Viljatus - esitlus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

pdf

Viljatus

Steriilsus (absoluutne mõiste) - olukord, kus abielupaaril ei ole vähemalt aasta kestnud regulaarse suguelu järel tekkinud rasedus. Steriilsus: relatiivne - ravitav vorm absoluutne - ravimatu vorm primaarne - varasemad rasedused puuduvad sekundaarne - varasema raseduse järel tekkinud viljatus Rasestumise tõenäosus Iga ovulatoorse tsükli jooksul rasestumise tõenäosus ~ 20-25% (> 40 a. ~ 5%) Rasestumine 3 kuud ~ 57% 6 kuud ~ 72% 12 kuud ~ 85% 24 kuud ~ 94% Keskmine aeg rasestamiseks 3-4 kuud Lastetuse sagedus ~ primaarne tahtmatu lastetus - 2-4% naistel populatsioonis

Bioloogia

11

docx

Uurimustöö kunstlik viljastamine

Ülenurme Gümnaasium Eliisabet Serg Liisa Ivanov 10. klass Kunstlik viljastamine Uurimustöö Juhendaja: Marina Kamenskaja Ülenurme 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Lastetuse ehk infertiilsuse all mõistetakse olukorda, kus paaril ei ole vähemalt aasta kestnud regulaarse suguelu järel tekkinud rasedust, kuigi nad seda soovivad. See on probleem, millega võib kokku puutuda kuni 15% paaridest, seega on Eestis viljatuid paare kuni 20 000.  Lastetus võib olla nii primaarne (varasemaid rasedusi pole) kui ka sekundaarne (lastetus on tekkinud pärast varasemat rasedust). 30% juhtudel on paari last

Bioloogia

13

doc

Seksuaalkasvatus ja perekonnaplaneerimine: loengud

Ei sobi ebaregulaarse menstruatsiooni tsükli puhul.Vajalik pidev jälgimine.suguliselt levivate haiguste vastu kaitse puudub. Äärmise täpsuse korral kaitseb 80% Eestis ei müüda,aga naaberriikides on uriinitest. 24.10.2008 loeng 5dets. Eksam ja siis Seminar 4 tundi...annab iga kord 1punkti. 13.45 7 nov,14 nov,21 nov kohtume 28 nov ja 5 dets seminarid! Kunstlik viljastamine Tavaliselt 9 paari 10-st aasta jooksul suudab last saada, 1 paaril ei õnnestu ­ viljatus ehk infertiilsus Esimene katseklaasi laps nägi ilmavalgust Inglismaal 1978a. Emakaväline viljastamine ­ IVF Euroopas 1-3 % Kõige rohkem Taanis, Soomes, Island - 1500 protseduuri aastas miljoni inimeste arvu kohta. Eestis ligikaudu 10 aastat..450-500 protseduuri aastas 1miljoni kohta. 300-350 protseduuri keskmiselt. 100 katseklaasi last Eestis aasta jooksul. Veerand on mitmikud selle protseduuri tagajärjel. Steriilsus: relatiivne-ravitav vorm absoluutne-ravimatu vorm

Perekonnaõpetus

40

doc

Uurimistöö rasedusest

Paide Ühisgümnaasium Rasedus ja Paide Ühisgümnaasiumi keskkooliealiste tüdrukute teadlikkus rasestumisest ja sellest hoidumisest Uurimistöö Autor: Krista Severev 11A Juhendaja: Liivi Aare, õpetaja  Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................... 4 1. Viljastumine ............................................................................................... 5 1.1. Viljastumiseks sobilik iga .................................................................. 5 1.2. Viljastumise protsess ......................................................................... 5 1.2.1. Kunstlik viljastamine .............................................................. 6 1.3. V

Uurimistöö

67

doc

Terve naine

TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.

Inimese õpetus

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

95

doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku

Turundus

139

pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)