Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana- Kreeka ja Vana- Rooma ehituskunst: sarnasused ja eripärad stilistiliselt ja ehitustehniliselt. (0)

3 KEHV
Punktid
Vana- Kreeka ja Vana- Rooma ehituskunst-sarnasused ja eripärad stilistiliselt ja ehitustehniliselt #1 Vana- Kreeka ja Vana- Rooma ehituskunst-sarnasused ja eripärad stilistiliselt ja ehitustehniliselt #2 Vana- Kreeka ja Vana- Rooma ehituskunst-sarnasused ja eripärad stilistiliselt ja ehitustehniliselt #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 87 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nilrem Õppematerjali autor
Essee

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
odt

Illustreeritud antiigisõnavara – terminid ja pildid

ajajärguni kujunes väljas kümmekond erinevat templitüüpi, mida eristab üksteisest sammaste arv ja asetus. Templitüüpidest vanim ja lihtsaim on antidega tempel, mis on väga sarnane megaroniga. See oli põhiplaanilt ristkülikukujuline, nagu ka kõik teised templitüübid. Antideks nimetati kahte templi külgseintest eenduvat müürijuppi. Sellise templi ukse juures oli ka kaks sammast. Topeltantide templil olid antid ja sambad templi mõlemas otsas. Kõige levinum kreeka templi tüüp oli peripteer. See oli ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida. Suurimad Kreeka templid, dipteerid, olid ehitatud kahekordse sammastereaga templi ümber. Kreeka templid olid ehitatud väga kindlate reeglite (orderite) järgi. Templiorderite (dooria, joonia, korintose) vahel tehakse vahet eelkõige sambakapiteelide erinevuse kaudu, kuid tegelikult kaasnes iga stiiliga veel terve rida veel olulisemaid, kuid vähem

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis
thumbnail
7
odt

Vana-Rooma arhitektuur

-6. saj e.Kr · Vabariigi aeg 510-31 e.Kr · Keisririigi aeg 31. a. e.Kr ­ 476. a p.Kr Ehitiste tüübid Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, termid, akveduktid, triumfikaared ja triumfisambad, teedeehitus. Basiilika Ehitusmaterjalid ja ehitustehnika Savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon. Kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. Ehitustehnika Lukukiviga kaar Roomlased leiutasid ristvõlvi, mis kujutas endast kahte üksteisega täisnurga all lõikuvat poolsilindrit. Mördi laialdane kasutamine viis uue ideeni ­ seinu hakati ehitama kahe õhukese tellistest kihina, millede vahele valati liiv-lubjamördi ja kihtidena selle sisse laotud kivitükikestest segu. Nii sai

Kunstiajalugu
thumbnail
4
doc

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ehituskunst, skulptuur ja maal

KREEKA JA ROOMA EHITUSKUNST, SKULPTUUR JA MAAL Seminaritöö Kreeka kunst oli üks olulisemaid Euroopa kunstiajaloos, kuna mõjutas tänapäeva kunsti väga palju. Klassikalise Euroopa kunstiajalugu algas Kreeta-Mükeene kunstiga 3.-1. saj.e.Kr. ning oli erinevalt Kreekast palju naise kesksem. Rooma kunstiajaloo esimese huvitava osa moodustab etruskide kunst 753.-510.a.e.Kr. Nende kunst ning usulised omapärad sarnanesid väga palju ahhaialaste omale. Etruski kultuurist ja kunstist on väga vähe säilinud, sest roomlased hävitasid sellest enamuse. Homerose ehk pimedal ajastul 9.-8. saj.e.Kr. hakati pidama Olympia mänge. Arhailisel ajastul, 7.-6.saj. arenes kultuur Kreekas kiiremini ning kunstis on märgatavad erinevused eelmiste ajaloo perioodide vahel.

Kunstiajalugu
thumbnail
70
docx

Vanaajakunst

• Väljaspool komplekti trepistik, mis kuhugi ei vii - arvatakse, et see meelelahutusliku eesmärgiga (vabaõhuteatri algus?) • Esindusruumid, eluruumid, laod, töökojad- Knossoses • Lõunarannikul - Ephaistos? - suur regulaarne plats; suured trepid kust pääseb hoovi;  Kõrge kultuur arenes juba III aastatuhandel eKr, leiukohad Egeuse mere saartel ja kallastel - Kreeta saarel, Küklaadidel, Kreeka rannikul ja Väike- Aasia loodeosas (Troojas). Leiud kuuluvad pronksiaega.  inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi: kaevab välja ja osaliselt restaureerib Knossose palee  Kreeta kirjad A ja B, B kiri dešifreeritud Mis oli teada: kuningas Minos (Zeusi ja Europe poeg) abiellub Heliose tütre Pasifega, kokku seitse last, viimane laps karistuseks sõnniga - sünnib Minotaurus.

Vanaaeg
thumbnail
9
docx

Vana Kreeka kunst

diameeter). Kõik mõõdud korrutati sellega läbi, nii saadi harmooniline ehitis. Akropol-kultuurimälestis. Kõrgemal kohal asetsev kindlus, kuhu sai sõjaolukorras minna peitu, seal asetsesid ka olulised templid. Propülee e väravehitis Athena kuju Nike tempel (võidujumal) Erechteion (templi eeskojas on naisekujulised sambad- karatiidid) Maaligalerii Parthenon Tehti Ateena mereliit et Pärslastega võidelda. Perikles- Kreeka strateeg. Sõja käigus lagunes akropol ja oli vaja uus ehitada. Uus akropol ehitati ateena mereliidu kassa rahast. Pheidias- kuulus skulptor, paljude reljeefide autoriks Parthenonil. Maosoleose hauamonument- kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik, mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis Mausolose enda juhutud nelikrakend. Selle kuninga järgi nimetakse hilisemaid hauakambreid mausoleumideks.

Kunsti ajalugu
thumbnail
5
docx

Rooma ja Vanakreeka Arhitektuur ning 7 maailmaimet

Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. Näiteks Rooma Panteoni ­ kõikidele jumalatele pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele.

Kunstiajalugu
thumbnail
23
doc

Rooma ehitusmälestised

KOOL Nimi ROOMA EHITUSMÄLESTISED Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. ROOMA RIIK.................................................................................. 4 2. ROOMA ARHITEKTUUR................................................................ 6 2.1. Süsteem............................................................................... 6 2.2 Ehitusmälestised.................................................................... 8 KOKKUVÕTE................................................................................... 14 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................... 15 LISAD

Kunstiajalugu
thumbnail
10
docx

Kunsti ajaloo konspekt antiikse kunsti kohta

skulptuuridega Vaaraosid hakati matma kaljuhaudadesse Filoon Sambad kujutavad Egiptuses kasvavaid taimi Kunstnikud pidid jälgima rangeid piiranguid valitsejaid piirates. Tüüpmotiivid olid sellest, kuidas noored inimesed hüppasid üle sõnni Arvatakse, et see tähendas rituaalses mõttes tagas viljakust ja elu jõudu Mükeene arhitektuur on väga jõuline ja raske. Tingitud on see sellest, et sõja hirm oli neil kogu aeg pea kohal. Kõigele kunstile pani aluse Vana Kreeka Antiik Kreeka kultuur on jaotatud väiksemateks aja lõikudeks Arhailine ajastu ehk Vana Aeg 600-480 eKr Klassikaline ehk ,,Õitseaeg" 480-323 eKr Dooria ja Joonia hõimud 110-800 eKr (Egeuse Kultuur kaob) Tsivilisatsiooni uus tõus pani aluse väikestele Linnriikidele Dionüüsuse pidustused panid alguse teatrile Ranged kujutamise reeglid Kreeka jumalad nägid välja inimese sarnased Välimuselt ja iseloomult inimese sarnased Roomlased nimetasid Kreeka jumalad ladina keelsete nimedega ümber

Antiikarhitektuur




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun