docstxt/13646452190894.txt
Tahkes aines osakesed võnguvad õrnalt ja paiknevad tihedalt. Vedelas aines osakesed liiguvad paigast ja nad ei ole tihedalt. Gaasilises aines osakesed liiguvad korrapäratult. Mida soojem või kuumem on temperatuur, seda kiiremini osakesed liiguvad. Soojuspaisumiseks nimetatakse seda kui aine soojenedes paisuma hakkab. Termomeetri põhimõtte on anda teada kraadidest. O kraadi Celsiust vastab vee jäätumisele & 100 kraadi Celsiust vastab vee keemisele. Aineosakesed kas võnguvad, liiguvad korrapäraselt või siis korrapäratult. Tahkest ainest koosnev keha ei liigu. Vesi liigub korrapäraselt. Ja gaas nagu näiteks hapnik, seda on igal pool. Kui kujutleda, et universumil või maailmal on seinad siis need hapniku molekulid põrkuvad vastu seda kujutletavat seina ja nii edasi tagasi ja igat pidi. Termomeetrit jaotatakse 4 erinevasse liiki *kraadiklaas *metalltermomeeter *digitaalnetermomeeter *elektrooniline termomeeter.
1. Mda kujutab endast valgus? Valgus on liitvalgus ja erinevad spektri värvid selle koostisosad Valgus on elektrommagnet laine, see tähendab elektrivälja ja magnetvälja võnkumiste levimine 2. Kui suur on valguse kiirus vaakumis ja mille poolest on see kiiruse väärtus eriline? Vaakumis levib valgus kiirusega 300 000 km/s Eriline, sest see on suurim võimalik kiirus looduses 3. Millised aineosakesed kiirgavad valgust? Aine aatomid 4. Mida tähendab aatomi ergastamine? Selleks, et aatom hakkaks kiirgama tuleb teda eelnevalt ergastada (energiat anda) 5. Mille põhjal ja kuidas liigitatakse valgusallikaid? Valgusallikad liigitatakse aatomie ergastamise viisi põhjal kahte rühma: 6. Mis on soojuslik valgusallikas? (too näiteid) Soojuslikud valgusallikad- aatomid ergastuvad kõrge temperatuuri tõttu (päike, elus tuli, hõõglambid) 7. Mis on külm valgusallikas
Gaasid on lenduvad ja neid ei saa hoida lahtises anumas. Gaasilises aines sidemed molekulide vahel puuduvad. Gaasiliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste korrapäratus liikumises, osake võib liikuda mistahes suunas ja oma kiirusega. Kehad koosnevad ainetest või ainete segust, omakorda koosnevad osakestest, kas aatomitest või molekulidest. Osakeste vahel esineb külgetõmbejõud ja tõukejõud. Keha venitamisel eemalduvad aineosakesed teineteisest ja tõmbejõud saab tõukejõust suuremaks- tekib jõud, mis takistab aineosakeste eemaldumist. (hoiab tahkest ainest keha koos) Keha kokkusurumisel lähenevad aineosakesed teineteisele nii, et tõukejõud saab tõmbejõust suuremaks- tekib jõud, mis takistab aineosakeste lähenemist. (Sellepärast ei saa tahkist kokkusuruda). Aineosakeste liikumine on korrapäratu nim soojusliikumiseks. Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur.
Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. Aineosakeste liikumine on korrapäratu (osake võib liikuda mistahes suunas ja iga osake ise kiirusega) ega lakka kunagi. Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Ainet tahkes olekus nimetatakse tahikiseks. Vedelikes paiknevad aineosakesed veidi hõredamalt kui tahkistes. Vedelike soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Kõik gaasid on voolavad, kuid erinevalt vedelikest puudub neil kindel ruumala. Difusiooniks nimetatakse ainete iseeneslikku segunemist soojusliikumise tõttu. Soendushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub
Mis on sulamine? Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse. 2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi Vabaneb soojushulk Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks. 6. Mida näitab sulamissoojus? Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub/eemaldub 1 kg sulamiseks või tahkumiseks.
2.Kes olid ,,atomistid"? Atomistid olid esimesed antiikfilosoofid, kes teadlikult rõhutasid tühjuse olemasolu. 3.Mida arvasid atomistid maailma koosnemisest? 4.Millest koosnevad ained? Ained koosnevad osakestest ja need osakesed mõjutava üksteist. 5.Millised jõud eksisteerivad aineosakeste vahel? Aineosakeste vahel eksisteerivad tõmbejõud ja tõukejõud. 6.Miks tahkised koospüsivad? Tahkised püsivad koos sest tõmbe-ja tõukejõud on tasakaalus. 7.Kui suured on aineosakesed? Aineosakesed on väga väiksed. 8.Kui tahkist venitada (tõmbe deformatsioon), siis millised aineosakeste vahelised jõud takistavad seda teostada? Aineosakesed eemalduvad teineteisest ja tõmbejõud saab tõukejõust suuremaks. 9.Kui tahkist kokkusuruda(surve deformatsioon), siis millised aineosakeste vahelised jõud takistavad seda teostada? Aineosakesed lähenevad sedavõrd et tõukejõud saab tõmbejõust suuremaks. 10.Mida avastas inglise botaanik Robert Brown? R
Elektrivool metallides ja elektrolüütide vesilahuses Elektrijuhid on ained, millel on suur hulk vabu laengukandjaid. Mittejuhis pole vabu laengukandjaid. Metallid on tahkes olekus kristallilise ehitusega, milles aineosakesed paiknevad korrapõraselt, moodustades kristallvõre. Metalli kristallvõre sõlmedes paiknevad positiivsed ioonid. Kristallvõre sõlmedevahelises ruumis liiguvad vabad elektronid. Metallides kujutab elektrivool endast vabade elektronide suunatud liikumist. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelise suunaga. Elektrivool tekib samaaegselt kogu juhi ulatuses.
hapu soolane magu s 11. Silmade tervishoiu reeglid Lugemis- ja kirjutamiskaugus 30-35 cm Töökoha valgustatus Lugemine liikuvas sõidukis Pidev töötamine arvutiga A-vitamiinirikas toit 12. Kuidas tekib lõhnaaisting? 1) Sissehingamisel õhus olevad aineosakesed ninaõõne piirkonda 2) Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi põhjustades närviimpulsse 3) Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaajju 13. Kuidas tekib maitseaisting? 1) Süljes lahustunud aineosakesed läbi väikeste avade maitsmispunga 2) Maistmispungas puutuvad kokku tunderakkudega tekitades närviimpulsse 3) Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve peaajju, kus maitsed eristatakse
Temperatuuri suurenemisel väheneb aeglaselt liikuvate osakeste arv. Suureneb osakeste kiiruste keskväärtus. Diffusioon on aine või energia ülekandumine ühest piirkonnast teise piirkonda. Toimub kõigis agregaatolekutega keskkondades. Ainete iseeneslik segunemine. Taimed saavad kasvamiseks vajalikke ained diffusiooniga. Tahke aine (tahkis) on deformeerimata olekus, tõmbe- ja tõukejõud tasakaalus (osakeste kaugus), säilitab kuju. Aineosakesed on korrapäraselt, tugevalt seotud, soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises kindla keskme ümber. Kristallilised ained (metallid, jää, soolad). Kindel ruumala ja kuju. Vedelik on aine, mis on meie keskkonna oludes vedel. Esemeid valmistada ei saa, voolavad (aineosakeste hüpped) ega säilita kuju, anumas olev vedelik on keha, aineosakesed hõredalt, korrapäratult, soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumisest ühest kohast teise. Kindel ruumala ja anuma kuju.
1.Milleks kulub aine sulamisel energia? Sulamisel lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus. 2.Miks vabaneb aine tahkumisel energiat? Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi. 3.Mida näitab sulamissoojus? Kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulamiseks või tahkumiseks. 4.Mille poolest udu erineb veeaurust? Veeaur kondenseerub, udu aga aurub. 5.Millest sõltub vedeliku aurustumise kiirus? Õhu liikumisest. 6.Miks sõltub aurumise kiirus õhu liikumisest? Korrapäratult liikudes põrkavad molekulid üksteisega kokku ja selle tagajärjel omandab osa neist keskmisest suurema kiiruse ja kineetilise energia. 7
MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED: Tahke- asukoht: korrapäraselt; liikumine: aineosakesed võnguvad oma kindlas kohas; side: väga tugev. Vedel- asukoht: üksteise lähedal, muutub kergesti; liikumine: aineosakesed võnguvad ja asukoht muutub; side: tugev. Gaas- asukoht: hõre, kaootiline; liikumine: kaootiline; side: väga nõrk. Keerukam on kirjeldada tugevat sidet ja kõige lihtsam kirjeldada gaasi. Gaasi molekulaarkineetiline mudel- eeldused: aine koosneb molekulidest; molekulid on pidevas kaootilises liikumises; molekulide vahel on vastastikumõju
1.Aine agregaatolekud Tahkis - Aineosakesed paiknevad tihedalt ja korrapäraselt - Aineosakeste soojusliikumine seisneb nende võnkumises ümber oma tasakaaluasendi Gaas - Gaasiline aine on voolav ja täidab kogu anuma, kuhu seda panna - Aineosakesed on väga nõrgalt omavahel seotud, paiknevad üksteisest kaugel - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma Vedelik - Voolav, täidab kogu anuma millesse asetada - Aineosakesed on nõrgalt seotud, liiguvad vabalt - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma - Amorfne aine - voolav tahkis (või, klaas, pigi, hambapasta) Plasma - Iooniseeritud gaas - Tekib gaasi kuumutamisel (päike, äike, laser) Temperatuur e soojus - aineosakeste liikumisenergia Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist.
1) Mis on haistmisrakud, kus paiknevad ja milline on nende ülesanne? Haistmisrakud on meelerakud, millest väljuvad kaks jätket- dendriit ja akson. Haistmisrakud paiknevad ninaõõne ülemises osas, nad võtavad vastu lõhnaaineid 2) Millised on haistmise etapid? Haistmise etappe on 3 1) sissehingamisel satuvad aineosakesed õhust ninaõõne haistmispiirkonda 2) limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimplusse 3) mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse 3) Millised tingimused peavad olema täidetud, et tunda lõhna või maitset? Lõhna tundmiseks peavad aineosakesed olema lahustunud, ninaõõne sisepind peab olema niiske aga ei tohi olla väga paku limakihi all. Maitse tundmiseks peab aine lahustama vees või süljes, tahke
kuulmiskeskusesse, hoiab tasakaalu. 5. Milline on helilainete liikumise teekond kõrvas? Kõrvalest kooondab helid kuulmekäiku- jõuavad trummikileni. Trummikile paneb võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Sisekõrva jõudnud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked tekitavad närviimpulsse, mis liiguvad piki kuulmisnärvi peaaju kuulmiskeskusesse. 6. Kuidas tekib lõhnaaisting? Nimeta 3 etappi Sissehingamisel sisenevad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad need impulsid peaaju vastavasse keskusesse, kus lõhn kindlaks tehakse. 7. Kuidas tekib maitseaisting? Nimeta 3 etappi Süljes lahustunud aineosakesed satuvad maitsmispunga sisse. Aineosakesed puutuvad kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse.
annavad võnkumised edasi sisekõrva, võimendades (umbes 20 korda) samal ajal nende tugevust. 3. Sisekõrva kandunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Kõrvas on justkui omalaadne mikrofon mis muudab mehaanilise võnkumise elektriimpulssideks. Heliallika liikumisteekond. Kõrvalest Välimine kuulmekäik Trummikile Kuulmeluuksed Tigu Maitseaisting 1. Süljes lahustunud aineosakesed satuvad läbi väikeste avade maitsmispunga sisse. 2. Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse. 3. Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve vastavasse ajukoore piirkonda, kus neid analüüsitakse ja maitseid eristatakse. Lõhnaaisting 1. Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. 2. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haisterakkudes närviimpulsse. 3
Energia iseloomustab keha võimet teha tööd ja selle ühikuks on 1J (dzaul). Mehaaniline energia liigitatakse kineetiliseks ja potensiaalseks energiaks. Kineetiline energia on liikuva keha energia sest kõik liikuvad kehad omavad energiat. Keha asendist sõltuvat energiat nimetatakse potensiaalseks energiaks. VALEMID JA TÄHISED: A=töö E=energia A= F×s 7) SOOJUSÜLEKANNE Mida kiiremini liiguvad aineosakesed seda soojem on keha. Kuna aineosakesed on pidevas liikumises/võnkumises omavad nad kineetilist energiat. Asensit sõltuvalt omavad aineosakesed ja potensiaalset energiat. Kogu kehas olev energia teeb kokku keha siseenergia. Nähtus, kus soojus kandub ühelt kehalt teisele nimetatakse soojusülekandeks. Soojusülekande liik on palju aga taveliselt kandub soojemalt kehalt külmemale energia. Soojushulga, mehaanilise töö ja energia mõõtühik on üks dzaul (1J).
5.HAISTMINE:Haistmisaistang sammhaaval-1.Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda.2.Limas lahustunud aineosak. Arritavad haistmisrakkude karvakesi,põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse.3.närvikiude mööda kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda,kus tehakse lõhn kindlaks..Seda mõjutab nohu,vanusega see muutub,lõhnas viibides me seda peaaegu ei tunnegi jne. 4.MAITSMINE:Maitsmisaistang sammhaaval-1-Süljes lahustunud aineosakesed satuvad läbi avade maitsmispunga.2.maitsmisp. puutuvad aineosakesed kokk tunderakkudega ja tekitavad närviimpulsse.3.närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve vastavasse ajukoore piirkona, kus neid analüüsitakse ja maitseid eristatakse ??????????? 1.Kõrvavaik, miks eristub,2.Tasakaaluelund:asukoht, koosneb, kuidas talitleb, merehaiguse põhjus.3.kompimine:mida võimaldab, miks keha eripiikonnad erineva kompetundlikkusega
peaaju tasakaalupiirkonda. Peaaju analüüsib neid ning inimene tunnetab pea asendit ja liikumist. Kui peaajju jõudnud teadete põhjal selgub, et organism kaotab tasakaalu, saadab ta vajalikesse lihastesse käsu. Lihased tõmbuvad kokku ning tasakaal taastub. 5. Nina koosneb ninaõõnest, haistmisrakkudest, haistmiskarvadest ja närvikiududest. 6. Sissehingamisel satuvad lõhna molekulid ninaõõne haistmispiirkonda. Seal lahustuvad aineosakesed limas ning ärritavad haistmisrakkude karvakesi. Tekivad närviimpulsid, mis liiguvad peaajju. Peaajus teahkse lõhn kindlaks. 7. Keel koosneb keelenäsadest ja maitsmispungadest. 8. Süljes lahustunud aineosakesed satuvad maitsmispunga sisse. Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega. Tekivad närviimpulsid. Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve ajukoorde. Ajukoore vastavas piirkonnas impulsid analüüsitakse ning maitsed eristatakse. 9
milles paiknevad karvakestega tunderakud. Keha või pea asendi muutmisel hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid ja vedelik. Liikumine ärritab vastavaid meelerakke. Meelerakkudes tekkinud närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. 10.Kuulmise tervishoid Kasuta kõrvaklappe õigesti Helid ei tohi olla liiga valjud 11. Haistmis ehk lõhnaaistingu tekkemehhanism, 3 etappi 1. Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninõõne haistmispiirkonda 2. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisraku karvakesi , põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse 3. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda kus lõhn kindlaks tehakse. 12. Maitseaistingu tekkemehhanism, 3 etappi 1. Süljes lahustunud aineosakesed satuvad läbi väikeste avade maitsepunga sisse 2. Maitsepungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis
Mida vähem on lõhnainet, seda keerulisem on inimesel lõhna ära tunda. Vähesel määral jõuab lõhn haistmiselundisse ka suust ja tänu sellele tunneme me söömisel peale toidu maitse ka toidu lõhna. Haista saab vaid neida aineid, mis eraldavad õhu molekule. Haistmine nõrgeneb tugeva nohu korral, kui haistmiseluni rakud on kaetud paksu limaga. Inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega suhteliselt kiiresti. Igal inimesel on erinev lõhn. Kuidas täpselt haistmine käib? 1) Hingame aineosakesed sisse. 2) Osa neist satuvad ninasõõrme haistmispiirkonda, kus on palju haistmisrakke. 3) Aineosakesed lahustuvad ninaõõnes olevas limas, mida eritavad näärmerakud. 4) Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmiserakkude karvakesi ja põhjustavad närvirakkudes närviimpulsse. 5) Närviimpulsid kanduvad mööda haistmisnärve peaaju piirkonda, kus lõhnad eristatakse ja kindlaks määratakse. Kompimine
9.Miks ei saa salaja apelsini süüa isegi siis, kui keegi seda ei näe? Apelsin eritab õhku väga palju molekule. Seega kõik inimesed tunneksid apelsini lõhna, isegi kui nad seda ei näe. 10.Miks on parfüümipoodides sageli kausid kohviubadega? Lõhnaõli valides muutub haistmismeel lõhnaõli suhtes ruttu tundetuks. Kui vahepeal kohviube nuusutada, lõhnataju taastub. 11.Mis on inimese maitsmiselund ja kuidas see toimib ja ehitus? Inimese maitsmiselund on keel. Toimib: kui aineosakesed ärritavad tunderakke, saadavad need ajusse närviimpulsse ja inimene tunneb maitset. Ehitus: keelel on palju keelenäsasid 11. Inimene tajub viit maitset: Soolane, magus, kibe, hapu, umami. 12.Mis mõjutab maitsmismeelt ja kuidas? Maitse tajumises osaleb ka haistmine, näiteks, kui inimesel on nohu ja ta ei tunne hästi lõhnu, ei tunne ta hästi ka maitset.
Võngete arv ühes sekundis nimetatakse sageduseks. Välgu maasselöömise ja mürina vahel oli kolm sekundit.Välk lõi maasse umbes 1000 meetri kaugusel. Helisagedusest 23Hz , 230Hz , 2300Hz , 3200Hz, on inimkõrvale kuuldavad kõik neli helisagedust. Sundvõnkumise sageduse määrab välise jõu muutumise sagedus. Heli tugevus oleneb heliamplituudist. Võnke amplituudiks nimetatakse võnkuva keha suurim kaugus tasakaaluasendist. Ristlaine tunnuseks on, et aineosakesed võnkuvad risti laine levimissuunale. Pikilaine tunnuseks on, et aineosakesed võnkuvad pikki laine levimissuunale. Vaakumis heli ei levi.
+ miski ei välista teiste universumite olemasolu + kärjeline struktuur tekkis 11.miljardit aastat tagasi + tekkis tohutu algplahvatus, Suure Paugu tulemusena + koosneb kolmemõõtmelisest ruumist, on vaadeldav + aeg on ühemõõtmeline + muutub ajas + tekkis 15.miljardit aastat tagasi + varjatud aine põhjustab põhilise gravitatsioonilise tõmbumise + 3 mõõtmelise ruumi tajutab lõputult aga piiridega , ning sisaldab kõiki teada-olevaid galaktikaid ja nende osi + on osa mateeriast + aineosakesed on 4% kogu mateeriast + aineosakesed on kvargid (mis jagunevad) prootonid, neutronid elektronid vesinik kärjeline struktuur
Valguse Levimine ja vari Janmar torn Mõniste kool 8 .klass Mitteühtlases keskkonnas valguse levimine · Mitteühtlases keskkonnas võib valgus levida kõverjooneliselt. · Mitteühtlases keskkonnas paiknevad aineosakesed erineva tihedusega või on tegemist segunemata lahusega Ühtlases keskkonnas valguse levimine · Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. · ühtlasel keskkonnal levib valgus sirgjooneliselt sest, see koosneb kõikjal samadest ainetest ja aineosakesed paiknevad sama tihedusega. Valguse kiirus · Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus sealhulgas valgus. · Valguse kiirus õhus ja õhuta ruumis on 300 000 km/s. · Kõige suurem valgus kiirus on vaakumis
tekitavad närviimpulsse Kuulmisnärvi vahendusel liiguvad närviimpulsid aju kuulmiskeskusesse Kuulmislangust põhjustavad: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viiruse- ja bakterhaigused, tugev müra, osa ravimeid Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud. HAISTMINE JA MAITSMINE Haista saab vaid neid aineid, mis eraldavad õhku molekule (nt lõhnaõli) Sissehingamisega satuvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades närviimpulsse Mööda närvikiude kanduvad impulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees või süljes. Keele pinnal on keelenäsad, mille tipul ja külgedel on maitsmispungad. Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse.
(Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit.) 12.Milest on elastsusjõud? Elastsusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. 13.Millest sõltub elastsusjõud? Elastsusjõud sõltub: a)Keha jäikusest b)Deformatsiooni ulatusest 14.Millest on tingitud elastsusjõud? Elastsusjõud tekib kehas aineosakeste vastastikmõju tõttu. Tahkes kehas paiknevad aineosakesed korrapäraselt. Kui keha kokku surutakse, siis aineosakesed lähenevad üksteisele, tekib osakestevaheline tõmbejõud. Keha venitamisel aineosakesed kaugenevad üksteisest, tekib aineosakeste vaheline tõmbejõud. Elastsusjõud moodustub osakestevahelisest jõududest. 15.Mida näitab keha jäikus(k)? * ühik on 1N/m * tähis k Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. 16. Keha deformatsiooni liigid.
Füüsika I ptk AINE EHITUSE ALUSED 1) Nimeta aine kolm olekut, kuidas nimetatakse üleminekuid ühest olekust teise? – Aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. Tahkest vedelaks on sulamine. Vedelast gaasiliseks on arustumine. Vedelast tahkest on tahkumine. Gaasilisest vedelaks on kondenseerumine. Tahkest gaasiliseks on sublimatsioon ja gaasilisest tahkeks on härmatumine. 2) Kirjelda aine erinevaid olekuid molekulaarsel tasandil? – Tahkes olekus on aineosakesed korrapäraselt ja saavad võnkuda tasakaalu asendi ümber. Vedelas olekus on aineosakesed korrapäratult ja vahetavad kohti. Gaasilises olekus on aineosakesed korrapäratult ja hõredalt. 3) Millised jõud hoiavad molekule aines koos? (van der Waalsi jõud)? – Gaasi osakeste vahel pole jõude. Vedelikus on tugevad tõukejõud, ning tahkes tugevad nii tõmbe kui ka tõuke jõud. 4) Mida nimetatakse aine 1) faasiks 2) faasisiirdeks? – 1) Faas on
ulatuses. Aineosakese mudeliks nimetatakse kujutlust aineosakesest. Aine ehituse mudeliks nimetatakse kujutlust aineosakeste paiknemisest ja liikumisest aines. Tahke aine säilitab oma kuju tugevate sidemete tõttu. Tahkes aines ei saa osakesed peaaegu üldse liikuda, nad saavad ainult võnkuda. Vedelikud saavad voolata, sest osakeste vahel on üksikud tühikud. Aineosakeste vahelised sidemed on nõrgemad. Gaasid täidavad kogu anuma või ruumi, sest gaasis pole aineosakesed omavahel soetud. Soojenemisel aine paisub, sest keha soojenemisel suureneb aineosakeste liikumise kiirus. Jahtumisel aga aine tõmbub kokku ja selle ruumala väheneb. Vedeliktermomeetri töö põhineb soojuspaisumisel. Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Rõhk näitab keha pinnaühikule mõjuvat jõudu. Gaasi rõhk sõltub ruumalaühikus olevate aineosakeste arvust ja temperatuurist. Õhurõhk on rõhk, mida õhk kehadele avaldab. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga.
Mis omavad siseenergiat? Kõik ained ja kehad omavad siseenergiat. Miks omavad aineosakesed kineetilist energiat ja miks potentsiaalset energiat?Aineosakesed liiguvad ja on vastastikmõjus. Liikumise tõttu omavad aineosakesed kineetilist energiat, vastastikumõju tõttu potensiaalset energiat. Millest moodustub siseenergia? Keha aineosakeste kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa moodustab keha siseenergia. Mida suurem on keha temperatuur seda suurem on keha siseenergia. Kuidas on omavahel seotud keha siseenergia ja keha temperatuur ?
3. Mida nimetatakse soojushulgaks? (+tähis ja ühikud) 4. Soojusülekande liigid. 5. Millised seaduspärasused kehtivad soojuskiirguse nähtusel? 6. Kuidas saab muuta keha siseenergiat? 7. Mida näitab aine erisoojus? 8. Õhku saab kokku suruda, vedelikku ja tahkist praktiliselt mitte. Miks? 9. Suhkur lahustub kuumas vees kiiremini kui külmas vees. Miks? 1. Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. 2. (Sama mis gaasi ja vedelikuga) Keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. 3. Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teisele kehale või siis teistelt kehadelt antud kehale. (tähis- Q ja ühikud on 1J ning 1cal) 4. Soojusjuhtivus, Konvektsioon ja Kiirgus Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele.
Mis on sulamistemperatuur? Temperatuur, mille juures aine sulab. Aurumine ja kondenseerumine Mille poolest udu erineb veeaurust? Udu on väga väikeste veepiskade kogum. Veearus on nähtamatu, puutub kokku jahedama õhuga ja jahtub. Jahtumisel koguneb osa veearusut piiskadesse ehk kondenseerub. Millest sõltub vedeliku aurumise kiirus? Õhu liikmisest, õhuniiskusest, vedeliku temperatuurist. Miks aurumisel väheneb vedeliku temperatuur? Kuna aurumisel lahkuvad vedelikust just kiiresti liikuvad aineosakesed, siis jäävad vedelikku alles aeglasemad ningi keskmine osakeste kiirus väheneb. Mis on aurustamissoojus? Soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. Aurustamissoojus= aine aurustumiseks vajalik soojus:aine mass ehk L=Q:m Mida näitab aurustamissoojus? Kui suur soojushul kulub 1kg vedeliku aurustamiskes või kondenseerumiseks jääval temperatuuril. Mida nimetatakse sublimeerumiseks? Tahkete ainete aurustamist.
See on kallis ettevõtmine. See sõltub sellest, kus me oleme ja see sõltub päikeselistest ilmadest. Taskuarvutid ja satelliidid Juhtmed ühendavad vooluringi erinevaid osasid. Meie kasutatud vaskjuhtmes paiknevad metalliioonid kindlates kohtades ja võnguvad, ioonide vahel liiguvad vabad elektronid (soojusliikumine). Tarviti on seade, milles elektrienergia muundatakse mõneks teiseks energialiigiks. 1) soojuseks Kui temperatuur juhis tõuseb, hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma. 2) valguseks Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda heledamalt põleb lamp. 3) mehaaniline töö Elektrimootorites muundatakse elektrienergia mehaaniliseks tööks. Mootoreid kasutatakse tänapäeval igal pool transpordis, majapidamises (tolmuimeja, pesumasin) 4) Keemiliste ühendite siseenergia kasutatakse mitmete keemiliste reaktsioonide läbiviimiseks või kiirendamiseks. Kasutatakse ka esemete metalliga katmisel, akude laadimisel ja mujal.
1. Nimeta makro-ja mikroparameetreid. a. Makroparameetrid on füüsikalised suurused mida kasutatakse ainekoguse kui terviku kirjeldamisel.Nendeks on näitaks ainekoguse mass,rõhk,ruumala,temperatuur b. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel.Nendeks on näiteks molekuli mass,molekuli kiirus 2. Millised on soojusliikumise kolm põhialust a. Aine koosned molekulidest b. Oskakesed on pidevas liikumises c. Osakesed mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega.Kauguse suurenedes oskeste vahel saavad ülekaalu tõmbejõud, kauguse üleliigsel vähenemisel aga tõukejõud 3. Võrdle aine ehituse mudeleid(tahke,vedel,gaasiline). a. Tahke-aineosakesed üksteise lähedal b. Vedel-aineoskased liiguvad ringi c. Gaasiline-aineosakesed liiguvad suure amplituudiga, kaootilsielt ...
teiseks. Soojusenergia kandub ühelt kehalt teisele. Nt. pliidi küttekehas olev energia kandub edasi vette - kusagil aeglustus molekulide liikumine ja vee energia suurenes, vesi läheb soojemaks. Soojusülekanne Siseenergia levimine. Soojusülekandes levib siseenergia iseenesest soojemalt kehalt külmemale. Soojusülekande liigid on: · Soojusvahetus ehk soojusjuhtivus Soojusülekanne, kus energia antakse ühelt aineosakeselt teisele, aga aineosakesed ei paikne ümber. (Nt. kuumas kohvis läheb metallist lusikas soojaks ka väljaulatuvast otsast, kuna metall on hea soojusjuht). Ei saa soojendada Maad, sest Maa ja Päikese vahepeal ei ole osakesi vaakum. · Konvektsioon Soojus kandub edasi aine ümberpaigutamise tõttu, levib vedeliku või gaasi vooluga. (Nt. soojad hoovused määravad õhutemperatuure). Siseenergia kandub üle tänu sellele, et aineosakesed liiguvad.
Miks läheb vesi väga kiirelt veekeetija masinas keema? Nimelt asi on tingitud selles, et kui keeta vett anumas, kus gaasi(veeauru) ruumala ei saa suureneda, hakkab suurenema seal rõhk. Rõhu suurenemisel suureneb ka vee keemistemperatuur. Mida kõrgem on vee temperatuur seda kiiremini vesi läheb keema. Oletame, et me võtame külmkapist jääkuubiku ning asetame selle lauapeale. Mida me märkame 30 minuti pärast? Jääkuubik on hakanud sulama. Nimelt mis juhtub selles aines? Aineosakesed tagavad omavahel korrapärased kohad ning nad ei liigu, see on ainult tahkes oleva aine puhul. Kui natuke seletada siis tahkumisel tekivad aineosakeste vahel niiöelda "sidemed", mis hoiavad neid paigas, ühel kohal ilma liikumiseta. Aga nüüd, kui tahke aine hakkab sulama ehk saavutada toatemperatuuri, hakkab aineosakeste kineetiline energia suurenema ehk nad hakkavad võnkuma ning kineetilise energia suurenemisel hakkab lagunema ka see
· Nii saadakse kristallvett sisaldavad ained ehk kristallhüdraadid. · CuSO45H2O ehk vask(II)sulfaat-vesi (1/5) ehk vaskvitriol Suspensioon jämepihus, kus tahke aine on pihustunud vedelikus(lubimört) Vaht jämepihus, kus gaas on pihustunud vedelikus(vahukoor) Tõeline lahus lahustunud aine on pihustunud molekulide või ioonidena Aerosool jämepihus, kus tahke aine või vedelik on pihustunud gaasis(udu,pilved) Kolloidlahus pihus, milles aineosakesed on mõõtmetega 10-5 10-7cm Jämepihus pihus, milles aineosakesed on suhteliselt suured 10-3 10-5cm Emulsioon jämepihus, kus vedelik on pihustunud vedelikus (või, koor)
3. Loetle olulisemad füüsikalised omadused. Olulisemad füüsikalised omadused on aine värvus, lõhn, sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, tugevus, elektrijuhtivus, soojusjuhtivus, lahustuvus erinevates ühendites, tihedus jms. Enamuse füüsikaliste omaduste iseloomustamiseks tuleb kasutada katsete või mõõtmiste abi, ainult väheseid saame määrata oma meeleorganite abil (lõhn, värvus). 4. Millest sõltub aine olek? Aine olek sõltub sellest, kuidas paiknevad aineosakesed. Erinevas olekus aine osakesed paiknevad erineva tihedusega, nende omavaheliste sidemete tugevus ja seetõttu ka liikumisvõime on erinevad. Enamik aineid võib esineda kolmes olekus, milleks on tahke, vedel ja gaasiline. 5. Mille poolest erinevad kõvadus ja tugevus? Kõvadus iseloomustab tahke aine vastupidavust kriimustamise või lõikamise suhtes, tugevus aga vastupidavust survele või painutamisele. 6. Millest valmistatakse elektrijuhtmed ja miks? Head elektri- ja soojusjuhid on metallid
metallilised omadused ja nõrgenevad mittemetallilised omadused. 1.4 Ülesandeid. 1) Koosta järgmiste elementide elektronskeemid: Li, Mg, Al, C, N, O, Cl, Ar, K, Ca, Mn, Ni, Ti, Sn. 2) Täida perioodilisussüteemi abil järgmine tabel: Element Prootonite arv Neutronite arv Elektronide koguarv Elektronkihtide arv Elektronide arv väliskihil P F Jätka tabelit: Na, Si, S, Ne, Fe, V, As, H. 2 Aine ehitus ja keemiline side. 2.5 Aineosakesed. Molekul koosneb aatomitest. Molekul on aine väikseim osake, millel on samad keemilised omadused kui ainel endal. Ioon on laenguga aatom või aatomirühmitus. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone: Kui aatom loovutab elektrone, siis tekib positiivne ioon ehk katioon: Na - 1e ® Na+ Kui aatom liidab elektrone, siis tekib negatiivne ioon ehk anioon: S + 2e ® S-2 Erinevad elemendid seovad oma elektrone erineva jõuga. Mittemetalliaatomid seovad elektrone
14. Mis ülesandeid täidab kuulmetõri? Vastus: Kuulmetõri tagab võrdse õhurõhu mõlemal pool trummikilet 15. Mis on merehaigus? Millest tekib? Vastus: Kui inimene pöörleb, kiigub või pidevalt õõtsub, tekib vahelduv erutus ka nendes närvirakkudes, mis tavaliselt ei erutu, ja inimese enesetunne halveneb, tekib nn merehaigus. 16. Kuidas toimub haistmine? Vastus: Sissehingamiselt satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse. 17. Kuidas, mille abil ja milliseid maitseid inimene tunneb? Vastus: Süljes lahustunud aineosakesed satuvad läbi väikeste avade maitsmispunga sisse. Maitsmispungas puutuvad osakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse. Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve vastavasse ajukoore
suunas, nt NaOH + HCl -> NaCl + H2O b) Pöörduv reaktsioon kahes suunas (otse- ja vastassuunas) toimuv reaktsioon, nt 3H2 + N2 2NH3 3) Mis toimub keemiliste sidemetega reaktsiooni käigus? Keemilistes reaktsioonides ja/või katkevad keemilised sidemed. Aatomitevahelisi keemilisi sidemeid moodustavad elektronid paiknevad ümber, st et ühed sidemed katkevad ja uued sidemed moodustuvad. Keemilise sideme tekkel lähevad aineosakesed püsivamasse, madalama energiaga olekusse, seetõttu keemiliste sidemete tekkel energia eraldub. Keemiliste sidemete lõhkumiseks on vaja kulutada energiat, st teha tööd, sest aineosakesed tuleb viia ebapüsivamasse, kõrgema energiaga olekusse, seetõttu keemiliste sidemete katkemisel energia alati eraldub. 4) Millisel juhul keemiline reaktsioon saab üldse toimuda? Keemiline reaktsioon saab toimuda vaid siis, kui ained omavahel puutuvad kokku ja
( mõnede ) vedelike segamisel ilmneb, et segu ruumala on väiksem ainete ruumalast. Suuremate molekulide vahel on rohkem tühja ruumi ja väiksed lähevad sinna vahele. 2 ) soojusliikumine Robert Brown vaatles läbi mikroskoobi karukolla eoseid ja sai aru, et osakesed liiguvad korrapäratult ( nimetatakse Browni liikumiseks ). Osakesed liiguvad korrapäratult, sest nad saavad tõukeid igalt poolt teistelt aineosakestelt. Osakeste liikumine ei lakka kunagi. Mida kiiremini aineosakesed liiguvad, seda soojem on keha , aine temperatuur on kõrgem ( seetõttu nimetatakse ka soojusliikumiseks ). 3 ) tahke, vedel ja gaasiline aine Tahke aine ehk tahkis. Tahkis säilitab kuju. Kristallilistes ainetes ( jää, sool, metallid ) paiknevad aineosakesed korrapäraselt ning on tugevalt omavahel seotud. Osakesed võnguvad oma tasakaaluasendi ümbruses. Kristallilisi aineid kujutatakse kristallvõrena ( aine osakesed on kerad, jooned toovad esile ruumilisuse ). Vedelik
2.Mis on faasisiire? Mis toimub aineosakestega faasisiirete korral? Nimeta faasisiirded V: faassiire- Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Faasi siirdes toimub aineosakeste omavahelises paigutuses muutus. Faasi siirded- tahe, vedel, gaasiline. 3. Milleks muutub faasisiirde käigus kehade siseenergia kuigi keha temperatuur jääb samaks (ei muutu)? V: muutuvad molekulide kineetilised ja potentsiaalsed energiad 4. Kirjelda tahkumise siseehitust: kuidas asetsevad aineosakesed, millised jõud osakeste vahel mõjuvad, kuidas osakesed liiguvad? V: Sulamine on faasisiire tahkest olekust vedelasse, tahkumine sellele vastupidine siire. Sulamise/tahkumise ajal keha temperatuur ei muutu ehkki keha saab/annab selles protsessis pidevalt energiat – sulatamiseks kulunud energia läheb molekulide korrapära lõhkumiseks ja nende liikuvuse suurendamiseks. Tahkumisel vabaneva energia saame molekulide korrapära suurenemisest ja liikuvuse vähenemisest. Iga aine
Kui suur oleks sama suurenduse korral oleks juuksekarv? Kui pikk oleks inimene? 7. Miks kokkusurutud peeglite korral on tunda kohesioonijõud, aga kokkusurutud paberilehtede vahel pole? Märgadel tekib pindpinevusjõud, mis ei lase esemeid lahti rebida. Paberid on krobelised ja kokkupuute osakesi on palju vähem. 8. Painutage joonlauda. Joonistage painutatud joonlaud külgvaates. Näidake joonisel millises joonlaua osas on aineosakesed püsiva tasakaalu olekus, millises eemaldatud olekus, millises kokkusurutud olekus? Kas püsiva tasakaalu olek asub joonlaua keskel või on keskkohast nihutatud? VT vihikusse 9. Võib võtta kaks pliipulka, puhastada nende üks ots pliioksiidist ja puhtad pinnad suruda tugevasti teineteise vastu. Pliipulgad jäävad kokku. Miks jäävad pliipulgad kokku? Viime klaaspulgad nii lähedale, et osakeste vahel on tõmbejõud. 10. Mis on molekuli mõjuraadius?
Haistmine on nõrk tugeva nohu korral, sest siis on haistmisrakud kaetud paksu limaskihiga, mis takistab lõhnaainetel nendeni tungida. Inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega suhteliselt kiiresti, mistõttu me mõne aegset viibimist mingi lõhna sees, me seda enam peaaegu ei tunne. Vanus - nooremad tunnevad paremini lõhnu, vanemad enam mitte nii hästi. KUIDAS ME HAISTAME? Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Haistmisrakul on haistmiskarvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaajju, kus lõhnaallikas kindlaks tehakse. 4 Katse
Elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Kui peale deformatsiooni keha algne kuju taastub, on deformatsioon elastne. Kui keha algne kuju ei taastu on deformatsioon plastiline. Kehad on elastsed vaid teatud piirini, peale piiri ületamist vedru kuju ei taastu; joonlaud läheb katki jne. Elastsusjõud tekib kehas aineosakeste vastastikmõju tõttu. Tahkes kehas paiknevad aineosakesed korrapäraselt. Kui keha kokku surutakse, siis aineosakesed lähenevad üksteisele, tekib osakestevaheline tõmbejõud. Keha venitamisel aineosakesed kaugenevad üksteisest, tekib aineosakeste vaheline tõmbejõud. Elastsusjõud moodustub osakestevahelisest jõududest. Elektrilaenguga osakeste vahel ja laetud kehade vahel mõjuvaid jõude nimetatakse elektromagnetjõududeks. Kuna elastsusjõu on põhjustanud laengutevaheline vastasmõju, kuuluvad nad oma olemuselt elektromagnetjõudude hulka. Ka dünamomeetri töö põhineb deformatsiooninähtusel
vee peal monomolekulaarse kihi. 5. Hinnake mitu vee molekuli on udupiisas. 6. Veeauru kondenseerumisel lisandub tolmuosakesele (kondensatsioonitsentrile) igas sekundis tuhat vee molekuli. Kui kaua kestab udupiisa moodustumine? 7. Millise trükitud kirja kirjamärgi läbimõõt oleks sama suur kui vee molekuli miljoni (10 6) kordne suurendus? Kui suur oleks sama suurenduse korral oleks juuksekarv? Kui pikk oleks inimene? 2. AINEOSAKESED MÕJUTAVAD ÜKSTEIST Aineosakesed tõmbuvad omavahel, aga ka tõukuvad. Samaaegselt esineb nii tõmbe kui tõukejõud. Kui keha pole kokku surutud või välja venitatud, siis asuvad aineosakesed püsiva tasakaalu asendis. Osakeste kaugus teineteisest on selline, kus osakeste tõmbejõud ja tõukejõud on võrdsed ja vastassuunalised. Võrdsed ja Aines asuvad osakesed
· Keha kuju muutumist nimetatakse deformatsiooniks. · Defarmatsioon on elastne , kui keha esialgne kuju taastab ja plastiline,kui ei taastu · Elastset keha saab venitada,kokku suruda ja väänata. · Elastsusjõudu saab mõõta dünamomeetriga. · Dümamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõuga, verdus tekkiv elastsusjõud võrdub kehale mõjuva raskusjõuga. · Kui keha kokku surutakse, siis aineosakesed lähenevad üksteisele, tekib osakestevaheline tõukejõud. · Keha venitamisel aineosakesed kaugenevad üksteisest, tekib aineosakeste vaheline tõmbejõud. · Elastsusjõud moodustub osakestevahelistest jõududest. · Elektrilaenguga osakeste vahel ja laetud kehade vahel mõjuvaid jõude nim. elektronmagnetjõududeks · Elastsusjõu tekkepõhjuste mõistmiseks piisab, kui teame järgmist: 1
närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. Maitsmi Keelenäs ne Maitsmispungadega keelenäsad ad Keelenäs Maitsmispung Maitsmispungas on tunderakud Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus KUIDAS ME TUNNEME LÕHNA? Limas Mööda Sissehingamiseg lahustunud närvikiude a satuvad aineosakesed kanduvad aineosakesed ärritavad impulsid peaaju ninaõõne haistmisrakkude vastavasse haistmispiirkond karvakesi, piirkonda, kus a põhjustades lõhn kindlaks närviimpulsse tehakse
Aine ehitus . Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteis. Aine oskesed on väga väikesed . Browni liikumine näitab , et aineosakeste liikumine on korrapäratu ega lakka kunagi . Seetõttu nimetatakse aineosakeste korrapäratut ehk kaootilist liikumist ka soojus liikumiseks . Aineosakeste vahel esineb seos : mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on nende temperatuur . Osakeste vahel esineb tõmbe - ja tõukejõud . Kui tahkis deformeerimata olekus , on tõmbe - ja tõukejõud tasakaalus s.t nende summa on null .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
