdamisel selle aeglustamise kiirust. Anduritelt saadud andmete alusel tuvastab süsteem hetke millal mõni ratas blokeeruma hakkab. Sellel hetkel edastab süsteemi juhtplokk pidurisüsteemi hüdraulika pumbale käsu vähendada pidurivedeliku survet pidurisüsteemis. Kirjeldatud protsess kordub mitukümmend korda sekundis ning tagab rataste pidurdamise blokeerumise piiril. ABS pidurisüsteemi eesmärk ei ole pidurdusteekonna lühendamine
[2] [8] 2. Passiivse ROPS süsteemi ehitus Ehituse poole pealt on enimlevinud kahte tüüpi süsteemid, Mercedese poolt kasutatud niinimetatud ,,Flip Up" süsteem ja Volvo, WV ja muude poolt kasutatav ,,Pop Up" süsteem. 2.1 ,,Flip Up" süsteem Flip up süsteemi kasutab Mercedes ja on olnud kasutusel 1986 aastast. Süsteemi juhtimiseks kastutatakse osaliselt samu andureid, mis airbag süsteemil. Osadel juhtudel jubib süsteemi airbagiaju. Põhilised andurid, mida kasutatakse, on kaldenurga andur, gravitatsiooniandur (andur mis tunnetab, kui auto muutub kaalutuks, ehk on õhus). ,,Flip Up" süsteem on üldjuhul juhitud hüdrauliliselt ja seda on võimalik manuaalselt aktiveerida juhtpaneelist. Oma ehituselt on ,,Flip Up" U kujuline tugevdatud tala. [3] Sele 2. Aktiveeritud asendis ,,Flip Up" tala [3] 5 2
0 Bluetooth 2.0 4 Sisendporti 3 Väljundporti Valjuhääldi LCD (100 x 64 pikslit) Aku või patareid. Selline näeb NXT Mindstorms välja seest. 1. Bluetooth 2.0 ja selle mälu. 2. 32 bitine ATMEL protsessor 3. 8 bitine Atmel protsessor Sensorid Lego Mindstormsiga ühildub palju andureid, mille hulka kuuluvad ametlikud Lego ja kolmandate osapoolte andurid. Suurimateks kolmandate osapoolte andurite tootjateks on HiTechnic, Mindsensors ja Vernier. Järgnevalt on toodud Lego Mindstorms NXT standardandurid. Valgusandur Heliandur Puuteandur Kaugusandur Mootor Programmeerimine NXT Mindstorm Eesti koolides Eestis tegeleb Lego Mindstormsi edendamisega Kooliroboti projekt mis sai alguse 2007. aasta kevadel eesmärgiga edendada inseneriteadust Eesti koolides. Projekti edendamiseks otsitakse
[2] Terbium Kasutatakse Idioot Kaltsiumfluoriid, kaltsiumi tungstate ja strontsiumi molybdate materjale, Mida Kasutatakse tahkis-seadmed ja kristall stabilisaator on kütuseelemendid, mis töötavad kõrgendatud temperatuuri juures koos ZrO 2. [2]terbium kasutatakse ka sulamid ja tootmisel elektrooniliste seadmetega. Terbium Kasutatakse ka sulamid ja tootmisel elektrooniliste seadmetega. Kuna osa Terfenol- D, terbium on kasutada täiturid, et mereväe kajaloodi süsteemid, andurid, mis SoundBug seade (selle esimese kaubanduses) ja muu magnetomehaaniline seadmeid. Kuna osa Terfenol-D, terbium kohta Kasutada täiturid, et Mereväe kajaloodi süsteemid, Andurid, mis SoundBug seade (selle Esimese kaubanduses) ja muu magnetomehaaniline seadmeid. Terfenol-D on sulam, mis suurendab või lepingute olemasolu magnetvälja. Terfenol-D sulam, mis suurendab või lepingute olemasolu magnetvälja. See on kõrgeim Magnetostriktiivne tahes sulami. [11] See on
Süsteem võib sisaldada ka NTC tüüpi temp. andurit, mille signaali ei vajata õhu massi määramiseks vaid mis saadetakse mööda CAN võrku teistele juhtplokkidele SIDURIPEDAALI ANDUR Siduripedaali anduri signaali on vaja tühikäigu pöörlemissageduse kiiremaks stabiliseerimiseks ja püsikiiruse hoidja väljalülitamiseks. Ka see on kontaktandur, ehituselt jaguneb kas reguleeritav andur või mittereguleeritav. PIDURIPEDAALI ANDURID Piduripedaali andur informeerib mootori juhtarvutit piduripedaali vajutamisest. Reeglina on tegemist kontaktanduriga ja tavaliselt on see andur dubleeritud. Dubleerimine on vajalik piduripedaali signaali edastamise kindlustamiseks. Kahe anduri olemasolul on kaks varianti: 1. Omavahel kokkuehitatud andurid Piduripedaali anduri signaali järgi reguleeritakse kütuse etteannet pihustitele ja lülitatakse välja
Süsteem võib sisaldada ka NTC tüüpi temp. andurit, mille signaali ei vajata õhu massi määramiseks vaid mis saadetakse mööda CAN võrku teistele juhtplokkidele SIDURIPEDAALI ANDUR Siduripedaali anduri signaali on vaja tühikäigu pöörlemissageduse kiiremaks stabiliseerimiseks ja püsikiiruse hoidja väljalülitamiseks. Ka see on kontaktandur, ehituselt jaguneb kas reguleeritav andur või mittereguleeritav. PIDURIPEDAALI ANDURID Piduripedaali andur informeerib mootori juhtarvutit piduripedaali vajutamisest. Reeglina on tegemist kontaktanduriga ja tavaliselt on see andur dubleeritud. Dubleerimine on vajalik piduripedaali signaali edastamise kindlustamiseks. Kahe anduri olemasolul on kaks varianti: 1. Omavahel kokkuehitatud andurid Piduripedaali anduri signaali järgi reguleeritakse kütuse etteannet pihustitele ja lülitatakse välja
6.1 Ltilitite kirjeldamisel kasutatav tenninoloogia zg 6.2 Elektriltilitite juhtimine 3 lülitįd I 6.2.l Mehaaniliselt juhitavad 3l 6.2.2 Maņetväljagajuhitavad lįilitid 3l 6.3 ElektromaņretreĮeed 32 7. Elektroonsed andurid 34 7.ļ Ülevaade elektroonsetest anduritest 34 I .1.1 Optilised andurid 34 7 .| .2 Įnduktiivandur 15 l FESTO DIDACTIC 'Ī Mahtuvusandur .l.3 36 ]
teatud aja pärast jällegi välja, saatjateks umbes kümne sentimeetri pikkused pojad. Oletatakse, et maimud kooruvad munadest, ent see fakt pole veel tõestatud. Elektriangerja maimud püüavad jõepõhjas elutsevaid selgrootuid, täiskasvanud peamiselt kalu. Elektriangerja saak sõltub seejuures tema enese mõõtmetest. Angerjas avastab saagi elektrielundite abil, mis võimaldavad tal isegi liikumatu ohvri asukoha kindlaks määrata. Tundlikud andurid püüavad kinni teiste kalade liigutamisel, näiteks hingamisel, tekkivaid nõrku elektriimpulsse. Kui angerjas saagi avastab, saadab ta välja rea elektrilaenguid, mis halvavad või tapavad läheduses asuva kala. Angerjal on vaid üks rida vaevumärgatavaid hambaid, seetõttu võib oletada, et ta neelab saagi tervelt alla. Elektriangerjas on laisk kala. Enamiku ajast veedab ta liikumatult sügavaveeliste ojade ja jõgede põhjas taimede vahel.
Masin on mehaanilist liikumist rakendav seade, mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada Masinate liigitus: 1)Energiamasin 2)Jõumasin (tuulemootor) 3)Masingeneraator (elektrigener) 4)Tõste ja transportmasinad 5)tehnoloogilised (põllutöömasinad, metallipingid) 6)Kontrollerid ja juhtmasinad (andurid, ajamid) 7)Infot töötlevad (arvuti) MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid Tehniline süsteem - komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade) Masinaelemendid võivad tööpõhimõttelt olla: 1. Mehaanilised (poldid, mutrid, võllid, laagrid, hammasrattad, rihmarattad, korpused, sidurid, pidurid, vedrud, jne.) 2. Mitte-mehaanilised (elektrilised, optilised, elektroonilised, jne.) 3. Lõimitud, s.t. tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Masinaelement võib olla: 1. Detail, s.t. ...
võtta · üleujutuse (uputuse) vastane andur · klaasi purunemise vastane andur, piisab ühest andurist suurele toale kus on palju klaasi pinda Valveautomaatikast üldiselt Valveautomaatika osad on jagatud gruppidesse erinevate kriteerjumite järgi, näiteks selle järgi millal nad toimivad · Enne juhtumit, ennetus kontrollerid nende ülesandeks on ennetada jutumast näiteks lukustades automaatselt uksi · Juhtumi ajal, liikumis andurid need saavad aru kui keegi liigub toas ja nad saavad aru kui tegemist on koduloomaga · Pärast juhtumit, parandavad kontrollerid nende ülesanne on piiratud ulatuses tekitatud kahju korrastada et järgnev töö mööduks lihtsamalt Neid saab samuti liigitada veel nende laadilt näiteks: · Füüsilised kontrollerid : aiad, ukdsed, lukud ja tulekustutid · Menetlussätte kontrollerid : insitendile rageeriv potsess, juhtumi järelvalve
Tallinna Polütehnikum Large Hadron Collider Referaat Tallinn 2014 Suur Hadronite Põrguti (Large Hadron Collider) on Euroopa Tuumauuringute Keskuse osakestekiirendi Prantsusmaa ja Sveitsi piiril Genfi lähedal. Kiirendi paikneb keskmiselt 100 meetri sügavusel asuvas rõngakujulises umbes 27-kilomeetrise ümbermõõduga tunnelis. See on maailma suurim ja võimsaim kiirendi ning üks suuremaid ja kallimaid inimese loodud rajatisi. Selle peamine ülesanne on tuvastada ülisuure energiani kiirendatud laetud osakeste (prootonite ja raskete ioonide) kokkupõrkel tekkivaid senitundmatuid osakesi. Kiirendi otsustati rajada 1994. aastal. Eesmärgiks seati lahenduste otsimine seni mõistatuseks jäänud füüsika ja kosmoloogia probleemidele, sealhulgas eelkõige standardmudeli ennustatud Higgsi bosoni avastamine. Loodetakse leida ka muu hulgas...
Alusta kaevamist ja mõõda vajalik augu sügavus.Aseta ekskavaatori vertikaalseks ning kopp kas lamedalt või teraga vastu pinnast. 3.1D süsteemi kasutamine kaldega kaevamisel? Kaldega kaevamisel peab olema teil kasutuses kaldega laser.Kõige pealt seadistada laser ja sissestada kalle laserisse .Seejärel kinnitatakse vastuvõttja masina külge,et see hakkaks juba kaldes olevat kiirt püüdma. 4.2D süsteemi paigaldamine ekskavaatorile? Masinale paigaldatakse mastide külge andurid,mis ühendatakse juhtmetega.Iga andur mõõdab masina liikumist ja arvutab välja töö organi tera kõrguse.Teise masti anduri sees on ka laserkiire vastuvõtja et saaks kasutada laserit referents punktina. 5.2D süsteemi vajaliku kaevamissügavuse fikseerimine? Asetatakse kopp vastu maad fikseeritakse ehk nullitakse mõõt ja hakatakse kaevama.Kui teatakse vajaminevat sügavust võib selle süsteemi sisestada,jõudes soovitud sügavusele näitab juhtpult sügavuseks 0,00 6
· Bensiini kõrgrõhupump, mis tekitab kütuses 50 bar rõhu. · Bensiini kõrgrõhupihustid, mille pursu kuju sõltub sõidutingimustest. Sissepritsesüsteemid LH Jetronic (1982) · Kuumtraat tüüp õhukulumõõtur väiksem reageerimisaeg , väiksem takistus sisenevale õhule. · Tühikäiguregulaator · Digitaalne juhtmoodul · Adaptiivne juhtimine Andurid ja täiturid Hapniku andurid O n vajalikud h eitg a a sid e jä äkh a p niku si s aldu s e m õ õt mi s e k s . Si g n a al o n vajalik k ütte s e g u r e g ul e eri mi s e ko ntrolli mi s e k s .Kütt e s e g u üritatak s e h oid a la m b d a 1. Lineaarne hapniku andur Laiarib ali st h a p niku a n d urit ka s utatak s e lahja ja st ö h hi o m e etrilis e kütu s e s e g u g a m o ot orite s.Laiaribalin e
Füüsika KT kordamisküsimused 1. Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse elektriliseks pingeks. Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. U = A/q 2. Juhtiva keha pindadele kogunevaid laenguid nimetatakse elektriliseks induktsiooni nähtuseks. Elektriline induktsioon elektriväli kutsub juhis esile laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise, tekkivad laengud on indutseeritud laengud, nende elektriväli tasakaalustab juhile väljaspool mõjuva elektrivälja, selle tagajärjel summaarne elektrostaatiline väli juhis puudub, Seotud laengukandjate lahknemine on polariseerumine ehk polarisatsiooni nähtus. Polarisatsioon omavahel seotud erimärgiliste laengute lahknemine, selle tulemusel aine nõrgendab talle mõjuvat elektrivälja. Iseloomustav dielektriline läbitavus. 3. Voolutugevus I on esitatav ühe laengukandja laeng...
hinnangu andmiseks suuremahulist info töötlemist. 2. Mis on suletud e. tagasisidestatud automaatikasüsteemi eelised? Suletud kontuuriga süsteemide suureks eeliseks on nende võime kompenseerida kõikvõimalikke häiringuid, mis paratamatult tekivad kõikides juhtimissüsteemides. 3. Missugused temperatuuriandurid ei vaja reeglina täiendavat signaalitöötluse osa juhtseadmega ühendamiseks? termoresistiivsed andurid ja termodioodid, termotransistorid ja integreeritud temperatuuriandurid. 4. Koridori valgustuse lülitamist juhitakse sõltuvalt kellaajast. Kuidas saaks selle juhtimise muuta tagasisidestatud süsteemiks? Tagasisidet kasutatakse lülitussageduse suurendamiseks, mis aitab vähendada ka võnkumiste amplituudi. Lisaks sellele paranevad juhtimisomadused dünaamilises talitluses. Lülitussagedus võib olla piiratud väljundmooduliga. Mehhaanilise täiturite puhul (nt
Relee kontaktid -n.n, kus esimene täht näitab relee numbrit, teine - kontakti gruppi. Põhifunktsioonid: Pinge muutmine Inverterfunktsioon (NO->NC) Kontaktide arvude suurendamine Koormusvoolu suurendamine Mälufinktsioon Elektropneumatika skeemid Kuna elektropneumaatikaskeemide puhul on tegemist nii pneumo- kui ka elektriskeemiga, koosneb elektropneumaatikaskeem kahest eraldi skeemist, mis seotakse omavahel tervikuks komponentide tähistusega: 19. Andurid (millele reageerib, probleemid) Asendiandurid Kasutatakse megnetandureid, mis reageerivad täituri kolvile paigaldatud püsimagnetrõnga peale (herkonid ja elektroonsed magnetandurid). Elektroonsed magnetandurid: Ei sisalda liikuvaid kontakte Pikem eluiga võrreldes nt herkonidega Lühem reageerimisaeg PNP ja NPN Teised elektroonsed kontaktivabad andurid Induktiivandurid Mahtuvusandur Optiline andur Ultraheliandur Induktiivandur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
