.......................................................................................................................... 3 1.CO ehk vingugaasi iseloomustus......................................................................................... 4 2.Süsinikoksiidi kasutusalad ning reageerimised teiste ainetega............................................ 5 3.Vingugaasi mõju inimese tervisele....................................................................................... 6 4.Sigaretid ja vingugaas.......................................................................................................... 7 2 SISSEJUHATUS Sellest referaadist võib lugeda, mis on vingugaas selle kohta erinevaid fakte, milleks seda kasutatakse ja kuidas see reageerib teiste ainetega, kuidas mõjutab see inimese tervist saab
teisendit: teemant, grafiit, fullereen. Teemant: värvitu, lõhnatu, lahustumatu, halb elektrijuht, hea soojusjuht, kõige kõvem looduslik mineraal, sulamistemperatuur üle 4000kraadi Grafiit: hallikas-must, lõhnatu, poleeritav, rasvase pinnaga, sulamistemperatuur 3750kraadi, elektri pooljuht, halb soojusjuht, kihilise ehitusega Fullereen: C60 molekulaarteisend, must pulber mis leiti tahmas, ei juhi elektrit. Keemilised omadused: *Põleb C+O2 > CO2 süsihappegaas 2C+O2 > 2CO vingugaas *Reageerib metallioksiidiga CuO+C > Cu+CO *Reageerib vesinikuga C+2H2 > CH4 *H2O-aur C+H2O > CO+H2 Kasutamine: *Teemantit: ehtetööstuses ja tehnoloogias, lõiketeradel *Sütt: kütusena (kivisöe, koksina) *Grafiit: elektroodina, kirjutusvahendina *Aktiivsütt: söetablett=adsorbent, söefilter Adsorbent-seob pinnaga Absorbent-seob sisse CO ehk vingugaas ehk süsinikoksiid Füüsikalised omadused:Värvitu, lõhnatu, õhuga u. ühe raskusega, vees lahustumatu, mürgine
0 Aine iseloomustus CH4 metaan CO vingugaas CO2 süsihappegaas 1. Süsiniku oksüdatsiooniaste selles ühendis,ioonis molekulis. 2. Kas süsiniku ühend CH4+2O2CO2+2H2O 2CO+O22CO2 CO2+O2ei toimu reageerib hapnikuga ja kui reageerib siis võrrand 3
keskkonnale üldiselt soodsam kui karburaatormootori oma. Diiselmootori töötamisel paiskub õhku suhteliselt palju tahma, mis iseenesest ei ole mürgine, kuid mille külge seotakse mitmesuguseid mürgiseid ühendeid Mootorites toimub põlemine tavalise atmosfääriõhu toimel ja enamasti on mootorid reguleeritud kütusega rikastatud segule. See tingib lõpuni oksüdeerimata produktide väljumist heitgaaside koostises. Autotranspordi kõige iseloomulikumaks saastegaasiks on CO, mille antropogeensest panusest atmosfääri annab autotransport umbes 60%. Maailmas keskmiselt sõidab olemasolevast rohkem kui 400 miljonist autost igaüks aastas umbes 15 000 km, kulutades 4 350 kg O2 ja paisates õhku 3 250 kg CO2, 530 kg CO, 93 kg muid süsinikühendeid, 23 kg NO ja tetraetüülplii lisandiga bensiini kasutamisel ka 1 kg pliid. Intensiivse liiklusega ristmikel on õhus CO üleküllus, mis põhjustab seal palju viibivate jalakäijate organismis hapnikuvaeguse
H = T – triitium (“üliraske vesinik”) Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%) aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%) leviku poolest Maal 9. kohal universumis kõige levinum element Keemis- ja sulamistemperatuurid väga madalad 20,4 K 14 K 2.1.2. Saamine Suurtootmises: looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamisel või katalüütilisel töötlemisel 1) Hõõguv süsi + veeaur veegaas: C + H2O → H2 + CO veegaas katal. CO + H2O → CO + H2 eraldatakse pesemisel veega rõhu all 2) Süsivesinike mittetäielikul oksüdeerimisel hapniku või veeauruga: 2CH4 + O2 → 2CO + 4H2 CH4 + 2H2O → CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.): katoodil - : 4H2O + 4e → 2H2 + 4OH- anoodil + : 2H2O - 4e → 4H+ + O2 4. Laboris kõige sagedamini: Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 (sisaldab lisandina HCl ja happe aerosooli)
Kui paneme ahju, pliidi või kamina siibri liiga vara kinni, ei ole koldes enam tõmmet ning söed põlevad edasi hapnikupuuduses ja tuppa tungib vingugaas(CO). Vingugaasimürgituse korral vajab kannatanu esmaabiks kiiresti värsket õhku. Süsiniku (süte) täielik põlemine: C+O2=CO2 SÜSIHAPPEGAASI KEEMILISED OMADUSED Kõrgemal rõhul lahustub süsihappegaas hästi vees. Seda omadust kasutatakse karastusjookide valmistamisel. Limonaadipudeli avamisel CO 2 rõhk vedeliku kohal langeb ja ta eraldub kihisedes joogist. Siit tuleneb ka üks süsihappegaasi keemiline omadus- reageerimine veega moodustades seejuures süsihappe: CO2+H2O=H2CO3 Süsihappegaas reageerib ka aluste ja aluseliste oksiididega. CO2+2NaOH=Na2CO3+H2O CO2+Na2O=Na2CO3 Laboris saadakse süsinikdioksiidi: 1) Karbonaatidest hapete toimel või 2) Naatriumvesinikkarbonaadi (söögisooda) lagunemisel soojendamisel või kuuma vee lisamisel:
28. oktanool C8H17OH 29. nonanool C9H19OH 30. dekanool C10H21OH V = n * Vm Ande Andekas-Lammutaja n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Metanool (CH3OH) Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel. Nüüdisajal saadakse CO redutseerimisel katalüsaatorite abil (CO + 2H2 CH3OH). Väliste omaduste poolest sarnane etanooliga, piirituse lõhnaga vedelik. On aga erakordselt mürgine vedelik, 5-10 ml vedeliku sissevõtmine võib põhjustada raske mürgistuse ja pimedaksjäämise. 30 ml metanooli on aga surmav. Metanool imendub ka läbi naha ja isegi aurude sissehingamisel võib saada mürgistuse. Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes on näiteks metanaali tootmise lähteaine.
Tropopaus, stratopaus, mesopaus, ionopaus Elutingimused õhuookeaani põhjas erinevad tunduvalt tingimustest atmosfääri ülakihtides . Puhta (kuiva) õhu keemiline koostis PÕHIGAASID : ~78 % N2, ~20,9 % O2, ~0,93 % Ar, ~0,0375 % CO2 LISANDGAASID : a) püsivad (ppm): He (5,2), Ne (18,0), Kr (1,1), Xe (0,086), H2 (0,5), N2O (0,25) Eluiga õhus aastaid ~4 (N2O, H2) kuni 107 (inertgaasid) aastat b) ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed (ppm-parts per million): CO (0,21), CH4 (1,6), O3 (0,04) , NO2 (0,02), NH3 (0,006), SO2 (0,002) Eluiga õhus mõnest päevast kuni aastateni (CO ja CH4) Tüüpilises linnaõhus (saastunud piirkond) on kontsentratsioonid suuremad (CO 10 ppm, SO2 0,08 ppm, NOx 0,05 ppm) NB!!! H2O kontsentratsioon õhus varieerub ~0 - 5% keskmiselt (3000 ppb = 3 ppm) Atmosfääri keemilise koostise muutused Maa atmosfäär koosneb ~99,93 % ulatuses lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Inimtegevus ei muuda oluliselt nende kolme kogust
co2 on süsinikdioksiid
co on vingugaas
lol
Kõik kommentaarid