Värvid (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Värvid

tänapäeval kunstnikud võtavad värvide või kruntide valmistamisest harva osa. Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kuidas neid toodetakse. Pigmendid on vees lahustumatud, värvimullad - lahustuvad. Kui pigmendid on puhtad, siis ei tohi need sisaldada täiteaineid, samuti teisi värvaineid värvitooni parandamiseks. Parimad värvid on need, mille koostises on enamus pigment. See muudab ka värvide hinna kõrgeks. Mida rohkem on värvi koostises täitaineid, seda odavamaks läheb küll hind, kuid koos sellega madaldub värvi kvaliteet. Värvainete saamise lugu oli üheks uurimisobjektiks Vana- Rooma ajaloolastele ja kirjanikele. Tänu Lucretiusele ja Pliniusele on teada tol ajal kasutusel olnud pigmendid, värv ja sideained, säilinud on mitmete värvide valmistamise retseptid.

Keemia

14

odt

Pindade pahteldamine, värviliigid ja omadused

1. Pindade pahteldamine. Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: *Töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks *Vajalikud töövahendid *Tehnoloogiliste operatsioonide järjestus *Tulemuse kvaliteedi kontrollimine *Tööohutuse ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Värviliigid ja omadused Loetle põhigrupid, -tunnused, -liigid, -tüübid ja kirjelda nende omaduste tunnused. *Kasutusotstarbe ja kvaliteedi klassid. *Säilitus (hoidmine) tingimused. *Nõuded kasutamisel *Orienteeruv kulunorm  1. Töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks Põhimõtted on see, et tuleb vaadata kas kõik vajalikud asjad on olemas ja kui midagi puudu on siis need muretseda. Eeldused töö tegemiseks on vajalik turvavarustus, eelnevalt koristatud pind ja ka põrand peab olema puhas, et kui teha lauspahteldus siis ei hakkaks tolmu või sodi kaasa rullima. Vajalikud töövahendid on erinevate suurustega pahtlilabidad, pah

Üldehitus

2

docx

Värvid

Värvid Värv on vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab tahke kelme.Värvid koosnevad värvi andvast ainest(pigment) ja sideainest, millele lisatakse lahustit ja täiteaineid. Pigmendid Pigment on peen pulber, mida kasutatakse värvides värvi andva materjalina. See on tahke aine, koosnedes peeneteralistest kokkuliimunud osakestest. Pigmente saadakse nii tehislikult kui ka looduslikest allikatest ja nad on enamasti anorgaanilise päritoluga. Anorgaaniliste pigmentide toonid erinevad üksteisest keemilise ehituse eripärade, näiteks osakeste suuruse tõttu. Pigmendi tera suurusest, kujust ja struktuurist sõltuvad ka värvi ehedus ja läige. Värvi kattevõime sõltub pigmendi murdumisnäitajast ja osakeste peenusest. Esimesed pigmendid olid pärit kivimitest, savist ning loomsetest ja taimsetest allikatest Kaks kõige esimest kunstlikku pigmenti olid pliivalge (pliikarbonaat, PbCO3)2Pb(OH)2) ja Egiptuse sinine.

Keemia

9

rtf

Viimistlusmaterjalid

koos lubjaga. Lahustub külmas vees ja kasutatakse värvides, pahtelsegudes ja puitdetailide liimimisel. · Kliistrid saadakse tärklisest. Kasutatakse tapeedi ja teiste õhukeste materjalide liimimiseks. Vaikliimid koosnevad lahustiga vedeldatud vaigust ja mõnikord ka kõvendajast. Enamkasutatavad on: · PVA- · EPO- · fenool-aldehüül-  · ja polüuretaanliimid Saab liimida peaaegu kõike (ka metalle). Lakid, värvid · Lakkideks ja värvideks nimetatakse sellised vedelal kujul esinevaid kooslusi, mida kantakse pinnale õhukese kihina (tavaliselt 25...600 um). · Moodustavad õhukesi tugevaid kelmeid, mis on tugevasti ühendatud pinnaga, millele nad annavad välimuse ja püsivuse välismõjude vastu. · Värvide kaitsev toime, vaatamata nende õhukesele kihile, on märkimisväärne. Teisalt projekteerides viimistlusena värvikihti, tuleb arvestada tema uuendamise

Ehitus

4

docx

Viimistlus materjalid

Vaikliimid koosnevad lahustiga vedeldatud vaigust ja mõnikord kovendajast. ENAMKASUTATUD: PVA, EPO, Fenool-aldehüül lakkideks ja värvideks nimetatakse selliseid vedelal kujul esinevaid kooslusi, mida kantakse pinnale õhukses kihina.Värvide kaitsev toime, vaatamata nende õhukesele kihile, on märkimisväärne. Värvid koosnevad sideainest,lahustist abiainetest ja pigmendist, lakkides puudub pigment,kui värvid on läbipaistmatud ja katavad pinna tekstuuri, siis lakkidega saab läbipaistva või läbikumava läikiva või mati pinna. Lakid ja värvid peavad: moodustuama õhukesi püsivaid kilesid, olema dekoratiivsed, võimaldama aluspinnal hingata, omama häid kattevärvi nakkeomadusi aluspinnaga, aluskiht ei tohi olla kõvaduselt ja tugevuselt nõrgem pealiskihist Laki ja värvide puhul peavad olema tagatud: täitematerjali peensus, ilmastiku ja

Ehitusviimistlus

12

docx

Materjali õpetus

150kraadi juures, õlid muutuvad küdelamaks ja kiiremini kuivavateks · Värnitsa liigid: 1. naturaalvärnitsad- helekollased, kõvastuvad 24-30 tunni jooksul, kasutatakse välistöödel ja õlivärvide sideainena(lina- ja kanepiõlidest) 2. poolnaturaalsedvärnitsad- oksoon, segaoksoon ja polümeriseeritud värnitsad 3. tehisvärnitsad- glüthaan värvid Lahustid ja vedeldid Lahustiteks nimetatakse lenduvaid vedelikke, mis on võimelised lahustama kilemoodustajaid ja muutma need pealekantavateks ning laialivalguvateks. Vedeldid ei lahusta kilemoodustajaid, nad vedeldavad töösegusid. Ühed ja samad vedelikud võivad olla ühtedele lahustiteks, teistele vedeldikeks. Nad lenduvad kuivamisel ja ei kuulu kattekuivjäägi hulka, on abimaterjalideks lakkide ja värvkatete loomisel. Lahusteid iseloomustab:aurustumine, tuleohtlikus, plahvatusohtlikus,

Kategoriseerimata

5

docx

Maalri tööd

E) Alküüdvärvid F) Lateksvärvid Õlivärvid: on tehtud kuivatatud taimeõlist. ( linaseemne õli), mis on segatud kõrge kvaliteetsete pigmentidega, et moodustuks sidu värvi pasta. Linaseemne õli on sideaine. Lahustiks kasutatakse eeterlikke õlisid ja tärpetiiniga. Värvi elastsuse, parema sidususe, voolavuse ja pealekandmiseks, lisatakse mitmesuguseid lisandeid ( nagu nt Vaike, mastiks.) või ka vaha (mesilasvaha). Eelis: kuna õli värvid kuivavad kaua on võimalik tööde käigus teha värvi parandusi. Miinused: pikk kuivamisaeg. Kasutuskohad: nii sise kui välistingimuses. Akrüülvärvid: kuuluvad veisvärvide perekonda. Akrüül on sünteetiline plast värv, on elastne, heade katte omadustega ning mitte kleepuv. Kuivanud värvi enam veega lahustada pole võimalik. Akrüül värvid võivad olla nii pärnmutter tooniga, neoon tooniga, metalsed jne. värvitavad pinnad võivad olla klaasi, metall

Ehitus

15

docx

Puit - Viimistlus

pihussüsteemile (emulsioonile). Päritolult võivad lateksid olla nii looduslikud kui sünteetilised. Mõistet "lateks" võidakse mõelda kitsamalt:  Lateks ehk piimmahl on botaanikas teatud taimedes olev piimjas vedelik.  Lateks on mingist kautšukipuust (näiteks brasiilia heveast) eritunud vedelik (emulsioon), mis koaguleerudes muutub kautšukiks.  Lateks on sünteetiline kautšukitaoline ühend, mida kasutatakse paberitööstuses. Lateksvärv – Värvid, mille sideaineks on väikeste piisakeste kujul vees dispergeeritud .e. hajutatud polümeer ( nt. polüvinüülatsetaat .e. PVA, akrülaat, eelnimetatute baasil moodustatud kopolümeer jne). Emulgaator hoiab polümeeri osakesi vees hõljuvatena ning takistab neid üksteise külge kleepumast Lõppviimistlus .  Pindade lõplik värvimine või lakkimine  Läikeaste Pindade läiget mõõdetakse spetsiaalsete standarditega määratud

Materjaliõpetus

Kommentaarid (1)