Vedeliku ja tahkise omadused, tuum ja elektron, laser (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Füüsika: olekud, aatomid, tuumareaktsioonid, universum

FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS ­ (viimane) 6.kursus ­ 12. klass 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik ­ gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik ­ tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises (vahetavad kohti) - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem.

Füüsika

16

doc

Poska füüsika suuline arvestus

FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS – ROUND 2 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik – gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik – tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem.

Füüsika

5

docx

Füüsika 12kl

3) konvektsioon (ainevoolud ei teki) 4) sisehõõre (tahkes kehas ei saa mingi keha selles liikuda) puuduvad. 2. amorfne aine - on sellised tahked ained, millel puudub korrapärane kristallstruktuur ehk kristallivõre. Näiteks klaas,pleksiklaas, enamik plastmasse, kumm, 3. isotroopia - aine füüsikaliste omaduste (nt elastsuse ja elektrijuhtivuse) sõltumatus suunast. Isotroopsed on vedelikud, gaasid ja amorfsed ained. anisotroopia - kui vähemalt mõned selle aine omadused sõltuvad suunast. Enamasti kristalse struktuuriga tahked ained 4. Sulamine ja tahkumine, Millal eraldub ja millal neeldub energia ja milleks viimane kulub ● Sulamine: neeldub energia, sulatamiseks võetakse ümbruses energiat ● tahkumine: eraldub energia, 5. Aurumine ja kondenseerumine Millal eraldub ja millal neeldub energia ja milleks viimane kulub ● Aurumine: vedel → gaas. Energia neeldub: molekulide vaheliste

Elektriõpetus

4

doc

10. klassi soojusõpetuse mõisted

gaasi mudelist. Ülekandenähtused- a) Difusioon- Erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. b) Soojusjuhtivus- Temperatuuri ( siseenergia) ühtlustumine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. c) Sisehõõre- Osakeste suunatud liikumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Vedelkristall- Vedelik, milles esineb molekulide paiknemisel korrapära. Pindpinevus- Vedeliku pinnakihi omadus omandada antud tingimustes võimalikult väiksem pind. Pindpinevusjõud- Jõud, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamine- Tekib vedeliku ja tahke keha vastastikmõjul ning põhjustab vedelikupinna kõverdumist tahke keha lähedal. Mittemärgamine- Vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. Nt vesi ei märga rasvaseid pindu. Kapillaarsus- Vedeliku tõusmine/ langemine peentes torudes või kapillaarides.

Füüsika

3

docx

Molekulaarfüüsika 10. klassi viimane kursus - valemid

tagajärjel. Soojusjuhtivus – Nähtus, mille sisuks on temperatuuri (siseenergia) ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Sisehõõre – Nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustamine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Aerodünaamika – Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides. Vedelikkristallid – Vedelikud, milles esineb molekulide paikemisel korrapära. Pindpinevus – Nähtus, mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias, võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Pindpinevusjõud – Jõud, mis mõjub piki vedeliku pinda seda piiravatele või sellega kontakteeruvatele kehadele. Märgamine – Kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab. Mittemärgamine – Kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad aga kera kuju poole Pindpinevustegur – Iseloomustab erinevate vedelike pindpinevust.

Molekulaarfüüsika

2

doc

Aine ehituse alused

Molekulidevahelised tõmbejõud on palju tugevamad kui gaasides, molekulid paiknevad tihedalt. Molekulid liiguvad vaid molekuli mõõtmetega võrreldavas ulatuses. Molekulide paigutuses on korrapärasuse alged. Vedelkristallides on molekulide korrapära olulise ulatusega, leiavad laialdast rakendust. Õhus langev tilk on kas ligikaudu kerakujuline või õhutakistuse tõttu kergelt deformeerunud, püüdes omandada kuju, mille puhul oleks õhutakistus minimaalne. Pindpinevuseks nimetatakse vedeliku omadust kokku tõmbuda ning omandada võimalikult minimaalset pindala. Jõud deformeerivad vedelikukogust seda enam, mida suurem see kogus on. Pinal on molekulil suurem potentsiaalne energia. Vedeliku pinnal asuvale molekulile mõjub vedeliku sisse suunatud jõud. Pindpinevusjõuks nimetatakse jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamisega on tegu kui vedelik tõkestamatult mööda pinda laiali voolab

Füüsika

4

odt

Soojusõpetus

kohta. · Agregaatolekud--aine tahke, vedel ja gaasiline olek. · Amorfne aine--tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata. Füüsika seisukohalt on amorfne aine üliväikse voolavusega (suure sisehõõrdega) vedelik. · Anisotroopia--monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast. · Aurumine--faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse. · Avatud termodünaamiline süsteem--kehade kogum, mis on soojusvahetuses nii omavahel kui ka väljaspool kogumit asuvate kegadega. · Difusioon--nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. · Entroopia--makroskoopiline suurus, mida kasutatakse ternodünaamikas teise printsiibi kvantitatiivsel esitamisel

Füüsika

52

ppt

Dermodünaamika

külmemale.  Soojusülekande liigid Iga keha võib soojust ära anda ja vastu võtta Selleks on kolm viisi: a) Soojusjuhtivus b) Konvektsioon c) Soojuskiirgus Keha soojuse äraandmisvõime sõltub keha temperaturist, massist, pindalast ja pinna omadustest.  Soojusjuhtivus · Soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele, ilma et aine ümber paikneks, nim. soojusjuhtivuseks.  Konvektsioon · Soojusülekannet, kus energia levib vedeliku või gaasivoolude liikumise tõttu, nim. konvektsiooniks.  Soojuskiirgus · Soojusülekannet, kus energia levib kiirgusena, nim. soojuskiirguseks  Kiirgumise seaduspärasused · Mida kõrgem on keha temperatuur, seda intensiivsem on soojuskiirgus · Mida tumedam on kiirgava keha pind, seda intensiivsem on soojuskiirgus. · Mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Neeldumise seaduspärasus

Füüsika

Kommentaarid (0)