Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vana-Kreeka filosoofid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Vana-Kreeka filosoofid #1 Vana-Kreeka filosoofid #2 Vana-Kreeka filosoofid #3 Vana-Kreeka filosoofid #4 Vana-Kreeka filosoofid #5 Vana-Kreeka filosoofid #6 Vana-Kreeka filosoofid #7 Vana-Kreeka filosoofid #8 Vana-Kreeka filosoofid #9 Vana-Kreeka filosoofid #10 Vana-Kreeka filosoofid #11 Vana-Kreeka filosoofid #12 Vana-Kreeka filosoofid #13 Vana-Kreeka filosoofid #14 Vana-Kreeka filosoofid #15 Vana-Kreeka filosoofid #16 Vana-Kreeka filosoofid #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Egert Vakker Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

VANA-KREEKA FILOSOOFID

VANA-KREEKA FILOSOOFID Vanakreekas oli palju filosoofe,vaatleme neist mõnda. Sokrates(469eKr-399eKr)Ta ise ei kirjutanud midagi,vaid esitas oma tõekspidamisi avalike vaidluste ja vestluste käigus.Sokrates pidas oma ülesandeks õpetada inimest iseennast tundma.Ta tegeles kõlblusse puutuvate küsimustega.Tema mõtteid kirjutas peamiselt Platon.Sokratese kaaslased olid Platon,Aischines,Kebes,Phaidon Elisest,Simmias,Phaidonedes Teebast,Menexenos ja Xenophon.

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Vana – Kreeka filosoofia

......................................................................................................... 11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID................................................................................... 12 2 SISSEJUHATUS Filosoofid on maailma erinevalt seletanud, kuid mitte muutnud seda, ütles Marx. See võib küll nii olla, kuid ometi on filosoofid need, kellelt meil on lootust saada teaduslikult põhjendatud vastus küsimustele, mis on inimese elu tähendus ja mõte. 3 Filosoofia Vana-Kreekas ,,Imestamine pani inimesed filosofeerima vanasti ning teeb seda siiani" - Aristoteles.1 Õhtumaine filosoofia sai alguse Antiik-Kreekas, kus hakati mõtteid filosofiliselt väljendama umbes 600eKr. Täpsemini sai see alguse mitte emamaal (Ateenasse

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka filosoofia ja teadus.

Vana-Kreeka filosoofia ja teadus. Maailma üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron ­ meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ­ aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Vana Kreeka filosoofia ja teadus

Kreeka tsivilisatsioon tõi maailmas esimesena seniste tõekspidamiste kõrvale uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Nad ei väitnud, et jumaliku tahet pole olemas, kuid nad ei pidanud seda enam konkreetsete nähtuste põhjustajaks. Sellist probleemide üle juurdlemist hakkasid kreeklased nimetama ,,tarkusearmastuseks", tänapäeval meile tuntud kui filosoofia. Inimesed, kes filosoofiaga tegelesid, olid filosoofid. Filosoofia kasvas välja religioossest arutlusest, mis puudutas maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist. Üks esimesi filosoofe, 6. Sajandi algupoolel oli Mileetose filosoof Thales, kes leidis, et kõige aluseks on vesi, maailm on takkinud veest ja ujus vee peal. Pärimuse järgi olevat Thales tundnud nii hästi Egiptuse ja Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat, et oskas ennustada päikesevarjutust. Thalest peetakse kreeka teaduse alusepanijaks.

Ajalugu
thumbnail
52
doc

Vana-Kreeka

KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka

Ajalugu
thumbnail
9
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID

· Hellenistlike riikide kujunemine pärast Aleksander Suure surma (323 eKr). · Rooma riigi tugevnemine ja Kreeka ning Makedoonia allutamine 2.saj eKr. · 30 eKr viimase hellenistliku riigi- Egiptuse allutamine Rooma ülemvõimule. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 1. VANA-KREEKA ÜHISKONNAKIHID, LINNRIIGID JA NENDE VALITSEMINE: 1.1. Ühiskonna struktuur Vana-Kreekas: Vana-Kreeka arhailisel perioodil (800-500 eKr) kujunesid lõplikult välja ühiskonnakihid: a) Aristokraadid (kr k aristos ­ parim; kratos ­ võim)- Kreeka ühiskonna ülemkiht; ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid põldude harimiseks orjade ja sõltlaste tööjõudu või harvem tegelesid kaugkaubandusega.

Ajalugu
thumbnail
15
doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

saj eKr. Tähelepanu inimese käitumisel ja moraaliküsimustel. Õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks vajalikke oskusi, kõnekunsti. Inimühiskonna seadused ei ole jumalate määratud vaid põhinevad inimeste kokkulepetel. Nende loengute eest maksti kõrget tasu. Kodanike ühtsustundele mõjusid sofistid laostavalt ­õpetus tugevama õigusest. Õpetust ka tauniti mitmelt poolt, nähes selles ohtu traditsioonidele ja moraalile. Sokrates (470-399 eKr) Vaidles sofistide vastu. Ateena filosoof. Ei kirjutanud ühtegi teost. Ei võtnud tasu. Voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset, kokkuleppest sõltumatut. Filosofeerida , et mõista, mis on hüve ja milles seisneb voorus. Õpetaja kui suunaja. Ei pooldanud demokraatlikku riigikorda. See polnud hüveline. 399. a eKr anti ta noorsoo rikkumises ja jumalate salgamises süüdistatuna kohtu alla. Mõisteti surma. Platon (427-347 eKr) Sokratese õpilane. Ateena aristokraat. 35 teost. Koopamüüt.

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Vana - Kreeka

iliase ja odüseia autor, pime laulik, perikles ­ ateena riigimees, kes edendas ateena võimsust ja laevastikku ning demokraatiat, polykleitos ­skulptor, kes on teinud pronksist odakandja, pindaros ­ aristrokraat ja suurim lüürik, solon ­ riigimees, poeet ja seaduseandja, sophokles ­ ateena traköödia suurkuju, kes on kuningas oidipuse autor, aischylos ­ ateena traagik, kes on oresteia autor, demokritos ­ filosoof, kes arvas, et maailm koosneb aatomitest, thales ­ mileetose linna õpetlane, kes arvas, et kõige aluseks on vesi ning maailm on sellest tekkinud ja ujub selle peal, pythagoros ­ metemaatika õpetlane, kes arvas, et kogu maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel, hippokrates ­ arst, keda peeti mitmekõitelise arstiteadusliku käsiraamatu autoriks, haiguste põhjused on looduslikud, herododos ­ ajaloolane, ajaloo isa,

Ajalugu



Lisainfo

Vana-Kreeka filosoofid, slaidiesitlus, väga põhjalik

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun