Veermik ja juhtimisseadmed (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

60

ppt

Rataste suunangud

Rattanurgad Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 1  Rataste suunang on ratta erinevate seadenurkadesumma mille ülesandeks on teha auto juhitavus võimalikult mugavaks ja ohutuks. Auto rattad peavad veerema ilma libisemata ja neil peab olema võime säilitada otseliikumiseks vajalikku asendit. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 2  Rataste suunang mõjutavab: peale pööramist rooliratta tagastumist, rehvide kulumist, pöörderaadiust, rooli pööramise raskust, rehvide haardumist ja rooliseadmete koormust. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 3  Tänapäeva autode rataste suunang on pikaajaliste uurimuste ja katsetuste tulemus, kus katsetajateks on tavaliselt maailma paremad ralli ja võidusõitjad. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 4  Rataste õige suunang saavutatakse järgmiste seadenurkadega: rattakalle (camb

Auto õpetus

8

odt

Juhtimisseadmed ja veermik

vedrustus Vedrustussüsteem on mehhanism, mis ühendab rattaid sõiduki raami või kerega. Vedrustussüsteem kannab sõiduki koormust (massi) ühtlaselt üle maapinnale (teele) ja leevendab teekonaruste poolt tekitatud sõidukikere kõikumisi, parandab sõidumugavust ning tagab kontrolli sõiduki üle. Vedrustuse põhikomponendid: · 1) Vedru · 2) Põikstabilisaator (valikuline) · 3) Hoovastik · 4) Puksid/kinnitused · 5) Amortisaatorid Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on just vedrud need, mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. Vedru neelab ja hoiab sõiduki kere ja tee vahelisest liikumisest tulenevat energiat. Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompressiooni teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada. See põhjustab sõiduki kere liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt ohtlikuks

Auto õpetus

27

pdf

Juhtimisseadmed ja veermik

E-koolitus aines „Juhtim isseadmed ja veermik“ Juhtimisseadm ed Käesolevas koolitusmaterjalis on juhtimisseadmete all mõeldud sõiduauto rooliseadet. Rooliseadme ülesandeks on võimaldada auto liikumise ajal tema liikumissuunda muuta. Sõiduautodel mõjutab rooliseade liikumissuuna muutmiseks esirattaid. Rooliseade koosneb: 1. Roolimehhanism koos roolirattaga 2. Roolivõimendi 3. Rooliajam 1 – roolivõll ja rooliratas, 2 – roolimehhanism (hammaslattajam), 3 – käänmiku hoob, 4 – kuulliigend, 5 – reguleeritav otsik, 6 – hammaslatt, 7 – roolimehhanismi väljund, 8 – kardaanliigend. 1 – käändhoob, 2 – roolimehhanism, 3 – roolihoob, 4 – pendelhoob, 5 – käänmik, 6 – külgvarras, 7 – põikvarras, 8 – kuulliigend, 9 – külgvarras, 10 - kuulliigend Rataste pööramisel peavad kõikide rataste teljed lõikuma ühes punktis. See saavutatakse rooliajami varraste abil. Näiteks:

Õppimine

20

odt

Autode Ehitus.

) laager, mis asub veosilla küljes. Rattavõll töötab väändele ja võtab vastu külgjõude. Koormamata rattavõlli puhul toetub veoratta rumm kahele veosilla küljes olevale laagrile. Rattavõll töötab ainult väändele. Poolkoormatud rattavõlle kasutatakse sõiduautodel. Veerandkoormatud rattavõllid on mõnedel sõiduautodel ja väikeveoautodel. Koormamata rattavõlle kasutatakse enamikul veoautodel. Autode käiguosa (veermiku) üldehitus Auto veermik on see osa autost, mille kaudu kere toetub pinnale. Enamasti koosneb veermik esi- ja tagasillast koos rataste ja vedrustusega. Mõnel autol on ratta telik kinnitatud otse kere külge. Sellisel juhul silda kui autost eraldatavat sõlme polegi. Sõiduauto esisild koosneb talast ja kahest telikust. Tala kinnitub kere esiosa või selle poolraami külge. Telikud on vedrustusseadised, mis võimaldavad ratastel üles-alla liikuda. Nendega on kokku ehitatud esirataste pidurimehhanismid ja rooliajam.

Traktorid ja liikurmasinad

16

docx

Juhtimisseadmed ja vedrustus

Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed & Vedrustus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009  1.Vedrustus 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele Passiivne ehk tavavedrustus - Passiivseks võime nimetada kõiki tavalisi või traditsioonilisi vedrustussüsteeme. Nende süsteemide põhiomaduseks on see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi vedrusid ja amortisaatoreid loetakse passiivseks vedrustuseks. Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik vedrustussüstee

Auto õpetus

54

doc

LABORATÖÖRNE TÖÖ, ALUSVANKER

Richard Karming, Are Enok, Ayron Alliksaar LABORATOORSED TÖÖD ARUANNE Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-41 Juhendaja: lektor Margus Villau Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn: 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. VEDRUSTUS JA ROOLISÜSTEEM....................................................................................4 2. ROOLISÜSTEEM JA ROOLIVÕIMENDI.........................................................................13 3. PIDURISÜSTEEM.........................................................................................................

Kategoriseerimata

18

docx

Sissejuhatus Erialasse

Pidevlülituses oleva ventilaatoriga Vaba tiivikuga, mida käitataks kas, elektrimootoriga, hüdrauliliselt, õhkajamiga siduriga, õli-viskoossussiduriga. Nõuded jahutusvedelikule: Intensiivne soojusülekanne Madal külmumistemperatuur Kõrge keemistemperatuur Vähene viskoossus Suur soojusmahtuvus Ei tohi korrodeerida metalle Ei tohi mõjuda sööbivalt tihenditele, voolikutele Peab olema võimalikult vähe tule ohtlik ja mürgine  Veermik Veoauto veermiku moodustavad raam, esi ­ ja tagasild, vedrustus, amortisaatorid, rattad ja rehvid. Volvo uuendatud mudelitel FH ja FM on nüüd kokku 3 erinevat alusvankrit: 1) sadulveok 2) veoauto 3) ehitusveok. Veokiseeria on tervikuna kujundatud ühiste komponentide baasil. Ehitusveokit FM tehakse rattavalemiga 6x4, 8x4, 4x4 ja 6x6. Kõigil õhkvedrustusega autodel kasutatakse üksnes ketaspidureid, neile lisandub mootorpidur ja aeglusti. Alusvanker muutus endisest 160kg kergemaks

Auto õpetus

44

odt

Traktorid ja liikurmasinad

Liigendtraktorite esi- ja tagasild erinevad teineteisest üksnes karterite poolest. Peaülekanne koosneb vedavast ja veetavast spiraalhammastega koonushammasrattast ja diferentsiaalist. Diferentsiaal koosneb: Kerest · Kahest satelliitide teljest · Neljast satelliidist · Kahest pooltelje hammasrattast · Tugiseibidest. Pooltelje hammasrattad on ühendatud nuutide abil pooltelgedega, viimased rattareduktoritega. Traktorite ja autode käiguosa. Käiguosa ehk veermik kannab raskusjõu pinnasele ja paneb masina liikuma. Koosneb: · Teosest ehk alusest ehk raamist, mis võtab vastu masinale mõjuvad jõud ja tema külge kinnitatakse kõik agregaadid. · Käiturist ehk rattad eh kroomik, mis annab masinale liikuva kulgemise. · Vedrustusest, mis ühendab toest käituriga ja teeb masina sõidu pehmeks. Kliirens on masina kõige madalama osa ja pinnase või tee vahekaugus. Kliirensit saab osadel traktoritel muuta

Traktorid ja liikurmasinad

Kommentaarid (0)