Vana-Kreeka (1)

1. Teada üldjoontes Kreeka ajalooperioodide kronoloogiat (mis järgneb millele, mõni tähtis märksõna, nt. Kreeta -Mükeene ja Knossose loss)
2. Kreeka kaart, kus asusid ja nim. tähtsamad linnriigid ( Sparta , Korintos, Ateena , Mileetos, Sürakuusa).
3. Kreeka polis , ülesehitus
Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem.
Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselistest põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad , välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis . Linna kaitsesid müürid.
Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud.
4. Sparta ja Ateena võrdlus.
Ateena
Sparta

• Ateena riik asus Atika maakonnas .
  
• Kodanikkonda kuulusid kõik vabad meessoost põliselanikud.
  
• Enne 594 aastat eKr, kui Solon oma riigivormiga välja tuli valitses pärilik aristokraatia .
  
• Peale mõningast türanniat kehtestati kõikidele kodanikele riigiasjades võrdsed õigused.
  
• Ateena mereliit – Pärsia-vastane liit Pärsia sõdade ajal, mis koondas Egeuse mere rannikuriike. Ateenlased kehtestasid ülemvõimu selles liidus.
  
• Ateena mereliidu tugevedes kasvas vaeste osatähtsus, sest nemad tagasid sõudjate ja meremeestena sõjalise ja poliitilise stabiilsusega. Selle ajendil kasvad Periklese ajal välja demokraatia (rahva võim), kus võim kuulus rahvakoosolekule.
  
• Põhiosa kodanikkonnast moodustasid talupojad, kuid ka käsitöölased ja meremehed.
  
• Kõigil kodanikel oli õigus osaleda ning oma ettepanekuid teha iga 10 päeva järel peetaval rahvakoosolekul.
  
• Rahvakoosolekul vastu võetud otsuseid täitsid liisu teel valitud 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud . Ka 600 kohtunikku valiti liisuheitmise teel. 10 strateegi (väejuht) valiti rahvakoosolekul. Kõigil eelpool mainitud ametnikel oli väike sissetulek.
  
• Valitses otsene demokraatia: endi seast ei valitud riigijuhti, vaid juhiti seda ise.
  
• Ateena kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad ja metoigid-võõramaalased, kes vaatamata õiguste puudumisele pidid makse maksma ja sõjaväes teenima .
  
• Kodanike arvukus oli orjade ja metoikidega võrreldes vähemuses.
  

• Keskus Lakoonika maakonnas
  
• Spartiaadid - Sparta keskuse ja selle lähiümbruse elanikkond, valitsesid ülejäänuid.
  
• Perioigid -enamik Lakoonika elanikke, isiklikult vabad, kuid andami - ja sõjaväekohustuslikud.
  
• Heloodid -Messeenia elanikud, spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad.
  
• Spartat juhtis 2 päritava võimuga kuningat, kes olid ka sõjaväejuhid ja täitsid preestrikohustusi.
  
• Geruusia - muid juhtimisülesandeid täitev vanemate nõukogu (üle 60-aastased).
  
• Viis efoori kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Väga mõjukad.
  
• Lõplikud otsused võeti vastu kõigi spartiaatide koosolekul.
  
• Kuigi varanduslikku erinevust tauniti, tekkisid varanduslikud kihid: suursugused juhtisid riiki samal ajal, kui vaesemaid ohustas laostumine .
  
• Spartiaatide osakaal oli vähemuslik, samas heloodid moodustasid enamuse.
  
• Sõjameheomadusi arendav riiklik kasvatussüsteem oli eelkõige tingitud vajadusest kasvõi vajadusest helootie kuuletuma sundida .
  
• Alates 7 eluaastast pandi poisid rühmiti kodust eemale elama, kus nad pidid ise hakkama saama ning pidevalt end treenima . Peale 10 aastat sõjamehena loeti 30-selt sind täieõiguslikuks kodanikuks ning soetada ka helootide poolt haritava maatüki ning abielluda .
  
• Riigid huvid ületasid üksikisiku omad.
  
• Hinnati vaprust ja distsipliini , argust tauniti.
  
• Riik püsis stabiilsena tänu karmile korrale. Nende faalanks oli võitmatu.
  
• VI saj eKr kujunes Peloponnesose liit, mis ühendas spartalaste juhtimise alla enamiku Lõuna-Kreeka linnriike.
  

5. Ateena demokraatia ja kaasaja demokraatia võrdlus
Otsedemokraatia- inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt.
Ametnikud valiti liisuheitmise teel.
Vaid eriteadmiste nõudega ametnikke valiti hääletamisega.
Kõrgeimaks riigiorganiks oli rahvakoosolek
Demokraatlikuks asutuseks Ateenas oli ka vandekohus (heliaia), mis valiti liisuheitmisega.
Kodanikuks saab vaid see, kelle isa ja ema on Ateena kodanikud.
Ateena demokraatia väga demokraatlik kuid seda juhtis aristokraatide grupp (Just mõjukas esinemine rahvakoosolekul ja täiuseni lihvitud kõnekunstioskused olid tollases avalikus elus peamisteks võitlusvahenditeks.)
Demokraatia oli kulukas .
Esindusdemokraatia - rahvas valib esindajad, kes riiki juhivad.
Ametnikud valitakse oskuste ja võimete järgi.
Kõrgeimaid riigiorganeid ei valita liisuheitmisega, vaid valimiste teel.
Riigi kodanikuks saab saada ka immigrant – eksami tegemise teel, eriliste teenete eest.
Demokraatia on kulukas.
6. Kreeka ühiskonna ja eluolu eripära.
Kreekas valitses patriarhaalne ühiskond – naistel kodanikuõigused puudusid ning ühiskonnaelust said nad vaid usupidustustel osa. Abielu sõlmiti järglaste saamise eesmärgil. Mees veetis suure osa ajast väljaspool kodu, nii oli abikaasade suhtlus väga pinnapealne (lihtrahva seas siiski rohkem). Aristokraatidest mehed pidasid üleval ka hetääre. Kuna meessugupool oli sealses ühiskonnas