Vulkaan Erebus (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

23

pptx

Prasvöötme segametsad: Jaapan

Kolmas tase Neljas tase Viies tase  Asama Asama on tegevvulkaan Honsh saarel Jaapanis. Vulkaani kõrgus on 2568 meetrit. Purskas e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks viimati 2. veebruaril 2009. Asama on Honsh ase saare kõige aktiivsem vulkaan. Kolmas tase Neljas tase Viies tase  Veestik Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi tase mängib Jaapani maastikupildis ja Kolmas tase jaapanlaste elus väga suurt rolli. Neljas tase

Geograafia

16

pptx

Hiidplaneetide kaaslased, uusi fakte nende kohta.

Hiidplaneetide kaaslased, uusi fakte nende kohta Sirje Mägi VKG 12b 2012 Mis on hiidplaneedid? Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti, kauguse järgi Päikesest järjestatuna: Jupiter Saturn Uraan Neptuun Hiidplaneetidest täpsemalt Kõige suurem mass on Jupiteril (317,8 Maa massi), järgnevad Saturn (95,152 Maa massi), Neptuun (17,147 Maa massi) ja Uraan (14,536 Maa massi). Päikesesüsteemi hiidplaneete iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased. Teleskoobis silmaga nähtavad rõngad on vaid Saturnil, kuid täpsete maapealsete vaatluste või kosmoseaparaatide abil on avastatud rõngad ka Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil. Alate

Füüsika

44

pptx

Pariisi rahukonverents

MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium  Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q  Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik ­ konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) · mässavad madrused meenutasid sakslastele ja liitlastele analoogilisi sündmusi Petrogradis, vasakradikaalide diktatuuri kehtestamise oht oli silmnähtav ning 5. nov. 1918 saadeti teele delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima. Samal päeval põgenes keiser Wilhelm II Hollandisse · järgides Venemaa mudelit ning saades Moskvast abi ja juhtnööre, hakkasid pahempoolsed äärmuslased looma t

Ajalugu

204

pptx

Põhjamaade ajalugu

Põhjamaade ajalugu Minevikust tänapäeva  Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia.  Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa  Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele.  Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita. Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele erinevateks murreteks. 

Ajalugu

17

doc

Maadeavastajad ja reisimehed

Kool Nimi klass Õpimapp Maadeavastajad ja reisimehed Juhendaja: Asukoht  Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Vanaaja reisimehed........................................................................4 1. Hanno....................................................................................5 2. Pytheas Massaliast.......................................................................5 Keskaja maadeavastajad..................................................................6 3. Ibn Battuta...............................................................................7 4. Marco Polo..............................................................................7 5. Al Idrisi...................................................................................7 Uusaja maadeavastajad......................

Geograafia

91

doc

Exeli õpetus

MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid ­ nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk

Informaatika

15

doc

Vulkaanid (referaat)

Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid......................................................................................

Geograafia

148

pdf

Snapmakeri kasutamine koolitunnis

SNAPMAKERI KASUTAMINE KOOLITUNNIS Juhend 3D-printimiseks, lasergraveerimiseks, arvjuhtimisega freesimiseks Muutke oma õppeklass loovuse ja innovatiivsuse ruumiks Projekti nimi: “Arvjuhitavad seadmed (CNC)” Projekti kestus: 2021-2022 Projektijuht ja toimetaja: Lauri Soosaar (Merkuur OÜ) Projekti tegevuse nimi: Digitaalse õppevara arendamine ja avalikuks tegemine Eesti koolidele Projekti tegevused on ellu viidud struktuuritoetuse “Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaal- se õppevaraga” toel. Autoriõigus: Shenzhen Snapmaker Technology Co., Ltd. Tervitus Snapmakerilt Meisterdamine võimaldab meil põhjalikumalt aru saada keerulistest kontseptsioonidest, kasutada eesmärkide täitmiseks erinevate meetodite kombineerimist, võtta riske ja õppida vigadest, et saavutada edu ning arengule suunatud mõtteviisi. 21. sajandit nimetatakse tehnoloogiasajandiks. Selleks, et olla 21. sajandil edukas

tehnomaterjalid

Meedia

Kommentaarid (1)