Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"agregaadid" - 103 õppematerjali

agregaadid – nõrgad kehad, nõrkade sidemetega, kergesti katkevad.
thumbnail
92
ppt

Bakterite kujurühmad

Agregaate kirjeldatakse kõige rohkem kokkidel, aga neid esineb ka batsillidel ja hiljuti on näidatud ka spirillide agregeerumist ketiks. Agregatsioon vähendab eripinda ja on kasulik näiteks rakkude kuivamise takistamiseks. Naha pinnal on näiteks palju agregeerunud kokke (stafülokokid, mikrokokid). Naha pind on kuiv keskkond! Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Kokkide agregaadid Kui kokid poolduvad ühes tasapinnas ja moodustunud rakud jäävad kokku, siis moodustuvad agregaadid: kaksikkokid (diplokokid) ja ahelkokid (streptokokid). Diplococcus on kaksikkokk (diplokokk). Streptococcus (Diplococcus) pneumoniae on kaksikkokk. Agregaadi ümber ühine kapsel. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Kokkide agregaadid Neisseria meningitidis...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Filosoofia

00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331)...

Filosoofia
558 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Litosfäär

TUUM a) välistuum · ulatus 2900 ­ 5100 km · vedelas olekus · koosneb rauast ja niklist b) sisetuum · ulatus 5100 ­ 6378 km · tahkes olekus · koosneb rauast ja niklist LITOSFÄÄRI MOODUSTAVAD KIVIMID Maakoor koosneb väga erinevatest kivimitest. Kivimid omakorda koosnevad mineraalidest. Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid , mis esinevad maakoores iseseisvate kehadena. Kivimite mineraalne koostis, ehitus ja lasumusvorm sõltuvad geoloogilistest protsessidest, millede tulemusena nad tekkisid. Tekke järgi võib kivimid jaotada kolme rühma: 1) tardkivimid; 2) settekivimid; 3) moondekivimid. 1) TARDKIVIMID Enam kui 4/5 maakoorest koosneb tardkivimitest. Tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Magma on kõrge temperatuuri (650-1600° C) ja rõhu tingimustes tekkinud vedel...

Geograafia
48 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Mullateaduse eksam

väga tihedad mullad (üksikteralised savid). 2.tihedad mullad (raske liivsavi,savi). 3.kobedad mullad (struktuursed savid,liivsavid,huumusrikkad saviliivad). Mulla struktuursuse all mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaatideks (sõmerateks). Kui mullas on piisavalt huumust, kolloide ja ibeosakesi, siis tänu nendele kleepuvad need üksikud mehhaanilised elemendid kokku struktuuriagregaatideks e. sõmerateks. Agregaadid võivad olla erineva kujuga: teraline, pähkeljas, tompjas, pankjas jne. Liivadel struktuursus puudub. Uusmoodustiste esinemine-tekkinud mullatekkeprotsessi tagajärjel mulla tahketele osakestele või nende vahele. Keemilised ja bioloogilised uusmoodustised. Lisandite esinemine-taimsed või loomsed jäänused, inimtegevusega mulda sattunud võõrkehad. 25. Mullaprofiili horisondid O ­ metsakõdu. Mulla pinnale ladestunud org. ainest koosnev horisont tüsedusega alla 10 cm. A ­ huumushorisont...

Mullateadus
645 allalaadimist
thumbnail
38
doc

OÜ MINIBOAT ÄRIPLAAN

Plaanilised bilansid AKTIVA 2004 2005 - 2007 Rahalised vahendid 0 649 680 Maa - - Hooned, rajatised 300 000 300 000 Seadmed, agregaadid 570 000 570 000 Muu 30 000 - Aktiva kokku 600 000 1 519 680 PASSIVA Laenud 300 000 0 Omakapital 300 000 1 519 680 Passiva kokku 600 000 1 519 680 7...

Majandus
381 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Nukleiinhappete ja Lipiidide spikker

SFINGOLIPIIDID - liitlipiidid, mis põhikomponendina sisaldavad kahealuselist aminoalkoholi sfingosiini. Rasvhappe seostumisel sfingosiiniga aminorühma kaudu tekib tseramiid. Tseramiidid on sfingolipiidide ehitusiikuks aluseks. Täiendava komponendi (X) liitumisel tseramiidiga sfingosiini C1 asendis paikneva Ohrühma kaudu formeeruvad idividuaalsed sfingolipiidid. LIPIIDIDE AGREGAADID - Polaarses keskkonnas moodustavad lipiidid monomolekulaarse kihi (õlid), kaksikkihi: (fosfolipiidid, sfingolipiidid) või mitselli (detergendid). VAHAD - Vahad on apolaarsed, seebistuvad lipiidid, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete ja pika süsinikuahelaga alkoholide (nn rasvalkoholide) estrid. Kuna vahade koostisse kuuluvad pika süsinikuahelaga, valdavalt küllastunud rasvhapped ja küllastunud või küllastumata alkoholid, siis iseloomustab...

Biokeemia
121 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Tõeline lahus ­ termodünaamiliselt tasakaaluline ja püsiv süsteem, molekulaarselt dispergeeritud, st lahustunud aine molekulide, aatomite või ioonidena jaotunud ühtlaselt kogu lahusti mahus. Kolloidlahus ­ dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud teises aines; lahustunud aine osakesed on aatomitest, molekulidest ja ioonidest tunduvalt suuremad agregaadid , süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv ­ seismisel võib tekkida värvuse muutus, hägu või sade. Näiteks: piim (emulsioon - dispergeeritud aine olek vedel, dispersioonikeskkond vedel), suits (aerosool - dispergeeritud aine olek tahke, dispersioonikeskkond gaas), laava (tahke vaht ­ dispergeeritud aine olek gaas, dispersioonikeskkond tahke). Lahustuvus ­ aine max kogus, mis lahustub kindlas koguses lahustis antud temp ja rõhul...

Keemia alused ii
181 allalaadimist
thumbnail
67
txt

Konspekt aastast 2005

[email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi...

Mikrobioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Mulldateaduse loengu konspekt

Morfoloogilised tunnused Lisaks värvusele, lõimis, tihedus aste, struktuursus, lisandid, väljakujunemise aste, uusmoodustised. Struktuursus tähistab kuidas mulla mass on üles ehitatud, kas üksikutest mehhaanilistest elementidest või on välja kujunenud struktuuri agregaadid . Kui mullas on piisavalt huumust kolloide ja libeosakesi, siis tänu nendele kleepuvad need üksikud mehhaanilised elemendid kokku struktuuri agregaatideks e. sõmerateks. Agregaadid võivad olla erineva kujuga: teraline, pähkeljas, tompjas. Liivadel struktuursus puudub. Mulla kirjeldamisel on kindlasti vaja vaadata lisandeid ja uusmoodustisi. Mullas kulgevate protsesside tulemusel võivad horisonti tekkida mitmesugused keemilised, ka bioloogilised uusmoodustised....

Üldbioloogia
127 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Mikro- ja Makroökonoomika mõisteid

2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents...

Majandus (mikro ja...
590 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Karbonaadid

11.12 5 28.11.12 6 Kaltsiit Aragoniit Dolomiit Magnesiit Sideriit Malahiit 28.11.12 7 · Valem: CaCO3 · Kuju: romboeedrilised, skalenoeedrilised kristallid; kaksikud, druusid, teralised, peitkristallilised agregaadid · Kõvadus: 3 · Värvus: enamasti valge, hallikas, kollakas või sinakas. Puhas kaltsiit on värvitu. · Läige: klaasi · Erikaal: 2,6 ­ 2,8. 28.11.12 8 talk ­ 1 ortoklass ­ 6 kips ­ 2 kvarts - 7 kaltsiit ­ 3 topaas - 8 fluoriit ­ 4 korund - 9 apatiit ­ 5 teemant ­ 10 Kõvadust määratakse mineraali kriimustamise teel...

Ökoloogia ja...
15 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Mullateadus

Mullateadus on üks loodusteaduse distsipliine, tähtsamaid agronoomilisi distsipliine,mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, mullas kulgevaid protsesse, viljakust ja selle parandamise võtteid ja kasutamist ja kaitset. Mulateadus uurib: 1) mul atahket faasi 2) mulla mulla vedelat faasi 3)mulla gaasilist faasi. Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas....

Mullateadus
269 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Põllumajandus aluste test

Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on...

Põllumajanduse alused
222 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Põllumajandus alused

maaamet.ee Mulla mehaaniline koostis ehk mulla lõimis -näitab ära mulla mehaanilise koostise ehk üksikosade suuruse Mulla tahke faasi tihedus De Mulla tihedus 2,54-2,63g cm3 Tahket osa 50% vedelat 25%(vesi, veeaur) ja gaasiline 25%(o) Mulla struktuursus Struktuursus tähistab kuidas mulla mass on üles ehitatud,kas üksikutest mehhanilistest elementidest või on välja kujununenud struktuur agregaadid . Struktuuritu muld: Üksikteraline Massiivne Struktuurne muld: Makroagregaadid Mikroagregaadid Struktuuragregaatide tekkeks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide 2.Piisavalt 2-,3-valentrseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3.Orgaanilist ainet Tekkivad: Koagulatsiooni (flokulatsiooni teel) Tsementatsioon Pseudoagregaadid Suhteliselt veekindlad agregaadid Oluline on nende vahekord Struktuuri suur veekindlus Poorsus ­üldpoorsus 40-60% De-Dm Pü=...

Põllumajanduse alused
104 allalaadimist
thumbnail
25
pdf

Toiteallikas

Ettevõtte elektrijaama tüüp valitakse sõltuvalt nõutavast võimsusest, talitlusoludest ja kiire käivituse nõuetest. Näiteks: kui elektrijaam peab omama võimsust MW-des, olema arvestatud pidevale tööle ning omama kõrget töökindlust, on mõtekas valida auruturbiinelektrijaam (nende võimsus 10...200MW). Kui agregaatidelt nõutakse igapäevast käivitamist ja seiskamist, tuleb valida kiirestikäivituvad agregaadid . Väiksemate agregaatidena kasutatakse diisel- ja gaasiturbiinagregaate või karburaatormootoritega ehk bensiinimootoritega agregaate. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 6 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3.4 Jõutrafode valik...

Elektrotehnika
29 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maakera ehitus

3) TUUM a) välistuum · ulatus 2900 ­ 5100 km · vedelas olekus · koosneb rauast ja niklist b) sisetuum · ulatus 5100 ­ 6378 km · tahkes olekus · koosneb rauast ja niklist LITOSFÄÄRI MOODUSTAVAD KIVIMID · Maakoor koosneb väga erinevatest kivimitest. Kivimid omakorda koosnevad mineraalidest. Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid , mis esinevad maakoores iseseisvate kehadena. · Kivimite mineraalne koostis, ehitus ja lasumusvorm sõltuvad geoloogilistest protsessidest, millede tulemusena nad tekkisid. Tekke järgi võib kivimid jaotada kolme rühma: 1) tardkivimid; 2) settekivimid; 3) moondekivimid. 1) TARDKIVIMID · Enam kui 4/5 maakoorest koosneb tardkivimitest. · Tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal....

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Maksroökonoomika

Raha teeb hinnad võrreldavaks 4) Akumulatsiooni vahend ­ rikkus on paigitatud rahasse, raha annab koguda 5) Ajadimensiooni kandja, kus raha on seotud tuleviku tehingutega( foward futur) Tehingud on seotud riskide maandamisega tulevikus. 14. Raha agregaadid , raha pakkumine Rahamass on rahahulk ringluses, kuhu ei kuulu kommertspankades olevad summad. Rhapakkumine on majanduse kogu rahavaru, mida inimesed soovivad hoida. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagrekaate: M1 = ehk kitsas rahapakkumine= sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades M2 =ehk laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused...

Majandus
118 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Sissejuhatus Erialasse

Masinate tootmisel on iseloomulikud järgmised suundumused: 1) Konstruktsioonis püütakse ära kasutada võimalikult palju standartseid elemente ning unifitseeritud agregaate, mida pakub nii siseriik kui ka rahvusvaheline turg. 2) Tootmisprotsess (eriti koostamistsükkel ) püütakse kokku suruda võimalikult lühikesse aega, vältides suurte varude loomist ladudes. Ideaalsel juhul saabuvad agregaadid ja sõlmed lõppkonveierile otse tarnijalt, mis eeldab firmade vahel ladusat ja usalduslikku koostööd. Detaili ei ole mõtet valmistada tervenisti kallist metallist. Säästlikuse põhimõttel kasutatakse neid vaid sellel tööpinnal, mis detaili töövõimed limiteerib. CIM ­ Computer Integrated Manufacturing Detailide ja sõlmede konstrueerimisel võetakse võetakse masstootmist silmas pidades nende...

Auto õpetus
105 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Konspekt eksamiks

Aine osakeste suurus 0,1m Käitumise seaduspärasused: Temperatuur ­ temperatuuri tõstmisel tahked ained kas lähevad üle vedelasse ja gaasilisse olekusse, ainult vedelasse olekusse, ei saa üle viia vedelasse ega gaasilisse olekusse, sest nad lagunevad kaheks või enamaks muuks aineks. Rõhk ­ rõhk ei mõjuta tahkeid aineid. 20. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klassifikatsioon keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid (mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas ja tavaelus kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist ? Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine/materjali eksisteerimise vormid. Kõigil on spetsiifilised omadused, mida tuleb arvestada nende kasutamisel. Klassifikatsioon: Puistematerjalid ­ killustik, kruus, liiv; suurus > 500 m....

Keemia ja materjaliõpetus
276 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ehitusmasinad

Kordamisküsimuste vastused aines EHITUSMASINAD 1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? raskemaid ehituslikke töid kergendavad mehhanismid ­ masinate prototüübid, mida käitatakse inim- või koduloomade jõuga. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Esimese etapi lõpp määratletakse aurumasina leiutamise ja kasutuselevõtmisega XIX sajandil, mis kutsus ellu mitmed aurujõul töötavad ehitusmasinad 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi tormiline areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale ilmub roomikkäiguosa jne. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? 1893. a - samad mehed varustavad oma aurutraktorid roomikkäiguosaga; esimene roomikkäiguosal veduk-masin aga loodi juba 1869. a Iowas ja kandis nime "Minnies Stream Crawler". 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM...

Ehitusmasinad
360 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun