Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"aju" - 501 õppematerjali

aju – neuronite arv = 1011 ehk 100 000 000 000 • 80-100 miljardit (biljonit) neuronit10 14 ühendust • sünapsite areng: väga kiire tiheduse kasv • imeline ehitus - maximum 6-12.kuuks, edasi arv väheneb • ühenduste moodustumine – esimese 2.a. jooksul – 1.neuronil103-104 sünapsit • aktiivne areng kestab 20 a…… – sünapside arv kokku = 1015 • muidu ajukoor õheneb areng käigus, • strukturaalne-funktsionaalne korrelatsioon: – kuid mitte kõigis piirkondades
aju

Kasutaja: aju

Faile: 0
thumbnail
2
doc

Aju

1. Mis on neuronid ja kuidas levib teave nende vahel? Neuronid on närvirakud, millest koosneb närvisüsteem. Teavet antakse edasi neurotransmittide kaudu ehk virgatsaine. 2. Sensoorne küllastumine ja sensoorne nälg. Sensoorne nälg tekib, kui inimene on täiesti pimedas helikindlas ruumis ja puudub kompimisvõime. Sensoorne küllastumine on vastupidine protsess. 3. Protseduuriline, episoodiline ja semantiline mälu. Protseduuriline mälu ­ talletab teadmised, kuidas midagi teha. (nt. Kingpaelte sidumine) Episoodiline mälu ­ sisaldab teadmisi, mis on meie poolt vahetult läbi elatud. (autobiograafiline mälu) Semantiline mälu ­ puhtad teadmised. Igasugused faktid, teooriad, hinnangud. 4. Mõtlemisstiilid. Idealistlik stiil · olulised on inimlikud väärtused · lahendavad edukalt probleeme, kus kesksel kohal on emotsioonid · iseloomulik kõike kõigega lepitada Sünte...

Psühholoogia
44 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Aju ja mälu

Aju - mälu asukoht Kedagi ei pane tänapäeval imestama, et inimene tungib aatomi saladustesse ja kosmoseavarustesse, muudab kõrbed viljakandvaks, võidab palju häda tekitanud haigused jne. Kõik see on inimese peaaju, mõtlemiselundi tegevuse tulemus. Inimese aju on kõikidest elunditest kõige keerulisem. Inimese ajus on umbes 14 miljardit (14 000 000 000) närvirakku ja 140 miljardit nn. gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude "laoruumi" (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku). Närvirakkudel on harud, mis ühendavad neid omavahel ja viivad ajust korraldusi kõikidele elunditele ning kudedele. Kui kõik närvikiud ühendada üheks niidiks, siis ulatuks see Maalt Kuule. Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu...

Inimeseõpetus
20 allalaadimist
thumbnail
42
docx

ANATOOMIA - AJU

KÜLGPLAADI TSOONID Ependüümirakkude tsoon (F9) - õhuke sisekiht, mis sisaldab kasvuperioodil paljunemisvõimelisi rakke - nende nn idurakkude pooldumisel üks tütarrakk jääb sisekihti, teine rändab väljapoole ja diferentseerub üle vaheastmete kas värvirakuks – neurotsüüdiks ehk neuroniks (<- neuroblast) – või neurogliia (<- spongioblast) rakuks Tuuma- ehk mantlitsoon (F10-13) - eelmisest väljaspool - sellest areneb aju hallaine, mille koostises on alati neuronite kehad ja mis esineb mitmel kujul:  võrgutüüp  tuumatüüp  kooretüüp - paralleelselt morfogeneesiga toimub siin ka närvirakkude spetsialiseerumine:  ühed neuronid astuvad kontakti soomaga – meeleelundeid sisaldav keha väliskatte ja liikumisaparaadiga  teised astuvad kontakti vistseraga – siseelundite, nääremete soontega, st organismi...

Anatoomia
20 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Inimese aju

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium GERLY GLÜKK IX klass INIMESE AJU Referaat Juhendaja: Urmas Lekk Koostaja: Gerly Glükk Pärnu 2 SISUKORD 1. AJU 3 Närvisüsteemi keskus on peaaju, mis kontrollib enamikku keha liigutusi, kogub ja salvestab teavet ning tagab inimese mõtlemis- ja õppimis- võime. Aju kaalub umbes 1kg. Aju mass on sültjas ning tema pealispinnal on rohkem kortse kui kreeka pähklil. Aju asetseb löökide ja põrutuste eest kaitstuna ajukolju kolju lae all nn. luulises karbis. Kaitseülesandeid täidavad peale...

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Meeled, aju ja närvid

Silmad, kõrvad, nahk, nina ja keel on sinu meeleelundid. Nad koguvad teavet ja saadavad selle närvide kaudu sinu ajju. Aju muudab selle pildiks, helideks,puudutusteks, lõhnadeks ja maitseteks. Kuidas silmad näevad? Kõikjal su ümber on valgust. See siseneb silma pupilli kaudu ( must täpp silma keskel ). Silma põhjal muutub valgus närvisignaalideks, mis liiguvad ajju. Aju muudab signaali piltideks. Kuidas kõrv kuuleb? Kõrvalest kogub helisid ja juhib need kuulmekilele. Helid panevad selle kõrvaosa vibreerima (väga kiireti värisema). See paneb liikuma karvakesed sisekürvas, mis on ühenduses närvidega. Need saadavad informatsiooni helide kohta ajju. Pimedate jaoks on loodud eriline pimedate kiri. Tähed koosnevad kühmukestest ja neid loetakse sõrmedega kompides. Paljud kurdid kasutavad rääkimisel käsi. Seda nimetatakse viipekeeleks....

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tunnetuspsühholoogia aju ehitus, närviraku ehitus

Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nimetatakse posttsentraalkääruks. See on esmane somatosensoorne ajukoor, kuhu jõuavad kõik signaalid erinevate kehapiirkondade puudutamise kohta ning info lihastest ja liigestelt. Kiirusagar jälgib kogu infot silma, pea ja kehaasendite kohta ning edastab selle liigutusi kontrollivatele ajupiirkondadele. temporaal- ehk oimusagar on külgmine osa kummastki aju poolkerast ja kujutab endast primaarset kuulmissignaalide töötlemise piirkonda. Vasakpoolne oimusagar on enamuse inimeste jaoks suulise kõne mõistmise keskus. Oimusagara kasvaja põhjustab keerukaid helilis-visuaalseid hallutsinatsioone, psuhhiaatriliste patsientide hallutsinatsioonide käigus on ajupiltidelt näha oimusagara ulatuslik aktivatsioon. oktsipitaal- ehk kuklasagar asub ajukoore tagaosas ning koondab endasse sisendi...

Psühholoogia
158 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Psüühilised protsessid ja aju

Psüühilised protsessid ja aju · Hakati kaardistama aju Aju asümmeetria Vasak Parem Paikneb aja taju Ruumi taju- kujundi ja vormi mälu Sõna mälu , kõne ja kiri (verbaalne asi) Nägude ära tundmine ja kujundline mõtlemine Nimed jäävad meelde, aga näod lähevad Sa oskad kirjeldad, aga teha ei oska sassi (vasaku ajupoolkera häire) Analüüs ja arvutamine, loogiline mõtlemine...

Psühholoogia
14 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Narkootilised ained ja aju

Narkootilised ained ja aju Sõltuvus Ihaldus, tung Võimetus Võõrutusseisundid Tolerantsuse teke Aeg Kanep THC(tetrahüdrokannabinool-C21H30O2) Kaifitunne-lõõgastunud, rahulik Kõrvaltoime: koordinatsioonihäired, nälg ja mäluhäired Dopamiin Hävitab ajurakke > Ei teada täpselt. Tubakas Nikotiin (C10H14N2) Tunned end mõnusalt Atsetüülkoliin Tekitab tolerantsust Tugev iha tubaka järgi Kas kanepi suitsetamine on parem kui tubaka suitsetamine? https:// www.youtube.com/watch?v=fNBTD7awlno Kasutatud allikad: http://www.jellinek.nl/brain/index.html http://et.wikipedia.org https://www.google.ee/ - Pildid ...

Psühholoogia
1 allalaadimist
thumbnail
34
docx

KUIDAS AJU KASUTADA?

TALLINNA POLÜTEHNIKUM MEEDIA ERIALAOSAKOND Anna Laktionova KUIDAS AJU KASUTADA? Referaat Multimeedia spetsialist MS17 Juhendaja: Reet Pihl Tallinn 2017 Sisukord SISUKORD................................................................................................ 2 FAKTE AJUST............................................................................................. 3 AJU PLASTILISUS.......................................................................................4 KAS AJU PEAB TUUNIMA?...

Psühholoogia
9 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

KUIDAS AJU KASUTADA

1300g, moodustab 2% keha massist ning kasutab 25% kogu metaboolsest energiast ja 40% glükoosist.  ⅓ meie geenidest on seotud aju arenguga.  Inimajus on umbes 100 miljardit närvirakku ja iga närvirakk on jätkete abil ühenduses keskmiselt 10 000 närvirakuga. AJU PLASTILISUS  Mida rohkem aju stimuleeritakse, seda rohkem loovad närvirakud omavahel ühendusi ja seda paremini edeneb õppimine.  Aju plastilisuse suurendamiseks tuleb hakata tihedamini kasutama neid aju osasid, mis on seni jäänud tahaplaanile.  Uued neuronitevahelised ühendused saavad tugevneda vaid läbi kordamise ning harjutamise, mis võib lõpuks muuta uue tegevuse igapäevaseks harjumuseks või tüüpiliseks käitumismustriks. KIIRE JA AEGLANE MÕTLEMINE  Kiire:...

Psühholoogia
5 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Aju angigraafia

Röntgeniga kontrollitakse kas kateeter on õiges kohas. Neuroradioloog seejärel süstib kontrastvärvi kateetri kaudu ja teeb mitmeid röntgenpildid veresoonest, jälgides kuidas värv voolab. Testi lõpus kateeter eemaldatakse kubemest. Õmblused ei tehta, sest protseduurist jääb ainult väike märk, mis peaks paranema täielikult mõne päeva jooksul. (UCL 2008). Lastel aju angiograafia teostatakse üldnarkoosiga (kuigi mõned teismelised võivad olla ärkvel katse ajal). (UCL 2008). Vajalikud vahendid Kasutades juhtkaablite ja kateetrite süsteemi , lisatakse verre üks tüüp kontrastainet,et teha verd nähtavaks röntgeni pildil. (http://en.wikipedia.org/wiki/Angiography) Lapse ja perekonna ettevalmistamine Tavaliselt lubatakse patsient palatisse paar tundi enne protseduuri, et teostada üldine...

Laste neuroloogia
39 allalaadimist
thumbnail
36
pptx

Aju ehitus ja funktsioneerimine

Aju ehitus ja funktsioneerimine kognitiiv-psühholoogilisest aspektist ning aju keskused Johanna Olesk Tallinna Ülikool 2015 Sissejuhatuseks • Kognitiivsed ehk tunnetusprotsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse käigus pilt tegelikkusest. • Aisting, taju, mõtlemine, keel ja tähelepanu – omavahel tihedalt seotud Sissejuhatuseks • Aisting – annab infot esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta, tekib kui ärritaja mõjub otseselt meeleelundile (NB! Ei peegelda eset tervikuna)...

Psühholoogia
22 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Aju ja psüühika

St. kui pildil on kujutatud nuga ja seda näidatada indiviidile, kelle alateadvuses on see sinna juba varasemalt tekitatud, siis ta saab kohe öelda, et tegemist on noaga ja ta mõistab, millega tegu. Neuraalne representatsioon on see keerukate närvirakkude kogum, mis indiviidil aitab pilti nähes tema ajust selle info koheselt kättesaadavaks teha, ehk teadvustada, et tegemist on noaga ja mis see nuga on. 3. Kuidas juhtis looduslik valik inimese aju ja psüühika evolutsioonist arengut? Lihtsustatult moel seletus oleks järgmine, et loodusliku valiku printsiibi kohaselt jäävad ellu alati tavaliselt need, kes on teistest tugevamad (egoistlikumad) ja targemad (leidlikumad). Kes suudavad omandada kiiremini teadmisi ja kogemusi ellujäämiseks ning seejärel erinevaid ellujäämiseks vajalikke omadusi paremaks kujundada ja arendada. Seega, need mutatsioonid,...

Bioloogiline Psühholoogia
54 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Närvisüsteem, aju ehitus ja refleksid

Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades. Neuronid saavad organismis alguse ektodermaalset päritolu rakkudest ­ neuroblastidest. 2).Ajud, nende ehitus, nende tähtsus. Peaaju.... ... on koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ . Aju on keha juhtimiskeskus. Inimese peaaju kaalub umbes 1,3-1,4 kg. Peaajus on miljardeid närvirakke. Inimese vananedes närvirakkude arv väheneb. Õppimise käigus tekib närvirakkude vahel pidevalt uusi seoseid ning inimene saab targemaks. Peaajau juhib ja kontrollib organismi talitust. Aju jaguneb vasak- ja paremaks pooleks .Vasak pool juhib paremat keha poolt ja vastupidi Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed.sammuti kujutlusvõime. Vasakpool aitab...

Elukestev õpe
48 allalaadimist
thumbnail
41
ppt

Aju närvissteem

Hingamine, vereringe-süda Neelamine Aevastamine, okserefleks · Väikeaju- koordinatsioon ja tasakaal · Ajusild · Tähelepanu, ärkvelolek · Uni, näolihased väikeaju · Keel, silma, kõrva kontroll piklikaju Keskaju · Automaatsete liigutuste keskus · Optiliste ja akustiliste orienteerumisrefleksid e keskused Näiteks pea pööramine ootamatu valguse või heli korral · Info liikumine aju eri osade vahel vahel Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest · Taalamus Info edastus ajukoorde · Hüpotaalamus Toitumine, kehatemp. Seksuaalne käitumine Vedelikutarbimine Hormonaalne regulats Emotsionaalne kontroll Vaheaju · Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest Vaheaju osad · Taalamus · Hüpotaalamus Vaheaju Limbiline süsteem · Emotsioonide ja naudingukeskus · Seotud ka mälu, õppimise ja motivatsiooniga...

Anatoomia
52 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Süda, veenid, arterid, spinaalnärvid, lümfisüsteem, aju

Süda, veenid, arterid, spinaalnärvid, lümfisüsteem, aju ! 1. Süda, areng, ehitus, loote vereringe ! 1) milline vahesein moodustab arengus fossa ovales’e põhja, milline limbus fossa ovalis’e fossa ovalis’e põhja moodustab septum primum, limbus fossa ovalis’e moodustab septum secundum’i alumine serv 2) mis moodustavad erutustekke ja juhtesüsteemi 1. nodus sinuatrialis 2. nodus atrioventricularis 3. fasciculus atrioventricularis (truncus —> crus dextrum et sinistrum)...

Meditsiin
37 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Anatoomia eksam. IV osa: Aju

Aju ! 1. III vatsake ! a) millise aju osa õõs, nimetus ladina k. – vaheaju õõs, diencephalon b) mis moodustab lae, külgseinad – külgsein: talamuse ja hüpotalamuse mediaalne pind (teineteisest eraldab sulcus hypothalamicus), lagi: tela choroidea ventriculi tetrii (pia mater, lamina choroidea epithelialis) c) millised on vatsakese sopised – recessus opticus, recessus infundibuli d) ühendus külgvatsakestega - foramen interventriculare, IV vats. – aquadectus mesencephali ! 2. Vaheaju ehk diencephalon...

Meditsiin
48 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Aju, silmapette

... petab meid alati niipea võimalik! Aju super võime Urungil veätil mis peihnõb Cmabrigde Üikololi teatsedlal ploe migint thästsut mis jäerjkroars teähd sanõeds enesiavd, anukie tihäts asi on, et emisnee ja viminae thät on atesutad õesigse ktoha. Üäjläneu viõb atedsesa kaudis teahs kiud sa oeld sikisi veimõnile legmua sdea. See teluenb selselt, et imenise aju ei loe edarli täthi viad snõu ternikuva. Kui lugeda teksti on ainuke tähtis asi esimene ja viimane täht ­ järjestus sõna keskel ei oma tähtsust. Aju kompentseerib puuduva info. Kui midagi keerleb? ­ Siis mine koju, vajad puhkust! Vaata seda pilti, mida sa näed? Uuringud väidavad, et lapsed ei suuda identifitseerida paarikest intiimses...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Närvisüsteem - õppematerjal

Närvisüsteemi vahendusel kohaneb org. väliskeskonna muutustega ja organismis eneses toim. protsessidega. ÜLESANDED: reguleerib elundite talitust kooskõlastab erinevate elundite ja elundkondade tegevuse talitust kooskõlastab organismi ja väliskeskkonna tegevust Närvisüsteemi osad NÄRVISÜSTEEM Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Peaaju Seljaaju Koosneb närvidest, neuroni pikkade jätkete kiudude kimpudest. Suuraju Selgrookanalis paik- Vaheaju nev nöörikujuline Keskaju närvirakkude kogum Piklikaju Väikeaju Refleksid Refleksid on närvisüsteemi talituse põhivaldused. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis...

Bioloogia
46 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Närvid

Referaat bioloogias NÄRVID NÄRVID Inimesele mõjuvad pidevalt välisärritajad. Meeleelundid muudavad neid kehasisesteks signaalideks, mis juhitakse peaajju. Aju saadab tegutsemis käsud elunditesse. Kõiki neid tähtsaid signaale kannavad edasi närvid, mis läbivad kogu meie keha. Nad koosnevad suurest hulgast kiududest, mille läbimõõt on 1/100 millimeetrit. Meie närvisüsteemi peajuhe on seljaaju. Tunde- ehk sensoorsed närvid juhivad signaale meeleelunditest ajusse kiirusega 15-60 meetrit sekundis. Liigutus e. motoorsed närvid toovad käsud ajust lihastesse üle 100 meetri sekundis. Korralduste...

Bioloogia
158 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun