Pääsuke Referaat Pääsulased (Hirundinidae) on värvuliste seltsi kuuluv lindude sugukond. Siia kuulub ka eesti rahvuslind suitsupääsuke. Piirpääsuke kuulub taksonoomiliselt hoopis pikatiivaliste seltsi. Eestis elavad pääsulased · Kaldapääsuke (Riparia riparia) · Räästapääsuke (Delichon urbica) · Suitsupääsuke (Hirundo
Tumedalt tükitud loomaliikide kohta on vaja täita tabel Loomade häälitsused ja laul Kõrv loodusesse. 2012. ELF, TÜ loodusmuuseum. (http://www.loodusheli.ee/) Liik Selts Häälitsuse/laulu kirjeldus Välimus - iseloomulikud Kooslus, kus elab tunnused Metsalinnud Värvulised Laul on aed-põõsalinnul meeldiv, Ta on silmapaistmatu välimusega, Elutsevad lehtmetsades, kiire ja ühtlase tugevusega, nagu hiirekarva laululind. Aed-põõsalind puisniitudel, keegi jutustaks midagi ärevalt ja on ühtlaselt pruunikashall, väike lind. lehtvõsades, parkides ja *Aed-põõsaslind kiirelt
Kaelustuvi (Columba palumbus)...............................................................................17 2.4.2. Selts: kurvitsalised (Charadriiformes), sugukond: kajaklased (Laridae)..........................18 2.4.2.1. Hõbekajakas (Larus argentatus)................................................................................18 2.4.2.2 Kalakajakas (Larus canus)..........................................................................................19 2.4.3. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: tihaslased (Paridae)...................................20 2.4.3.1. Sinitihane (Parus caeruleus syn. Cyanistes caeruleus)..............................................20 2.4.3.2. Rasvatihane (Parus major).........................................................................................21 2.4.4. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: vintlased (Fringillidae).............................22 2.4.4.1. Leevike (Pyrrhula pyrrhula)........
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe KURELISED Referaat Autor: Ulvi Klemmer. "27." mai 2010. a Juhendaja: Triin Tõrv "...." .......2008. a Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 1. KÕRGEMATE TAKSONITE ISELOOMUSTUS.....................................................2 1.1. Hõimkond.......................................................................................................................2 2. KURELISED.................................................................................................................2 2.1. Levik maailmas.....................................................................
Musträstas Saabub meile märtsi keskelt aprilli alguseni. Vähesed musträstad ka talvituvad Eestis. Sügisene ränne algab neil septembris ja kestab novembrini. Musträstas pesitseb Euroopas, Aasias ja PõhjaAafrikas, ta on inimese poolt viidud ka Austraaliasse ja UusMeremaale. Talvituvad Inglismaal ja mujal LääneEuroopa maades, Aasia kesk ja lõunaosas ning Põhja Aafrikas. Isaslinnul on kollane nokk, sulestik on must ilma läiketa. Emaslinnu nokk on pruunikasmust, sulestik on seljalt tumepruun ja kõhualune on laiguline. Maapinnal kulgeb ta hüpates või kiiresti joostes, tihti peatub ja ajab saba püsti. Tegutseb põõsastes ja maas. Lend on musträstal madal ja lühike. Erutuse korral lendab lõikava kisaga varju. Linnades on ta julge. Mängul, territooriumi kaitsmisel ja paaride moodustamisel esineb musträstal palju rituaalseid käitumisviise. Mängu ajal jookseb isaslind lauldes
kassikakk, kodukakk, kõrvukräts Selts öösorrilised – N. öösorr Selts pikatiivalised – väga pikkade ja teravate tiibadega, kõige paremad lendajad. N. piirpääsuke ehk piiritaja, koolibrid, jäälind, kakssarvvares Selts rähnilised – enamasti metsalinnud. Nokk tugev, kooniline, peitelja otsaga. N. suur- kirjurähn, väike-kirjurähn, roherähn, väänkael, toko, habe-udelind 16 Selts värvulised – Enamasti väikesed. Iseloomulikuks haardjalg- 3 varvast ette ja 1 tahapoole suunatud. Kõikide pojad pesahoidjad. Jagunevad nelja alamseltsi: lainokalised (N. lainokk), türannilised (N. kaljukukes, ida-türanntikat), lüürasabalised (N. lüürasaba) ja laululised (N. lõolased, vareslased, tihaslased, rästaslased, kuldnoklased, vintlased, varblased, lehtlalindlased, põõsalindlased, västriklased, kangurlindlased jt) Eesti linnud Eesti linnustik on pidevas muutumises
Eesti tihaste elukombed Referaat bioloogias 7. klass 2007/08 õppeaasta Sisukord: Kes on tihased?...............................................................................................................3 Rasvatihase (Parus Major) elukombed...........................................................................4 Sinitihane (Parus caeruleus)........................................................................................... 6 Sootihane (Parus Palustris) ja põhjatihane (Parus Montanus)........................................7 Teisi tihaste liike............................................................................................................ 8 Sabatihane (Aegithalos caudatus)...................................................................................8 Musttihane (Parus Ater)................................................................................................. 8 Kukkurtihane (Remis Pendulinus)......
Salastatud kool Salastatud 8. klass Mõnda huvitavat Austraalia loomastikust Uurimistöö Juhendaja õp Salastatud Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 1. Austraaliale iseloomulikumad imetajad..................................................................4 1.1. Ainupiluliste selts.....................................................................................................4 1.2. Kukruliste selts.........................................................................................................5 1.3. Kiskjaliste selts.........................................................................................................7 1.4. Jänese
Kõik kommentaarid