o 1929 raamat ,,Insenergoilogie" K.A.Redlich K.V. Terzaghi R.Krampe o Areng kahes erinevas suunas koos(geotehnika) või kaks eraldi teadust (omavahelised shted eerulised, kaks eri keelt) III etapp 1950 kuni tänapäev ,,Keskkonna probleemid" o Keskkonna geoloogia ja geotehnika Teadused, mis peale kirjeldamise ja hirmutamise võimaldavad anda laehndusi ning prognoose 3. Pisa torni kaldumise põhjused. Soovitatavad vastumeetmed. Kasutatud kalde vähendamise tehnoloogia. Torni hakati ehitama 1173. aastal 9. augustil. Ehitusmaterjalina on kasutatud valget marmorit. Kui ehitustöödega oldi jõutud seitsmest korrusest kolmandani, hakkas torn iseenese raskuse ningi pehme maapinna tõttu viltu vajuma(1178). Maapind on Pisa torni all kolmekihline liivad-savid-liivad. See põhjustas ka torni vajumise, kuna maapindvajus erinevalt. Peale kolmanda korruse ehitamist jäi torni ehitamine pea sajaks aastaks sõdade tõttu soiku
Tulemused kantakse Sigma 2 on algpinge ja vundamendist tuleneva normkoormuste väärtused Pinnase omaduste graafikule, kus telgedeks vee maht V ja surve p lisapinge sigma pzi summa. Seega määratakse E arvutusväärtuse saamiseks jagatakse normatiivne Pressiomeeter on kasutatav liiva, kruusa ja igal elementaarkihil, kus sügavuti muutub nii alg arvutustugevus läbi osavaruteguriga Kandevõime ületihenenud savipinnase deformeeritavuse kui lõpppinge. piirseisundi puhul kontrollitakse kas määramiseks. Puuduseks asjaolu, et Pehmete tugevalt kokkusurutavate savipinnaste konstruktsiooni või pinnase kandevõime ja deformeeritavus määratakse horisontaalsuunas
Eesti ajastud 2.Geoloogilised uuringud. Millised andmed saadakse uuringutel? Loeng 11 Ehitusgeoloogilised uuringud peavad andma: 1 võimaluse valida ehitisele soodsamate geoloogiliste tingimustega asukoht; aluse optimaalse vundamendi ja ehitise konstruktsioon valikuks; vajalikud andmed konkreetse ehitise geotehniliseks projekteerimiseks; soovitusi ehitamise tehnoloogia valikuks ja ehitise kasutamiseks; Ehitusgeoloogiline (geotehniline) uuring peaks sisaldama peale pinnaseuuringute ka olemasolevate ehitiste (hooned, sillad, tunnelid, mulded, nõlvad) hindamist ja eh itusplatsi ning selle lähiümbruse arengulugu. Geotehniliste uuringute planeerimisel peab arvestama lõppeesmärki so ehitist. Uuringute planeerimise üldine skeem on esitatud joonisel 11.1. Uuringute etapid Enamikel juhtudel on otstarbekas uuringuid teha etapiviisi. Uuringu etapid on
11 4.1.1. Pinnase omakaalusurve. 11 4.1.2. Survejaotus pinnases. 11 4.1.3. Ehitise surve alusele. 13 4.2. Madalvundamentide projekteerimine kandepiirseisundi järgi. 4.2.1. Üldnõuded. 14 4.2.2. Vundamentide kandevõime arvutusmeetod. 16 4.2.2.1. Lintvundamendi mõõtmete määramine. 16 4.2.2.2. Tsentriliselt koormatud üksikvundament. 17 4.2.2.3. Ekstsentriliselt koormatud üksikvundament. 17 4.2.2.4. Kandevõime kontroll ebaühtlase aluse korral. 18 4.2.3. Tallamõõtmete määramine empiirilise "lubatud surve" abil. 20 4.3
- Rekonstrueerimine: olemasoleva ehitise mõõdistusprojekt, geodeesia ekspertiisid, varasemad projektid Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:50...1:200 - Kandekonstruktsioonide üldjoonised - Karkassi, konstruktsioonide ja toodete paiknemise joonised - Lammutatavad konstruktsioonid - Vundamentide plaan ja lõiked (taldmikud, tugiseinad, vundamendid, postid, talad, põrandad, kanalid põrandas, näidates liitumise ülalpool asuvate konstruktsioonidega) - Suureavaliste kandekonstruktsioonide koormusskeemid; sõlmede, detailide, elementide ja deformatsioonivuukide asukohad Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:5...1:20 - Kandekonstruktsioonide põhiliste detailide ja liitumiskohtade joonised
4. Esteetilise, juriidilised põhjused (esteetiline sobimatus, vastuvõetamatu välimus, liiga suur ehitusmaht) 5. Tehnoloogilised põhjused (toimivus, kasutusmugavus) Tarindi tööiga loetakse lõppenuks, kui objekt tuleb asendada, tugevdada või täiendada, remontida teiste tarindite lõhkumise või ehitise kasutuse peatamisega. Tuleohutus Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et tule puhkemise korral: Võib teatud aja jooksul eeldada tarindite kandevõime säilimist. On takistatud tule ja suitsu hoogustumine ja levimine ehitises On takistatud tule levimine piirnevate tarinditele On arvestatud päästemeeskonna ohutust. Hoone tuleohutus ei sõltu päästekomando kaugusest, vaid ennekõike ehituslikest lahendustest. Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded: Vabariigi valitsuse 27 okt 2004 määrus nr 325 ET kartoteegi osa 10 Ehitiste tuleohutus EVS 812 Ehitiste tuleohutus
radoonitõrjeks eelkõige hästi õhku juhtivates pinnastes, kuna siis jaguneb alarõhk ühtlaselt ja ulatuslikult üle kogu põrandaaluse ruumi. Vajaduse korral tuleb kaev ümbritseda kas geotekstiili või sõmera täitematerjaliga, et vältida peenemateralise pinnase imemist radoonikogumiskambrisse. [11] Radoonikaevuks võib olla perforeeritud seinaga kaev või toru läbimõõduga 4001000 mm ja sügavusega 3,54,5 m. Toodetakse ka lihtsalt paigaldatavaid plastist valmistatud kaeve, mille mõõtmed on ligikaudu 400 x 400 x 250 mm. Kaevu võib ehitada ka tellistest, jättes piisavad õhuvahed. Horisontaalsed vuugid peavad olema täidetud, et vältida kaevu varisemist pinnasega ümbritsemisel, kõik vertikaalsed vuugid peavad jääma lahti. Ehitusplatsil valmistatud kaevu 13 soovitatavad välismõõdud on 600 x 600 x 300 mm, kaev kaetakse veekindla ehitusplaadi või jäiga
1.5.3. Vee külmumine pinnases Vee maht külmudes suureneb ~9%, on koostisosad tugevalt seotud. Pinnaste deformeeritavus on väga suur, surve- 1.3.3 VEESISALDUS EHK NIISKUS w. Pinnase veesisaldusest sõltuvad põhjustades pinnase mahu suurenemist ja külmakerkeid. Vee mahu paisumisel ja tõmbetugevus on väga väike või koguni puudub. Kandevõime määrab otseselt pinnase mehaanilised omadused. Veesisaldus on vee ja jäätumisel pinnase maht suureneb 3-4 % (~1m sügavuseni külmunud pinnase nihketugevus. Enamasti on pinnased väga poorsed. Pinnase deformeerumine pinnaseosakeste massi suhe. W=gw / gt (suhtarvuna või %). Veesisalduse paksus suureneb 3-4 cm). Pinnasevesi sisaldab ioone ja kui sellest eraldada on seotud poorsuse muutumisega
jõu töösilindris. Pumbaga hüdrojuhtimissüsteem koosneb põhimootorilt käiatavast õlipumbast, siiberjaouturist, paagist, õlitorustikust ja töösilindrist. 3. Baasmasinad: traktorid, vedukid, üldotstarbelised transpordimasinad. Haagised, treilerid. Iseloomustada turul olevate traktorite, autode parameetreid. Traktoreid iseloomustavad põhiparameetrid on: mootori võimsus, veojõud, mass, liikumiskiirus, kütusekulu, mõõtmed jne. Autode parameetrid: kandevõime, tühimass, pöörderaadius, kasti maht, kiirus, võimsus, mõõtmed (pikkus, laius, kõrgus), baas, kliirens. 4. Mullatööde transpordimasinad: skreeperid, liikurteehöövlid, buldooserid. Külmunud pinnaste töötlemiseks kobestid. Skreeperid, liikurteehöövlid, buldooserid joonestage skeemid ja kirjeldage parameetreid. Skreeper töötleb pinnast järjestikku kaevates, teisaldades ja laotades. Laotamisel ja tasandamisel skreeperi rattad ja veduki käitur tihendavad pinnast
Hoone osad EPMÜ SISSEJUHATUS Hoone põhikonstruktsioonid võib jaotada kanda- ja piirdekonstruktsioonideks. Hoone osi, mis võtavad vastu koormusi(tuul, lumi, omakaal, kasulik koormus jne.) ja kannavad need üle kas pinnasele või alusele, nimetatakse hoone kandekonstruktsioonideks. Kandekonstruktsioonid on kas vertikaalsed (seinad, sambad, postid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid, laudised jne.). Hooneosi, mis moodustavad ruume, nimetatakse piirdekonstruktsioonideks. Siia kuuluvad kõik sinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused jne. Mõned hooneosad, näiteks seinad, võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdekonstruktsiooniks. Seinad, millele ei toetu katus ega vahelaed on piirdekonstruktsiooniks.
Tasakaalu kaotuse ja varisemise võib põhjustada nõlva koormamine ehitise või ehitusmasinate kaaluga, pinnasetäitega jne (joonis 9.20a). Lisakoormuse tõttu suureneb lihkumist põhjustav jõud (või moment) rohkem kui kinnihoidev jõud (või moment). Kaevetööd nõlva jalamil või nõlva peal (joonis 9.20b) võivad mõjuda nõlva püsivust vähendavalt. Dünaamilised koormused nõlva läheduses (vibratsioonid ehitusmasinatest või transpordist, vaiade rammimine, lõhketööd jne) põhjustavad perioodilise pinnase tugevuse vähenemise ja võivad viia nõlva purunemisele (joonis 9.20c) Hüdrodünaamilise surve suurenemine nõlvas, näiteks kiirel veetaseme alanemisel nõlva ees veekogus, põhjustab vee liikumise suunalise jõu suurenemise ja nõlva varisemise (joonis 9.20d). Suure gradiendi korral võib toimuda nõlva jalamil pinnase veeldumine. Sadevete voolamine mõõda nõlva ja eriti lainetuse mõju võib põhjustada pindmist
Tuntumad on soti insener ja füüsik Rankine, matemaatik H.Poincare, Culmani, Engesseri tööd. Tööstuse ja tehnika tormiline areng möödunud sajandi teisel poolel tõi kaasa vajaduse seninägemata ehitiste püstitamiseks raudteed, sillad, kõrghooned, hüdroelektrijaamad jne. Sellega kaasnesid probleemid, mida ei saanud enam ainult kogemuse alusel kuigivõrd otstarbekalt lahendada. Oli vaja teoreetilisi aluseid, et mõistliku varuga tagada vundamentide kandevõime ja vajumi jäämine talutavatesse piiridesse, nõlvade, tugiseinte ja tunnelite püsivus. Möödunud sajandi lõpul ja käesoleva algul tehti rida uurimisi, mille tulemused on tänapäevalgi inseneripraktikas kasutusel. Boussinesq'(1885) ja Flamant'( 1892) lahendused pingejaotuse kohta pinnases, Darcy (1856) uurimused pinnase veejuhtivuse kohta, Zimmermanni (1888) meetod pinnasele toetuvate liiprite arvutamiseks, Atterbergi
konstuktsiooni remondi valiku variandid -täielik rekonstrueerimine(olemas olev tee lammutatakse ja ehitatakse uus) - olemas olevale pinnale lisa kihtide laotamine(täite mat, asfalt) + kiire -materjali sügav stabiliseerimine sügavuseni kus probleem ilmneb - kahe stabil meetodi kombineerimine (teel ja segistis stabil) 34) TS-tsement stabil- hüdraulilise sideainega +kandevõime +kahanemis praod BS-bituumen stabil +hea vee ja ilmastikukindlus -väiksem kandevõime KS-kopleks stabil- +elastsed + hea kandevõime 35)-määratakse ära stabiliseerivatva täite mat terakoostis ja sideaine kulu -vana asfalt katte puru stabil tuleb projekti koostamiseks võtta katte proovid (proovid võetakse teelt sagedusel vähemalt 1 proov 1km kohta) - kogemuslik stabil projekt peab sisaldama 1 lisateavet killustiku min kogus, peab olema vähemalt 45% 2 bituumenemulsiooni 1-1,2% 3 tsement 2-3%
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
d) rippuvaiks, kui nad on riputatud hoone kandekarkassi külge. Z Kui hoone kandvad seinad on asendatud postide ja talade võrguga, on tegemist karkasshoonega. Seinte materjaliks kasutatakse puitu, looduskivi, telliseid, väikeplokke, suur- plokke, suurpaneele. Seina ehitamiseks kasutatava detaili/elemendi materjali järgi liigitatakse hooned: puit-, kivi-, plokk- ja paneelhooned. Vundament Vundamendiks nimetatakse hoone maa-aluseid tarindeid, millele toetuvad seinad või postid, ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Vundamendi toetuspinda nimetatakse tallaks, seda moodustavat konstruktsiooni aga taldmikuks. Maapinnast väljaulatuvat vundamendiosa nimetatakse sokliks. Vahelaed Vahelagedeks nimetatakse hoone horisontaalseid konstruktsioone, mis jaotavad hoone korrusteks. Nende ülesandeks on vastu võtta koormusi inimestest, mööblist, seadmetest, mis paiknevad korrusel, ning kanda need üle seintele,
maaparanduslikud abinõud grupeerida järgmiselt: * Hüdrotehniline melioratsioon: kuivendus, niisutus * Kultuurtehniline melioratsioon * Agromelioratsioon * lisandainetega melioratsioon * keemiline melioratsioon. 2. Miks Eestis on vaja kuivendada ja niisutada? Kuivendus ja niisutustööde vajadus Eestis on seletatav sademete aastasisese ebaühtlase jaotusega. Mullas peab olema piisavalt õhku. Märjas mullas on juurte kasv viletsam ning mulla kandevõime nõrgem. Ta on külmem ja soojeneb aeglasemalt. Märg muld tiheneb rohkem. 3. Lühiülevaade maaparanduse ajaloost Eestis 4. Kui palju on Eestis metsa- põllumajanduslikku ja hetkel mahajäetud maad. Mitte kõiki liigniiskeid maid ei saa kuivendada. See ei ole kas tehniliselt võimalik või ei ole otstarbekas loodushoiu seisukohalt. Seepärast on seitsmekümnendatel aastatel koostatud Eesti maaparanduse skeemi kohaselt arvatud vabariigi kuivendusfondi ainult 0,88 milj. ha
Tuntumad on soti insener ja füüsik Rankine, matemaatik H.Poincare, Culmani, Engesseri tööd. Tööstuse ja tehnika tormiline areng möödunud sajandi teisel poolel tõi kaasa vajaduse seninägemata ehitiste püstitamiseks raudteed, sillad, kõrghooned, hüdroelektrijaamad jne. Sellega kaasnesid probleemid, mida ei saanud enam ainult kogemuse alusel kuigivõrd otstarbekalt lahendada. Oli vaja teoreetilisi aluseid, et mõistliku varuga tagada vundamentide kandevõime ja vajumi jäämine talutavatesse piiridesse, nõlvade, tugiseinte ja tunnelite püsivus. Möödunud sajandi lõpul ja käesoleva algul tehti rida uurimisi, mille tulemused on tänapäevalgi inseneripraktikas kasutusel. Boussinesq'(1885) ja Flamant'( 1892) lahendused pingejaotuse kohta pinnases, Darcy (1856) uurimused pinnase veejuhtivuse kohta, Zimmermanni (1888) meetod pinnasele toetuvate liiprite arvutamiseks, Atterbergi (1911) uurimused savipinnase plastsusest ja pinnase
Enamik Eesti põllumajandus- ja metsamaid asub liigniisketel muldadel ning vajab seetõttu kuivendamist. Liigniiske muld on äratuntav kas väliste või mullaprofiilis avalduvate mullatekkeprotsessi tunnuste järgi. Välistunnused: · taimede nõrk kasv · madal saak · niiskuslembesed umbrohud (tulikas, paiseleht, tarnad, varsakabi) · pinnase tumedam värvus · metsas väike juurdekasv · sfagnumsamblad · pinnavesi · kõrge põhjaveetase · pinnase nõrk kandevõime Välistunnused varieeruvad olenevalt aastaajast. Kevadel sulab lumi liigniisketel maadel kauem kui parasniisketel, sest liigniiske mulla suure veesisalduse tõttu kulub tema soojenemiseks rohkem soojust. Seetõttu on küntud maad kevadel kauem tumedad. Lumesulamis- ja vihmavesi jääb liigniiskel mullal kauemaks loikudena maapinnale kui parasniiskel mullal. Suvel on liigniisketel maadel sageli udu. Taimekasv on neil maadel aeglasem
2)Planeerimis- ja ehitusseaduse täitmiseks kehtestatud ehitusega need üle kas pinnale või spetsiaalsele alusele. Nad võivad olla vesilahusega) Terasseinad(kujutavad endast pikki kitsaid paneele, mis seotud normide väljatöötamisega kord määrab ehitusala üldnormide vertikaalsed(seinad, postid, vundamendid) või 4-termiline töötlemine(kasutatakse näit. savipinnaste puhul, kus paigaldatakse seina kas horisontaalselt, vertikaalselt või nurga valdkonda kuuluvate eeskirjade koostamise Keskkonnaministeeriumi horisontaalsed( paneelid, talad, fermid) kõrge temperatuuriga kuum õhk muudab need tugevamaks) all. Kasutatakse põhiliselt tööstushoone, aga ka ühiskondlike pädevusse
ääreriba, eraldusriba, manatee laius, küvett Eraldusribade ülesanded: · Sõidusuundade eraldamine · Samasuunaliste sõiduradade eraldamine · Ritprofiili erinevate elementide eraldamine · Nende alla võib paigaldada tehnovõrke · Neil võib paikneda mürakaitsesein · Neil võivad paikneda liiklusmärkide, viitade fooride, portaalide postid ning valgustusmastid 94. Maantee plaan koosneb sirglõikudest, laanikõverikest, eelkõverikest või eelkõveriku puudumisel üleminekulõigust. 95. Geomeetriliste elementide valik lähtub majanduslikest kaalutlustest, ohtliku liikluse nõudest ja tagab ühtlase kiiruse maantel. 6 96
TALLINNA POLÜTEHNIKUM ALTERNATIIVENERGEETIKA SOOJUPUMBAD Koostaja: Gert-Kardo Kitsingi Õpperühm: EA-13 TALLINN 2015 1 SISUKOR SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 SOOJUSPUMBAD.....................................................................................................................5 ÕHK-VESI SOOJUSPUMP.......................................................................................................7 Mis on õhk-vesisoojuspump...................................................................................................7 Inverteriga õhk-vesisoojuspump on säästlik...........................................................................7 Millal valida õhk-vesi soojuspump?.......................................................................................7 Tööp�
Q v ( x = a ) = Ra Q p ( x = a ) = R a - P1 Q v ( x = a + b) = R a - P1 Q p ( x = a + b) = R a - P1 - P2 Q ( x = L ) = R a - P1 - P2 + R b = 0 Liigendis paindemoment =0. M(x=0)=0; M(x=a)= Ra * a ; M(x=a+b)= Ra (a + b) - P1 * b Kontroll: M ( x =a +b ) = Rb * c = Ra (a + b) - P1 * b paremalt 1.7. Normaalpinge ja nihkepinge põikpaindel. Tala tugevusarvutused. Ülesanne: Määrata ühtlase lauskoormusega liimpuittala kandevõime. Normaalpinge: x=Mzy/I z y vaadeldava kihi kaugus ristlõike keskteljest z; I z telgin.moment z telje suhtes. Mz ja y on märgiga suurused, I z alati positiivne. Mz ja Iz on ristlõike ulatuses konstantsed, y muutuv koordinaat. Nihkepinge: xy=Qxy*Sz0/Iz b(y) Sz0- lõikega eraldatud osa staatiline moment peakesktelje z suhtes; Maksimaalsed nihkepinged on tala hor. peapinnal. Tugevusarvutused: põhitingimuseks on maxf. Tavaliselt ei kontrollita tugevust norm.- ja
Jäik massiivne betoonpiire; 129. Mida kasutatakse teeääre tähistamiseks (5) Helkuritega tähisposte; helkuriga teekattemärgised; liiklusmärkidega; teekatte- ja püstmärgised; helkuritega piirded 130. Tähispostide paigutus teel Tuleb paigaldada teele, kus liiklussagedus üle 1500, kiirus 90 km/h. Kui sellel teel on kuni 2km lõigud väiksema liiklussageudse ja kiirusega, peavad ka seal olema tähispostid. Postid peavad olema nähtavad ega tohi varjata teisi liikluskorraldusvahendeid. Postid paigaldada nii, et ühel pool teed on samaaegselt nähtavad vähemalt 3 posti. 131. Millest lähtudes tuleb kavandata bussipeatuste asukohad Üldisest planeerimislahendusest, regulaarse bussiliikluse olemasolust kooskõlas jalgratta-, jalgteede ja ülekäigukohtadega. 132. Mis tuleb ette näha bussipeatusesse Peatumistasku, ooteplatvorm, ootekoda 133
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kiv
kombinatsioonide rohkuse tõttu ei ole nende klassifitseerimine siin otstarbekas. Postid Poste kasutatakse kas iseseisvate kandekonstruktsioonidena või varraskandjate elementidena. Postid võivad olla koormatud kas ainult survejõuga või survejõu ja paindemomendiga (ekstsentriline surve). Vähem esineb ekstsentrilist tõmmet. Post kinnitatakse katuse kandekonstruktsiooni külge harilikult liigendtugedega. Vundamendiga seotakse postid tavaliselt paindejäigalt, mis on vajalik hoone põiksuunas mõjuvate koormuste vastuvõtmiseks. Mehaaniliste liidetega postid Arvutatakse samuti kui monoliitseid vardaid survele või survele koos paindega, rakendades deformatiivsust arvestavaid tegureid. Normides käsitletavad mehaaniliste liidetega postide ristlõiked on analoogsed mehaaniliste liidetega talade korral vaadeldutega. Postid võivad endast kujutada ka üsna keeruka kujuga liitstruktuure nagu Bad Dürrheimi soolase veega ujulas
• Arvutuslik olukord /design situation/ − füüsikaliste tingimuste kogum, ise- loomustamaks baasperioodi, mille jaoks arvutus kinnitab, et asjakohased piirseisundid pole ületatud. • Arvutuslik tööiga /design working life/− − eeldatud periood, mille vältel konstruktsioon on kasutatav ettenähtud otstarbel, rakendades ennetavat hooldust, kuid vajamata olulist remonti. Õhuliinidel tavaliselt 50 aastat (käiduperiood on normaalselt 30 kuni 80 a). • Kandevõime, tugevus (konstruktsiooniline) /resistance (structural)/ − komponendi, ristlõike või konstruktsioonielemendi võime vastu panna pu- runemisele või mis tahes muukujulisele konstruktsioonilisele vigastusele, mis võib ohustada inimesi või kahjustada süsteemi funktsioneerimist. Mõõ- detakse enamasti jõu või momendi ühikutes, nt paindekandevõime, nõtke- kandevõime. Avaldub üldiselt kui A·f (A − ristlõige mm2, f − materjali piirtugevus N/ mm2)
Hoonete ehitamisel rajatakse tavaliselt kinnine mõõdistuskäik mööda objekti piire. Kinnise käigu sidumiseks riiklike geodeetiliste punktidega rajatakse eraldi sidumiskäik. Kui tegemist on liiniehitistega nt autoteed, elektriliinid, torustikud jne, siis kasutatakse lähtekülgedega mõõdistuskäiku, vahel kasutatakse ka rippuvat käiku. Mõõdistuskäigu punktid kindlustatakse maastikul kas puitvaiadega või mõnede teiste märkidega. Nende vaiade asukoha kohta koostatakse alati skeemid. Võetakse sidemed 2-3 lähima objektiga. § 35. Nõuded geodeetiliste tööde teostajale (1) Geodeetiliste punktide ja võrkude rajamise, rekonstrueerimise ning hooldamise töid võib teha füüsiline isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 5. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas.
sisepingete põhjusi; 5. Puu kasvuprotsessis toimuva kiudude deformatsiooni all tuleb mõelda seda deformatsiooni, mis tekib puus läbisaagimisest tingitud toetuspinna vähenemise tõttu (pideribas surve pindalaühikule suureneb). Võime püstitada hüpoteesi, et puu langetamisel vabanevad sisepinged, mis omavad olulist osa puu langemahakkamisel, on oma olemuselt pinge alt vabanevate puidukiudude energia. 8. Mootorsaagidega langetamise tehnoloogia erineva tüvejämeduse korral, langetamise erandjuhud ja ohtlikud langetusolukorrad. Järgnevalt on näidatud, kuidas langetatakse erineva jämedusega puid: 1. Tüve läbimõõt on väiksem juhtplaadi pikkusest. Tarbetute liikumiste vältimiseks on mõistlik etteraie lõiked teha alumise saepoolega ja põhilõige pealmise saepoolega. Tuleb olla tähelepanelik vajaliku paksusega pideriba jätmisel. Puu kallutada langema langetuslabida või kiilu abil. 2
HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….…�
nivelliiri pikksilm püstloodi seatud latile. Kui pikksilma niitristiku vertikaalniit on paralleelne lati teljega nii eest- kui külgvaates, siis on nõue täidetud. Vastasel juhul on vaja muuta ümarvesiloodi asendit vesiloodi justeerimiskruvidest. Vesiloodi justeerimise ajal toetatakse latti kahe kepiga. Justeerimist korratakse seni, kuni vesiloodi mull jääb keskele mõlemas asendis ja lati telg paralleelseks niitristiku vertikaalniidiga. Lati konstandi määramiseks asetatakse latt maasse löödud vaiale või ''konnale'' vertikaalselt, 20 m kaugusele nivelliirist. Võetakse 3 lugemit lati mustal ja punaselt poolelt horisontaalse viseerimiskiire järgi. Seejärel muudetakse instrumendi kõrgust vähemalt 3 cm võrra ja võetakse uued lugemid. Arvutatakse lati punase ja musta poole lugemite vahed. Need võivad erineda kuni 3 mm. Kui see nõue on täidetud, arvutatakse kõigist kuuest lugemite
Kraavkuivendust kasutatakse ka põllul, kui ei ole muude kuivendusviiside kasutamine tehniliselt võimalik või majanduslikult põhjendatud. Selliselt on kuivendatud looduslikud rohumaad, jõgede lammid, kus poldrit pole rajatud. Drenaaži ehitamise ja filtermaterjalide kasutamisel hästilagunenud turbaga aladel tuleb arvestada, et need sood on tavaliselt veega küllastunud ja seetõttu nõrga kandevõimega. Seetõttu on siin on vaja rakendada eelkuivendust nii kandevõime suurendamiseks kui ka põhjusel, et dreenitorusid ei või asetada porisse. Hästilagunenud turba kaevandamisel veega küllastunud olekus tekib palju muda, mis ummistab nii filtri poorid kui ka dreeniliidused Turba akumuleerumise tulemusena tuhandete aastate jooksul on lasundi pealispind küll kõrgem, kuid pinnakihilise kaevandamise tulemusena pind alaneb ning jõutakse olukorrani kus isevoolne äravool pole võimalik. Ka siis tuleb kuivendussüsteem ümber ehitada poldriks.
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 3 SISSEJUHATUS..........................................................................................................4 1 ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................... 5 1.1 Hoone üldiseloomustus.............................................................................................................. 5 1.2 Hoone tehnilised andmed .......................................................................................................... 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus.......................................................................................................6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad.....................................................................................................7 1.5 Välisviimistlus............................................................................
Seinad Välisseinad Väliseinte ülesanne on: sisekeskkonna eraldamine vä väliskeskkonnast, tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus. Välisseintele esitatavad nõuded: kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, vä välisilme pü püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepü tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus 2 1 Välisseinte liigitus Materjali järgi: Looduskivist (paas, graniit… graniit…), Tehiskivist (tellis, vä
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
