50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mart11n
Õppematerjali autor
Balti erikord ja keskvalitsus Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne- Euroopaga ja tagas ühtekokku kiirema arengu. Kehtima jäi luteriusk, asjaajamine saksa keeles ja tollipiir. 19.saj koostati ka Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik. (aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ja eesõiguste kogu). Esimesed osa avaldati 1845.a ja kolmas osa 1846.a. * See kinnitas veelgi enam Balti erikorda.
korraldamine. Alluvuses vanglatüüpi asutused. Keskvalitsus tugevndas ka julgeolekut.1811a reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitseüksusteks. Venemaal loodi 8sisekaitseringkonda. Sk org ül:korra kaitsmine, vastupanu mahasurumine, valveteenistus, pagenike püüdmine, nekrutipartiide ja arestantide saatmine. Kontroll nekrutivärbamise ja väljaõpetamise üle. Baltisakslaste positsioon Vene impeeriumis-baltisakslased olid PeeterI jaoks olulised kaadrireserviks, tegi kõik, et neid teenistusse asuma meelitada-andis neile võõramaalastega samad privleegid. Kõige rohkem kaasati bs-i militaarteenistusse. Bs-ste sõjaline mõjukus tuli esile 18saj IIp ja Napoleoni sõdades(ligi 800 bs ohvitseri, kõige silmapaistvam M.A. Barclay de Tolly). Oluline bs roll ka Vene diplomaatilises teenistuses, kõrgametnikkonnas. Enamik valitsejaid toetas neid, kuna olid lojaalsed. 19saj
VENE AEG (1721-24.02.1918) I BALTI ERIKORD · Restitutsioon riigistatud mõisade tagasiandmine · Kehtisid senised seadused ja maksukorraldus · Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad
Et vaimulike eestikeelseks jumalateenistuseks juhtnööre anda, tuli trükkida raamatuid. Eestikeelsetest on säilinud ainult üks, 1622. aasta ,,Agenda Parva". Säilinud on raamatuid vähe, sest peale tuli Rootsi aeg, kus luterlased need hävitasid. 3. Rootsi aeg. Haldusjaotus, majanduslik ja õiguslik olukord, kohtusüsteem. Rootsi võimu kehtestamisega, kujunes ka uus haldusjaotus. See jäi püsima ka pärast Vene võimu kehtestamist. Eesti ala ei moodustanud ühtset tervikut, vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Üks oli Eestimaa kubermang Põhja-Eestis, kuhu kuulusid neli maakonda: Läänemaa, Virumaa, Harjumaa ja Järvamaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Eestist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias, sinna kuulusid Eesti aladelt Pärnu ja Tartu maakonnad. Saaremaa, mis liideti Rootsiga alles 1645, kuulus Liivimaa kubermangu alla, kuid säilitas mitmeid eriõiguseid. Saaremaal oli oma
2. uus aadli ja linnade omavalitsus 3. 1783- pearahamaks 5.teema: Talurahva olukord 18. Saj 1) Roseni deklaratsioon – 1739 Otto Fabian Roseni seletuskiri: 1. Talupoeg oli täielik pärisori (mõisnik võis teda müüa/vahetada/pärandada) 2. Talupoegade maa ja vara olid mõisniku omandid (mõisnik võis koormisi tõsta oma äranägemise järgi) 3. Rüütelkondadele kuulus kohtuvõim talupoegade üle. Talurahvas kaotas Vene riigi koosseisu sattudes Rootsi ajal saadud kergendused. Toimus pärisorjuse kindlustumine. See tõi kaasa talupoegade põgenemise Eestist teistele aladele (Soome, Rootsi, Pihkva kubermangu). 2) Brown’I positiivsed määrused e kaitseseadused Katariina II soovis Balti erikorra likvideerimist. Tema poliitikat hakkas ellu viima kindralkuberner George Brown. 1765- kinnitati kaitseseadused Talurahvas sai õigu vallasvarale Mõisnik ei võinud koormisi suurendada
19.sajandi esimesel poolel olid enamikud linlased sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid tsunftides ja gildides, ka linna juhtorganeid valisid nemad (rae, raehärrad, bürgermeistrid). 19.sajandi teisel poolel saavutasid eestlased linnades ülekaalu. Muutus ka linnade valitsemine, sest anti välja kaks olulist seadust: 1. Kaotati tsunfti korraldus (1860.aastate lõpul/1870.aastate algul). 2. 1877.aastal hakkas kehtima Vene linnaseadus, mille alusel: a) Linnade juhtimiseks valiti linna volikogu, mis omakorda valis linnavalitsuse ning selle etteotsa valiti linnapea. b) Kehtis varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased ehitasid maju, avasid väikseid töökodasid ja/või vürtspoode. 9. Raudteede ehitamine, nende ehitamise tähtsus. 1870.aastail avati Balti raudtee, mis kulges Paldiskist Tallinna ja Narva kaudu Peterburgi
Ärkamisaeg Rahvusliku liikumise eeldused: · Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana · seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed · kujunenud oli oma haritlaskond · rahva haridustase oli kasvanud · seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt · vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja · hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel · 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele · 1864- ,,Eesti Postimees" · 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule · Eesti Vabariigi hümni sõnad · 1870- Eesti Põllumeeste Selts · 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Venestuspoliitika väljendus:
heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · 1811. Reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitse-üksusteks, nende ülesandeks oli korra kaitsmine, kõikvõimalike vastupanuliikumiste maha-surumine jne. Impeeriumi sõjad ja Eesti: · 1801. Kevadel tungis Tallinna alla kuulus Briti admiral Horatio Nelson. · 1809.a augustis-septembris blokeerisid Inglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku mitmeks nädalaks. · 1812. Tungisid Napoleoni väed (marssal MacDonaldi korpus) Kuramaale, kuid Riia lähistel nende edasitung seiskus. · Otsapidi jõudis sõjategevus Eestisse ka Krimmi sõja ajal (1854-1856). Vene väejuhatus koondas täiendavaid väeüksusi Baltikumi, et vajaduse korral tagasi tõrjuda liitlaste võimalikke dessante. · Sõja-aastatel tuli elanikel täita erakorralisi koormisi. Baltisakslased impeeriumi teenistuses:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid