Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võrdlev raamatukogundus (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida peab LIS haridus tegema et ellu jääda?
Vasakule Paremale
Võrdlev raamatukogundus #1 Võrdlev raamatukogundus #2 Võrdlev raamatukogundus #3 Võrdlev raamatukogundus #4 Võrdlev raamatukogundus #5 Võrdlev raamatukogundus #6 Võrdlev raamatukogundus #7 Võrdlev raamatukogundus #8 Võrdlev raamatukogundus #9 Võrdlev raamatukogundus #10 Võrdlev raamatukogundus #11 Võrdlev raamatukogundus #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Vaiko Edur Õppematerjali autor
Aine \"Võrdlev raamatukogundus\" (Aira Lepik) eksami küsimused ja vastused (2003).

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
docx

Raamatukogundus KT kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED (raamatukogundus) 1. Mis on raamatukogu? (määratlus/definitsioon). Raamatukogu on traditsioonilises tähenduses raamatute kogu ja selle kogu hoidmise koht. 2. Raamatukogu funktsioonid. Raamatute säilitamine, kogumine ja kättesaadavaks tegemine. 3. Nimeta S.R Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) 1) raamatud on kasutamiseks 2) igale lugejale tema raamat (raamatud on kõikide jaoks) 3) igale raamatule tema lugeja 4) säästa lugeja aega 5) raamatukogu on arenev organism 4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: 1) rahvusraamatukogu 2) kõrgkooliraamatukogu 3) erialaraamatukogu 4) rahvaraamatukogu 5) kooliraamatukogu 5. Mis on rahvaraamatukogu eesmärk? Rahvaraamatukogu eesmärk on tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. 6. Mis on rahvaraamat

Raamatukogundus
thumbnail
5
docx

Tutvumine olulisemate erialaorganisatsioonidega

Tutvumine olulisemate erialaorganisatsioonidega Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing- Ühing on loodud 1923. aastal ning taasasustatud 1988. aastal. Sinna kuulub 800 raamatukoguhoidjat ja raamatukogu. Tänu ühingule saavad raamatukoguhoidjad raamatukogunduse arengule kaasa rääkida. Samuti korraldatakse avalikkusele raamatuid ja raamatukogusid tutvustavaid üritusi, seminare ja koolitusi. Raamatukoguhoidjate Ühing annab välja ka aastaraamatut ja ajakirja ,,Raamatukogu". Tegevuse eesmärkideks on tagada elanikele vaba ja piiritu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. Oma eesmärkide saavutamiseks ERÜ: · teeb koostööd juriidiliste ja füüsiliste isikutega · korraldab avalikkusele raamatuid ja raamatukogu tutvustavaid üritusi · korraldab konverentse, seminare, koolitus- ja muid üritusi · omistab raamatukoguhoidjate kutsekvalifikasiooni �

Raamatukogundus ja infokeskkonnad
thumbnail
5
docx

Nimetu

Arlee Kaugemaa Tutvumine olulisemate erialaorganisatsioonidega Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing- Ühing on loodud 1923. aastal ning taasasustatud 1988. aastal. Sinna kuulub 800 raamatukoguhoidjat ja raamatukogu. Tänu ühingule saavad raamatukoguhoidjad raamatukogunduse arengule kaasa rääkida. Samuti korraldatakse avalikkusele raamatuid ja raamatukogusid tutvustavaid üritusi, seminare ja koolitusi. Raamatukoguhoidjate Ühing annab välja ka aastaraamatut ja ajakirja ,,Raamatukogu". Tegevuse eesmärkideks on tagada elanikele vaba ja piiritu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. Oma eesmärkide saavutamiseks ERÜ: · teeb koostööd juriidiliste ja füüsiliste isikutega · korraldab avalikkusele raamatuid ja raamatukogu tutvustavaid üritusi · korraldab konverentse, seminare, koolitus- ja muid üritusi · omistab raamatukoguhoidjate kutsekval

Kategoriseerimata
thumbnail
51
odt

Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

Peter Ingwersen ­ Taani. Kasutab infoteadust põhimõistena ning käsitleb raamatukogundust kui spetsiifilist teadus- ja arendustegevuse valdkonda infoteaduses. Raamatukoguteadus seostatuna infoprotsessidega raamatukogus. Infoteadus sotsiaalteadusena (1991a): 1) interdistsiplinaarne tasand: kommunikatsioon, süsteemiteadused, kognitiivsed teadused 2) distsiplinaarne tasand: psühholoogia, lingvistika, infoteadus, sotsioloogia, arvutiteadus 3) rakendustasand: raamatukogundus, dokumentalistika, raamatuteadus (lähtub infoteadusest). Infoteaduse iseloomulikud tunnused on järgmised: 1) Infoteadus on interdistsiplinaarne teadus. Seosed teiste teadusvaldkondadega on pidevas muutumises ja interdistsiplinaarne evolutsioon ei ole sugugi lõppenud. 2) Infoteadus on lahutamatult seotud ITga. Tehnoloogiline imperatiiv on vastupandamatu ja tõukab infoteaduse arengut nii nagu ta tõukab paljusid teisi valdkondi ja kogu ühiskonda.

Infoteadus
thumbnail
6
doc

Tutvumine olulisemate rahvusvaheliste erialaorganisatsioonidega - sissejuhatus infoteadustesse

Praktiline töö: Tutvumine olulisemate rahvusvaheliste erialaorganisatsioonidega Ülesanne:  Leidke, millise organisatsiooniga on tegemist? Millal on loodud/rajatud jms.  Mis on tegevuse eesmärgid? Keda kaasatakse, kellele ollakse suunatud jt?  Millega organisatsioon ennekõike tegeleb? (Töörühmad, sektsioonid jms) Erialaorganisatsioonid: 1. ASIS&T - http://www.asis.org/ ASIS&T aitab järje peal olla tipptasemel teadustööde, informaatika ideede ja teiste seotud teemadega. ASIS&T on ainuke professionaalne assotsiatsioon, mis on sillaks infoteaduste praktika ja uurimistööde vahel. Organisatsioon rajati 1937. aastal American Documentation Institute nime all. Alates 2000. aastast on organisatsiooni nimi American Society for Information Science and Technology. ASIS&T liikmed jagavad ühist huvi parandamaks viise, kuidas ühiskond säilitab, otsib, analüüsib, haldab, arhiveerib ja levitab informatsiooni. Liikmeteks on tuhanded teadlased, arendajad, õpilase

Sissejuhatus infoteadustesse
thumbnail
30
doc

Raamatukogunduse lõpueksam

Raamatukogude olemus ja tüübid Raamatukogu on informatsiooni, teadus, arendus ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile. Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraamatukogu riigi keskne t

Raamatukogundus ja infokeskkonnad
thumbnail
58
ppt

Digikogud ja digitaalraamatukogud

Digikogud ja digitaalraamatukogud Mõisted, tähendused ja tüübid Kaasaja raamatukogu · Tänapäeva raamatukogud osutavad traditsiooniliste teenuste kõrval üha rohkem elektroonilisi teenuseid. Inforessursside uute vormide arenguga ja infovahenduse uute võimaluste tekkega on raamatukogude kogud ja teenused põhjalikult muutunud ning elektrooniliste raamatukoguteenuste (eriti veebipõhiste) kasutamine kiiresti kasvanud. · Hoolimata jätkuvatest muutustest infomaailmas ei saa raamatukogud jääda ootama protsessi stabiliseerumist, vaid peavad püüdma oma tegevust selles valdkonnas mõõta ja sellest aru anda. Kogude kujundamist ja kasutamist peegeldav traditsiooniline statistika iseloomustab ainult osa raamatukogu jooksvast tegevusest. Kaasaja raamatukogu · Kui enamiku traditsioonilist statistikat saab raamatukogu koguda iseseisvalt, siis elektroonilisi teenuseid ja eelkõige nende kasutamist puudutavaid statistilisi an

Digitaalraamatukogud
thumbnail
159
doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 ­ kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau

Kultuurilugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun