Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vene ja Rootsi aeg (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vene ja Rootsi aeg #1 Vene ja Rootsi aeg #2 Vene ja Rootsi aeg #3 Vene ja Rootsi aeg #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Robert P Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
docx

Rootsi aeg

Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629­1699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, de iure aastat 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Venemaa keisririigi valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks[viide?], kuna enamik praegusest Eestist oli jaotatud Rootsi ja Poola riigi vahel. Põhja-Eestis (Eestimaa kubermang) oli Rootsi ja Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermang) Rzcezpospolita võim, Saaremaa kuulus aga Taani kuninga võimu alla. Rootsi kuningad

Ajalugu
thumbnail
6
docx

ROOTSI AEG

usulisteks, keda kiusati taga. Üritasid Vene kesk- võimu eest põgeneda ­ Peipsi lääne kallas). Kõik, v.a. venelased, su- landusid siinse rahva sekka (venelased säilitasid oma Kultuuri ja kombed). 1550.a. 1620. a. 1695.a. 1698.a. 1710.a. 280 000- 120 000- 350 000- 300 000- 120 000- 300 000. Toimus 170 000. Hakkas 400 000. 330 000. 170 000. langus: sõjad tõus: Iive kõrge, Langus: Suur Langus: (Poola-Rootsi), sisseränne nälg (1696- Põhjasõda + nälg (1601- (Soome (Võeti 1697). katk 1603)

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Rootsi aeg

talupoegade põgenemise juhuseid ja samuti muid talupoegade poolt toime pandud väikeseid kuritegusid. Praegusel Eesti alal moodustati 2 kubermangu. Eestimaa kubermang, mille pealinnaks sai Tallinn, hõlmas kogu Põhja-Eestit (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa). Liivimaa kubermang võttis enda alla kogu praeguse Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ning selle tähtsamaks linnaks sai Riia. Saaremaa staatus oli põhimõtteliselt kindlaks määramata. Kuna ta liideti Rootsi aladega alles 1645. a, ei osatudki teda algul kummagi kubermanguga liita. Vormiliselt kuulus ta siiski Liivimaa kubermangu, kuid säilitas kogu edaspidise aja teatud eelisolukorra võrreldes teiste piirkondadega. Mõlema kubermangu kõige kõrgemaks kohapealseks võimuesindajaiks olid kindralkubernerid kelle ülesannete hulka kuulusid näiteks sõjaväe juhtimine, kubermangu majanduspoliitika korraldamine ja jälgimine, samuti panid nad ametisse madalamaid riigimehi ning kontrollisid nende tööd

Ajalugu
thumbnail
19
doc

Rootsiaeg

Rootsi kuningad: 1611­1632 Gustav II Adolf 1632­1654 Kristiina 1654­1660 Karl X Gustav 1660­1697 Karl XI 1697­1718 Karl XI Rootsi territoorium 1658. aastal. Gustav II Adolf, Rootsi kuningas aastatel 1611-1632 18 1658. Kasutatud kirjandus · Ene 8. osa 1995 lk 277 · A. Mägi "Eesti rahva ajaraamat" 1993 · S.Valdmaa, A.Adamson "Eesti ajalugu gümnaasiumile" 1999 · Eneke 1. osa 1982 lk 273 · http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_aeg 19

Ajalugu
thumbnail
17
pdf

17. sajand Rootsi aeg

aastal sai Otto need oma pärisomandiks. Reduktsiooni käigus 1691. aastal läks valdus riigile. Kaubandus ja käsitöö Nii Jakob, kuid eriti Magnus Gabriel De la Gardie soovisid oma valdustes arendada tööstust ja kaubandust. Nad kutsusid Haapsallu rikkaid isikuid, kes oleksid võimelised kaubandusega tegelema ja endale laevu soetama. 1594. aastast on Haapsalul kuningas Sigismundi privileeg laevanduse ja kaubanduse arendamiseks, mille Gustav II Adolf 1616. a. kinnitas. Haapsalu tõusule oli aga väga vastu Tallinn, kes kartis konkurentsi ja nõudis, et väiksemad sadamad kaubandusele suletaks. Tallinn saavutas küll korraks oma tahtmise, kuid De la Gardie'd kasutasid oma mõjuvõimu Rootsi valitsevates ringkondades, ning neil õnnestus Haapsalu taas kaubandusele avada. Kõigile püüdlustele vaatmata ei saanud Rootsi ajal Haapsalust kuulsat kaubandus­ ja sadamalinna

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Rootsi aeg

Kordamine KT ,,Rootsi aeg" 1. Eesti ala minek Rootsi riigi koosseisu (millal, kuidas, mis lepingud) 2. Kohaliku aadli ja Rootsi keskvõimu vahelised suhted. 3. Eesti talupoegade olukord (+ ja -) 4. Vaimuelu ehk kultuur. 5. Kohtukorraldus. 6. Mõisted. 7. Tähtsamad isikunimed. 1. Rootsi aeg algas 1645. Aastal Brömsebo rahuga, mille järgselt loovutas Poola ka Saaremaa Rootsile, seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsile ning algas Rootsi aeg. Rootsi aja alguseks võib lugeda ka aastat 1629, kui sõlmiti Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola vahel, kus Poola loovutas Väina jõest kõik põhja pool asuvad alad Rootsile. Rootsi aja lõpuks võib lugeda aastat 1721, mil lõppes Põhjasõda, kui ka aastat 1710 kui Tallinn oli vene vägede all ning Peeter I'sele loovutati Toompea võti. 2. Säilitati aadlite ja linnade eesõigused, mis olid paiguti Rootsi aadlite omadest suuremad. Teistmoodi suhtuti Liivimaasse ­ vallutatud pr

Ajalugu
thumbnail
37
pptx

ROOTSI AEG

klassi õpilane 30.04.2013 Halduskorraldus · PõhjaEesti Eestimaa kuberm.(Pärnu ja Tartu mk.) · LõunaEesti ja PõhjaLäti Liivimaa kuberm. · Saaremaa (1645) säilitas eriseisundi · 1660. aasta Oliwa rahu Ruhnu saar · Kindralkuberner kõrgeim valitsusametnik Rüütelkonnad · Eestimaa rüütelkond · Liivimaa rüütelkond · Saaremaa rüütelkond · Maapäevad Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop ja vasallid, 3. a järel · Maanõunikud (12, Saaremaal 6) eluaegne amet · Rüütelkonna pealik · Liivimaal maamarssal Kohtuvõim · Adraja sillakohtunikudtp. pagemine, väiksemad kuriteod · Meesja maakohtudtp. jt. mitteaadlikke süüasjad · Eestimaa Ülemmaakohus, Tallinnas Liivimaa Õuekohus, Tartusraskemad kuriteod ja aadlikke süüasjad · Rootsi kuningas kohtuasjad viimasena Rootsi riigivõim ja aadel · Eestimaa kubermangus säilisid siinse aadli

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Rootsi aeg

+ Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist (sunniviisiliselt), et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Leerist ei saanud läbi kui puudus lugemis ja kirjutus oskus. + Esimesed eesti keelsed grammatikad. H.Stahl koostas esimese eesti keele grammatika 1637. aastal, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. J.Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika (vana kirjaviis). Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud grammatika raamatuid, kuid hoopis hiljem (vene ajal tohtis ju ainult vene keelt rääkida ja vene keelseid teoseid avaldada). + Ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht

Ajalugu



Lisainfo

Kokkuvõtev materjal Vene ja Rootsi aja kohta, kus on välja toodud üksnes kõige olulisem. Lisainfot vaata sisukorra alt.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun