Neid on kokku 4: suurajupoolkerades on 2 külgvatsakest; vaheajus asub III ajuvatsake; pikliku aju, ajusilla ja väikeaju vahel paikneb IV ajuvatsake. III ja IV ajuvatsakest ühendab keskaju läbiv suurajuajuveejuha. IV ajuvatsake läheb üle seljaaju tsentraalkanaliks. Ajuvatsakestesse sopistub aju pinnalt sisse soonkest koos veresoontega moodustades nn. soonpõimikuid. Nende kapillaaridest filtreerub ajuvatsakestesse lümfilaadne vedelik, s.o. ajuvedelik. See väljub IV ajuvatsakese kaudu ajutüve välispinnale kelmetevahelisse ruumi ja suundub sealt venoossesse süsteemi. PEAAJU JA SELJAAJU KESTAD Pea- ja seljaaju on kaetud kestadega, mille vahel on vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Sel viisil on õrn ajuaine hästi kaitstud ja toestatud. Peaaju kestad lähevad suure kuklamulgu kaudu üle seljaaju kestadeks. Koostanud M. Kolga 12 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005
Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged närvikiud- müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid Hallid närvirakud- müeliintupeta närvid vegetatiivses närvisüsteemis Ganglion- närvisõlm- närvirakkude sõlmjas kogum Refleks- vastureaktsioon ärritusele Refleksikaar- tee mida mööda erutus refleksi puhul levib Interkostaalsed närvid- roietevahelised närvid Hemisfäär- aju poolkera (neid on 2) Liikvor- ajuvedelik Tingimatud refleksid- kaasasündinud, ei unune (imemine, aevastamine) Tingitud refleksid- ununevad, muutuvad (kuuma katsudes võtame käe ära) Vegetatiivne närvisüsteem siseelundite ns Refleksiaeg- Ärrituslävi- Künnisärritus- väikseim ärritus mis annab vastuse Koe labiilsus- iseloomustab koe võimet reageerida üksteise järgnevatele impulssidele Presünaptiline membraan- Sünapsipilu- Postsünaptiline membraan- Neurotransmitter e. mediator-
Ämblikuvõrkkesta ja soonkesta vahele jääb ajuvedelikuga täidetud subarahnoidaalõõs. Ämblikuvõrkkest kaitseb õõsi. Kõvakest koosneb veresoonterikkast tihedast sidekoest. Kõvakesta ja selgrookanali pinna vahel paiknev koheva sidekoe ja veresoontega täidetud epiduraalõõs võimaldab selgroolülide liikumise korral kõvakestal jääda liikumatuks. Koljuluudega on kõvakest tihedasti kokku kasvanud ja täidab ühtlasi luuümbrise funktsiooni 160. Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes ning see voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk, ta kaitseb aju ka mehhaaniliste vigastuste eest 161. Pea-ja seljaajuu ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom
koos väikeajuga (cerebellum) moodustab tagaaju. Järgmine on keskaju, mis koos piklikaju ja sillaga moodustab ajutüve, milles on mitmeid elutähtsaid keskusi. Vaheaju hüpotalamus ja taalamus ( e nägemiskühm) Ostaju suurem osa peaaju kor (kortex), mille alla jäävad aju põhimiku tuumad e basaalganglionid närvirakukogumikud, igal tuumal iseloomulik funktsioon; otsajus on ajuvatsakesed tühimikud ajus, kus paikneb ajuvedelik liikvor. Ajuvatsakesi on 4 (ajutüves, vaheajus ja külgmised e lateraalsed vatsakesed) 4.vatsake on ühenduses seljaajukanaliga. Vegetatiivse ns keskused on ka kns-is, aga sealt väljuvad närvid ei lähevad teistmoodi innerveeritakse siseelundeid ja veresooni, tahtele ei allu Peaajunärvidega siseneb peaajju kuulmine, nägemine, histmine, seljaaju kaudu ka tundlikkus. Kehalihastele läheb seljaaj närvide kaudu, pealihastele peaajunärvide kaudu.
· Võtab vastu meeleelunditelt saadud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info. PEAAJU · Kaetud ajukestaga, ajuvedelikuga. · Kaal 1.3 kg. · Koosneb neuronitest ja kahest ollusest: Hallollus(välimine kiht): närvirakukeha + dendriidid; Valgeollus(seesmine kiht): neuriidid e. pikad jätked. · Peaajust lähtub 12 paari närve · Peaaju kaitsevad luuline ümbris, ajukestad ja ajuvedelik. · Ülesandeks on info kogumine, analüüs, otsuste tegemine; saatmine organitesse. Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes nende arv väheneb. Samas luuakse pidevalt uusi sidemeid närvirakkude vahel, niisiis inimeste võimed ei kannata. 1) SUURAJU e. OTSAJU · Moodustab 70% peaaju mahust · Koosneb kahest ajupoolkerast (Parem pool, mis määrab inimese muusikalised ning kunstilised võimed,
üle. Ämblikuvõrkkesta ja soonkesta vahele jääb subarahnoidaalruum, mis on ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga. c) Kõvakest - on tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi, väikeaju poolkerade vahel väikeajusirbi ja aju ristilõhes, kuklasagarate ja väikeaju vahel väikeajutelgi. Kõvakest täidab luuümbrise funktsiooni. 160. Ajuvedelik, teke, paiknemine, tähtsus: Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis. Täiskasvanud inimesel on ajuvedeliku kogumaht u. 200 ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes ning ta voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk. Ajuvedelik kaitseb aju ka mehaaniliste vigastuste eest. 161
Peaaju koosneb närvirakkudest(14 miljardit), mis moodustavad erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Ühtedes toimub kehast närvide vahendusel laekuva info kogumine, teistes analüüsitakse infot ja kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide abil lihastesse. Peaaju kaalub umbes 1,3-1,4 kg ja meenutab sültjat massi, kõige rohkem on koostises vett. Peaaju toestavad ja kaitsevad vigastuste eest ajuvedelik, ajukestad ja koljuluudest moodustuv luuline ümbris. Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes närvirakkude arv väheneb. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine koosneb närvirakkude kehadest ja valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked. Seljaaju lähtub 31 paari seljaajunärve Seljaaju paikneb selgrookanalis. Seljajaju keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb
Tervis- organismi loomulik seisund, mis avaldub kehalise ja vaimse heaoluna. Haigus- organismi elutegevuse häire. Sümptom- haigusnähud, nende põhjal on võimalik haigust kindlaks teha ehk diagnoosida. Diagnoos- lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Haiguste põhjused: Liigitatakse mitmel viisil. 1)Organismivälised ja organismisisesed . Organismivälised jagunevad füüsikalisteks(kiirgused, mehaanilised tegurid), keemilisteks(keemilised ühendid) ja bioloogilisteks (bakterid, viirused). Organismisisesed on näiteks pärilik soodumus. 2)Nakkushaigused ja mittenakkushaigused. Nakkushaigused (katk, rõuged, koolera). Mittenakkushaigus (kopsuvähk). Tekkeviisilt : Elu ajal kujunenud haigused ja kaasasündinud haigused. Haiguse järgud: Peitejärk, eeljärk, välja kujunenud haiguse järk, lõppjärk. Epiteemia- nakkushaiguse laiaulatuslik puhang. Tüsistus- põhihaigusele võib lisanduda organismi nõrgenemise tõttu mingi uus haigus e. tüsistu...
22. Hüpotaalamuses paiknevad a. vegetatiivse NS b. somaatilise NS kõrgeimad keskused. 23. Retikulaarformatsioon mõjustab KNS erinevaid osi, kontrollib seljaaju reflektoorset tegevust. 24. Limbiline süsteem on seotud emotsionaalse motivatsiooniga. 25. NSi kõrgeim osa on Suuraju koore tegevus. 26. Nimetage pea ja seljaaju kestad seestpoolt väljapoole * Soonkest *Ämblikkest * Kõvakest 27. Kus paikneb ajuvedelik ehk liikvor? 2 seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. 28. Kui palju on inimesel peaajunärve? 12 29. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid? Näonärv 30. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib mälumislihaseid? Kolmiknärv 31. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib näo nahka?
saabunud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info. PEAAJU Kesknärvisüsteemi põhiosa on peaaju, mis paikneb koljus. Inimese peaaju kaalub umbes 1,3-1,4 kilogrammi ja meenutab välimuselt sültjat massi. Sültjas on aju selle pärast, et kõige rohkem on tema koostises vett. Peaaju toestavad ja kaitsevad vigastuste eest koljuluudest moodustuv luuline ümbris, ajukestad ja ajuvedelik. Peaaju koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustuvad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Ühtedes toimub kehast närvide vahendusel laekuva info kogumine, teistes analüüsitakse infot ja kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide abil lihastesse. Närvirakke elu jooksul juurde ei moodustu ja inimese vananedes ajurakkude arv pidevalt väheneb. Kuid õppimise ja kogemustega luuakse pidevalt uusi seoseid närvirakkude vahel, nii et
südametegevust, hingamist, seedimist jne) Väikeaju - koordinatsioon, tasakaal Vaheaju - autonoomse närvisüsteemi ja sisenõresüsteemi regulatsioonikeskus 15. Suuraju sagarad, nende ülesanded. Vastus: Otsmikusagar - kõne, mõtted, tunded Oimusagar - mälu, kuulmine Kiirusagar - puute- ja valutundlikkus Kuklasagar - nägemine 16. Mis kaitseb aju? Vastus: 1) Kolju 2) Ajukoort ümbritseb pehmekest, siis järgneb ämbliku võrkkest ning kõvakest. Võrkkesta ja kõvakesta vahel on ajuvedelik (toestab, on amortisaator) 3) Aju -vere barjäär- ajuveresooned ei lase läbi paljusid kahjulikke ühendeid ja vererakke. 17. Psühhotroopsete ainete mõju kesknärvisüsteemile. Vastus: Alkohol, tubakas, rahustid ja narkootikumid muudavad kesknärvisüsteemi närvirakkudevahelisi ühendusi. Nende talitlus muutub pöördumatult. Isegi sültuvusest jagu saamisel, piisab selle uuesti tekitamiseks vaid ühest korrast. 18. Une tähtsus.
NS Ülesanded: loob organismi sideme väliskeskkonnaga ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus. NS talituslik jagunemine s o m a a t i l i n e ehk kehanärvisüsteem EX ! reguleerib skeletilihaste tegevust koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi Loob seose org. ja väliskeskonna vahel Teadlik ja Tahtlik tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem inerveerib siseelundite talitlust töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks tsentraalne osa - tuumad pea ja seljaajus perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. Hallollus koosneb neuronite kehadest ( tuumad peaaju...
4. Kuklasagar võtab vastu ja töötle nägemismeele abil saadud infot 19. Kirjelda aju varustamist verega. Aju varustamine verega toimub ligi 10 korda intensiivsemalt võrreldes ülejäänud kehaga. Verega viiakse ajusse hapnikku ja glükoosi (energia). 20. Iseloomusta aju kesti. 1. Kõvakest välimine kest, toetab peaaju, kõva 2. Ämblikuvõrkkest keskmine kest; õhuke ja veresoonteta; sellest sopistuvad veenide sisse kurrud, kust ajuvedelik liigub vereringesse 3. Pehme kest sisemine; liibub vastu närvirakke; pehme 21. Kuidas saab uurida aju tööd? PET abil mõõdetakse vere voolu intensiivsust ja glükoosi ainevahetust ajus. Kui neuronid muutuvad mingis aju osas aktiivseks, siis seal verevarustus ja ainevahetus kiirenevad. 22. Millised on tänapäeval kaks mudelorganismi, kelle abil on uuritud närvisüsteemi tööd ja arengut? Mudelloomad: pisikesed ja läbipaistvad ussikesed; äädikakärbsed 23
1 NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM 1. NS ülesanded: 1) juhib ja reguleerib organismi talitlust nii seest kui väljast tulnud info põhjal 2) loob organismi sideme väliskeskkonnaga 3) tagab inimese kui kõrgema organismi psüühilise tegeguse (emotsioonid, mõtlemine, plaanipärane tegevus, erutus- ja pidurdusprotsessid) 4) produtseerib hormoone ● NS jaotus talitluse alusel: 1) SOMAATILINE e kehanärvisüsteem - allub tahtele 2) VEGETATIIVNE e siseelundite NS - autonoomne, tahtele ei allu ● Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletti kaitsvate kudede, nahaaluse koe, peapiirkonna, meeleelundite innervatsiooni. Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal. ● Kuidas jaotatakse närvid vastavalt talitlusele? 1) ...
Närvisüsteem Neuron närvirakk Sünaps - närviimpulsi ülekandekoht Retseptor ärritust vastuvõttev organ Dendriidid neuroni jätked, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson neuron jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Närvisüsteemi ülesanded: Loob organismi sideme väliskeskkonnaga Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus Tagab inimese psüühilise tegevuse Närvisüsteemi talituslik jagunemine Somaatiline: Reguleerib skeletilihaste tegevust Koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitust Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel Teadlik ja tahtlik Vegetatiivne: Innerveerib siseelundite talitust Töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult Jaguneb sümpaatiliseks ja parasõmpaatiliseks osaks Hallollus Koosneb neuronite kehadest. Tuumad seljaajus ja peaajus. Korteks suurajukoor cortex...
- vaheajus asub III ajuvatsake - pikliku aju, ajusilla ja väikeaju vahel paikneb IV ajuvatsake ● III ja IV ajuvatsakest ühendab KESKAJU läbiv SUURAJUVEEJUHA ● IV ajuvatsake läheb üle SELJAAJU TSENTRAALKANALIKS ● Ajuvatsakestesse sopistub aju pinnalt sisse soonkest koos veresoontega, moodustades nn SOONPÕIMIKUID - nende kapillaaridest filtreerub ajuvatsakestesse lümilaadne vedelik e AJUVEDELIK - see väljub IV ajuvatsakese kaudu ajutüve välispinnale kelmetevahelisse ruumi ja suundub sealt venoossesse süsteemi PEAAJU JA SELJAAJU KESTAD ● Pea- ja seljaaju on kaetud kestadega, mille vahel on vedelikuga täidetud pilujad ruumid. ● Nend funktsioon: õrn ajuaine on hästi kaitstud ja toestatatud. ● Peaaju kestad lähevad suure kuklamulgu kaudu üle seljaaju kestadesks. Eristatakse 3 ajukesta: 1. Kõvakest DURA MATER
vatsakestesse – soonkest moodustab hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku 2) ÄMBLIKUVÕRKKEST – õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle – ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga 3) KÕVAKEST – tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi – täidab luuümbrise funktsiooni 162) Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis. Täiskasvanud inimesel on 200ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk. Ajuvedelik kaitseb aju ka mehaaniliste vigastuste eest. 163) Pea- ja seljaaju ülenevad juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Sensoorsed. Paiknevad seljaaju valgeaines taga- ja külgväädis
sidekoest, 2 lestet – välimine on periost (vt. luud!), sisemine leste on seljaaju ümber eraldi, peaaju ümber enamasti välimisega liitunud1. Kõvakelme- e. epiduraalõõs (cavitas epidurale) – seljaaju ümber sees rasv, veeni- ja närvipõimikud, peaaju ümber siinused (veenid!), hüpofüüs jne. -2.Kõvakelmealune e. subduraalruum (spatium subdurale) – kõvakelme ja ämblikvõrkkelme vahel. B. Ämblikvõrkkelme (arachnoidea mater) – õhuke, kuid tugev, vedelikukindel – ajuvedelik jääb selle alla 3.Ämblikvõrkkelmealune õõs (cavitas subarachnoidale) – koosneb tsisternidest, C.Pehmekelme (pia mater) – palju veresooni, katab kogu ajukude – ka õõnte sisepindu Seljaaju (medulla spinalis) paikneb lülisambakanalis (C1. kuni L2 lülini, edasi närvijuurte kimp – “hobusesaba”); pikkus 30-40 cm; kaal ca 30 g; läbimõõt 1 – 1,5 cm; ristlõigu keskel on hallaine, selle ümber valgeaine. -Seljaaju hallaine:
vagudesse ja vatsakestesse soonkest moodustab hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku 2) ÄMBLIKUVÕRKKEST õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga 3) KÕVAKEST tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi täidab luuümbrise funktsiooni 144) Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus? Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes. Täiskasvanud inimesel on 200ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste 78 soonpõimikutes. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk. Ajuvedelik kaitseb aju ka mehaaniliste vigastuste eest. 145) Seljaajunärvi moodustumine, arv, jagunemin?
vagudesse ja vatsakestesse – soonkest moodustab hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku 2) ÄMBLIKUVÕRKKEST – õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle – ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga 3) KÕVAKEST – tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi – täidab luuümbrise funktsiooni 144) Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus? Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes. Täiskasvanud inimesel on 200ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk. Ajuvedelik kaitseb aju ka mehaaniliste vigastuste eest. 145) Seljaajunärvi moodustumine, arv, jagunemin? Seljudaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike
vagudesse ja vatsakestesse soonkest moodustab hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku 2) ÄMBLIKUVÕRKKEST õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga 3) KÕVAKEST tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi täidab luuümbrise funktsiooni 144) Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus? Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes. Täiskasvanud inimesel on 200ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk. Ajuvedelik kaitseb aju ka mehaaniliste vigastuste eest. 145) Seljaajunärvi moodustumine, arv, jagunemin? Seljudaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike
klapiproteesidega, šuntidega – “kateeter-sepsis”. Nad võivad põhjustada liigesproteeside infektsioone, endokardiite, haavainfektsioone, kui haava jääb võõrkeha jne. Uuritav materjal Sõltub haigusprotsessi lokalisatsioonist: • mädapõletike korral on uuritavaks materjaliks mäda (võetakse tampooniga või punktsioonil) • kopsupõletik – röga • artriit – liigeseõõne punktaat • meningiit – ajuvedelik • tsüstiit ja püelonefriit – uriin • sepsis ja toksilise šoki sündroom – veri • toidutoksikoinfektsioonid – roe ja oksemassid, jne. • sanitaarse näidustuse korral uuritakse kaabet kätelt ja ninalima stafülokokkide kandluse suhtes. Samastamine ALGMATERJALI MIKROSKOOPIA. Stafülokokid on Gram+ kokid ühe- või paarikaupa, lühikeste ahelatena ning kõige sagedamini ebaregulaarsete, viinamarjakobarat meenutavate kogumikena. NB
OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVIRAKULT NÄRVIKULE VÕI LIHASELE VÕI NÄÄRMELE. NEURON- NÄRVIRAKK LIIKVOR- ehk AJUVEDELIK. TÄISKASVANUL INIMESEL ON LIIKVORI KOGUMAHT um. 150-200 ml. FUNKTS: AINEVAHETUS REFLEKS- VASTUSREAKTSIOON ÄRRITUSELE, MIS TEKIB KNS-i VAHENDUSEL 1 EFERENTNE- ehk MOTOORNE (VIIMA)NÄRV APNOE- HINGAMISSEISKUS EKSPIIRIUM- VÄLJAHINGAMINE MINUTIVENTILATSIOON- ON ÜHE MINUTI JOOKSUL SISSE-VÄLJA HINGATAVA ÕHU HULK ANUURIA- URIINI PUUDUMINE KONDROTSÜÜT- KÕHRERAKK
juhtida sirutajate ja painutajate lihaste toonust, koordineerida seda toonust vastastikku, nad paiknevad keskasju ülaosas ja kui ühendus nende tuumade ja allapoole jäävate ajuosade vahel katkeb, siis saavad sirutajad lihased suure ülekaalu. 7. Vaheaju ehitus ja funktsioonid. Piirneb altpoolt keskajuga ja ülalt poolt koorealuste tuumadega. Vaheaju osad on nägemiskühmud e. taalamused (vasak ja parem), hüpotaalamus (ühenduses ajuripatsiga), kolmas ajuvatsake (seal liigub ajuvedelik, seal pole närvikudet). Nägemiskühmude funktsioon on tundlikkuse juhtimine peaaju koorde. Taalamuses paiknevad kõikide tundlikust juhtivate juhteteede kolmandate neuronite kehad v.a haistmistundlikkus. Arvatakse et haistmismeel on kõige vanem. Taalamuse kahjustusel tekivad mitmes. Tundlikkuse häired. Tema funktsioon on seotud tundlikkuse juhtimisega. Hüpotaalamuse funktsioon on mitmekesisem. Funktsioonid: 1
27. Hüpotaalamuses paiknevad vegetataiivse NS kõrgemaid keskused 28. Retikulaarformatsioon mõjustab ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut 29. Limbiline süsteem on seotud emotsioonidega ja nende tahtmatu väljendamisega (punastamine) 30. NS'i kõrgeim osa on suuraju koor 31. Pea- ja seljaaju kestad Kõvakest DURA MATER Ämblikkest ARACHNOIDEA Soonkest PIA MATER Nende vahele jäävad subturaalruum, subarachnoidaalruum 32. Ajuvedelik LIQUOR CEREBROSPINALIS ja asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarachnoidaalruumis Funktsioon Pea-ja seljaaju mehhaaniline kaitse trauma eest 33. Peaajunärvide funktsioonid Peaaju närve on inimesel 12 paari 1, 2, 8 Tundenärvid (sens) 3, 4, 6, 11, 12 Motoorsed (mot) 5, 7, 9, 10 Seganärvid 34. Peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid on VII - näonärv 35
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalik meetodite ...
Tserebraalparalüüs Pärilik, looteeas, sünnil või esimese 2 a jooksul tekkinud ajukahjustus. • Ajukahjustus arenemise ja kasvamise ajal ei muutu, kuid on alati olemas armina närvisüsteemis. • Olenevalt sellest, millise ajupiirkonna kahjustusega on tegemist, tekivad inimesel erinevad liikumispuuded ning võib esineda ka vaimupuue. • Peamine liikumispuude põhjus, 1/300 sünni kohta,Kerge, keskmine ja raske Hüdrotseefalus ehk vesipea • Ajuvedelik tekib ajuvatsakestes. Peamine imendumine toimub peaaju kuklaosa pealsetes struktuurides. • Ajuvedelik uueneb ööpäevas 3x mahus – kui imendumine on häiritud, tõuseb peaaju siserõhk ja aju töö on häiritud. • Väikelastel ei ole koljuluud veel jäigalt kokku kasvanud ja pehmete koljuliideste arvelt saab pea venida - pea ümbermõõt kasvab. Algul pole kaebusi, kuid varsti surub ajusisene rõhk peaaju vastukoljuluid. Tekivad aju verevarustuse ja närvitalitluse häired
c) naharakud d) luuüdi rakud - võetud rakud paigutatakse kunstlikule söötmele - kutsutakse esile nende jagunemine - pildistatakse rakke mitoosi metafaasis - loetakse kromosoomide arv ja vaadeldakse nende kuju · selle tehnika abil saab tuvastada genoom ja kromosoommutatsioone. Ekspressdiagnostika : - kõikide vastsündinute uurimineteatud pärilike ainevahetushäirete avastamiseks. 1) veri(võetakse nabaväädist ja peaveresoontest) 2) uriin 3) ajuvedelik (!) 4) sülg [neid uuritakse biokeemiliste testide abil] Test peab olema : · odav · usaldusväärne · kiire · vähese lähtematerjaliga · lihtsalt analüüsitav Eestis testitakse lapsi ekspressdiagnostikaga 2 ainevahetushäire suhtes : 1) fenüülketonuunia ainevahetushäire. Autosoomne, retsessiivne geenmutatsioon. AH fenüülalaniin muutub neurotoksiliseks ühendiks. · lapsed tulevad pigmendivaesed, laste uriin lõhnab seisnud hiire kuse moodi
Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust ning juhib organismi elutegevust. Kesknärvisüsteem võtab meeleelundite kaudu vastu keskkonnast infot, analüüsib seda ja edastab närve mööda organismile vajalikku infot. Peaaju Kesknärvisüsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju. Inimese aju kaalub umbes 1,4 kg. Aju koostises on palju vett, seetõttu on selle mass sültjas. Peaaju kaitsevad peale koljuluude veel ajukestad ja ajuvedelik. Peaaju koosneb hall- ja valgeainest. Närvirakkude kehad moodustavad hallaine, valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked. Peaaju koosneb suurajust, vaheajust, keskajust, väike- ja piklikajust. Suuraju on peaaju suurim osa ja koosneb kahest poolkerast, vasakust ja paremast. Suuraju välispind on hästi kurruline ja vaoline, suurendab aju pindala. Mida suurem on aju pindala, seda keerulisemat käitumist aju võimaldab. Vasak ajupool juhib paremat kehapoolt ja vastupidi
- lähtuvad veresooned ajukoesse - ül. ajuvedeliku valmistamine - ämblikuvõrkkest- läheb üle ajuvagude ja lõhede, ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga - kõvakest- tihedalt kokkukasvanud kolju luudega - tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi, täidab luuümbrise funktsiooni 159. Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus Teke- valmistatakse pidevalt ajuvatsakestes soonpõimikutest, voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa Paiknemine- peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis Tähtsus- osaleb aju ainevahetuses, temast sõltub koljusisene rõhk, kaitseb aju mehaaniliste vigastuste eest 160. Pea- ja seljaaju ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom
- lähtuvad veresooned ajukoesse - ül. ajuvedeliku valmistamine - ämblikuvõrkkest- läheb üle ajuvagude ja lõhede, ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga - kõvakest- tihedalt kokkukasvanud kolju luudega - tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi, täidab luuümbrise funktsiooni 159. Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus Teke- valmistatakse pidevalt ajuvatsakestes soonpõimikutest, voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa Paiknemine- peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis Tähtsus- osaleb aju ainevahetuses, temast sõltub koljusisene rõhk, kaitseb aju mehaaniliste vigastuste eest 160. Pea- ja seljaaju ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom
· Parasümpaatiline süsteem- viib organismi rahulolekusse, taastades varusid ja tasakaalu. 10. Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust, aitab kooskõlastada erinevate kehade osade tegevust ning kohandab inimese organismi.Seal toimub kogu elutalitluse regulatsioon. Inimese aju moodustab umbes 2,5% kehakaalust. 1. Peaaju kontrollib kogu organismi talitlust, teda kaitseb luuline ümbris,ajukestad, ajuvedelik. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet, hall koosneb närvirakudest, valge närvikudedest mis on pikad. Moodustab 9/10 ajumassist. Koosneb 5 osast: · Suuraju- 70% moodustub peaaju mahust, parem ja vasak pool, ajukoor- 3mm paksune kiht suuraju peal, ajurakud juhivad inimese kehalist ja vaimset tegevust, seal asuvad kuulmis, nägemis, maitsmis haistmis ja kõnelemiskeskused, mälu- iinfo
· regulaatorained hormoonid reguleerivad paljude protsesside kulgu rakkudes Vereanalüüse on palju eri variante, olenevalt sellest, mis haigust jälgitakse või otsitakse. Teised verega seotud kehavedelikud: · koevedelikud kõigis kudedes on rakkude vahel interstitsiaalne vedelik, mis on pidevas seoses vereplasmaga. Koos veega liiguvad ka selles lahustunud ained · lümf lümfisüsteemi kaudu vereringesse tagasi juhitav osa koevedelikest · ajuvedelik ajuvatsakestes soonpõimikute toodetud väga lahja vereplasma, see on koevedelikuks närvikoele kesknärvisüsteemis ja osalt ka perifeerses närvisüsteemis · primaarne uriin neerudes algul valguvaba vereplasma, hiljem neerutorukestes imendatakse kasulikud ained tagasi ja eritatakse jääke juurde, tekib sekundaarne e päris uriin · seroosvedelik seroosõõntes · sünoovia liigeseõõntes vastavate kelmete poolt eritatav vedelik, sisuliselt vähese
- Spastilisus – eesaju motoorika alad - Düskineetiline vorm – basaalganglionid, tahtmatud liigutused - Ataksia – väikeaju, rabedad liigutused, tasakaaluprobleemid ja keha ruumitaju Kaasuvad probleemid: söömis- ja joomisraskused, nägemisprobleemid, kuulmiskahjustused, kommunikatsioonihäired, sensoorse tundlikkuse häired, kognitiivsed häired, krambisündroomid, emotsionaalsed-sotsiaalsed probleemid, deformatsioonid Hüdruotseefalus e vesipea - Ajuvedelik tekib ajuvatsakestes. Peamine imendumine toimub peaaju kulaosa pealsetes struktuurides - Aju vedelik koos jääainetega tuleb välja, imbub laiali. Uueneb ööpäevas u 3x. Kui vesi hakkab kogunema siis avaldab rõhku ja surub aju kudet väljapoole - Väikelastel ei ole koljuluud veel jäigaltkokku kasvanud ja pehmete koljuliideste arvelt saab pea venida. Algul pole kaebusi. Tekivad aju verevarustuse ja närvitalitluse häired –
mustaine sirutajateja painutaje vastastikuse tasakaalu hoidmine. Kui ühendus katkeb, tekib sirutajate toonuse ülekaal (toonuse ülekaal on nii suur, et takistab liikumist) VAHEAJU ehitus ja funktsioonid Piirneb altpoolt keskajuga ja ülalt poolt koorealuste tuumadega. Vaheaju osad on nägemiskühmud e. taalamused(vasak ja parem), hüpotaalamus (ühenduses ajuripatsiga), kolmas ajuvatsake( seal liigub ajuvedelik, seal pole närvikudet). Nägemiskühmude funktsioon on tundlikkuse juhtimine peaaju koorde. Taalamuses paiknevad kõikide tundlikust juhtivate juhteteede kolmandate neuronite kehad v.a haistmistundlikkus. Arvatakse et haistmismeel on kõige vanem. Taalamuse kahjustusel tekivad mitmes. Tundlikkuse häired. Tema funktsioon on seotud tundlikkuse juhtimisega. Hüpotaalamuse funktsioon on mitmekesisem. Funktsioonid: 1
pärasoole kontroll) kontrolli häire. Võib esineda koos hüdrotsefaalia ehk vesipeasusega. Kujuneb välja varases loote arengukäigus, kus moodustub kanal, millest hiljem kujuneb pea- ja seljaaju. Spina bifida vormid - Spina bifida occulta ainult lülikaare defekt (L5-S1). Funktsioonihäiret sageli kaasa ei too, karvakasvu probleemid, valus ei ole. - Spina bifida cystica seljaaju song o Spinaalne meningotseele songakotis ajukelmed ja ajuvedelik. Enamasti ei kaasne raskeid häireid. On kirurgiliselt eemaldatav. o Spinaalne müelomeningotseele songakotis seljaaju. Kõrge risk halvatusele ja mitmesugustele infektsioonidele. Umbes 80% neist lastest areneb ka vesipeasus. Häiritud on ajuvedeliku normaalne ringlus. Võimalik kirurgiliselt osaliselt korrigeerida. Vesipead on võimalik sondeerida. Võib mõjutada vaimset võimekust, kuid see on
b) vererakud (leukotsüüdid) c) naharakud d) luuüdi rakud - võetud rakud paigutatakse kunstlikule söötmele - kutsutakse esile nende jagunemine - pildistatakse rakke mitoosi metafaasis - loetakse kromosoomide arv ja vaadeldakse nende kuju · selle tehnika abil saab tuvastada genoom ja kromosoommutatsioone. Ekspressdiagnostika : - kõikide vastsündinute uurimineteatud pärilike ainevahetushäirete avastamiseks. 1) veri(võetakse nabaväädist ja peaveresoontest) 2) uriin 3) ajuvedelik (!) 4) sülg [neid uuritakse biokeemiliste testide abil] Test peab olema : · odav · usaldusväärne · kiire · vähese lähtematerjaliga · lihtsalt analüüsitav Eestis testitakse lapsi ekspressdiagnostikaga 2 ainevahetushäire suhtes : 1) fenüülketonuunia ainevahetushäire. Autosoomne, retsessiivne geenmutatsioon. AH fenüülalaniin muutub neurotoksiliseks ühendiks. · lapsed tulevad pigmendivaesed, laste uriin lõhnab seisnud hiire kuse moodi
soodustamine, Prostata ja seemnepõiekeste areng, *Vereloome stimuleerimine, *Anaboolne toime skeletilihastele, *KNS: käitumise erijooned agressiivsus jms Vesi:Vastsündinul-70-85% kehakaalust, vananedes osakaal väheneb. M 50-70% N40-60%. Interstitsiaalne e. koevedelik rakkude vahel olev vedelikVereplasma-kuulub rakuvälisesse vedelikku Transtsellulaarsed vedelikud rakuvälised vedelikud näiteks ajuvedelik, silma klaaskeha, sisekõrva endo ja perilümf Koevedelikus on palju Na ja kloriidioone, samuti bikarbonaatioone, kuid vähe K, Mg, Fosfaat, sulfaat ja orgaanilisi ioone ja proteiine, ka kaltsiumi suhteliselt vähe, kuid palju rohkem kui rakkude sees. Rakusiseses vedelikus on palju K, Mg ja fostaatioone ning ka sulfaatioone rohkem kui koevedelikus. Võrreldes koevedelikuga on Na ioone väga vähe ja Ca ioone pole üldse.
Nii saab võimalikuks meie organismi kohandumine välismaailmaga. Närvisüsteem kujutab endast ühtset tervikut. Ta jaguneb kesknärvisüsteemiks (KNS), kuhu kuulub pea- ja seljaaju, perifeerseks närvisüsteemiks, kuhu kuuluvad kraniaal- ja spinaalnärvid ja vegetatiivseks ehk autonoomseks närvisüsteemiks, kuhu kuuluvad sümpaatikus ja parasümpaatikus. Närvisüsteemi funktsioneerimise seisukohast on olulised veel ajuvatsakeste süsteem, ajuvedelik ja aju verevarustus. Refleksid kui alateadvuslikud reaktsioonid välisärritajatele lähtuvad perifeersest närvisüsteemist. VÕTMESÕNAD ajukäärud Ajutüvi ajuvatsake ajuvedelik (liikvor) akson ekstrapüramidaalne epiduraalne süsteem ganglion hallollus Headi tsoon hüpofüüs
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
