Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms. (20)

Sarnased õppematerjalid

38

doc

Venemaa kokkuvarisemine

 poliitiline elu muutus äärmiselt värvikirevaks: 50 parteid, esile tõusid 4: 1. Rahva Vabaduse Partei (kadetid) – mõjukaim kodanlik partei, nägi tulevast Vm-d demokraatliku vabariigina 2. Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) – suurim pahempoolne partei, suur mõju talurahva hulgas, esseerid kontrollisid nõukogude tegevust, nägid Vm-d sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärguliste reformidega 3. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon (vähemlased) – oli suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; ühel meelel esseeridega 4. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) – liikmete arvult teistest väiksem, kuid paremini organiseeritud, eesmärk kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldselt ehitada  üles sotsialistlik Vm Enamlaste esiletõus:

Venemaa

7

docx

Teine maailmasõda

Euroopas. Sm huvisfääri kuulusid Leedu ja Lääne-Poola. NSVL huvisfääri kuulusid Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja osa Rumeeniast (Bessaraabia, tänapäeva Moldova). 1939 a sept läks Leedu Sm mõjusfäärist NSVL'i alla. Enne 2 ms puhkemist sõlmiti 1939 a kevadel liit Itaalia ja Sm vahel, mis kannab nimetust Teraspakt, mis oli otsene sõjaline liit (üks astub sõtta, siis teine astub tema eest välja). II MAAILMASÕDA 1939-1945 Koalitsioonid esimese MS vahel ­ keskriigid ja antant. II MS vahel olid omavahel võistlemas 3: · Teljeriigid (Sm, Itaalia, Jaapan) · Venemaa · Inglismaa (+ Pr, USA) Koalitsioonid II MS ei olnud püsivad, olid varieeruvad sõltudes ajahetkest ja riigist. Sõjatandrid II MS olid Euroopa (Idarinne ­ SM itta ja Läänerinne ­ SM läände, Põhja- Aafrika, Vahemeri), Kagu-Aasia (Vaikne ookean, Hiina, Indo-Hiina), Maailmameri. Etapid: · Sept 1939 ­ nov 1942. Eeskätt iseloomustab Sm ja tema liitlaste pealetung.

Ajalugu

19

docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

Romanov Agraarriik ­ 90% elanikkonnast olid talupojad Tööstuslik pööre peale pärisorjuse kaotamist (1860) -> kapitalismi areng VM Euroopa osas, naftakaevandus Kaukaasias, masinaehitus VM suurlinnades, eriti arenenud olid Balti kubermangud Suured ettevõtted, rasked elu- ja töötingimused -> töölisi oli kerge organiseerifa vastuhakkudele ja streikidele Riigi rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma agressiivset välispoliitikat -> Vene-Jaapani sõda 1904-1905 (VM kokkupõrge Aasia suurvõimu positsioonile pretendeeriva Jaapaniga), VM kaotas Kaotus Jaapanile soodustas 1905 revolutsiooni puhkemist (algus: Verine Pühapäev 9. jaanuar)  1905 halvas ülevenemaaline streik elu kogu riigis ja tsaarivalitsusele tuli järele anda -> 17. oktoobri manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning Riigiduuma valmisi

Ajalugu

22

doc

9.klassi Ajaloo esimese poolaasta kokkuvõtte

2)majanduslikud probleemid- inflatsioon, maavarade kadumine, reparatsioonid 3)alles tekkinud riikides demokraatlike traditsioonide nõrkus ­ Nt: Eesti. Demokraatia suutsid uutest riikidest säilitada Tsehhoslovakkia & Soome 4)rahulolematus esimese maailmasõja tulemustega- rahulolematus Versailles süsteemiga ­ vähe asumaid, kaotus, ei arvestatud väikeste riikide huve - rahva soov karmikäelise juhi järele, kes looks korra majja Pilet 13 Totalitaarsete diktatuuride üldiseloomustus Totalitaarne diktatuur ­ võim on koondunud ühe isiku või isikute grupi kätte. Rahvas ei osale valitsemises ja seadusi muudetakse valitsejate äranägemise järgi. Tugineb kindlale ideoloogiale. Inimesi hoitakse hirmu all. Võrdlus: Sm NSVL ideoloogia:natsionaalsotsialism kommunism rõhk: rõhuti rahvusele ja rassile tähtsustati töölisklassi 1partei süsteem ­ NSDP KP

Ajalugu

8

doc

II Maailmasõda

Lepingud nõudsid uue valitsuse moodustamist ja lisavägede sissetoomist- 24 Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine. Eesti-Läti-Leedu blokeerimine 1940, riigid on kaotanud iseseisva riigi tunnused, ametisse määratakse uus valitsus. 1940. Balti riikide annekteerimine (liitmine NSVL-ga) Sõjategevus Sx-ga (1941 ­ 1945): 25 22. juuni 1941 Sx väed ületavad NSVL piiri (Suur Isamaasõda) 26 Venemaa vastu alustavad sõda ka Rumeenia, Itaalia, Soome (Jätkusõda), Slovakkia ja Ungari 27 NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad, oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1944. aasta jaanuarini nn. Leningradi blokaad. 28 Punaarmee kannab tohutuid kaotusi(ainuüksi vangi langes 3,5 mln meest), kuid esimesest ehmatusest toibunud, tugevneb, samal ajal kui sx edasiliikumine muutub raskemaks. 6. dets 1914 alustab Punaarmee Moskva

Ajalugu

2

doc

II maailmasõja sõjategevuse kronoloogia

Aasta Kokkulepped, Hilteri-vastase Sõjategevus vaherahu ja koalitsiooni rahulepingud dokumendid ja konverentsid 1939 23.08.1939 ­ Pm ja SB kuulutasid 01.09 ­ Sm kallaletung Poolale ­ II ms algus. MRP ­ Sm Sm sõja pärast 3.09 kuulutavad SB ja Pr Sm-le sõja. +NSVL vaheline viimase Poola 17.09 NSVL sissetung Poolasse leping tungimist. 30. 11 Talvesõja algus NSVL ja Soome vahel 28.09 NSVL ja Sm sõprus ja piirileping 1940 NSVL viib ellu Suurbritannia on ,,Kummaline sõda" 1939 Sept- 1940 Apr Otsest

Ajalugu

1

doc

II maailmasõda

tankide kasutamine. Kui SM astus Venemaaga sõtta siis lääneriigid hakkasid koostööd tegema NSVL(kurskilahing), NSVL kodanike võitlusvaim, Venemaal oli nagunii plaanis SM rünnata. Sõja mõju tavainimestele: olmetoodete defitsiit, elukohtade kaotus, palju inimõiguste vastaseid rikkumisi, sõjategevus inimeste vastu, nälg, sunnikorras tööle rakendamine Propaganda oli II MS ajal veel tugevam, ajupesu suurem. Propagandaga kaasnes vägivald. Altlandi harta nõudmised ei realiseerunud sest NSVL olid Euroopa ja SM omad plaanid ja omad nõudmised. Totalitaarsete riikide eesmägid: taheti oma rahvust teistest paremaks teha, suurendada mõjuvõimu, laiendada oma uskumusi , tõekspidamisi ja maailmavaadet. Diktatuur ühines vägivallapoliitika , genotsiid.

Ajalugu

5

doc

Ajaloo Õppematerjal (2.Maailmasõda)

Soome iseseisvuse säilimine, kuid nad ei saanud tagasi ka kaotatud alasid.  teine rinne – Teherani konverentsil otsustatud, et USA ja SB avavad PR-l teise rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu Normandias.,  holokaust – natsionaalsotsialistlikul SM-l ja tema okupeeritud aladel 1933-45 toimunud juudivastane terror ja juutide laushävitamine,  Nürnbergi kohtuprotsess – Peale II ms lõppu korraldatud kohtprotsess SM-l sõjasüüdlaste üle. 12 natsliku SM kõrget riigiametnikku mõisteti surma. Selle kohtuprotsesssiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fašismist. Kohtu alla anti ka terve hulk Jaapani riigijuhte.  Antiseminism - termin, mida kasutatakse vaenulikkuse juutide suhtes tähistamiseks, mis juurdub vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale.,

Ajalugu

Kommentaarid (20)