50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ellukene505
Õppematerjali autor
1.3 Sümbolid lk 4 2. Ajalugu lk 5 3. Huviväärsused lk 6 3.1 Skulptuurid ja mälestusmärgid lk 6 3.2 Kirikud lk 7 3.3 Arhitektuurimälestised ja ajaloolised hooned lk 8 3.4 Muud vaatamisväärsused lk 10 1.ÜLDINFO 1.1 Üldtutvustus Kokkuvõtlikult võib Viljandi kohta öelda, et ta on iidne paik ürgorus järve kaldal. Elanike arv: 19 870 (Rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2007) Pindala: 14,65 km², sellest munitsipaalmaad 34% Asukoht: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandist on Tallinnasse 161 km, Tartusse 81 km, Pärnusse 97 km. Administratiivne staatus: Viljandi linn on iseseisev kohaliku omavalitsuse üksus ja Viljandi maakonna keskus
Viljandi maakond 1. Viljandimaa asukoht, linnad: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandi, Karksi-Nuia, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Võhma, Mõisaküla. 2. Viljandimaa looduslik omapära: Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. 3
Viljandi Viljandi on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna keskus. Linn asub Lõuna- Eestis Sakala kõrgustikul Viljandi järve kaldal. Viljandist on Tallinnasse 161 km, Tartusse 81 km ja Pärnusse 97 km. Elanikke on viljandis 19 515 (seisuga 31.01.2009). Viljandi on elanike arvult Eestis kuues linn. Selle pindala on 14,65 km². Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis ja kultuuriliselt rikkas keskkonnas. Viljandi linn on saanud alguse kalastajate ja küttide lõkkeasemetest. Viljandi kui asula elanikud muutusid paikseks arvatavasti eelmise aastatuhande lõpul
Eduard Markus esimene eesti geograafi doktoritöö rahvuslikus ülikoolis. Üks kompleksprofiilide metoodika rajajaid maailmas. Uuris veel mõhnastikke, tööstus ja kultuurmaastikke. Töötas Eestis õpetajana, kui naasis Eestisse. Kompleksprofiil kujutatud mullaprofiile, paned taimestiku peale, saab näha, kuidas looduses toimuvad muutused. Jaan Rumma mõõtis Eesti järvede ja saarte pindala. Planimeetriaga saab pindalasti mõõta. Tema magistritöös uuris, et kas Viljandi järv on selline järv, kust vesi voolab mõlemale poole. Selline seadus on, et igast järvest voolab välja ainult üks jõgi, sest igal järvel on ainult üks madalkoht. August Mieler uurimus Emajõe suudme ja Piirissaare arengust. Geomorfoloog. Ants Laasi magistritöö Vormsi kohta: Vormsi maastikuline selgitus. Põllupinna levimine Eestis 1925. Aasta loenguse järgi. Anton Parts magistritöö: Sakalamaa kõrgustiku loodenõlva vanad rannamoodustised ja nende
paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp Rebasejärve Tornimägi, mille kõrgus on 137 m üle merepinna. Karula rahvuspargis paikneb 38 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga. Rahvuspargi suurim ja üks ilusaim järv on Ähijärv. Karula sood on väikesed. Mets katab ligikaudu 70 % rahvuspargi territooriumist. Karula rahvuspargi loodus on mitmepalgeline. Põhja-Karulas domineerivad kultuurmaastikud: niidu ja põllutükid vahelduvad metsatukkade ja järvedega. Põhiline osa asustusest koondub just sinna. Lõuna-Karulas laiuvad metsamassiivid, kus orgude soised metsad vahelduvad küngastel olevate kuivemate metsadega ning nende vahele mahuvad veel rabad ja sood. Samamoodi nagu Karula loodus on väga mitmekesine, on kirju ka selle Eestimaa osakese minevik
Järve lõunaotsast voolab välja Väike-Emajõgi. Aegviidu-Nelijärvel jm. paiknevad küngaste vahel järved, mida toidavad nende jalamil avaneva allikad paljud moreenküngaste vahel asuvad väikesed järved on aga aegade jooksul kinni kasvanud ja soodeks muutunud. Orujärved mandrijää sulamisvete kulutatud orgudesse tekkinud järved, mis on jäänukid jääaja lõpul ürgorgudes voolanud suurtest jõgedest. tüüpilisem on Viljandi järv, mis meenutab kõrgete kallastega laia jõge Rõuge sügavas orus reastuvad väikesed, kuid sügavad orujärved järvede ahelaks. Siin asub ka Rõuge Suurjärv Rannajärved tekkinud samuti maa kerkimise tulemusel, kuid kõrge veeseisu ja tormi ajal voolab sinna soolast merevette ning järvedel on säilinud seos merega. Lääne- ja Loode-Eestis, Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Sutlepa meri kallaslaugasjärved e laukad
Otepää kõrgustiku lääne- ja idaosa eraldavas orus.Järve lõunaotsast voolab välja Väike Emajõgi. Aegviidu-Nelijärvel paiknevad küngaste vahel järved, mida toidavad nende jalamil avanevad allikad. Paljud moreenküngaste vahel asuvad väikesed järved on aga aegade jooksul kinni kasvanud ja soodek muutunud. Orujärved- mandrijää sulamisvete kulutatud orgudesse tekkinud järved, mis on jäänukid jääaja lõpul ürgorgudes voolanud suurtest jõgedest.N: Viljandi järv, mis meenutab kõrgete kallastega laia jõge.Rõuge Suurjärv. Jäänuk-järved,- maatõusu tõttu merest eraldunud (lahesoppidest). N:Harku järv. 2000 aastat tagasi kadus ühendus merega. Rannajärved tekkinud samuti maa kerkimise tulemusel, kuid kõrge veeseisu ja tormi ajal voolab sinna soolast merevett ning järvedel on säilinud seos merega. N: Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Sutlepa meri jt. Kallaslaugasjärved-Tüüpilised rabajärved on väikesed ja pealtnäha elut punakaspruuni
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Marian Sarapuu, Vilma Jürgen, Birgit Luiv MH I Vooremaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: lekt. Are Kaasik Tartu 2011 1 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi ,,Vooremaa maastikurajoon" eesmärk on anda ülevaade Vooremaa maastikust ja kirjeldada, kuidas on inimene Vooremaa pinnavorme kasutanud ja kuidas neid rikkunud. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut, iseloomustades Vooremaad üldiselt, kirjeldades seal leiduvaid pinnavorme, looduslikke tingimusi, elusloodust, majandusharusid ning hinnates inimmõju sellele piirkonnale. Voorema omapärane maastik on olnud eepose ,,Kalevipoja" kangelastegude paigaks ja andnud ainest rahvajuttudele- ja lauludele. 2. Üldiseloomustus 2.1. Asend, piirid, suurus Jõgevamaa maastikke ilmestavad kõige rohkem liustikujää li
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid